2-15-1357/22 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Halduri tasu kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 26.02.2015. a määrusega välja XXX pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Jüri Truutsi. 22.12.2015. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse lõpetada XXX pankrotimenetlus raugemisega. Pankrotihaldur on kohtule esitanud järgneva aruande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Esemeline pankrotivara puudus, võlgniku kontol pankrotivara puudub. Pankrotimenetluse jooksul võlgniku kontole pankrotivara hulka kuuluvaid laekumisi ei ole olnud. Andmed pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotivara puudub, väljamakseid ei ole tehtud. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatise nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Mingeid massikohustusi ja pankrotimenetluse kulusid välja ei ole makstud. Andmed jaotiste alusel tehtud väljamaksete kohta I rahuldamisjärk (PankrS § 153 lg 1 p 1) – pandiga tagatud nõuded: nõuded puuduvad, väljamakseid ei ole tehtud. II rahuldamisjärk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: väljamakseid ei ole tehtud. Võlausaldaja on Eesti Krediidipank AS, tunnustatud nõue 31 552,59 eurot, välja makstud 0 eurot, välja maksmata summa 31 552,59 eurot. III rahuldamisjärk (PankrS § 153 lg 1 p 3) – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: nõuded puuduvad, väljamakseid ei ole tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid pankrotivara hulka ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub, pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlgnikul teistelt isikutelt saada olevat vara.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara puudus. Võlgniku pangakontode valitsemine seisnes halduri poolt kontode käsutusõiguse ümbervormistamises ja kontode toimingute jälgimises. Laekumised on olnud alla määra, millele saaks vastavalt TMS pöörata sissenõuet, seega ei saa neid arvata ka pankrotivara hulka. Võlgniku pangakonto on AS-is Swedbank ja AS-is Krediidipank, teistes pankades pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul kontod puuduvad. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja Eesti Krediidipank AS, tunnustatud nõue 31 552,59 eurot, välja makstud 0 eurot, välja maksmata summa 31 552,59 eurot. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei ole esitanud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ja ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad, haldur ei ole teinud rahalisi kulutusi. Muud asjaolud Rahaliste vahendite jääk pankrotivaras puudub. Pankrotihaldur kutsus 30.11.2015. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorras oli pankrotivarast väljamaksete tegemine, pankrotimenetluse lõpparuande esitamine ja kohustustest vabastamise menetluse usaldusisiku nimetamiseks ettepaneku tegemine kohtule. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul AS Eesti Krediidipangast koos abikaasaga võetud laen, mida seoses abielu lahutamisega ei suudetud enam tasuda. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuse tekkimise aeg Maksejõuetuks muutus võlgnik pankrotihalduri hinnangul aastaid tagasi (2010. aastal) seoses 2007. a AS Eesti Krediidipangast koos abikaasaga võetud laenuga. Abielu lahutuse, endise abikaasa kohustustest kõrvale hoidmisega ja sügava puudega lapse ööpäevaringse hooldamise ja vara puudumise tõttu. Halduri tasu Haldur palub määrata pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 11 ja PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. PankrS § 23 lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg, PankrS § 23 lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Lähtuvalt sellest taotleb pankrotihaldur tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 80 eurot tunnis. Kuivõrd pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 19,80 tundi, palub pankrotihaldur määrata tema tasu suuruseks 1 584 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, OÜ Autente Menetlusteenused, mis ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus). Taotlus võlgnikule menetlusabi andmiseks PankrS § 3 lg 2 näeb ette, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus

(edaspidi TsMS) sätestatut, kui PankrS-ist ei tulene teisiti. Kuna PankrS ei reguleeri menetlusabi andmist, siis tuleb pankrotihalduri hinnangul juhinduda siinkohal TsMS § 183 lg 2 sätestatust. Viidatud norm (TsMS § 183 lg 2) näeb ette, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, antava menetlusabi ülemist piiri ei ole kehtestatud. Võttes arvesse eespool toodut, palub pankrotihaldur anda võlgnikule menetlusabi summas 1 584 eurot ning hüvitada pankrotihalduri tasu menetlusabina antud rahasumma arvel. Osundatud rahasummast palub pankrotihaldur mõista võlgnikult riigituludesse 1 187 eurot (1 584-397=1 187). Pankrotihaldur palub menetlusabi taotluse lahendamisel arvestada, et võlgniku pankrot kuulutati välja eesmärgiga, et võlgnik saaks kasutada kohustustest vabastamise menetlust, pankrotivara puudus, ja ei olnud ette näha, et see tekiks pankrotimenetluse jooksul. Pankrotihaldur on menetluse läbiviimisel teinud kõik seaduses ettenähtud toimingud. Haldur palub kohtul lõpetada XXX pankrotimenetlus raugemise tõttu, vabastada pankrotihaldur pankrotihalduri kohustustest pärast menetluse lõpetamise määruse jõustumist, määrata pankrotihalduri tasuks 1 584 eurot, anda võlgnikule menetlusabi 1 574 eurot ja maksta pankrotihalduri tasu välja menetlusabi arvelt OÜ-le Autente Menetlusteenused, mõista võlgnikult riigituludesse antud menetlusabist 1 187 eurot, algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses.

võlausaldajate esimene üldkoosolek ja 11.06.2015. a nõuete kaitsmise koosolek. Pankrotimenetluses on kinnitatud jaotusettepanek, mille kohaselt tunnustati pankrotimenetluses 1 võlausaldaja II järgu nõue summas 31 552,59 eurot. Võlausaldaja ei ole pankrotimenetluse kulusid enda kanda võtnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 mõttes muu asjaolu. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Võlausaldajal Eesti Krediidipank AS on jäänud raha saamata summas 31 552,59 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Jüri Truuts tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Haldur on lõpparuandes palunud määrata pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 11 ja PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Pankrotihaldur on teinud menetluses tööd 19,80 tundi ning lähtub tunnitasust 80 eurot. Seega moodustab töötasu 1 584 eurot. Haldur on palunud anda võlgnikule menetlusabi summas 1 584 eurot, hüvitada pankrotihalduri tasu menetlusabina antud rahasumma arvel ning osundatud rahasummast mõista võlgnikult riigituludesse 1 187 eurot (1 584 – 397 = 1 187). Haldur palub seejuures arvestada, et võlgniku pankrot kuulutati välja eesmärgiga, et võlgnik saaks kasutada kohustustest vabastamise menetlust, pankrotivara puudus ja ei olnud ette näha, et see tekiks pankrotimenetluse jooksul. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt raha, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Esmalt selgitab kohus pankrotihalduri esitatud menetlusabi taotlusega seonduvat. TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud kanda pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Ka PankrS § 23 lg 4 teise lause kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega ei näe ei tsiviilkohtumenetluse seadustik ega pankrotiseadus ette võimalust anda pankrotivõlgnikule pankrotihalduri tasu katteks suuremat menetlusabi kui seda on 397 eurot. Lõpparuande ja sellele lisatud pankrotihalduri tasu arvestuse kohaselt on pankrotihaldur teinud menetluses tööd 19,80 tundi ning on, lähtudes tunnitasust 80 eurot, palunud määrata pankrotihalduri tasuks 1 584 eurot. Kohus möönab, et pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud menetlustoimingud, kuid samas tuleb

pankrotihalduri tasu määramisel arvestada ka (ajutise) halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) halduri kutseoskusi. XXX pankrotimenetluses pankrotivara (sh pandiese ja teistelt isikutelt saada olev vara) puudus, mingeid väljamakseid ei tehtud, võlgniku pangakontode valitsemine seisnes halduri poolt kontode käsutusõiguse ümbervormistamises ja kontode toimingute jälgimises. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puudusid. Pankrotimenetluses esitas nõude ainult üks võlausaldaja, esitatud nõue tunnustati täies ulatuses, vaidlusi ei olnud, pankrotihaldur hagisid ei esitanud. Võlgnik XXX on 20.01.2015. a avaldanud, et võttes aluseks, et pankrotihaldur on koostanud tasu arvestuse kokku 19,80 töötunni eest kokku 1 584 eurot ja on esitanud ka menetlusabi taotluse, tuleks pankrotihaldurile maksta menetluses tasu vastavalt PankrS § 23 lg 1-3 ja tema poolt koostatud tasu taotlus on mõistlik, XXX ainus võlausaldaja Eesti Krediidipank AS on aga 19.01.2016. a ja 22.01.2016. a esitatud seisukohtades leidnud, et taotlev tasu summas ca 1 500 eurot tundub palju menetluses, kus vara puudub ja kogu menetlust juhitakse sisuliselt elektroonselt. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole halduri nõutud tasu summas 1 584 eurot, asjaolusid arvestades mõistlik ega kooskõlas halduri ülesannete mahu ja keerukusega, kuivõrd vara pankrotimenetluses puudus, pankrotimenetluses oli vaid üks võlausaldaja, kelle nõude osas vaidlusi ei olnud ning ühtegi väljamakset ei toimunud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud XXX(pankrotis) kanda. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras, seega ei ole kohtu hinnangul pankrotiseaduse mõtteks tekitada pankrotimenetluse läbiviimisega võlgnikule veel lisakohustusi. Pankrotihaldur on küll palunud hüvitada pankrotihalduri tasu 1 584 eurot menetlusabina antud rahasumma arvel, kuid on samas ka palunud mõista sellest 1 187 eurot võlgnikult riigi tuludesse. PankrS § 183 pankrotihalduri tasu katteks suuremat menetlusabi, kui seda on 397 eurot, anda ei võimalda ning võlgnikult pankrotihalduri tasu 397 eurot ületavas osas, so summas 1 187 eurot, välja mõistmine raskendaks kohtu hinnangul oluliselt võlgniku majanduslikku olukorda. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks määrata pankrotihaldur Jüri Truutsi töötasu suuruseks käesolevas pankrotimenetluses 397 eurot. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule halduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus XXXon esitanud 28.01.2015. a taotluse ka enda võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning, et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt, so enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 171 lg 2 pdes 2-5 ammendavalt loetletud asjaolusid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist, ei ole asjas ilmnenud. Võlausaldaja vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele esitanud ei ole. Tulenevalt eelnevast tuleb XXXkohustustest vabastamise menetlus algatada. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlausaldaja usaldusisiku kandidaati nimetanud. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et võlgnikku Olga Ibadovat ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Sellest tulenevalt on usaldusisik kohustatud esitama kohtule kord aastas usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Olga Ibadoval tuleb esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.02.2017. a. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.