2-14-57946/38 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.P.T. esitas 25.09.2014 maakohtule K.S.i vastu hagi, paludes tunnustada hageja taganemist poolte vahel 04.07.2014 sõlmitud müügilepingust või alternatiivselt tunnustada müügilepingu tühistamist hageja poolt ning kohustada kostjat andma hagejale üle müügilepingu järgi tasutud sõiduki ostuhinna 3500 eurot, sõiduki diagnostika ja tehnilise kontrolli maksumuse 76,51 eurot, intress auto ostusummalt 6,73 eurot ning seadusjärgne viivis 13.10.2014 seisuga auto ostuhinnalt 51,92 eurot ja diagnostikale tehtud kulutustelt 1,81 eurot, lisaks kohustada kostjat tasuma seadusjärgset viivist kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.07.2014 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale 3500 euro eest sõiduauto Renault Espace (registreerimismärgiga XXX). Hageja eesmärk oli anda sõiduk oma tütre T.T.i kasutusse. T.T. vajas sõidukit eeskätt igapäevaseks liikumiseks kahe väikelapsega. Seetõttu oli üheks hagejapoolseks tingimuseks see, et sõiduki tehniline seisund võimaldaks sellega koheselt liikluses osaleda ja sõiduk ei vajaks lähitulevikus olulist remonti. Kostja kinnitas, et sõiduk on sobilikus seisukorras. Hageja tasus 29.06.2014 kostjale käsiraha 1000 eurot. Pärast käsiraha tasumist teatas kostja, et sõiduki õli, aku ja šarniirid vajavad vahetamist ning tuledega esineb probleeme. Hageja avaldas pärast puudustest teada saamist soovi tehingut mitte sõlmida. Kostja ütles, et kui hageja lepingu sõlmimisest loobub, ei ole tal õigust käsiraha tagasi saada. Hageja nõustus tehingu lõpule viima, et mitte kaotada tasutud käsiraha. Kostja käitumine on käsitletav teoga ähvardamisena tehingu tegemisele kallutamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 96 lg 2 p 3 mõttes. 04.07.2014 märgitud sõiduki puuduste loetelus tõi kostja välja, et sõidukil olid müügi hetkel järgmised puudused: automakk/raadio ei tööta; sõiduk vajab mootoririhma vahetust 220 000 km odomeetrinäidu täitumisel; turbopistikuga on esinenud probleeme, võib anda veateadet „Fuel injection system faulty“. Hageja tasus 04.07.2014 kostjale ülejäänud ostusumma, 2500 eurot, ja sai sõiduki enda valdusesse. Hageja tütar sõitis sõidukiga samal päeval Viljandist Tartusse. Sõidu ajal ja selle järel ilmnesid autol järgmised puudused: käigud ei läinud korralikult sisse; pidurid vilisesid

2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et lepingust taganemiseks või lepingu tühistamiseks puuduvad alused. Lepinguobjekt vastab lepingutingimustele ja kostja ei ole hagejat ega tema tütart ähvardanud. Kostja läbis sõidukiga vahetult enne selle üleandmist tehnilise kontrolli ja lasi kõrvaldada esinenud probleemid. Muudest puudustest ja sõiduki seisukorrast teavitas kostja hagejat, tema volitatud esindajaid ja tütart enne müügilepingu sõlmimist. Aku, mootoririhma, õli ja piduriketaste vahetamise vajadust tulevikus ei saa pidada sõiduki puudusteks, vaid see kuulub sõiduki pideva hooldamise hulka. Väide, et hageja sai õli, aku ja šarniiride vahetamise vajadusest ning probleemist tuledega teada 29.06.2014, ei vasta tõele, kuna šarniiri vahetamise vajadus ilmnes tehnilisel ülevaatusel 01.07.2014 ja probleem tuledega 04.07.2014. 04.07.2014 kostja poolt kirjutatud parandustööde loetelus on ära märgitud, et parempoolne šarniir on vahetatud, teostatud õli- ja stabilisaatori varraste vahetus ning uue aku paigaldamine. Mitmed sõidukil pärast selle üleandmist tekkinud probleemid on võimalik tekitada sõiduki sihiliku väärkasutusega. Selline käitumine T.T.i poolt on tõenäoline, kuna T.T. näitas sõiduki suhtes rahulolematust üles juba selle soetamise faasis. Esirehvi juurest tulnud kärsalõhna põhjuseks oli tõenäoliselt sõiduki kasutaja oskamatu käitumine. Pidurite korrasolekut tõendab ülevaatuspunkti testi aruanne. Kostja suhtles City Motors AS tehnikuga ning viimane märkis, et mõned probleemid on tekitatud tahtlikult (tagumisi pidureid on painutatud ja väänatud). Sõidukit kasutas ka hageja poolt seda enne ostmist üle vaatama volitatud H.T., kes telefonivestlustes kostjaga probleemidest sõidukiga ei rääkinud. Hageja pöördus autoteenindusse alles 11 päeva pärast sõiduki valduse saamist, millise aja jooksul oli sõiduk aktiivses kasutuses, kuigi hageja väidab, et sõidukil esinesid puudused, mis ei võimaldanud sõidukit kasutada juba selle üleandmise hetkel. Teeninduses fikseeritud puudused võisid tekkida sõidukit uue omaniku poolt kasutades. T.T. andis esmakordselt kostjale mõista lepingust taganemise soovist 07.07.2014 suhtlusportaali Facebook vahendusel. Kostja ja T.T.i vahel puudub lepinguline suhe ning

3.Tartu Maakohus jättis 29. mai 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning mõistis P.T.ilt välja K.S.i kasuks menetluskulud summas 1080 eurot ja TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse tunnistaja Jaanus Kõivule hüvitatud sõidukulu 9,49 eurot. Lepingust taganemise eelduseks on vastaspoole poolt lepingu rikkumine (VÕS § 101 lg 1 p 4). Müügilepingu müüjapoolse rikkumisega on tegemist, kui ostjale üleantav asi ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1), samuti peab müüja lepingutingimustele mittevastavuse eest vastutama. Müüjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõendamiskoormis on sellele tugineda soovival poolel, seega hagejal. Kostja oli teadlik, et müügileping sõlmiti selleks, et hageja tütar saaks sõidukit kasutada igapäevasteks sõitudeks. Kostja pidi seda asjaolu arvestama ja müüma sõiduki, millega on võimalik igapäevaselt teedel liigelda. Ka kasutatud sõiduki ostmisel peab asi vastama lepingutingimustele, mis tähendab, et see võib olla kulunud, aga peab olema kasutatav otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kui sõiduki läbisõit on 189 000 km, võib eeldada, et sellel võib esineda tavapärasest kasutamisest tulenev kulumine. Hageja pidi müügilepingut sõlmides olema teadlik järgnevatest kostja osundatud puudustest: autoraadio ei tööta; tuleks teha mootoririhma vahetus; probleemid turbopistikuga, veateade „Fuel Injection system faulty“ ekraanil. Varasemalt oli kostja hagejale puudustena välja toonud, et sõiduki õli, aku ja šarniirid vajavad vahetamist ning tuledega esineb probleeme. Need probleemid, millest hageja oli ostu sooritamisel teadlik või pidi teadlik olema, ei saa olla VÕS § 218 lg 4 kohaselt müüja vastutuse aluseks. Nii on tunnistaja M.K., kes viibis sõiduki esmase ülevaatamise juures, välja toonud, et auto summutist tuli sinist suitsu, oli kuulda kolinat parema ratta ees, tagumised pidurikettad ei olnud ühtlaselt kulunud. Sõidukiga proovisõidu teinud tunnistaja H.T. märkis samuti, et pidurikettad ei olnud ühtlaselt kulunud, oli tunda kõrbelõhna, konditsioneer ei töötanud, sõiduki eest oli kuulda kolinat. Riigikohus on märkinud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine (3-2-1-23-10). City Motors AS tuvastas pärast sõiduki müüki hagejale, et sõidukil esinevad täiendavad puudused, millistest kohtu hinnangul olulisim ja ohtlikum oli vahetamist vajav roolilatt. See puudus oli varjatud puudus, st seda ei olnud pooltel võimalik avastada autot väliselt üle vaadates. Mõneti võib nõustuda kostja seisukohaga, et sõidukite tehnilist olukorda on õigus hinnata Maanteeameti atesteerimise läbinud isikutel ülevaatuspunktides, samas on teeninduses kuus päeva pärast sõiduki ostu (10.07.2014) tuvastatud objektiivne leid – roolilatist välja valguv õli – siiski oluline viga, mis õigeaegselt reageerimata jättes võib põhjustada fataalseid tagajärgi, ning nimetatud asjaolu kajastamine pakkumises ei saa olla tingitud üksnes teeninduse majanduslikust huvist. Küll on pakkumises uusi ilmnenud puudusi (näiteks erinevate andurite vahetamise vajadus), mis iseenesest sõidukiga liiklemist ei takista. Kohus lähtus eeldusest, et vaidlusaluse sõidukiga võrreldavatel kasutatud asjadel sellist ohtlikku puudust müügiolukorras tavaliselt ei esine, st mõistlik isik vahetust vajava roolilatiga sõidukit ei ostaks. Kohus tugines

oma seisukohas samuti asjatundjast tunnistaja, City Motors AS töötaja J.K.u ütlustele, mille kohaselt roolilati õlileke on pikemaajaline. Järelikult pidi vastav viga olema sõidukil juba selle üleandmise hetkel hagejale ja see ei saanud olla seotud hageja sõiduvõtetega kuue päeva jooksul enne City Motors AS-i pöördumist. Seega müüs kostja hagejale lepingutingimustele mittevastava sõiduki VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes ning vastutab selle eest VÕS § 218 lg 1 alusel. Kui lepingupool taganeb VÕS § 116 alusel lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele poolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (VÕS § 114). Hageja esitas 11.07.2014 kostjale kirjaliku avalduse, kuid kostja ei ole seda kätte saanud. Lisaks avaldusest ei selgu, et hageja oleks andnud kostjale täiendava tähtaja sõiduki puuduste kõrvaldamiseks, vaid tegemist on üksnes lepingu tühistamise ja/või taganemise avaldusega. Kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda üksnes erandjuhul, milleks võib olla asjaolu, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, või kui teine lepingupool teatab, et ta kohustust ei täida (VÕS § 116 lg 4 teine lause). Ka VÕS § 223 lg 1 toob välja, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus tuvastas, ei saanud mitte kõik City Motors AS kindlaks tehtud puudused anda hagejale õigust müügilepingust taganeda. Olulisemaks tuli pidada varasemalt hagejale mitte teada olnud olulist puudust – roolilati vahetamise vajadust. Vastavalt City Motors AS 15.07.2014 pakkumisele maksis roolilatt ja selle vahetus esinduses 1306,55 eurot. Hagejal tulnuks anda kostjale täiendav tähtaeg varjatud puuduste kõrvaldamiseks ning alles juhul, kui kostja oleks teatanud, et ta ei kavatse kohustust täita, oleks hagejal olnud õigus lepingust taganeda. Vigane roolilatt ei olnud selliseks puuduseks, mis andnuks hagejale õiguse lepingust ilma täiendavat tähtaega andmata taganeda, vaid tegemist oli kõrvaldatava puudusega. Kohtu hinnangul ei ole kostja rikkunud kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks VÕS § 116 lg 4 teise lause mõttes. Seega jättis maakohus hageja esimese nõude, mis tugineb müügilepingust taganemisele, taganemise formaalsete eelduste täitmata jätmise tõttu rahuldamata. Hageja ei ole toonud välja asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kostja on hagejat kallutanud tehingut tegema õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõju all. Hagejal oli võimalus enne tehingu sõlmimist pöörduda spetsialisti poole, kes selgitanuks talle käsiraha maksmise põhjuseid ja selle tagasinõudmise eeldusi. Vastav asjaolu ei ole aluseks tehingu tühistamisele TsÜS § 96 mõttes, mistõttu tuleb ka hageja alternatiivne nõue jätta rahuldamata.

õigusaktidega kehtestatud tehnilistele nõuetele ning sõidukiga ei oleks tohtinud liikluses osaleda. Lisaks on igale mõistlikule inimesele selge, et inimene ei soovi osta autot, mille ostuhind on 3500 eurot, kuid mille remont läheb maksma ca 4000 eurot. Sama raha eest oleks olnud võimalik soetada uus keskklassi auto; 2) sätestab VÕS § 116 lg 4, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Kostja ei oleks hageja poolt lepingust taganemisel kahju kandnud. Ainus, mida kostja pidi tegema, oli auto tagasi võtta ja hagejale raha tagasi anda; 3) võib VÕS § 116 lg 4 teise lause järgi siiski lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustust. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel asus kohus seisukohale, et kostja ei rikkunud kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu VÕS § 116 lg 4 teise lause mõttes. Müüjale oli teada, et sõidukit asub kasutama T.T. koos kahe väikese lapsega ja et ostu eesmärgiks oli igapäevane sõidukiga liiklemine koheselt pärast ostu. Ostja eesmärgiks oli saada sõiduk, mis ei vaja koheselt olulist remonti. Seega jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, kuna sõiduki hind vastas keskmisele samaväärse sõiduki väärtusele, kuid sõiduk oli ulatuslike varjatud puudustega, mis tähendab hagejale ca 4000 euro suurust lisainvesteeringut. Sõidukit ei saanud alates ostuhetkest kasutada otstarbel, milleks seda vajati – igapäevasteks sõitudeks. 4) võib VÕS § 116 lg 4 teise lause järgi siiski lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 114 lg 4 sätestab, et kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Taganemisavalduse esitamise hetkeks oli ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, kuivõrd kostja varjatud puudusi ei aktsepteeri. Kostja 29.08.2014 vastusest taganemisavaldusele loeb iga mõistlik inimene välja, et isegi kui müüjale anda täiendav tähtaeg puudus(t)e kõrvaldamiseks, siis ta neid kõrvaldama ei hakka, kuivõrd ei näe endal mingit süüd. Täiendavast tähtajast ei saa rääkida olukorras, kus kostja on hagejale öelnud, et on valmis arutama asja kohtus. Siinkohal kohaldub ka VÕS § 223 lg 1, mis sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse kuu aega hiljem kui müüja taganemisavaldusele vastas, seega oli müüjal selle aja jooksul võimalik teha ettepanek puuduste kõrvaldamiseks; 5) on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 436 lõikeid 3 ja 4. Kohtuotsus on üllatuslik ja kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kohus tugines otsuse tegemisel üllatuslikult asjaolule, et hageja ei andnud taganemisavalduses kostjale täiendavat tähtaega. Kumbki pool ei ole sellisele asjaolule menetluses tuginenud ning pooltel ei olnud võimalik selle asjaolu kohta oma arvamust avaldada, kuivõrd seda ei arutatud menetluses.

müüki, 01.07.2014, autoga tehnokontrollis ja Carstopi remonditöökojas, kus roolilati lõtku ja leket ei tuvastatud. Tunnistaja A.K., kes tehnokontrolli teostas, vastas kostja küsimusele, et roolilati õlileke oleks tehnokontrolli käigus kindlasti näha olnud. Carstopi remonditöökojas vahetati autol õli, aku ja parem esišarniir, vaadati üle lõtkud sillas, vahetati ja reguleeriti sild. Carstopis remonttöid teostanud H.K. kinnitas tunnistajana, et auto oli tehniliselt korras. City Motors AS esindaja, tunnistaja J.K. väitis, et kolm olulist viga – käsipidur, roolilatt ja šarniir – oleksid pidanud ilmnema tehnokontrolli käigus. Samuti kinnitas J.K., et löökaugust või august läbi sõites võib saada kahjustada nii roolilatt kui ka šarniir. Seega ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et varjatud puudus (roolilati lõtk ja leke) oli olemas VÕS § 214 lg 2 järgi riisiko ülemineku hetkel, kuivõrd selline puudus pidi ilmnema vahetult enne müüki teostatud tehnokontrollis. Hageja kasutas autot nädala jooksul intensiivselt, läbides 700 kilomeetrit, ning kahjustus võis tekkida ajal, mil auto oli hageja kasutuses; 2) ei ole õige hageja väide, et kostja kannaks ebamõistlikult suurt kahju juhul, kui hageja nõuaks kõikide esinduses väljatoodud tööde tegemist summas 4000 eurot. Ainsaks puuduseks, mida pooled müügilepingu sõlmimisel ei võinud ette näha ja mille kõrvaldamist hageja kostjalt kohtuotsuse kohaselt nõuda saaks, on roolilati vahetamise vajadus, ning selle maksumus on vastavalt City Motors AS pakkumisele 1306,55 eurot. Seega on tegemist puudusega, mida on võimalik mõistlike kulutustega kõrvaldada. Tegemist ei olnud sellise kohustuse rikkumisega, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, mis andnuks hagejale võimaluse taganeda lepingust täiendavat tähtaega andmata; 3) tagasitäitmine iseenesest kostjale kahju ei tähendaks, kuid kostjale on saanud ilmsiks, et hageja võis autot tahtlikult kahjustada. City Motors AS tehnik väitis kostjale, et mõned sõiduki probleemid on tekitatud tahtlikult – tagumisi pidureid on rikutud (heebli vm taolise esemega painutatud ja väänatud). Kuivõrd selline puudus oleks pidanud olema ilmne enne sõiduki üleandmist läbitud tehnilises kontrollis ülevaatuspunktis, siis on ilmne, et puuduse tekitas hageja tahtlikult. Sellisel juhul saaks kostja tagasi auto, mis on lepingueelse seisukorraga võrreldes halvemas seisukorras. Samuti ei saa olla kindel, et hageja autot heaperemehelikult kasutas ning seda tahtlikult mitteadekvaatsete sõiduvõtetega ei kahjustanud; 4) on see, et auto ostetakse kasutamiseks, loomulik ja kostja tegi ka kulutusi, et olla kindel, et asi lepingutingimustele vastab. See asjaolu näitab, et kostja käitus müügilepingu sõlmimisel heauskselt. Seetõttu peaks heatahtlik hageja andma kostjale tähtaja, et viimane saaks puudustes veenduda ning enda vastutuse korral need kõrvaldada. Kui hageja oleks andnud kostjale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, oleks kostja võimalusel teinud pingutusi, et teha kindlaks, kas ta puuduse eest vastutab, ja sellisel juhul puuduse kõrvaldanud; 5) ei ole kohus rikkunud TsMS § 436 lõikeid 3 ja 4. Kostja on tuginenud asjaolule, et hageja ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduse kõrvaldamiseks (hagivastuse p 2.6).

11.Samas on ekslik maakohtu seisukoht, et hagejal puudus alus müügilepingust taganeda, kuna ta ei andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul on tegemist müügilepingust taganemisega ning VÕS § 223 täiendab VÕS § 116 lg-s 2 sisalduvat olulise lepingurikkumise loetelu täiendavate alustega müüjapoolse müügilepingu mittekohase täitmise puhuks. VÕS § 223 lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamisest või asendamisest või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kuna VÕS § 223 lg 1 ei anna müüjapoolse müügilepingu olulise lepingurikkumise ammendavat loetelu, tuleb igal üksikul juhul tuvastada, kas müüjapoolne müügilepingu rikkumine kujutab endast olulist lepingurikkumist ning selle kindlakstegemisel tuleb lähtuda müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest (VÕS §-d 217 ja 77). Kui tegemist on müüja poolt olulise lepingurikkumisega, ei pea ostja VÕS § 223 lg 3 kohaselt määrama müüjale tema kohustuste täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Antud juhul oli tegemist müüjapoolse müügilepingu olulise rikkumisega ning hageja ostjana ei pidanud andma kostjale täiendavat tähtaega puuduse kõrvaldamiseks ning maakohtul puudus alus jätta hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja võis müügilepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda ka tulenevalt VÕS § 116 lg 4 teise lause teise alternatiivi alusel, kuna kostja esitatud asjaoludest nähtuvalt sai hageja mõistlikult eeldada, et kostja oma kohustust ei täida. Vastuses taganemisavaldusele on kostja teatanud, et hageja nõue on pahatahtlik ja müüjat kahjustav, kostja arvates on puudused tekkinud müügitehingu järgsest sõiduki kasutamisest ning vaidlus tuleks lahendada kohtus. Õige on apellandi seisukoht, et sellisel juhul oleks täiendava tähtaja andmine olnud tulemusteta. Kuna kostja müüjana rikkus oluliselt müügilepingut, on täidetud ka taganemise materiaalsed eeldused ning tegemist on hageja poolt müügilepingust kehtiva taganemisega.

Roolilatti õlileke viitab pikemaajalisele probleemile. Roolilati rike ning šarniiri ja käsipiduri probleem oleks pidanud ilmnema tehnokontrolli käigus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et tunnistaja J.K.u ütlused on usaldusväärsed. Tunnistaja puhul on tegemist City Motors AS (Renault sõidukite esindus) töötajaga, kelle ütlustest nähtub, et lisaks temale vaatasid sõiduki üle ka esinduse mehaanik ja diagnostik ning alles seejärel tehti sõiduki remondivajaduse pakkumine. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et roolilati õlileke viitab pikemaajalisele rikkele, mis välistab kostja väide, et rikke võis põhjustada hageja sõidukiga aukudest läbi sõites. Kostja väide, et City Motors AS pakkumine võis olla tingitud esinduse majanduslikust huvist, ei ole põhjendatud, kuna hageja ei olnud nimetatud pakkumisega seotud. Muid vastuväiteid, millest nähtuks tunnistaja J.K.u ütluste ebausaldusväärsus, ei ole kostja esitanud. Kostja on tuginenud sellele, et ta lasi sõiduki enne hagejale üleandmist tehnokontrollis üle vaadata ning seal ilmnenud puudused OÜ-s Carstop kõrvaldada ning seetõttu on välistatud, et roolilati rike esines sõidukil selle üleandmise ajal hagejale. Poolte seisukohtadest tulenevalt ei olnud nendel pärast sõidukiga proovisõitu võimalikust roolilati rikkest juttu ning kostja kinnitusest (t.l 45) nähtuvalt lasi ta enne müügilepingu sõlmimist kontrollida sõiduki veermikut. Tunnistaja A.K. ütlustest nähtub, et kontrolliti sildade ja käsipidurite toimimist ning ilmnes ainult stabilisaatori varda lõtk. Roolilati õlileke ja šarniiri rike võivad tekkida nii pikema aja jooksul kui teravast august läbi sõites. Roolilati õlileket ta ei tuvastanud. Tunnistaja H.K. on kinnitanud, et nad vaatasid üle lõtkud sillas, vahetasid aku, reguleerisid silla ning vahetasid šarniiri. Stabilisaatori vardaid nad ei vahetanud ning roolilati leket nad ei tuvastanud. Ringkonnakohus leiab, et kuna enne sõiduki üleandmist ostjale kontrolliti peamiselt sõiduki veermiku korrasolekut, siis võis jääda roolilati leke ja sellest tulenev rike A.K. ja H.K.u poolt tähelepanuta. Samas on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et nimetatud rike võib tekkida nii pikema aja jooksul kui äkitselt pärast remonditöökojast väljasõitmist, kuid roolilati korrasolekut nad eraldi ei kontrollinud. Seoses tunnistajate A.K. ja H.K.u ütluste hindamisega märgib ringkonnakohus veel järgmist. A.K. on kinnitanud, et sõiduki ülevaatusel ilmnes ainult lõtk esimestes stabilisaatorite varrastes. OÜ Carstop töökorrast (t.l 50) nähtub, et silla reguleerimine on lubatud ja saab toimuda alles pärast stabilisaatorite varraste vahetust. OÜ Carstop arvest (t.l 49) ja H.K.u ütlustest nähtub, et stabilisaatorite vardaid tegelikult ei vahetatud. Ringkonnakohtu arvates kinnitab ka eeltoodu, et tehnokontrollis ja OÜ-s Carstop toimunud remonditööde käigus ei ole roolilati korrasolekule (millele kostja sõidukit tehnokontrolli ja sellele järgnenud remonti viies ei tuginenud) piisavat tähelepanu pööratud. Ebaõige on ka kostja kinnitus hagejale (t.l 19 pöördel), et sõiduki stabilisaatori vardad on vahetatud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et sõidukil tuvastatud roolilati rike ja õlileke on tekkinud pärast sõiduki hagejale üleandmist, siis ta vastutab müügilepingu rikkumise eest.

sellele vastu ei vaidle (TsMS § 175 lg1). Seejuures on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peamiseks kriteeriumiks õigusabile kulunud aeg ja vaidluse keerukus. Hageja esindaja õigusabi tunnimäär (100 eurot ilma käibemaksuta) on põhjendatud. 11.05.2015 taotlusest (t.l 88-89) nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja esitanud maakohtule taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja taotluse kirjaliku tõendi asja juurde võtmiseks, samuti on esindaja koostanud kirja (t.l 67) ning osalenud maakohtu 19.03.2015 kohtuistungil kestusega 2 tundi. Ringkonnakohus leiab, et 11.05.2015 taotluse alusel on põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile kokku 5 tunni ulatuses (arvestades muu hulgas seda, et esindaja pidi tutvuma varem esitatud materjalidega), s.o 5x100=500 eurot. Arvete spetsifikatsioonides märgitud esindaja tegevusteks kulunud muu aeg on eelnevaga hõlmatud. Lisaks on põhjendatud ja vajalikuks kuluks sõidukulu 19,70 eurot seoses sõitmisega Viljandisse kohtuistungile 19.03.2015. 15.05.2015 taotlusest (t.l 110-111) nähtuvalt on hageja esindaja osalenud maakohtu 12.05.2015 istungil kestusega ca 5 tundi ning teinud ettevalmistusi nimetatud istungiks. Ringkonnakohus leiab, et 15.05.2015 taotluse alusel on põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile kokku 5 tunni ulatuses, s.o 5x100=500 eurot, ning arve spetsifikatsioonis nimetatud esindaja tegevuseks kulunud muu aeg (näiteks tutvumine tunnistaja J.K. kohtukutsega) on eelnevaga hõlmatud. Lisaks on põhjendatud ja vajalikuks kuluks sõidukulu 20,52 eurot seoses sõitmisega Viljandisse kohtuistungile 12.05.2015. 12.01.2016 taotlusest nähtuvalt on hageja esindaja teinud ettevalmistusi apellatsioonkaebuse koostamiseks ja koostanud ning esitanud apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus leiab, et 12.01.2016 taotluse alusel on põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile kokku 6 tunni ulatuses, s.o 6x100=600 eurot, ning arvete spetsifikatsioonides esindaja tegevuseks märgitud muu aeg on hõlmatud apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud ajaga. 15.01.2016 taotlusest nähtuvalt on hageja esindaja teinud ettevalmistusi ringkonnakohtu istungiks ning osalenud ringkonnakohtu 12.01.2016 istungil. Ringkonnakohtu arvates on nimetatud taotluse alusel põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabiks kokku 1 tunni ulatuses (koos istungiks ettevalmistamisega), s.o 100 eurot. Kokku moodustavad hageja esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile kokku 17 tunni (5+5+6+1) ulatuses 1700 eurot, millele lisandub sõidukulu 40,22 eurot ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2088,26 eurot (koos käibemaksuga).