Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
01.veebruar 2016, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
R. T. hagi AAS „BTA BALTIC INSURANCE COMPANY“ Eesti filiaali kaudu (endise ärinimega BTA Insurance Company SE Eesti filiaal) vastu kindlustushüvitise summas 74 877 € ja viivise väljamõistmiseks 93 764,93 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx x, xxxxx); Hageja lepinguline esindaja [email protected])
Reet
Rattur
(e-post
Kostja: AAS „BTA BALTIC INSURANCE COMPANY“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2B, Tallinn 11415, e-post: [email protected]), volitatud esindaja Ülle Velling Kohtuistung
25.11.2015
Kohtuistungil osalesid
R. Rattur ja Ü. Velling
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R. T. hagi AAS „BTA BALTIC INSURANCE COMPANY“ vastu Eesti filiaali kaudu kindlustushüvitise summas 74 877 euro ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista AAS-ilt „BTA BALTIC INSURANCE COMPANY“ Eesti filiaali kaudu R. T. kasuks 22 973,31 eurot (millest 18 253,98 € on kahjuhüvitis ja 4719,33 € seisuga 09.09.2014 arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis).
3.1.kostja AAS „BTA BALTIC INSURANCE COMPANY“ Eesti filiaali kanda jätta 750 eurot hageja tasutud riigilõivust ja 24,5% hageja kantud asja läbivaatamise kuludest ja kohtuvälistest kuludest ning 24,5% kostja enda menetluskuludest.
3.2.Hageja R. T. kanda jätta 250 eurot tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, 75,5% hageja kantud asja läbivaatamise kuludest ja kohtuvälistest kuludest ning 75,5% kostja menetluskuludest.
2-12-25835
4.Määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2243,64 eurot ja hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 437,90 eurot.
5.Tasaarvestada menetluskulude hüvitamise nõuded kattuvas ulatuses ja mõista AAS-ilt „BTA BALTIC INSURANCE COMPANY“ Eesti filiaali kaudu R. T. kasuks menetluskulude katteks välja 1805,74 eurot, millest 50,00 eurot kanda OÜ E-jurist arvelduskontole nr EE052200221020284892 ja 1755,74 eurot tasuda R. T. arvelduskontole nr EEx Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
04.07.2012 saabus kohtule R. T. hagi BTA Insurance Company SE (praeguse ärinimega AAS „BTA BALTIC INSURANCE COMPANY“) Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise 74 877 € ja perioodi eest 11.04.2011 – 15.05.2012 seadusejärgses määras arvestatud viivise 6536 € väljamõistmiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli hagejale kuuluv Xxxxxx x Pärnus asuv elumaja kindlustuspoliisi nr xxxxxx alusel kindlustatud BTA Insurance Company SE Eesti filiaalis tulekahju, vedeliku- või aurulekke, loodusõnnetuse ning kolmandate isikute seadusvastase tegevuse vastu. Kindlustusperioodiks oli 24.03.2010 – 23.03.2011. Ajavahemikus 10.02.2011-20.02.2011 toimus Xxxxxx x Pärnus asuvas elumajas veekahjujuhtum. Juhtumi toimumise ajal oli hageja pikemalt Pärnust ära ning juhtumi avastas maja üle järele valvanud R. M.. Algselt eeldasid nii hageja kui kostja, et külmumine võis olla põhjustatud elektrikatkestusest, kuid kohtu määratud ekspert elektrikatkestust ei tuvastanud. Ekspert tuvastas, et veekahju põhjuseks on II korruse vannitoa vannisegisti ja selle ühendustorustiku külmumine. BTA Kindlustuse kindlustustingimuste punkti 3.3. alapunktide a) ja b) näevad ette, et kindlustusandja maksab kindlustushüvitist kindlustusobjektile tekkinud kahjude eest, kui nende põhjuseks on a) hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide, sh veevarustuse avariid, s.o nende äkiline ja ootamatu purunemine, mille tulemusel on tekkinud vedeliku või auruleke; b) hoonesisese toru külmumine ja selle tagajärjel toru purunemine Vahetult peale kindlustusjuhtumit hoolitses elumajas kahju suurenemise vältimise eest omal käel R. M., keeras veekraanid kinni, lasi eemaldada radiaatorid, et need lõhki ei külmuks, ja viis läbi esmase kuivatamise. Muud meetmed kahju suurenemise vältimiseks ei olnud olulisi materiaalseid kulutusi tegemata võimalikud. Pärast Pärnusse naasmist ja elumajas tekkinud kahju üle vaatamist teatas hageja kahjujuhtumist kostjale Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ kindlustusmaakleri I. K.’i vahendusel. 11.04.2011 esitas R. T. kostjale kahjuavalduse, nõudes kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju hüvitamist. Alles kolm kuud peale kahjuavalduse esitamist 18.07.2011 teatas kostja hagejale, et
2-12-25835 1) ta hüvitab kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kahju ainult osaliselt: - veesõlme purunemisest tuleneva kahju summas 3148,92 eurot ja - küttesüsteemi külmumisest tuleneva kahju summas 3862,93, kokku 7011,85 eurot, arvates hüvitisest maha kahekordse omavastutuse 127,82 eurot ja makstes välja hüvitise 6 884,03 eurot, ja 2) ta keeldub vee- ja küttetorustiku kahju hüvitamisest BTA Kindlustuse eluaseme- ja koduvarakindlustuse tingimuste NR 3D-E (edaspidi „kindlustustingimused“) punkti 7.1 d alapunkti i, punkti 7.1 d alapunkti v, punkti 18.15 ja 18.16 alusel. Kahju täielikust hüvitamisest keeldumisega hageja ei nõustunud ja saatis kostjale korduvaid kirjalikke nõudeid kahju hüvitamiseks. 2012. aasta märtsis teatas kostja hageja esindajale lõplikult, et keeldub kahju täielikust hüvitamisest ja hagejal on õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole. Hageja ei nõustu talle kindlustusjuhtumiga tekitatud veekahju täielikust hüvitamisest keeldumisega. Küttesüsteemi külmumise kahju osalise hüvitamisega on kostja juba kinnitanud, et tegemist on kindlustusjuhtumiga ning sellest tulenev kahju kuulub hüvitamisele. Hageja ei nõustu ka omavastutuse kahekordse mahaarvamisega, kuivõrd kindlustuslepingus on omavastutuseks 63,91 eurot, ei ole 127,82 euro mahaarvamine ühe kindlustusjuhtumi puhul põhjendatud. Kostja on vastavalt kindlustuslepingule ja selle osaks olevatele kindlustustingimustele kohustatud vedeliku lekke tagajärjel tekkinud kahju hüvitama. Kostja tellimusel Ristart Kinnisvarabüroo ekspert L.R. ja ekspert G. E.i poolt 2011. aasta mais koostatud Xxxxxx x Pärnus asuva elumaja kahjujuhtumi põhjuste väljaselgitamise (edaspidi „eksperthinnang“) eksperthinnangu kohaselt on veekahju põhjuseks kogu vee baasil olevate süsteemide purunemine külmumise tagajärjel, mis sai alguse ootamatust elektrikatkestusest. Hoone ja küttesüsteemi ehitusnõuetele mittevastavusi ega muid võimalikke kahjujuhtumi põhjusi eksperdid ei tuvastanud. Ootamatu elektrikatkestuse tagajärjel põhjustatud kahju on kostja vastavalt kindlustuslepingule kohustatud hüvitama hagejale täielikult, mitte ainult osaliselt. Kostja keeldus osalisest kahju hüvitamisest kindlustustingimuste punkti 7.1 d alapunkti i, punkti 7.1 d alapunkti v, punkti 18.15 ja 18.16 alusel. Hageja ei ole rikkunud kindlustustingimuste punkti 7.1.d alapunktis i. sätestatud kindlustusvõtja kohustust kindlustusriski realiseerumise tuvastamisel teatada toimunust BTA-le viivitamatult esimese võimaluse tekkimisel. Hageja teatas kostjale veekahjust esimese võimaluse tekkimisel pärast kindlustusriski realiseerumise tuvastamist. Veebruari lõpus, kui kindlustusjuhtum aset leidis, ei viibinud hageja majas ega ka Pärnus, mistõttu sai ta kahjustunud elumaja üle vaadata alles aprilli alguses. Hoone järelevalvajaks olnud R. M. hoone kindlustusest ei teadnud. Kuni elumaja ülevaatuseni aprillis 2011 teadis kostja, et majas on purunenud veefilter ja veemõõtja, kuid ta ei olnud kindlustusriski realiseerumist ehk veekahju toimumist ja selle põhjust tuvastanud. Hagejapoolsel ülevaatusel selgus, et veekahju põhjuseks on veesüsteemi avarii (purunemine) ja torustiku külmumine, mis tähendab kindlustusriski realiseerumist vastavalt kindlustustingimuste punktidele 3.3 a) ja b). Hageja ei ole rikkunud ka kindlustustingimuste punkti 7.1.d alapunktis v. sätestatud kindlustusvõtja kohustust rakendada kindlustusriski realiseerumise tuvastamisel kõik vajalikud meetmed edasiste kahjude vältimiseks või vähendamiseks. Kuigi elumaja järelevaataja R. M. tegeles edasiste kahjude hädapärase suurenemise vältimisega (kraanide kinni keeramine, kuivatamine) alates õnnetuse avastamisest, sai hageja hakata alles pärast hoone ülevaatust rakendama vajalikke meetmeid suuremate kahjude vältimiseks. Radiaatorite lõhki külmumise vältimiseks lasi hageja need viivitamatult eemalda, kuivatada põrandad ning taastada ajutise tarbeveesüsteemi. Veetorud olid maja seinte sees ning neid eemaldada ei olnud võimalik. Muid, materiaalseid vahendeid nõudvaid meetmeid kavatses hageja rakendada pärast kindlustushüvitise kättesaamist.
2-12-25835 Kostja käsitles kahju peaaegu 4 kuud (aprillist kuni juulini 2011), mille jooksul kahju kogu aeg suurenes, sest maja seisis niiskena. Kahjukäsitluse 4 kuu jooksul ei andnud kostja hagejale mitte mingisuguseid juhiseid edasiste kahjude vältimiseks. Hageja ei saanud oma vahenditest maja korda teha. Juulis 2011 hüvitas kostja hagejale nii väikese osa kahjust, et sellega maja korda teha ei saa. Hageja leiab, et kostja on ise süüdi kahjude suurenemises, sest hageja ootas kostjalt kindlustushüvitise väljamaksmist vastavalt lepingule ja ei muutnud seetõttu kooskõlas VÕS § 488 lg-tega 1 ja 2 ilma kostja loa ja juhisteta hoone kindlustusjuhtumijärgset seisukorda ning ei hakanud maja ise taastama. Kostja ei andnud hagejale ka luba maja taastamiseks, hageja ei saanud omaalgatuslikult võtta majas ette mingisuguseid töid, sest ta pidi vastavalt kindlustuslepingule hoidma kindlustusjuhtumi koha kindlustusjuhtumijärgses seisundis, et kostja ja kostja eksperdid saaksid selle üle vaadata. Hageja ei ole rikkunud kindlustustingimuste punktis 8.15 sätestatud kohustust hoida kindlustuskohta paigaldatud valvesignalisatsioon aktiveerituna ajal, mil kindlustuskoht jäetakse ilma järelevalveta. Kindlustuslepinguga ei ole ettenähtud, et signalisatsioon peab olema ühendatud hoonevälisesse keskpulti, millest tulenevalt ei ole võimalik hüvitise maksmisest keeldumisel tugineda turvaettevõttest saadud informatsioonile. Eluhoone oli R. M. järelevalve all ning nimetatud isik ka avastas kahjujuhtumi toimumise. Tema sõnul kohalik valvesüsteem käivitus. Hageja ei ole rikkunud kindlustustingimuste punktis 8.16 sätestatud kohustust hoolitseda veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi eest ning sulgeda või tühjendada mittekasutatavates või mitteköetavates hoone osades olevad veevarustus-, kanalisatsiooni- või küttesüsteemid või hooldada neid ning hoones või ruumides, mida kütteperioodi ajal ei köeta või mille õhutemperatuur langeb alla 0 ̊C, veevarustus- ja küttesüsteemidest vesi külmumise vältimiseks välja lasta. Tulenevalt kostja poolt tellitud eksperthinnangust olid elumaja küttesüsteemi radiaatorid keeratud „külmakaitse asendisse“, mis kinnitab, et kindlustusvõtja oli rakendanud piisavad võimalikud meetmed, et küttesüsteem ära ei külmuks. Torustikus olev veeringlus tagab, et „külmakaitse asendis“ küttesüsteem ei külmu. Vastavalt eksperthinnangule toimus külmumine just ootamatu ja ettenägematu elektritoite katkemise ja sellest põhjustatud veeringluse katkemise tõttu. Veeringluse olemasolul, mis on nn „külmakaitse asendis“ olemas, ei olnud vee väljalaskmine süsteemist külmumise vältimiseks vajalik. Pärast kahjujuhtumit eemaldati radiaatorid lõhkemise vältimiseks ning enne seda keerati termostaadid kinni. Kogu torustiku eemaldamine elumajast ei ole võimalik, sest see on osaliselt seinte sees. Küttesüsteem purunes tõenäoliselt seetõttu, et koos soojade ilmade tulekuga tõusis ka sisetemperatuur ning külmunud vesi torustikus hakkas veelduma. Hageja tegi kõik temast oleneva sellise tagajärje vältimiseks, kuigi kostja kindlustusandjana talle selleks juhiseid ei andnud. Torustiku külmumise korral on selle hilisemast sulamisest tingitud kahjud teatud osas vältimatud ning just külmumisest tekkiva võimaliku lekke kaitseks kindlustusvõtja muuhulgas kindlustuslepingu sõlmiski. Kindlustusvõtja on veendumusel, et sõlmides kindlustuslepingu torustiku külmumisest tulenevate kahju kaitseks, pidas kindlustusvõtja silmas ka kaitset torustiku hilisemast sulamisest tulenevate kahjude vastu. Kindlustustingimustes sisalduv kokkulepe, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus keelduda torustiku külmumisest tuleneva riski kindlustamisel kahju hüvitamisest seetõttu, et temperatuur ruumides langes ettenägematu sündmuse (elektrikatkestus) tõttu alla 0 ̊C ja kindlustusvõtja seda ette aimamata torustikust vett välja ei lasknud või juba külmunud vett ei eemaldanud, on tarbijaks oleva kindlustusvõtja suhtes tühine. Hageja taotleb seni hüvitamata hoone taastamise kahju hüvitamist Holmeko Projekt OÜ poolt 28.07.2011 koostatud hinnakalkulatsiooni alusel summas 80 187 eurot. Sellest summast on kostja hüvitanud hagejale 6884,03 eurot, lisaks tuleb arvata maha (ühekordne) kindlustuslepingu kohane omavastutus summas 63,91 eurot.
2-12-25835 Lisaks nõuab hageja kostjalt ajutise elukoha kulude hüvitamist kindlustustingimuste punkti 4.2 alusel summas 1638 eurot vastavalt RT Hotellid OÜ 01.11.2011 koondarvele 10244 kindlustusvõtja majutuskulude kohta perioodil 10.05.2011 – 26.10.2011. Väljamaksmisele kuuluva kindlustushüvitise suuruseks on kokku 74 877 eurot. 03.12.2015 hageja täpsustas ja täiendas viivisenõuet. Hageja nõuab elamu taastamismaksumuselt 73 239,06 eurot viivist alates 19.07.2011, mis on kostja 18.07.2011 otsusele järgnev päev, millal väljamaksmata hüvitise nõue muutus sissenõutavaks seoses kahjude kindlaks tegemisega. 1) Ajavahemik 19.07.2011 – 31.12.2011, viivitus 166 päeva. Viivis on (8,25% /365 x 166 x 73 239,06 / 100 = 2747,97) 2747,97 eurot. 2) Ajavahemik 01.01.2012 - 30.06.2012, viivitus 182 päeva. Viivis on (8% / 365 x 182 x 73 239,06 / 100 = 2921,54) 2921,54 eurot. 3) Ajavahemik 01.07.2012 – 31.12.2012, viivitus 184 päeva. Viivis on (8% / 365 x 184 x 73 239,06 / 100 = 2953,64) 2953,64 eurot. 4) Ajavahemik 01.01.2013 – 14.04.2013, viivitus 104 päeva. Viivis on (7,75% / 365 x 104 x 73 239,06 / 100 =1617,27) 1617,27 eurot. 5) Ajavahemik 15.04.2013 – 30.06.2013, viivitus 77 päeva. Viivis on (8,75% / 365 x 77 x 73 239,06 / 100 = 1351,91) 1351,91 eurot. 6) Ajavahemik 01.07.2013 – 31.12.2013, viivitus 184 päeva. Viivis on (8,5% / 365 x 184 x 73 239,06 / 100 = 3138,23) 3138,23 eurot. 7) Ajavahemik 01.01.2014 – 30.06.2014, viivitus 181 päeva. Viivis on (8,25% / 365 x 181 x 73 239,06 / 100 = 2996,28) 2996,28 eurot. 8) Ajavahemik 01.07.2014 – 09.09.2014, viivitus 71 päeva. Viivis on (8,15% / 365 x 71 x 73 239,06 / 100 = 1161,09) 1161,09 eurot. Kokku viivis 18 887,93 eurot. Hageja palub hagi rahuldada, kostjalt välja mõista kindlustushüvitis 74 877 eurot ja viivis summas 18 887,93 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
31.8.2012 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidlusta alljärgnevaid asjaolusid: a) Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud eluaseme- ja koduse vara kindlustamise leping kindlustuspoliisiga nr xxxxxx, kehtivusega alates 24.03.2010 kuni 23.03.2011 elumaja ja koduse vara kindlustamiseks asukohaga x. Xxxxxx x, Pärnu; b) 05.04.2011 pöördus kostja poole Adele kindlustusmaakleri agent I. K. kahjuteatega, mille kohaselt laekus talle 04.04.2011 hageja kahjuteade, kindlustatud hoones veekahju toimumise kohta; c) Kindlustusobjekti ülevaatus teostati kostja poolt 11.04.2011. Sündmuskoha ülevaatusel koostas hageja omakäeliselt kirjaliku seletuse. Kirjaliku seletuse on 19.04.20211 andnud kostjale ka tunnistaja R. M.. d) 18.05.2011 koostas riiklikult tunnustatud kohtuekspert L.R. „Pärnus x. Xxxxxx xx x paikneva elamu kahjujuhtumi eksperthinnangu”, kes kaasas torude osas hinnangut andma riiklikult tunnustatud kohtueksperdi G. E.i; e) Kostja tegi 18.07.2011.a otsuse, millega tunnistas kahe juhtumi toimumist ning määras veesõlme purunemisest tuleneva kahjuhüvitise suuruseks 3148,92 EUR ja küttesüsteemi külmumisest tulenev kahju suuruseks 3862,93 EUR. Kindlustushüvitisest arvestati maha omavastutus 2x63,91 EUR. Kostja keeldus vee- ja küttetorustiku kahju hüvitamisest kindlustustingimuste 3D-1 punkti 7.1 d alapunkti i, punkti 7.1 d alapunkti v, punkti 8.15 ja punkti 8.16 alusel. Kostja on seisukohal, et hageja on informatsiooni edastamisega ja oma tegevusega tekitanud olukorra, kus edastatud kirjalikud ja suulised
2-12-25835 seletused on vastuolus ning ei võimalda tuvastada kahte väga olulist asjaolu - kahjujuhtumi kuupäeva ja põhjusi. Kostja leiab, et hageja tegevuse tõttu ei ole võimalik saada infot kahju toimumise kuupäeva kohta ega kontrollida eksperdi oletust kahju elektrilise põhjuse kohta. Hageja ja tunnistaja R. M. poolt antud selgituste põhjal ei ole võimalik tuvastada kahju avastamise kuupäeva. Tuginedes käsitlusega kogutud materjalidele saab üheselt väita, et esimesena avastas kahju tekkimise tunnistaja R. M., kes teavitas koheselt hagejat. Kostja ei nõustu, et hageja teavitas kostjat veekahjust esimesel võimalusel ega ole rikkunud kahjujuhtumist viivitamatult teatamise kohustust. Kahju käsitlemisel on leidnud tõendamist, et kahjujuhtumist teavitas hagejat tunnistaja. Sellega on ka tõendatud asjaolu, et hagejal oli olemas telefoniside Eestiga. Saades teada võimalikust kahjujuhtumist oli hagejal kohustus viivitamatult teavitada kostjat, seejuures on hagejal olemas kõik kostja kontaktandmed. Hageja ei ole tõendanud takistuste ja/või asjaolude olemasolu, mis ei võimaldanud tal koheselt (näit järgmine päev peale sidet tunnistajaga) teavitada kostjat või oma maaklerit. Hageja on alla kirjutanud kindlustuspoliisi ning nõustunud kindlustusvõtja õiguste ja kohustustega. Samuti on poliisil Eritingimusena kirjas, et kindlustusandja on kohustatud viivitamatult, niipea, kui see on võimalik, kirjalikus taasesitamise vormis teavitama BTA’d võimalikust kindlustusjuhtumist. Kostja selgitab, et ei ole kunagi keeldunud hagejale kahjuhüvitist maksmast, mistõttu hageja viide VÕS § 449 lõikele 2 ei ole kohane. Antud juhul tuleb kohaldamisele VÕS § 448 lg 1, mille kohaselt peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teavitama. Teavitamise kohustus on kindlustusvõtja üks kindlustusjuhtumijärgsetest põhikohustustest. Kindlustustingimuste kohaselt on kindlustusvõtja kohus ning eeltingimus kindlustushüvitise saamiseks teatada kindlustusriski realiseerumisest viivitamatult, esimese võimaluse tekkimisel (punkt 7.1 d alapunkt i). Võimaliku juhtumi kuupäeva (ajavahemik 10. – 20.veebruar 2011) ja teatamise vahel (05.04.2011.a) on 45 - 55 päeva, mida ei saa pidada mõistlikuks, veel vähem koheseks teatamiseks. Tõele ei vasta hageja väide, et ta lasi radiaatorite külmumise vältimiseks need R. M.l eemaldada, kuivatada põrandad ning taastada ajutine tarbeveesüsteem. Kahju käsitlemisel on tuvastatud, et veekraani kinnikeeramist ja radiaatorite lahtimonteerimist teostas tõesti R. M., kelle antud kirjalikud selgitused aga kinnitavad, et kogu maja jäeti peale esiukse juures asuva kraani kinni keeramist lihtsalt seisma ning mingeid meetmeid kahju suurenemise ärahoidmiseks ette ei võetud, kuigi hagejal kui kindlustusvõtjal oli kohustus ja võimalus võtta tarvitusele meetmed kahjude vältimiseks ja vähendamiseks (Kindlustustingimuste punkt 7.1 d alapunkt v), lastes tunnistajal organiseerida vee koristamise ja veetrassi tühjendamise ilma radiaatorite demonteerimiseta. Kostja leiab, et seinalt radiaatorite eemaldamine tõi endaga kaasa torudes olnud vee jooksmise kas põrandale või seintesse, seega on hageja ise tekitanud olukorra, kus tema (või tema esindaja) käitumine on toonud kaasa kahju suurenemise. Kostjat ei teavitatud radiaatorite eemaldamisest peale kahjujuhtumi toimumist (radiaatorid eemaldati enne kostjale kahjuteate esitamist), millega on rikutud Kindlustustingimuste punkt 7.1 d alapunkti iv, mille kohaselt „kui see on võimalik, säilitada sündmuskoht muutumatuna kuni BTA esindaja tulekuni ja ülevaatusakti koostamiseni, kuid mitte kauemaks kui 5 tööpäevaks. Juhul, kui kindlustusvõtjal/kindlustatud isikul tuleb rakendada meetmeid edasiste kahjude vältimiseks peab kindlustusvõtja/kindlustatud isik seda tegema eelnimetatud nõuet järgides.” Kostja vaidleb vastu hageja käsitlusele, et kostja ise on süüdi kahjude suurenemises, kuna ei maksnud välja kindlustushüvitist ega andnud hagejale luba maja taastamiseks ning hageja pidi hoidma hoonet kindlustusjärgses seisundis, et kostja eksperdid saaksid maja üle vaadata. Hageja teavitas kostjat kahjujuhtumist 05.04.2011.a. Esimene sündmuskoha ülevaatus teostati 11.04.2011.a. Ekspertiisi kohaselt toimus maja ülevaatamine 19.04.2011 ja 12.05.2011. Seega oli kahjuteate esitamise ja ekspertiisiks vajaliku ülevaatuse vahe 14 päeva, mis on väga mõistlik aeg. VÕS § 488 lg 2 mõte on selles, et kindlustusvõtja ei tohi kindlustusandja nõusolekuta teha enne kahju kindlakstegemist asja suhtes mingeid muudatusi. Hagejal oli juba peale 11.04.2011
2-12-25835 teostatud sündmuskoha ülevaatust võimalik alustada kahjude likvideerimisega iseseisvalt. Kostja ei ole hagejal keelanud (ei suuliselt ega kirjalikult) hakata tegelema tööde ja toimingutega, mille eesmärgiks oleks olnud kahjude likvideerimine ja hoone taastamine. Samas ei ole ka hageja kostjalt luba küsinud. Äriregistri teabesüsteemi andmetel hageja on 3 kinnisvaraettevõtte omanik ja juhatuse liige. Hageja poolt oleks väga ebatõene väita, et ta ei ole varem selliste situatsioonidega kokku puutunud ning ei teaks, kuidas käituda taolistes situatsioonides. HolmekoProjekt OÜ poolt on 28.07.2012 koostatud ja kostjale esitatud hinnapakkumine on olnud üks hoone taastamise võimalikest variantidest. Lisaks esitasid kostjale hoone taastamise hinnapakkumised LKB Liiklus ja Kindlustusbüroo (09.06.2011.a, summas 7011,85 eurot) ja Pärnu REV (02.08.2011, summas 89 330,41 eurot). Võimaliku kahjude ulatuse tuvastamiseks tellis kostja kindlustusobjekti taastamise mahtude kohta ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt L.R.’lt, kes koostas 05.09.2011.a ekspertiisi „Pärnus x. Xxxxxx xx x paikneva elamu likvideerimise orienteeruv maksumus”. Kostja HolmekoProjekt OÜ kahjude likvideerimise hinnapakkumist ei arvesta. Ekspert R. hinnangul on HolmekoProjekt OÜ ja Pärnu REV hinnapakkumised summas 80 – 90 tuhat € tugevalt ülehinnatud. Peamiselt siseviimistluse ja keskküttesüsteemi asendamise tööd maksavad HolmekoProjekt OÜ hinnangu kohaselt 851 € (13 320 EEK) ja AS Pärnu REV hinnangul 948 € (14 838 EEK) kasuliku pinna m2 kohta. Ekspert soovitas BTA Kindlustusel tellida täiendavad hinnapakkumised erinevatelt ehitusorganisatsioonidelt, lähtudes L. R. hinnangu lisas 3 toodud mahtudest. Tuvastamaks võimalike kahjude suurust, mis võisid olla ka reaalselt tekkinud kahjujuhtumi tagajärjel, tellis kostja kindlustusobjekti vee- ja küttesüsteemi külmumise tõttu tekkinud kahjude suuruse kohta ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt L.R.`lt, kes koostas 29.03.2012.a ekspertiisi „Pärnus x. xxxxxx xx x paikneva elamu vee- ja küttesüsteemi külmumise tõttu tekkinud kahjude suurus.” Eksperdi hinnangul on kahjude suurus rahalises väljenduses seisuga 12.05.11 hinnanguliselt 25 920 € (koos käibemaksuga). Tööde hindamisel on kasutatud 2011. aastal kehtinud keskmisi ehitushindu. Ekspert on ka märkinud, et kindlustusvõtja ei ole kasutanud talle kindlustushüvitisena makstud raha kahjustuste parandamiseks ja nende leviku piiramiseks. Tulenevalt eeltoodust ei tunnista kostja hageja nõuet, mis tugineb kahjude likvideerimise maksumuse osas HolmekoProjekt OÜ poolt 28.07.2011.a koostatud hinnapakkumisel, summas 80 187 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja ajutise elukoha kulutuste hüvitamise nõudele ajavahemiku 10.05.2011 – 26.10.2011 eest summas 1638 eurot. Hageja ei ole Kindlustustingimuste punktide 4.1, 4.2 ja 4.3 kohaselt lisakindlustuskaitsena ajutise elukoha kulude hüvitamist. Hagiavaldusele lisatud hoone ja koduse vara kindlustamise poliisi nr 91-B1-xxxxxx lahtris „Lisakindlustuskaitse” ei ole ajutise elukoha kulutuste hüvitist kindlustuskaitsena kirjas. Hoone ja koduse vara kindlustamise avalduses 2. lehel asuvas lahtris „Lisakindlustuskaitse” on märgitud lisakindlustuskaitse ajutise elukoha kulutuste lahtrisse „EI”. Lisaks eeltoodule on kahju käsitlemise ajal leidnud tõendamist, et hageja ei ela antud elamus alaliselt ning hageja ei ole ka kogu kahjukäsitlemise jooksul esitanud taotlust ajutise elukoha kulutuste hüvitamiseks. Seega on hageja nõue ajutise elukoha kulutuste hüvitise osas täielikult alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja viivise nõue on selgusetu ning viivise nõudel puudub alus. Kostja on küll kirjeldanud, kuidas peab viivist arvutama, kuid ei ole selgitanud millistele andmetele tuginedes on ta jõudnud just sellise viivise summani ja miks on aluseks võetud just selline ajavahemik. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, kuulanud poole ära suuliselt kohtuistungil, kuulanud ära eksperdi täiendavad selgitused kohtuistungil ning uurinud
2-12-25835 igakülgselt ja objektiivselt kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Asja mahule ja keerukusele viidates on kohus otsuse tegemise aega korduvalt pikendanud, samal põhjusel kohus teeb viimati pooltele teatatud 29.01.2016 asemel otsuse teatavaks 01.02.2016.
2.Hageja on kohtule esitanud kostja vastu kindlustuslepingust tuleneva nõude. Kohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle poolte vahel vaidlust ei ole:
2.1.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud eluaseme- ja koduse vara kindlustamise leping kindlustuspoliisiga nr xxxxxx, kehtivusega alates 24.03.2010 kuni 23.03.2011 elumaja ja koduse vara kindlustamiseks asukohaga x. Xxxxxx x, Pärnu (toimikus I kd, lk 15 poliis, lk 26 – 30 üldtingimused).
2.2.Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ maakler I. K. 05.04.2011 e - kirjaga (I kd, lk 19) esitas kostjale kahjuteate kindlustatud hoones veekahju toimumise kohta, kahjuteate kohaselt kindlustusvõtja teavitas kindlustusmaaklerit kahjust 04.04.2011.
2.3.Kostja teostas 11.04.2011 kindlustusobjekti ülevaatuse (akt I kd, lk 23). Sündmuskoha ülevaatusel koostas hageja omakäeliselt kirjaliku seletuse (I kd, lk 22. Kirjaliku seletuse on 19.04.20211 andnud kostjale ka tunnistaja R. M. (I kd, lk 32 – 33).
2.4.riiklikult tunnustatud kohtuekspert L.R. koostas 18.05.2011 „Pärnus x. xxxxxx xx x paikneva elamu kahjujuhtumi eksperthinnangu” (I kd, lk 38 – 53), torude osas hinnangu andmiseks oli kaasatud riiklikult tunnustatud kohtuekspert G. E.;
2.5.Kostja tegi 18.07.2011 otsuse (I kd, lk 35 – 36), millega tunnistas kahe juhtumi toimumist ning määras veesõlme purunemisest tuleneva kahjuhüvitise suuruseks 3148,92 EUR ja küttesüsteemi külmumisest tulenev kahju suuruseks 3862,93 EUR, kokku 7011,85 €. Kostja arvestas hüvitisest maha kahekordse omavastutuse määra 127,82 € ning hagejale on välja makstud kindlustushüvitis summas 6884,03 €. Sama otsusega kostja keeldus vee- ja küttetorustiku kahju hüvitamisest kindlustustingimuste 3D-1 punkti 7.1. alapunkti i, punkti 7.1. d alapunkti v, punkti 8.15 ja punkti 8.16 alusel.
3.Poolte vahel on vaidlus hüvitatava kahju suuruse üle, samuti selle üle, kas hageja on rikkunud kindlustusvõtja kohustusi ning kas sellest tulenevalt oli kostjal õigus kahjuhüvitise maksmisest keelduda või hüvitist vähendada, samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli õigus kindlustushüvitisest maha arvestada kokkulepitud omavastutuse määr 63,91 € kahekordselt.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 448 lg 1 järgi peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama. VÕS § 448 lg 2 kohaselt võib kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. VÕS § 449 lg 2 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 448 sätestatud kohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest.
5.VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Poolte vahel kindlustuslepingu sõlmimist tõendava poliisi nr xxxxxx (I kd, lk 15) kohaselt on Pärnus, x. Xxxxxx x asuv hoone ja kodune vara kindlustatud tulekahju, vedeliku või auru lekke, loodusõnnetuse ja kolmandate isikute seadusevastase tegevuse vastu. Elumaja kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus, kindlustussumma 2 000 000 Eesti krooni (127 823,40 €). Eritingimustes on viide kindlustustingimustele „Eluruumide ja koduse vara kindlustamise tingimused nr 3D-E“ (edaspidi nimetatud Kindlustustingimused).
2-12-25835
6.Viidatud Kindlustustingimuste punkti 1.6. kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustusriskiga põhjuslikult seotud sündmus, mille saabumisel makstakse ettenähtud kindlustushüvitist sõlmitud kindlustuslepingu alusel. Kindlustustingimuste punktis 1.11. nähakse ette, et kindlustatud isiku omavastutus on kahjude osa protsentides või rahaliselt, mida kindlustusjuhtumi saabumisel BTA sõlmitud kindlustuslepingu alusel ei hüvita. Pooltevahelises kindlustuslepingus oli sätestatud hoonete, hoone osade, korteri, siseviimistluse ja ehitiste omavastutuse määraks 1000 Eesti krooni (63,91 €) ja koduse vara omavastutus samuti 1000 Eesti krooni (63,91 €).
7.Kindlustustingimuste punkti 3.3. järgi on vedeliku- või aurulekke kindlustusriski puhul kindlustusandja kohustatud maksma kindlustusobjektile tekkinud kahju eest muu hulgas siis, kui nende põhjuseks on: a) hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide (veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte, sadevete, ventilatsiooni, konditsioneeri- ja tulekustutussüsteemide torude, sanitaartehnika või olmeseadmete) avariid, s.o nende äkiline ja ootamatu purunemine, lõhenemine või ummistumine, mille tulemusel on tekkinud vedeliku või auruleke; b) hoonesisese toru külmumine ja selle tagajärjel toru purunemine.
8.Kohus leiab, et kostja on selles asjas põhjendamatult kohaldanud omavastutust kahekordses määras. Hagiavaldusele lisatud, kostja 02.05.2011 tellimusel Ristart Kinnisvarabüroo poolt antud eksperthinnangus, töö nr E-797/11 (I kd, lk38 – 53) käsitlevad ekspert L. R. ja tema poolt torustiku osas arvamuse andmiseks ekspertiisi kaasatud G. E. kahjujuhtumit ühe veekahju juhtumina. Samas tuuakse välja mitu erinevat külmumise juhtu. Kahjujuhtumi põhjuseks nimetab L. R. veemõõdusõlmes oleva veefiltri purunemist, mis tekkis süsteemi külmumisel. Seinte ja vahelagede kahjustused tekkisid arvatavasti külmunud keskkütte süsteemi sulamisel. G. E.i arvates põhjustas veekahju vee baasil olevate süsteemide lõhki külmumine. Veekahju tekkimise põhjuste tõenäolist järjekorda kirjeldavad L. R. ja G. E. sarnaselt: ilmselt elektritoite vea tõttu tekkis soojasõlme tehniline rike, mistõttu soojasõlm ei tootnud enam sooja vett küttesüsteemi, pärast soojasõlme riket langes sisetemperatuur ruumides alla 0°C, külmusid toru ja radiaatorid; kuna tarbimise puudumise tõttu tarbevee süsteemis veis seisab, siis külmusid lõhki osaliselt ka tarbevee torud; veevarustuse külmumine sai alguse veemõõdusõlmest, kus esmalt külmus ja purunes veefilter, tekitades veelekke ja veekahjustusi I korrusel, kui omanik koju jõudis ja hakkas ruume kütma muuga, kui küttesüsteemiga, hakkas konstruktsioonides külmunud vesi sulama ja tekitas veekahjustusi (II korrusel). 19.08.2011 tellimuse alusel kahjustuste likvideerimise orienteeruva maksumuse hinnangus (töö nr E-805/11; toimikus I kd, lk 99 – 120) lähtub ekspert L. R. veekahju tekkimise samadest põhjustest.
9.Ekspertide R. ja E.i arvamuste kujunemine ei ole aga jälgitav. Nende koostatud ekspertiisi uurimus sisaldab üksnes olemasoleva olukorra äärmiselt nappi kirjeldamist ning hageja ja R. M. antud selgitusi. Ekspertide vastused ekspertiisi tellinud kostja küsimustele on oletuslikud, kuid ei ole selge, millel need oletused põhinevad. Kohtu määratud riiklikult tunnustatud ekspert T. S. analüüsis ekspertiisiaktis ka varasemaid ekspertarvamusi ning tuvastas, et ekspert R. OÜ Ristart arvamuses esitatud hoone kirjeldus on vastuolus Pärnu Linnavalitsuses olevate inventariseerimisjooniste informatsiooniga; veekahju tekkemehhanismi kirjelduses nimetatud elektrivarustuse katkestust ekspert S. kontrollimisel ei tuvastanud, Ristart arvamus ei selgita köögilae varingu põhjust ja avarii vahetu tunnistaja poolt fikseeritud suurt vee kogust I korruse põrandal. Hoone küttesüsteemi maht on ca 70 l ja sellel puudub automaatne täitmine, küttesüsteemi veest ei piisanuks tekkinud kahjustuste tekitamiseks ja kord juba külmunu süsteemi iseeneslik sulamine olukorras, kus välistemperatuur oli kogu avarii toimumise eeldataval perioodil püsivalt väga madal, ei ole võimalik. Ka hageja ise on 21.07.2013 menetlusdokumendis korrigeerinud oma seisukohta kahjujuhtumi põhjuse osas, tuginedes kohtu määratud eksperdi järeldustele.
10.Kohus 15.01.2013 määras asjas ehitustehnilise ekspertiisi, mille tegemise tegi ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile T.S.le. Ekspsert T.S. 30.04.2014 kohtule esitatud ekspertiisiaktis (II kd, 22 – 82) annab 2011.a veebruaris toimunud veekahjujuhtumi (veeavarii) tõenäoliseks
2-12-25835 põhjuseks II korruse vannisegisti ja selle ühendustorustike lõhki külmumise ning seejärel üles sulamise. T. S. järelduste kohaselt II korruse vannitoa veesüsteemi külmumisega ei saanud samaaegselt toimuda veemõõdusõlme filtri täielikku jäätumist või selle tõttu purunemist, sest vastasel juhul ei oleks veesüsteemi üles sulamisel tekkinud veeleket II korrusel, kuna süsteem oleks jooksnud veemõõdusõlme tühjaks. Veefiltri purunemisel ei satu võrguvesi enam hoone veesüsteemi, süsteemist kaob rõhk ja vesi valgub kõikidest veemõdusõlmest kõrgemal paiknevatest osadest tagasi veemõõdusõlme. Purunenud filtri korral oli võimatu II korruse vannitoa veetorustiku ja/või vannikraani lekkimine. Arvestades veemõõdusõlmes veefiltris oleva vee suhteliselt suurt mahtu, on see viimane veemõõdusõlme element, mis täielikult jäätub. Radiaatorite demontaaži ajal lekkinud veest tekitatud kahjustusi ei tuvastatud. Samas ei ole teada, kuidas köeti hoonet peale radiaatorite demontaaži ja otseselt küttesüsteemi demonteerimise tagajärjeks on soojussõlme lõhki külmumine veekahjule järgnenud talvel. Kas radiaatorite demontaaži järgselt langenud sisetempertuur põhjustas peale veekahjut köögivalamu veetorustiku ja veemõõdusõlme külmumise või toimus see samaaegselt II korruse vannitoa segisti veetorustike külmumisega, ei ole võimalik tagantjärgi kindlaks teha. T. S. koostatud ekspertiisiakt on põhjalik, eksperdi arvamus on põhjendatud ja objektiivsetele andmetele tuginev, arvamuse kujunemine on jälgitav. Seetõttu on ekspert S. arvamus kohtu jaoks veenev ning ekspert R. ja G. E.i kohtuväliselt koostatud arvamusega võrreldes oluliselt usaldusväärsem tõend. Ekspert S. on veenvalt ja füüsikaseadustele tuginedes põhjendanud süsteemide külmumise tekkemehhanismi ja järjekorda. T. S. ekspertiisiaktist järelduvalt küttesüsteem, vannitoa segisti ja veemõõdusõlm külmusid erinevatel aegadel ning osaliselt võis külmumine olla põhjustatud edasise kahju tekkimise tõrjumiseks ebaõigete abinõude kasutamisest. Kõik eksperdid toovad välja, et kindlustusjuhtumist teatamine ligi 2 kuud pärast kahjujuhtumi väidetavat toimumist raskendab selle toimumise aja ja põhjuste väljaselgitamist.
11.Ekspertiisiakti uurimuse osas ekspert S. toob välja, et EMHI Meteoroloogiliste ilmavaatluste andmebaasi andmetel veeavarii väidetava toimumise perioodil, 10. – 20. veebruaril 2011, ei tõusnud välistemperatuur Pärnus kella 13:00 üle 0°C, mis oleks võimaldanud külmunud süsteemidel üles sulada ja veekahju põhjustada. Ekspert märgib, et kell 13:00 on talvel vööndiaega arvestades välisõhu temperatuur maksimaalne ja alates 10.02.2011 toimus kiire külmenemine, mis kestis kuu lõpuni. Andmete analüüsi põhjal on ekspert S. arvamusel, et veekahju, s.t süsteemi purunemise ja vee hoonesse tungimise põhjuseks on II korruse vannitoas vannisegisti ja/või selle ühendustorustiku purunemine jäätumise tõttu ja hilisem sulamine. Küttesüsteemist toimunud lekkeid ei tuvastatud. Ekspertiisiakti punktis 3.2.2.2. (II kd, lk 37) paikvaatluse tulemuste kirjelduses ekspert märgib, et kahjustusi, mille oleks põhjustanud küttesüsteemist vee lekkimine, paikvaatlusel ei tähendatud. Tuvastatav on ainult süsteemi külmumine, kuid lekkeid põhjustavaid defekte ei tuvastatud. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud õigust veekahjujuhtumi hüvitamisel maha arvestada omavastutuse kahekordset määra.
12.Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et veenvad ei ole hageja põhjendused, et ta oli Eestit ära ning teatas kahjujuhtumist esimesel võimalusel pärast seda, kui oli saanud hoone isiklikult üle vaadata ja tuvastada, et tegemist on kindlustusjuhtumiga. Kindlustustingimuste punktist 7.1. punkti d) alapunktist i. ei tulene kindlustusvõtja kohustust enne kindlustusandja teavitamist tuvastada, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga või mis on selle põhjus. Viidatud säte kohustab kindlustusvõtjat kindlustusriski realiseerumisel teavitama BTA-d toimunust viivitamatult esimese võimaluse tekkimisel. Kindlustusriskiks käesoleval juhul oli vedeliku või auru leke, mis on toimunud hoonesiseste veevarustussüsteemide külmumise tagajärjel purunemisest. Kohtu hinnangul oli kindlustusriski realiseerumise tuvastamiseks piisav, kui hageja sai teate R. M.lt, et X xxxxxx xx x hoones põrandatel on vesi ja küttesüsteem ei tööta. Hageja ei pidanud enne kostja teavitamist tuvastama, kas kindlustusriski realiseerumine kvalifitseerub kindlustusjuhtumiks ning kas ja millises summas on kostjal tekkinud hüvitamise kohustus. See tuleneb otseselt ka Kindlustustingimuste punktist 7.1. d) vi., mille kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud tagama
2-12-25835 BTA-le võimaluse vaadata üle võimaliku kindlustusjuhtumi koht ja teha katsetusi, et määrata kindlaks kahju tekkimise põhjused ja ulatus.
13.Kohus märgib, et kostja 07.12.2015 menetlusdokumendis esitatud viide BTA Kindlustuslepingute üldtingimuste nr GC 2012 punktile 10.3.4, mis kohustab kindlustusvõtjat teavitama BTA-d esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul pärast kindlustusjuhtumist teadasaamist, ei ole selles asjas asjakohane. Viidatud üldtingimuste nimetuses sisalduvast aastaarvust nähtuvalt on need kehtestatud pärast vaidlusaluse kindlustusjuhtumi toimumist. Praeguses asjas kohus peab konkreetsete asjaolude pinnalt hindama, kas kindlustusvõtja täitis kahjujuhtumi tekkimise ajal kehtinud kindlustustingimustes ettenähtud viivitamatult teavitamise kohustust. Teavitamiskohustuse rikkumine omab tähtsust eelkõige kostja poolt kahjuhüvitise vähendamise õiguspärasuse hindamisel, mida kohus analüüsib otsuses edaspidi.
14.Veekahju avastanud R. M. poolt kindlustusandjale 19.04.2011 antud seletuskirjast (I kd, lk 32 – 33) järelduvalt oli hageja Eestis tagasi hiljemalt 15.03.2011. Nimelt R. M. märgib, et x. Xxxxxx x omanik tuli tagasi sel ajal kui R. M. oli xxxxxxxxx ning sealt R. M. naasis 15.03.2011. Sellest kohus järeldab, et hageja Eestisse tagasi jõudmisel ei kasutanud kohe võimalust hoone üle vaadata ja seega ei teatanud veekahju riski realiseerumisest kostjale viivitamatult. Hageja ei ole mõistlikult põhjendanud, miks ta sai hoone üle vaadata alles 02.04.2011, nagu on märgitud kindlustusmaakleri edastatud kahjuteates (I kd, lk 19).
15.Kohus jätab tähelepanuta kostja kahtlustused, kas kindlustusjuhtum üldse toimus kindlustusperioodil. Kostja kindlustusandjana on 18.07.2011 otsuses kindlustusjuhtumi toimumist aktsepteerinud ning kahjuhüvitise osaliselt välja maksnud. Seega, vaatamata hageja poolt kindlustusjuhtumist teatamisega viivitamisele, on kostja välja selgitanud, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, samuti on kostja suutnud kindlaks määrata hüvitamisele kuuluva kahju ulatuse. Nendel asjaoludel ei ole põhjendatud kostja tuginemine sellele, et teavitamiskohustuse rikkumise tõttu ei olnud võimalik välja selgitada kahjujuhtumi toimumise tegelikku aega ega põhjust.
16.Järgnevalt kohus analüüsib kahju suurust. VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Praeguses asjas hageja kinnistu soovib kindlustusjuhtumi tagajärgede kõrvaldamise maksumuse hüvitamist (kahjustatud asja parandamise kulusid). Hageja kahjunõue tugineb HolmekoProjekt OÜ poolt 28.07.2011 tehtud Xxxxxx xx x veekahjude likvideerimise hinnakalkulatsioonile (I kd, lk 55 – 56), milles hinnatakse tööde maksumuseks koos käibemaksuga 80 187,07 €. Hageja on sellest summast maha arvestanud kostja poolt juba makstud hüvitise summa 6884,03 € ja ühekordse omavastutuse summa ning nõuab kostjalt täiendavalt kindlustushüvitise väljamaksmist summas 74 877 €.
17.Kohus leiab, et hageja nõue selles summas ei ole põhjendatud. Nii kostja tellimusel kahju suurust hinnanud ekspert R., kui kohtu määratud ekspert S. on leidnud, et HolmekoProjekt OÜ hinnakalkulatsioon on ülepaisutatud ning kõik kalkulatsioonis nimetatud tööd ei ole seotud vaatlusaluse kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimisega. Ekspert S. on kontrollinud OÜ Ristart töös ekspert R. kalkulatsioonis näidatud töömahtude põhjendatust ja hindade vastavust keskmistele ehitushindadele. Ekspert S. on ekspertiisiaktis põhjendanud, et kogu fassaadi värvimise vajadus ei tulenenud veeavariist, sest lõunafassaadil ja ka kõigil teistel fassaadidel vaadeldavad värvkatte kahjustused on tingitud vastu välisseina sadanud lumehangede koristamata jätmisest ja katuste puhul on katusekatte ebapiisava kõrgusega ülespööretest külgnevatele seintele. Samuti on põhjustanud fassaadile kahjustusi garaaži kohal olevates ruumides kütte puudumine ja II korruse rõdule sadanud lume sulamine. Ristarti arvamusest nähtuvalt on juba esimese paikvaatluse ajal tuvastatud vastu fassaadi sadanud lume sulamisest tekkinud kahjustusi. Kahjustuste likvideerimiseks vajalike tööde hulka ei kuulu ruumide nr 1, 2 ja 6 põrandakütte asendamine,
2-12-25835 sest elektrilised põrandaküttesüsteemid ei saanud veekahjustusi; samuti ei ole põhjendatud samades ruumides põrandakatte vahetamine, sest 22.02.2013 paikvaatluse ajal plaatkattel kahjustused puudused, põrandad ei olnud ka ära vajunud, mis võiks tingida nende vahetamise vajaduse; II korruse vannitoas samuti puudub põranda lammutamise vajadus, sest see on avatava ja võimaliku soojustuse vahetamiseks ligipääsetav I korruselt köögi lae (ruum nr 6) remondi käigus. Fassaaditööd on veekahjustusega seonduvalt vajalikud ainult elamu loodefassaadil. Tööde maksumus ei arvesta soojussõlme remondi või välja vahetamisega, sest see külmus lõhki 2011/2012 talvel, seega peale veekahju tekkimist ning lõhki külmumise põhjuseks oli soojussõlme veest tühjendamata jätmine peale selle kasutamise lõpetamist(radiaatorite demonteerimine). Ekspert T. S. andis vastuseks kohtu esitatud küsimustele arvamuse, et Ristart on oma 29.03.2012 töös nr E-816/12 leidnud veekahju tagajärgede likvideerimise maksumuse mai 2011 hindades. Kalkulatsioonis on nimetatud kõik vajalikud tööd. Ehitushindade kalkuleerimisel ei ole tavaks eraldi loetleda tööde tegemiseks vajalikke materjale koos vastavate ülekulu teguritega (lõikamisja ülekattevarudega), sest need on kõik võetud arvesse kalkulatsioonis kasutatud ehitustööde ühikhindades. Eesti Statistikaameti andmebaasi (vt http://pub.stat.ee/) andmetel kallines perioodil veebruar – mai 2011 remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks 2,33%. Kuna leitud maksumust tuleb lugeda veeavariiga tekkinud tagajärgede likvideerimise piisavaks mahuks, siis vastav maksumus veebruari 2011 seisuga on 25920/1,0233 = 25 329,82 € koos käibemaksuga. Lisaks ekspert S. põhjendab, et OÜ Ristart kakulatsioonis on leitud veekahjustuste tagajärgede likvideerimise ehk kahjustatud osade uute konstruktsioonidega asendamise maksumus, mitte enne veekahju toimumist olnutega samaväärsete konstruktsioonide taastamise maksumus, mille puhul arvestatakse kahjujuhtumi eelsete konstruktsioonide ja tehnosüsteemide kulumit.
18.Ekspert S. annab ka arvamuse, et kostja poolt väljamakstud kindlustushüvitise eest ei olnud küll võimalik taastada hoonet veeavariile eelnevasse seisukorda, kuid seoses rekonstrueerimisel tehtud oluliste tehniliste vigadega ekspert ka ei saa soovitada ehituskonstruktsioonide ja tehnosüsteemide taastamist enne veekahju ehitatud kujul. Ekspert on seisukohal, et tuleb arvestada, et aastatel 2002- 2005 tehtud rekonstrueerimiseks ei ole koostatud ehitusprojekti ning puudub ehitusluba, kuigi ehitustööde käigus on hoonele ehitatud katusekorrus ja tehnosüsteemid, mis varem puudusid. Enne hoone taastamist tuleb koostada kõiki hoone osasid ja tehnosüsteeme hõlmav ehitustehniliselt korrektne ehitusprojekt. Eksperdi nimetatud olulised vead on: - katuse ebapiisav soojustus ja tuulutuse puudumine; - lume poolt katusega külgnevate välisseina voodrite pidev märgamine; - aurutõkke puudumine välisseintel; - küttetorustike liitmike paiknemine konstruktsioonides ja hülsstorude puudumine; - küttetorude paiknemine liiga sügaval välisseina konstruktsioonis. Ekspert annab arvamuse, et veekahjule eelnenud kujul taastamisel säilib tehnosüsteemide ja piirdekonstruktsioonide kahjustumise oht ka tavapärase ekspluatatsiooni korral.
19.Asjas ei ole tõendamist leidnud hageja väide, et kahju on kostja tõttu suurenenud, sest hageja ootas kostjalt korraldusi avarii tagajärgede likvideerimiseks, kostja viivitas hüvitise väljamaksmisega, väljamakstud hüvitis ei ole kahjude kõrvaldamiseks piisav, hagejal endal ehitise taastamiseks piisavalt vahendeid ei olnud ning seetõttu ei ole siiani vajalikke töid tehtud. Esiteks kohus leiab, et kostjat ei saa lugeda kahjujuhtumi käsitlemisega viivitanuks: hageja teatas kahjujuhtumist 2011.a aprillikuu alguses, kostja tegi koheselt kahju väljaselgitamiseks vajalikud toimingud ning 18.07.211 kahjuhüvitise väljamaksmise otsuse. Teiseks ekspert S. paikvaatlusel ei tuvastanud täiendavalt tekkinud niiskuskahjustusi, näiteks hallitust. Samuti on eksperdid tuvastanud, et hageja ei ole kasutanud ka väljamakstud hüvitist kahjustuste kõrvaldamiseks. Ekspert R. 29.03.2012 eksperthinnangu koostamiseks 15.03.2012 paikvaatlusel leidis, et (eelmisest paikvaatlusest 12.05.2011 möödunud aja jooksul) ei ole
2-12-25835 objektil praktiliselt mingeid remonttöid tehtud, märgunud konstruktsioonid (laed, seinad, põrandad) on avamata ja kuivatamata, omaniku väitel piirdus kuivatamine 2011.a suveperioodil akende avamisega. Ekspert S. on tuvastanud, et pärast 18.07.2011 on hoones paigaldatud veemõõtja (vt foto 30) ja remonditud pesemisruumis kraanikausi kohal täiendavalt veel üks veetoru (vt foto 32) ja II korruse vannitoas asendatud veetorude lõhki külmunud otsad (vt foto 34). Ekspertiisiakti põhjenduste kohaselt Ristarti kahe paikvaatluse fotodest nähtuvalt kahe vaatluse vahelisel ajal avati välisseinte konstruktsioonid ja pesuruumi seinas olev veetorustik, teise ülevaatuse ajaks (12.05.2011) oli majaomanik taastanud tarbevee torustiku ja osaliselt taastatud tarbeveesüsteem vajab surveproovi; BTA 15.03.2012 tehtud fotodelt ekspert tuvastas, et 2012.a märtsiks ei olnud vahetatud veemõõtjat ja II korruse purunenud vannisegisti oli vahetamata. Kolmandaks ei ole ilmselt tõene hageja väide, et ta täitis kohustust säilitada kahjujuhtumi koht samas olekus, ootas kostjalt korraldusi ega saanud ise midagi ette võtta kahjude suurenemise vältimiseks. Hageja on ise nimetanud, et lasi R. M.l radiaatorid eemaldada enne kahjujuhtumist teatamist. Ekspert S. andis arvamuse, et pärast Pärnus, x. Xxxxxx x asuvas hoones eeldatavalt toimunud soojasõlme riket ja veesõlme purunemist on kraanide sulgemine, väljavoolanud vee kuivatamine, radiaatorite kraanide kinni keeramine, radiaatorite eemaldamine ning ruumide tuulutamine kahju suurenemise vältimiseks õiged tegevused, kuid ainult tuulutamine ilma sisetemperatuuri tõstmata, võib olla sõltuvalt aastaajast vastupidise efektiga. Ekspertiisile ei ole teada, millal asuti kahjusid likvideerima. Sellises olukorras radiaatorite lõhki külmumise vältimiseks nende eemaldamine koos kraanide kinni keeramisega ei ole õige ilma küttetorustike tühjendamiseta. Tuleb lugeda õnnelikuks juhuseks, et seintesse jäetud veega täidetud torud peale radiaatorite demonteerimist lõhki ei külmunud. 22.02.2013 paikvaatluse ajaks oli süsteem tühjendatud, millal seda tehti, ei ole ekspertiisile teada. Samuti on R. M., kes hageja kinnitusel hageja äraolekul maja üle järelevalvet teostas ja kellele hageja andis korraldusi kahjude esmaseks likvideerimiseks, kindlustusandjale antud seletuskirja (I kd, lk32-33) eitanud põrandate kuivatamist, R. M. keeras kinni ainult esiukse juures olevad veekraanid. R. M. seletuskirja kohaselt tema ei kuivatanud vaipu, ei tegelenud koduvara päästmisega, omanik ei lubanud majas rohkem midagi teha enne, kui omanik ise tuleb ja vaatab kahju üle. Põrandate viivitamatu kuivatamine, ruumide kuivamise kiirendamiseks nende kütmine (keskkütte mittetoimimise puhul näiteks elektriliste puhuritega vms) ja tuulutamine ei nõua olulisi materiaalseid vahendeid ega oleks vastuolus kohustusega säilitada koht võimalikult kahju kindlakstegemist võimaldavas olukorras.
20.VÕS § 476 lg 1 järgi kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekki kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. VÕS § 477 järgi kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud kindlustusjuhtumiga tekkinud kahju suuruseks 25 329,82 €. Kostja on hüvitise suuruseks määranud 7011,93 € ning sellest välja maksnud pärast kahekordse omavastutuse kinnipidamist 6884,03 €. Kohus juhib tähelepanu, et omavastutus 1000 krooni on ametlikku vahetuskurssi 15,6466 arvestades 63,91 eurot ning seega omavastutuse kahekordne määr 127,82 €. Määratud ja väljamakstud hüvitise summade vahe on aga 127,90 € (7011,93 €688,03= 127,9). Seega on kostja hüvitise väljamaksmisel põhjendamatult 8 senti rohkem kinni pidanud. Lisaks kohus asus seisukohale, et kostjal ei olnud õigust arvestada hageja omavastutuse määra kahekordselt ning kostja pidanuks 7011,93 € suurusest hüvitisest hagejale välja maksma 6948,02 €. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja kindlustushüvitise nõue saab maksimaalselt
2-12-25835 olla põhjendatud summas 18 253,98 € (kulude kõrvaldamise maksumus 25 329,82 € miinus 18.07.2011 otsusega määratud hüvitise summa 7011,93 € miinus omavastutus 63,91 €).
21.Kohus leiab, et hageja nõue asenduseluruumi kulude hüvitamiseks summas 1638 € ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest vaid siis, kui kindlustusvõtja ei ole end VÕS § 423 lg 2 tähenduses konkreetse riski vastu kindlustanud või ta on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele VÕS § 452 lg 2 p 2 tähenduses. BTA Kindlustustingimuste punktidest 4.1. ja 4.2. tulenevalt on kindlustusvõtjal võimalik valida ajutise elukoha kulude hüvitamist lisakindlustuskaitsena. Ajutise eluruumiga seotud kulude hüvitamiseks lisakindlustuskaitset ei ole hageja kindlustuslepingu sõlmimisel valinud – kindlustusavalduses on lisakindlustuskaitse taotlemise lahtrisse märgitud selgesõnaline „Ei“, poliisil samuti puudub märge lisakindlustuskaitse kohta. Lisaks kindlustuslepingu sõlmimisel ei deklareerinud hageja Xxxxxx xx x elamut oma alalise elukohana. Nii kindlustusavalduses kui poliisis on hageja elukoha aadressiks märgitud x. xxxxxxxx/ xxxxxxxxx x xxxxxx. Samal aadressil (xxxxxxxxx x, xxxxx) asub xx xxxxxxxx xx, mille koondarvega (I kd, lk 67) hageja enda asenduseluruumi väidetavaid kulusid tõendada püüab. Hageja esindaja selgituste kohaselt asub hageja eluruum vahetult hotelli kõrval. Hagiavaldusest ei nähtu põhjendusi ning ka kohtuistungil ei osanud hageja esindaja selgitada, miks hagejal ei olnud võimalik elada kindlustusavalduses ja –poliisis näidatud elukohas ning kuidas hotellis elamise vajadus on seotud Xxxxxx xx x elamus toimunud kahjujuhtumiga.
22.Järgnevalt kohus analüüsib kostja õigust kindlustushüvitist vähendada või selle väljamaksmisest keelduda. Kostja on selgitanud, et 11.07.2011 otsuses nr 2007 (I kd, lk 35 – 36) on otsuse punktis 12 c) sõnastatud küll hüvitise maksmisest keeldumine, kuid tegelikult oli tegemist kindlustushüvitise vähendamisega. Kohus leiab, et kostja otsuse põhjal ei saa teha järeldust, et otsuse punktis 12. c) keeldumine tähendab hüvitise vähendamist. Kahjuhüvitise vähendamise ulatust summaliselt ega protsentuaalselt kostja välja tuua ei osanud. Otsuse punktidest 12. a) ja 12. b) nähtub, et kostja on määranud hüvitise ja otsustanud selle välja maksta veesõlme purunemisest tuleneva kahju katteks summas 3148,92 € ja küttesüsteemi külmumisest tuleneva kahju katteks summas 3862,93 €. Otsuse punktis 12.c) on keeldutud veeja küttetorustiku kahju hüvitamisest. Kostja oma kirjalikus vastuses on välja toonud, et lisaks HolmekoProjekt OÜ 28.07.2012 hinnapakkumisele on kostja saanud hoone taastamise hinnapakkumised ka 09.06.2011 LKB Liiklus ja Kindlustusbüroolt summas 7011,85 € ja 02.08.2011 Pärnu REV-ilt summas 89 330,41 €. Kostja vastusest järelduvalt oli kostjal 18.07.2011 hüvitamisotsuse tegemise ajaks olemas ainult LKB Liiklus ja Kindlustusbüroolt ning väljamakstud kindlustushüvitis vastab täpselt sellele hinnapakkumisele: kostja 18.07.2011 otsusega on kindlustushüvitise suuruseks määratud kokku 7011,85 €, millest on hagejale välja makstud kahekordse omavastutuse summa võrra väiksem summa.
23.Kohtupraktikas (vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-88-04) on asutud seisukohale, et kindlustusandja vastutus ei ole kindlustuse mõtte kohaselt absoluutne ning tal on õigus seaduses ja kindlustuslepingus sätestatud juhtudel keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest. Kostja on põhjendanud kahjuhüvitise vähendamist hageja poolt kindlustusvõtja kohustuste rikkumisega. Otsuses ei ole hüvitise väljamaksmisest keeldumise või hüvitis vähendamise aluseks olnud kindlustusvõtja rikkumisi konkretiseeritud, viidatud on üksnes kahjust viivitamata teatamata jätmisele. Arvestades, et kohtumenetluses tehtud ekspertiisiga on tuvastatud, et kahju tagajärgede likvideerimise kulud on suuremad, kui kostja on hagejale hüvitanud, tuleb hinnata, kas kostjal oleks alust hüvitise vähendamiseks.
2-12-25835
24.Kostja 18.07.2011 otsuses ja hagimenetluses esitatud vastuväidetes põhjendab kahjuhüvitise vähendamist kindlustusvõtja järgmiste kohustuste rikkumisega: Kindlustustingimuste punkti 8.15 rikkus sellega, et valvesignalisatsioon ei olnud sisse lülitatud; hageja ei täitnud p 8.16. sätestatud veevarustus-, kanalisatsiooni-, küttesüsteemi hooldamise kohustust; hageja rikkus teavitamiskohustust ja esitas kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusriski hindamist mõjutavaid valeandmeid oma elukoha ja kindlustusobjekti tehnosüsteemide kohta. Kohus leiab, et kindlustusvõtja poolt kohustuste rikkumine saab olla hüvitise vähendamiseks juhul, kui vastav alus on ette nähtud lepingus või seaduses ja rikutud kohustuse eesmärk on kahju ärahoidmine või tekkinud kahju vähendamine. Hüvitise vähendamine peab olema proportsioonis rikkumise mõjuga kahju tekkimisele. Kindlustustingimustes kindlustusvõtja kohustuste rikkumist hüvitise vähendamise alusena otsesõnu välja ei tooda, kuid Kindlustustingimuste punkti 5.1. d) järgi kindlustusjuhtumiks ei loeta ja hüvitamisele ei kuulu kahjud, mis on otseselt või kaudselt tekkinud kindlustusvõtja pahatahtlikkuse või hooletuse tagajärjel. Kindlustustingimuste punkt 9.9. võimaldab hüvitist vähendada summa võrra, mille on kindlustatud isikule tasunud kahjude hüvitamiseks tasunud kahju tekkimise eest vastutav kolmas isik. Kostja ei ole selles asjas tuginenud sellele, et hageja enda hoolsuskohustuse rikkumise tõttu ei loeta kahjujuhtumit kindlustusjuhtumiks. Vastupidi – kostja on kindlustusjuhtumi toimumist 18.07.2011 otsuse tunnustanud ning maksnud välja ka hüvitise talle otsuse tegemise ajaks teada olnud võimaliku kahjusumma kogu ulatuses. Seega patusel juhul ei kohaldu Kindlustustingimuste punkt 5.1. Samuti puudub asjas kahju tekkimise eest vastutav kolmas isik.
25.Kindlustusandja õigus väljamakstavat hüvitist vähendada võib tuleneda seadusest. VÕS § 449 lg 1 sätestab, et kui kindlustusandjal tekib kindlustusvõtja poolt VÕS §-s 448 sätestatud kohustuse rikkumise tõttu kahju, võib kindlustusandja selle ulatuses täitmise kohustust vähendada. Kindlustusvõtja poolt kohustuse tahtliku rikkumise korral vabaneb kindlustusandja kohustusest (VÕS § 449 lg 2). Viidatud VÕS § 448 l 1 sätestab kindlustusvõtja kohustuse viivitamata kindlustusjuhtumist teatada ning lg 2 järgi on pärast kindlustusjuhtumi toimumist kindlustusandjal õigus nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet ja tõendeid. Kohus leiab, et selliseid aluseid praeguses asjas ei esine. Kostja ei ole tõendanud hagejapoolset kokkulepitud kohustuse rikkumist, millel oleks olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele (VÕS § 452 lg 2 p 2 ja 4). Samuti kostja ei ole välja toonud, et tal oleks tekkinud hageja väidetava rikkumise tõttu kahju, mille võrra ta hüvitist vähendas. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludest järelduvalt kostja on kindlustusjuhtumiga hagejale tekkinud kahjust hüvitanud vähem kui 30%, millest järelduvalt kostja vastuväidete õigsust eeldades kostja vähendas kahjuhüvitist rohkem kui 70% ulatuses.
26.Kohtu hinnangul ei anna kahjuhüvitise vähendamiseks alust asjaolu, et valvesignalisatsioon ei olnud aktiveeritud. BTA Kindlustustingimustes sisalduvad valvesignalisatsiooniga seotud nõuded Ohutusnõuete alajaotuses. Tingimustes ei sätestata sanktsioone ohutusnõuete rikkumise puhuks. Kindlustustingimuste punkt 8.14. järgi peab kindlustuskohta paigaldatud tulekahjusignalisatsioon olema ööpäevaringselt aktiveeritud, tingimuste punkt 8.15 sätestab, et kui poliisi kehtivuskohas on paigaldatud valvesignalisatsioon, peab see olema aktiveeritud ajal, mil kindlustuskoht jäetakse ilma järelevalveta. Valvesignalisatsiooni anduri tööpiirkonda või tundlikkust ei tohi omavoliliselt vähendada. Asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et Xxxxxx xx x elamus oli valvesignalisatsioon olemas ja töötas, kuigi ei olnud aktiveeritud. Ekspert S. kogutud andmetel (vt eksperdi järeldused II kd, lk 61 ja G4S signaalide väljavõte lk 78 - 82) oli xxxxxx xx x elamus valvesüsteem aktiveeritud 08.01.2011 – 18.01.20, pärast seda süsteemi enam sisse ei lülitatud (aktiveeritud), mis tähendas, et süsteem töötas, see oli ühendatud keskpulti ja registreeris regulaarselt testsignaale igal päeval kell 4:59 hommikul, ilma ühegi anomaaliata. Lisaks registreeritakse keskpuldis eraldi signaalina kõik häired vooluvarustuses, vastavaid signaale perioodil 01.01.2011 – 31.03.211 ei registreeritud. Eeltoodust järelduvalt oli valvesignalisatsioon olemas ja töötas lokaalselt, kuid ei
2-12-25835 olnud aktiveeritud selliselt, et oleks häireid andnud keskpulti. Kindlustusavalduses on hageja kinnitanud, et hoones on automaatne tulekahju- ja valvesignalisatsioon. Kindlustustingimustest ega pooltevahelisest kindlustuslepingust ei tulene kindlustusvõtja kohustust tagada hoones valvesignalisatsioon vee- või küttesüsteemi riketest teatamiseks. Kostja kohtuistungil möönis, et tavapäraselt valvesignalisatsioon on ette nähtud sissetungist ja tulekahjusignalisatsioon tulekahjust kiireks teadasaamiseks. Tõenäoliselt ei oleks praegusel juhul ka aktiveeritud signalisatsioon veekahju tekkimisel alarmi keskpulti edastanud ega aidanud kahjust kiiremini teada saada. Seetõttu kohus leiab, et valvesignalisatsiooni aktiveerimiskohustuse rikkumine ei suurendanud kahju tekkimise võimalust, ei oleks aidanud kahju ära hoida, seda vähendada ega oleks aidanud kaasa kahju kiiremale avastamisele.
27.Kohus otsuses eespool põhjendas, et hageja on rikkunud kahjujuhtumist viivitamatult teatamise kohustust, mis on raskendanud kahjujuhtumi tegelikult toimumise aja ja põhjuste tuvastamist. Samas kohus leidis, et teavitamiskohustuse rikkumisest tingitud raskustele vaatamata kostja siiski tuvastas kindlustusjuhtumi toimumise ja määras kindlaks hüvitatava kahju. Kohus leiab, et hageja ei ole rikkunud teavitamiskohustust selles osas, mis puudutab kindlustusavalduses hageja elukoha ja kindlustamise kohas elamise aja kohta avaldatud andmeid. Hageja on kindlustusavalduses märkinud, et kindlustuskohta kasutatakse alalise elukohana vähemalt 230 päeva aastas. Kostja ei ole tõendanud, et see kinnitus tõele ei vasta. Hageja kinnitusest ei tulene, et hageja isiklikult seal alaliselt elab. Hageja ei ole kostja eest varjanud, et tema alaline elukoht on mujal. Lisaks hageja väidab, et kahjujuhtum toimus ajal, mil hageja viibis välismaal ning sel ajal teostas eluruumide üle perioodiliselt järelevalvet R. M.. Hoone jäämist mõneks nädalaks ilma elanikuta ei saa pidada selliseks riski suurenemiseks, millest hageja pidanuks kostjat teavitama ning millest hageja pidanuks hoiduma. Vastupidine arusaam ei vastaks mõistlikkuse põhimõttele VÕS § 7 lg 1 järgi.
28.Samuti ei saa hageja teavitamiskohustuse rikkumiseks lugeda elamule ilma projektdokumentatsiooni ja muinsuskaitse eritingimusteta tehtud juurdeehitust, mida ehitisregister ei kajasta. Hageja ei ole kindlustusperioodi jooksul juurde- ega ümberehitusi teinud. Ekspert S. hinnangul on tööd tehtud 2005-2006.a. Hüvitamiskohustuse vähendamise aluseks ei saa olla üksnes olemasolevad ehituslikud puudused. Mitmel varasemal aastal ei ole ehituslikele puudustele vaatamata süsteemide külmumist olnud. Ehitisregistri andmetest võis kostja teada saada, et hoones on tsentraalne veevarustus. Hageja on kindlustusavalduses märkinud põhiküttesüsteemina ahikütte ja jätnud märkimata, et hoonet köetakse keskküttega. Kostja hagimenetluses leiab, et see suurendas kindlustusriski ja oleks mõjutanud hageja kindlustusmakse suurust. Kostja vastuväidetest ei nähtu, et see suurendas konkreetse kindlustusjuhtumi saabumise tõenäosust. VÕS § 443 sätestab, et kindlustusvõtja peab riski suurenemise võimalikkusest kindlustusandjale viivitamata teatama, välja arvatud juhul, kui selle suurenemise võimalikkuse põhjustas üldteadaolev asjaolu. VÕS § 444 järgi ei või kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. VÕS § 445 lg 1 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 443 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama, välja arvatud juhul, kui ta teadis ajal, mil ta oleks pidanud teate kätte saama, kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest või pidi seda teadma. VÕS § 445 lg 2 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist. Samas ei kohaldata VÕS § 445 lg 3 p 2 järgi lg-s 1 sätestatut, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele.
2-12-25835 Tsentraalküttesüsteem oli Xxxxxx xx x elamus juba lepingu sõlmimise ajal. Kostja on nõustunud kindlustama auru ja veelekked torustikest. Kostja jaoks oluliste andmete kontrollimine oli kostja riisiko ja üksnes see, et hageja esitas elamu kohta vääraid andmeid, ei ole asjaoluks, mis vabastaks kostjat kohustuse täitmisest. Kohtu hinnangul hageja võis eeldada, et kostjale on need andmed juba teada (VÕS § 440 lg 2). Lisaks on ekspert tuvastanud, et keskküttesüsteem veekahju ei põhjustanud, seega küttesüsteemi osas on kahjuks süsteemi osade kahjustused külmimise tõttu. Samuti kohtu hinnangul ei saa temperatuuri automaatset reguleerimist võimaldavat keskküttesüsteemi ahiküttega võrreldes üheselt lugeda suurema kindlustusriskiga küttesüsteemiks. Elanike ajutisel lahkumisel talvisel ajal võimaldab automaatse temperatuuri regulatsiooniga keskküttesüsteem hoida ruumides vajalikku temperatuuri ja seeläbi riske (näiteks veesüsteemide külmumise ohtu) pigem vähendada.
29.Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud, et hageja oleks rikkunud elamu tehnosüsteemide hooldamise kohustust. Ekspert S. on kindlaks teinud, et Xxxxxx xx x olid küttesüsteemid valesti ehitatud, sest temperatuuri andurid asusid väljaspool ruume, mille kütmise vajadust andurid kontrollima pidid. Seetõttu ei lülitunud II korruse vannitoa põrandaküte õigeaegselt sisse ning segisti külmus ja tekkis veekahju. Kindlustustingimustes ohutusnõuete peatükis punktis 8.5. kehtestatakse nõue, et kütte-, elektri ja kommunikatsioonisüsteemid peavad olema projekteeritud, ehitatud ja antud kasutusluba vastavalt riigis kehtivatele tuleohutuse nõuetele, nende puudumisel tuleb järgida kasutamise ohutust. Praegusel juhul ei ole kostja väitnud, et hageja küttesüsteemid oleksid ehitatud vastuolus tuleohutusnõuetele. Ehitusvigu või omavolilist ehitamist kahju hüvitamisest keeldumise või hüvitise vähendamise alusena kindlustustingimustes ei sätestata. R. M. kindlustusandjale antud seletuskirjas märgib, et keskkütteradiaatorite andurid olid külmakaitse asendis. Kohtul ei ole alust nendes väidetes kahelda, mõistlikult ei saa eeldada, et mitmeks nädalaks elaniketa jäävas eluruumis keerataks küte välja, kui on võimalik kasutada külmakaitse asendis minimaalset kütmist. Ekspert S. kohtuistungil antud selgituste kohaselt külmakaitseasend tagab, et ruumis ei lange temperatuur alla 6 ̊C, mis väldib vee- ja küttesüsteemide külmumise. Külmakaitse asendis küttesüsteemi olemasolul ei olnud hageja ka Kindlustustingimuste punkti 8.16 kohaselt6 kohustatud vee- ja küttesüsteemidest vett välja laskma.
30.Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja poolt esile toodud kindlustusvõtja kohustuste rikkumine hageja poolt ei suurendanud kindlustusriski ega tekitanud kahju ning kostjal ei ole õigust kindlustushüvitist vähendada. VÕS § 8 lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel hageja võib nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Seega tuleb hagi osaliselt rahuldada ja kostjalt hageja kasuks lisaks 18.07.2011 otsuse alusel väljamakstule välja mõista kindlustushüvitis summas 18 253,98 €.
31.VÕS § 100 lg 1 p 6 võimaldab hagejal nõuda kostjalt ka viivist. Kindlustushüvitise tasumise kohustusega viivitanud kostja pidi arvestama viivise maksmise kohustusega. 03.12.2015 menetlusdokumendis täiendatud viivisenõude kohaselt on hageja arvestuste järgi viivis elamu taastusremondimaksumuselt 73 239,06 € alates 19.07.2011 kuni 09.09.2014 muutunud sissenõutavaks summas 18 887,93 €. Varem hageja nõudis viivist perioodi 11.04.2011 – 15.05.2012 eest summas 6536 €. Kohus leiab, et viivisenõude perioodi täpsustamise ja laiendamise ning summa suurendamise näol on tegemist TsMS § 376 lg 4 p 2 sätestatud olukorraga, mida hagi muutmiseks ei peeta ja mis seetõttu ei vaja kohtu ega kostja nõusolekut. Viivisesumma suurendamise järel täiendavat riigilõivu hagejal tasuda ei tule, sest viivisenõude muutumise tagajärjel suurenenud hagihinnaga ei kaasne täiendava riigilõivu tasumise kohustust (ka esialgselt hagilt tuli tasuda riigilõivu tsiviilasja hinnalt kuni 100 000 €). Kohus märgib otsuses hageja täpsustatud nõudele vastava hagihinna.
32.Kuna kohus aga rahuldab hagi osaliselt, on vastavalt ka riigilõiv põhjendatud osaliselt. VÕS § 450 lg-st 1 ja § 476 lg-st 1 tulenevalt muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Seega hageja põhjendatult arvestab
2-12-25835 viivist alates 19.07.2011, s.o kostja hüvitamise otsusele järgnev päevast alates. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses näidatud ulatuses. Põhinõude summalt 18 253,98 € VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis on perioodil 19.07.2011 – 09.09.2014 muutunud sissenõutavaks summas 4719,33 € järgmiselt: Perioodil 19.07.2011 – 13.12.2011 viivitus 166 päeva, 8,25% aastas– viivise summa 696,94 €; Perioodil 01.01.2012 – 30.06.2012 viivitus 182 päeva, 8% aastas – viivise summa 728 €; Perioodil 01.07.2012 – 31.12.2012 viivitus 184 päeva, 8% aastas – viivise summa 736 €; Perioodil 01.01.2013 – 14.04.2013 viivitus 104 päeva, 7,75% aastas – viivise summa 403,09 €; Perioodil 15.04.2013 – 30.06.2013 viivitus 77 päeva, 8,75% aastas – viivise summa 336,95 €; Perioodil 01.07.2013 – 31.12.2013 viivitus 184 päeva, 8,5% aastas – viivise summa 782,17 €; Perioodil 01.01.2014 – 30.06.2014 viivitus 181 päeva, 8,25% aastas – viivise summa 746,79 €; Perioodil 01.07.2014 – 09.09.2014 viivistu 71 päeva, 8,15% aastas – viivise summa 289,39 €. Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja viivise 4719,33 €. Seega kohus rahuldab hageja nõude kokku summas 22 973,31 € (põhinõue 18 253,98 € ja viivis 4719,33 €).
33.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus arvestab menetluskulude jagamisel, et hagi rahuldati 24,5% ulatuses. Hagi esitamisel hageja tasus riigilõivu 1000 € (vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseadusele), hagi esitamisel kohtu poolt rahuldatud summas oleks nõutav riigilõiv olnud 750 €. Kohus leiab, et riigilõiv tuleb selles summas jätta kostja kanda, sõltumata hagi rahuldamise proportsioonidest. Muud menetluskulud kohus peab õiglaseks jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: 24,5% ulatuses jäävad kulud kostja kanda ning 75,5% ulatuses hageja kanda. Seega hageja kanda jääb menetluses tasutud riigilõivust 250 € ja tema enda muud kulud ning kostja kulud 75,5% ulatuses. Kostja kanda jääb riigilõiv 750 € ning hageja muudest kuludest ja kostja enda kuludest 24,5%.
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt kohus määrab kindlaks ka menetluskulude suuruse. Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist kokku summas 7360,50 €, millest riigilõiv 1000 €, ekspertiisitasu 2000 € ja lepingulise esindaja kulud 4360,50 €. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses selle kohtumenetlusega ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kulud on näidatud koos käibemaksuga. Samas on lepingulise esindaja kulude loetelus ainult punktis 2.1.1. nimetatud toimingu juures märgitud, et summa on koos käibemaksuga. Ülejäänud toimingute juures on sulgudes märge „käibemaksuta“. Kostja viimasel kohtuistungil 25.11.2015 teatas, et tal menetluskulusid ei ole ning kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, kuigi kostja on kohtu nõudmisel 25.08.2015 tasunud eksperdi kohtuistungile kutsumise tasu ettemaksu 585 € ja kohus on selle eksperdile välja maksnud. TsMS § 174 lg 1 teine lause sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus võtab kostja menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks kohtutoimikus oleva maksekorralduse (III kd, lk 10). Kostja esitas vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja esitas hagejale 01.09.2014 ja 25.11.2015 kohtuistungil kordas kompromissettepanekut, nõustudes maksma hagejale täiendavalt 8000 €. Arvestades AS Ristart hinnapakkumist 25 329,82 € oleks kostja hüvitanud hagejale kokku 58,76% eksperdi poolt kinnitatud kahju suurusest.
2-12-25835 Kostja ei nõustu hageja kohtukuludega 2000 € eksperditasu näol, sest ka kostja on kandnud eksperdikulu tööde E-797/11, E-805/11 ja E-816/12 eest, samuti kulu eksperdi kohtus esinemise eest 585 €. Eksperdi ülekuulamist kohtus soovis ka hageja, mistõttu ka hagi osalise rahuldamise korral peaksid menetluskulud kandma pooled TsMS § 163 lg 1 alusel. Samuti kostja vaidleb vastu hageja esindaja kuludele: hageja lepingulise esindaja toimingute nimekirjas punktis 5.1.9 nimetatud 1,5 töötunni tasu summas 144 € osas BTA Kindlustuse 01.09.2014 kompromissi läbivaatamise ja kostjaga läbirääkimise eest, kuna peale kompromissi tegemist hageja esindaja teatas kohtuistungil, et ei nõustu kompromissiga, mingeid läbirääkimisi kompromissi osas pooled ei pidanud.; punktis 5.1.12. esindaja tasu 1,5 töötunni eest summas 144 € Statistikaametile ehitustööde hindade päringu esitamise ja vastuse läbivaatamise eest – hageja ei ole vastavasisulist dokumenti kohtumenetluses esitanud ja tasu ei ole põhjendatud.
35.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus osaliselt nõustub hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse kohta tehtud kostja vastuväidetega, Statistikaametile tehtud päringute osas (punkt 5.1.12). Kohtule vastavasisulist dokumenti ei ole esitatud, toimingul puudub menetluslik väljund ning ei ole võimalik kontrollida selle toimingu seost käesoleva kohtumenetlusega. Lisaks kohus ei pea põhjendatuks lisaekspertiisi taotlusega seotud toiminguid. Punktis 5.1.12. all näidatud 1,5 töötundi sisaldab ka 19.09.2014 lisaekspertiisi taotluse koostamise ja esitamisega seotud toiminguid, samade toimingute ajakulu 1,25 tunni hüvitamist tunnitasuga 96 € (käibemaksuta) taotleb hageja ka menetluskulude nimekirjas punkti 5.1.16 all. Arvestades, et kohus jättis hageja lisaekspertiisi taotluse rahuldamata, ei ole tegemist menetluskuluga, mille kostja peaks hagejale hüvitama. Kohus vähendab hageja lepingulise esindaja õigusabikulu kokku 2,75 tunni eest summas 264 € (käibemaksuta). Arvestades asja keerukust, menetlusosaliste esitatud kirjalike menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul hageja õigusabikulud ülejäänud osas, summas 4096,50 € (sh 03.07.2012 toimingute tasus 652,50 € sisaldunud käibemaks summas 108,75 €) põhjendatud ja vajalikud.
36.Kohus leiab, et hageja menetluskulude vähendamiseks ekspertiisikulu osas ei anna alust kostja vastuväide, et ka kostja on tasunud 3 eksperthinnangu eest ja kandnud kulu seoses eksperdi kohtus esinemisega. Kostja eksperthinnangud on tellitud enne kohtumenetlust, kindlustusjuhtumi kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks kahjukäsitlusmenetluses, sellised kulud ei ole käsitatavad kostja menetluskuludena. Kostja tellitud ekspertiiside maksumuse kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. Kui kostja leidis, et on kandnud menetluskulusid, mille hüvitamist ta hagejalt soovib, tulnuks esitada kohtule menetluskulude nimekiri. Kostja esindaja 25.11.2015 kohtuistungil teatas, et kostjal menetluskulusid ei ole ja kostja kulude nimekirja ei esita.
37.Vastavalt menetluskulude jaotusele jääb kostja kanda hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv 750 € ja 24,5% hageja muudest kuludest ning sama suur osa kostja enda kuludest. Hageja muudeks põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks, millest osa on kostja vastavalt menetluskulude jaotusele kohustatud hüvitama, on õigusabikulud summas 4096,50 € ja ekspertiisitasu 2000 €, kokku 6096,50 €. Sellest summast 24,5% moodustab 1493,64 €. Seega koos riigilõivuga kostja peab hagejale hüvitama menetluskulusid kokku 2243,64 €.
38.Vastavalt menetluskulude jaotusele jääb hageja kanda riigilõiv 250 € ning 77,5% hageja enda menetluskuludest ja kostja menetluskuludest. Kostja menetluskuluks on eksperdi istungil osalemise tasu 580 €. Vastavalt menetluskulude jaotusele peab hageja sellest kostjale hüvitama 75,5% ehk 437,90 €.
2-12-25835 VÕS § 197 lg 1 ja 2 alusel kohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1805,74 € (=2243,64 € - 437,90 €). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal sellest summast 50 € kanda OÜ E-jurist arvelduskontole ja ülejäänud 1755,74 € R. T. arvelduskontole.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.