Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi XXXOÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
10 512,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248, aadress Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Lepinguline esindaja Kerly XXX (elektronpost [email protected])
Kostja
XXXOÜ (registrikood XXX aadress XXX) Seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(elektronpost XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 09.06.2015.a, pärast kohtuistungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus võlgnevuse 3660,42 (kolm tuhat kuussada kuuskümmend koma nelikümmend kaks) eurot tasumise nõude osas.
2.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
3.Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kasuks 3185,21 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend viis koma kakskümmend üks) eurot.
Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kasuks viivis 7% (seitse protsenti) aastas põhinõude 3185,21 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend viis koma kakskümmend üks) eurot tasumata osalt alates 27.12.2011. a (kahekümne seitsmendast detsembrist kahe tuhande üheteistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 3185,21 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend viis koma kakskümmend üks) eurot.
5.Jätta rahuldamata Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) hagi XXXOÜ (registrikood XXX) vastu 3716,13 (kolm tuhat seitsesada kuusteist koma kolmteist) euro tasumise nõudes.
6.Jätta rahuldamata Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) viivisenõue XXXOÜ (registrikood XXX) vastu protsendina põhinõudelt osas, milles protsendina
1 (10)
põhinõude täitmata osalt arvestatav viivis ületab 3185,21 (kolm tuhat ükssada kaheksakümmend viis koma kakskümmend üks) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 27.12.2011 Harju Maakohtule hagi tsiviilasjas nr 2-11-63546 XXX ja XXXOÜ (kostjad) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja esitas kostjate vastu järgnevad nõuded. Mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja liisingulepingust XXX tulenev võlgnevus summas 10 561,76 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (summalt 10 512,94 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1 sätestatud määras (7% aastas). 23.01.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist on pooled esitanud kohtule korduvalt menetlusdokumente ning kohus on teinud asjakohaseid menetlustoiminguid. 03.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-63546 on kohus määranud ekspertiisi vaidluse esemeks olevale sõidukile turuväärtuse väljaselgitamiseks. Eksperdile esitati järgmine küsimus. Milline oli Mercedes-Benz S 350 3,7, ehitusaasta 2004, tehasetähisega XXX, registreerimismärgiga XXX turuväärtus seisuga 02.01.2013? Kui nimetatud päeva seisuga ei ole võimalik turuväärtust määrata, tuleb anda arvamus turuväärtuse kohta 2013. aasta jaanuaris. 17.06.2015 koostatud ekspertiisakti nr 15-204 kohaselt oli vaidlusaluse sõiduauto MB S 350 registreerimismärk XXX, harilikuks väärtuseks (kohalikuks turuhinnaks) 2013. aasta jaanuaris 5500 eurot (koos käibemaksuga). 09.06.2015 määrusega eraldati hageja nõuetest kostja XXX ja kostja XXXOÜ vastu iseseisvaks menetluseks järgmised nõuded. Hageja nõue kostja XXXOÜ vastu 6901,34 euro tasumiseks. Hageja nõue kostja XXXOÜ vastu viivise 7% aastas põhinõude 6901,34 eurot tasumata osalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni tasumiseks. Iseseisvale menetlusele anti uus tsiviilasja number 2-15-8717. 09.06.2015 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-1163546 rahuldati hagiavaldus kostja XXXvastu.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja ja kostja XXXvahel sõlmiti 01.11.2005 liisinguleping nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Mercedes-Benz S350 Comand, 3,7 ehitusaasta 2004 (vara). 01.11.2005 sõlmisid hageja ja kostja XXXOÜ käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt kohustus kostja XXXOÜ tagama solidaarselt kostja XXX hageja ja kostja XXXvahel 01.01.2005 sõlmitud liisingulepingust nr XXX ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja XXXkohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja XXXOÜ vastutuse piirmääraks lepiti kokku 38 657,94 eurot (käenduslepingu punkt 1). Tulenevalt vaidlusaluse liisingulepingu ebakorrektsest 2 (10)
täitmisest, lõpetas hageja lepingu ühepoolselt, kuid kostja XXX vara hagejale nõuetekohaselt ei tagastanud. Hageja oli sunnitud kasutama vara valduse taastamiseks XXXOÜ teenuseid, tasudes selle eest teenuse osutajale 159,78 eurot. Kostja XXXhoidus pahatahtlikult vara tagastamisest ning hageja koostööpartneril ei õnnestunud vara valdust taastada. Hageja esitas kohtule tõendina XXXOÜ memo vara tagastamata jätmise kohta ning on eelnevalt esitanud XXXOÜ poolt hagejale esitatud arve osutatud teenuse eest ning maksekorralduse vastava arve tasumise kohta. Kuivõrd XXXOÜ-l ei õnnestunud vara asukohta tuvastada ning hagejal puudusid andmed sõiduki asukoha kohta, esitas hageja 22.12.2011 hagi kostja XXXja kostja XXXOÜ vastu liisingulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse tasumise nõudes. Arvestades, et hagejal ei olnud andmeid hagi esitamise hetkel liisingueseme asukoha kohta, nõudis hageja solidaarselt kostjatelt kogu liisingueseme jääkmaksumuse ning lepingu ülesütlemise hetkeks kogunenud võlgnevuse tasumist. Kuivõrd algatatud oli kohtumenetlus tekkis kostja XXXOÜ-l reaalne huvi teha koostööd hagejaga ning vara asukoht õnnestus tuvastada. Kohtumenetluse vältel selgitas kostja XXXOÜ, et sõiduk asub siiski Eestis ning andis täpsed koordinaadid selle leidmiseks. Sel põhjusel oli hagejal võimalik esitada 07.09.2012 hagi kostja XXXvastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest, mille tulemusel vara valdus XXXOÜ abil taastati. XXXOÜ esitas osutatud teenuse eest hagejale arve summas 186 eurot, mille hageja on tasunud. 02.01.2013 andis kohtutäitur vara valduse üle hagejale (täiteasi 022/2012/6484), pärast mida suunas hageja sõiduki müüki 17.01.2013 hinnaga 11 900 eurot (hind käibemaksuga), millest teavitati ka kostjaid. Kuivõrd vara müüki suunamise hinnaga puudus ostuhuvi vara vastu, määrati 14.02.2013 vara uueks müügihinnaks 10 700 eurot koos käibemaksuga. Vastavasisulised teatised edastati ka kostjatele. Pärast pikka müügiprotsessi ning korduvaid hinnaalandusi õnnestus hagejal enampakkumise teel vara 15.10.2013 realiseerida hinnaga 3900 eurot (hind käibemaksuga). Liisingulepingust nr XXX ja käenduslepingust nr XXX tulenev nõue kostjate vastu on kokku 6901,34 eurot. Nimetatud hageja nõue koosneb 3899,87 eurot debitoorne võlgnevus (tasumata liisingumaksed ja intress kuni lepingu ülesütlemiseni), kindlustusmaksete võlgnevus 217,84 eurot, vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud summas 681,68 eurot ning vara jääkmaksumus summas 2101,95 eurot. Hageja selgitas, et debitoorne võlgnevuse koosneb võlgnevusse jäädud liisingu põhiosamaksetest (arvetel „osamakse“), intressimaksetest, kaskokindlustuspoliisi esitamata jätmise eest määratud leppetrahvist (arvel „dokumendivõlgnevuse trahv“) ning kaskokindlustusmaksetest (arvel „lisateenus“). Debitoorse võlgnevuse arved on esitatud hagiavalduse lisade lehekülgedel 14 – 18. Debitoorne võlgnevus sisaldab intressinõuet summas 48,82 eurot. Hageja selgitas, et luges lepingu lõplikult ülesöelduks 04.11.2009.
3.Kostja XXXOÜ on esitanud järgmised asjaolud ja seisukohad ning vastuväited. Kostja XXXOÜ palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Hagi lisast 4 (II kd tl 34) nähtub, et hageja saatis kostja XXXliisingulepingu ülesütlemisavalduse 02.06.2009, mis oli toimetatud kostja XXXelukoha aadressile ning antud kostja XXXabikaasale kätte 05.06.2009 allkirja vastu. Antud asjaolu tõendamiseks esitab kostja XXXOÜ postiasutuse väljastusteatise, mille hageja oli esitanud kohtule tsiviilasjas nr 2-12-35711 (hageja nõudes kostja XXXvastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks). Kuna kostja XXXjättis ülesütlemisavaldusega temale antud täiendava 14 päeva jooksul hageja nõutud võlgnevuse tasumata, siis lõppes hageja ja kostja XXXvaheline liisinguleping nr XXX ülesütlemisavalduses toodud 14 päeva möödudes, s.o 19.06.2009. Intress. Hagiavaldusele lisatud arvetelt nr 8557427264 ja nr 8555168172 (II kd tl-d 24 ja 25) nähtub, et intressinõue summas 48,82 eurot (763,88 krooni) on esitatud ajavahemiku eest 16.08.2009 - 15.10.2009, s.t periood eest, mil liisinguleping enam ei kehtinud. Kostja XXXOÜ on seisukohal, et hageja intressinõue on alusetu, kuna 16.08.2009 seisuga oli intressinõude aluseks olev liisinguleping nr XXX juba lõppenud hageja ülesütlemisavaldusega. Kasko- ja liikluskindlustusmaksed. Hagiavaldusele lisatud arvete nr 8606415143, nr 8557427264, nr 8004793807, nr 8004936554, nr 8005501807, nr 8005376333 ja nr 8005501836 (II kd tl-d 23, 24, 29-33) kohaselt nõuab hageja kostjatelt kasko- ja liikluskindlustusmaksete tasumist ajavahemiku eest 16.09.2009 - 11.08.2011, st ajavahemiku eest, mil liisinguleping ning selles sätestatud liisinguvõtja kindlustuskohustus enam ei kehtinud. Kostja XXXOÜ ei pea hageja nõuet kasko- ja liikluskindlustismaksete osas põhjendatuks ning kostja XXXOÜ-le jääb täiesti arusaamatuks, mis 3 (10)
põhjustel tasus hageja sõiduki kindlustusmakseid peale liisingulepingu kehtivuse lõppemist. Kostja XXXOÜ on seisukohal, et selline hageja kulu ei olnud vajalik ega põhjendatud ning selle väljanõudmine kostja XXXOÜ-lt on alusetu. Põhiosamaksed. Hagiavaldusele lisatud arvetelt nr 8557427264, nr 8555168172 ja nr 8552273400 (II kd tl-d 24, 25 ja 27) nähtub, et põhiosamakset nõuab hageja perioodi eest 16.07.2009 - 15.10.2009, ehk samuti ajavahemiku eest, mil liisinguleping enam ei kehtinud. Eeltoodu põhjendusel leiab kostja XXXOÜ, et hageja nõue põhiosamaksete osas on samuti alusetu ega kuulu rahuldamisele. Leppetrahv. Eeltoodu puudutab ka hageja arvel nr 8551995336 (II kd tl 26) esitatud leppetrahvinõuet, kuna see oli samuti esitatud pärast liisingulepingu, ehk leppetrahvi nõude aluseks oleva lepingu lõppemist. Tagastusteenus. Kostja XXXOÜ ei saa nõustuda ka hageja nõudega inkassoteenuste maksumuse hüvitamiseks, kuna sõiduki valduse taastamise teenust ei olnud XXXOÜ hagejale tegelikult osutanud. Antud asjaolu tõendab hageja poolt 2012. aastal kostja XXXvastu algatatud menetlus tsiviilasjas nr 2-12-35711, mille tulemusel sai hageja sõiduki valduse hagi tagamise korras ja kohtutäituri vahendusel. Hagiavaldusele ei ole lisatud ka ühtegi tõendit, mille alusel oleks tuvastatav, kas ja mida konkreetselt oli XXXOÜ teinud (võtnud ette), et taastada vara valdust. Sõiduki jääkmaksumus. Täpsustatud hagiavalduses nõuab hageja kostjatelt sõiduki jääkmaksumuse tasumist summas 6315,27 eurot põhjusel, et hagejal ei ole õnnestunud sõidukit realiseerida. Kostja XXXOÜ ei ole nõus antud nõudega. Arvestades asjaoluga, et liisingulepingu esemeks olev sõiduk on hageja valduses jääb täiest arusaamatuks sellise nõude materaalõiguslik alus. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja XXXOÜ, et hagiavalduses esitatud nõue on alusetu. Hageja oli esitatud kostja XXXpõhiosmakse, intressi ja leppetrahvinõudeid peale liisingulepingu lõppemist. Kasko- ja liikluskindliustusmakseid oli hageja samuti teinud pärast liisingulepingu lõppemist ning seda olukorras, kus kõnealuste maksete teostamine ei olnud põhjendatud ega kuulunud hageja kohustuste hulka. Arvestades aga asjaoluga, et sõiduki valdus on hagejal, on põhjendamatu ka hageja nõue sõiduki jääkmaksumuse tasumise kohta. Lisaks on tõendamata tagastusteenuse osutamise fakt XXXOÜ poolt. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle
4.-
-
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja ja kostja XXXsõlmisid 01.11.2005 liisingulepingu nr XXX; Kostja XXXkasutusse anti liisingulepingu nr XXX alusel sõiduauto Mercedes-Benz S 350 3,7, ehitusaasta 2004, tehasetähisega XXX(liisinguese); Hageja ja kostja XXXOÜ sõlmisid 01.11.2005 käenduslepingu nr XXX, millega kohustus kostja XXXOÜ vastutama liisingulepingust nr XXX tulenevate nõuete täitmise eest (vastutuse piirmäär 38 657,94 eurot); Hageja sai liisingueseme valduse 02.01.2013; Liisinguese müüdi 15.10.2013.
Vaidluse puudumise tõttu leiab kohus, et punktis 4 nimetatud asjaolusid ei ole vastavalt TsMS §-le 231 lg 4 vaja tõendada. Liisingulepingu ülesütlemine
5.Hageja on välja toonud, et luges lepingu lõplikult ülesöelduks 04.11.2009 (I kd tl 57). Kostja XXXOÜ on välja toonud, et hageja ja kostja XXXvaheline liisinguleping nr XXX lõppes 19.06.2009 (II kd tl 86). Alljärgnevalt kohus selgitab välja liisingulepingu nr XXX ülesütlemise kuupäeva. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult 4 (10)
teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohtumenetluses on kostja XXXOÜ avaldanud järgnevat: „Hagi lisast 4 (II kd tl 34) nähtub, et hageja saatis kostja XXXliisingulepingu ülesütlemisavalduse 02.06.2009, mis oli toimetatud kostja XXXelukoha aadressile ning antud kostja XXXabikaasale kätte 05.06.2009 allkirja vastu. Antud asjaolu tõendamiseks esitab kostja XXXOÜ postiasutuse väljastusteatise, mille hageja oli esitanud kohtule tsiviilasjas nr 2-12-35711 (hageja nõudes kostja XXXvastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks). Kuna kostja XXXjättis ülesütlemisavaldusega temale antud täiendava 14 päeva jooksul hageja nõutud võlgnevuse tasumata, siis lõppes hageja ja kostja XXXvaheline liisinguleping nr XXX ülesütlemisavalduses toodud 14 päeva möödudes, s.o 19.06.2009.“ Eeltoodule ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Samuti on hageja avaldanud, et kostja XXXvõlgnevust ei kustutanud, mistõttu luges hageja tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 7.1.2 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks (I kd, tl 6). Kohtu hinnangul nähtub kostja XXXOÜ avaldatust ja kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentidest, et liisingulepingu nr XXX ülesütlemise teatis, kuupäevaga 02.06.2009 ja numbriga 200.103-030/26628, on jõudnud 05.06.2009 kostja XXXelu- või asukohta ja tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda, arvesse võttes, et ülesütlemise teatis on 05.06.2009 allkirja vastu kätte toimetatud kostja XXXnaisele. Seejuures hageja poolt saadetud teatisest nähtub liisingulepingu nr XXX kohustuste rikkumine kostja XXXpoolt (tekkinud võlgnevus) ning asjaolu, et hageja loeb lepingu üles öelduks, kui nimetatud tähtajaks (14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist) võlgnevust täielikult ei kustutata. Kohtumenetluses esitatud asjaoludest ja menetlusdokumentidest ei nähtu, et liisinguleping nr XXX lõppes 04.11.2009 ning liisingulepingust nr XXX tulenev võlgnevus oleks täielikult likvideeritud 14 päeva jooksul pärast nimetatud teatise kättesaamist 05.06.2009. Kohus leiab, et hageja ütles liisingulepingu kehtivalt üles alates 19.06.2009. Üldtingimuste kehtivus
6.Hageja on välja toonud, et ta luges tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 7.1.2 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks (I kd, tl 6). Hageja kohtule esitatud menetlusdokumendist (hageja õiend nõude arvestuse kohta) nähtub, et tema nõu kostja XXXOÜ vastu on kujunenud lähtuvalt sõiduauto müügihinnast. Kohtu hinnangul hageja sõiduauto müügihinnast lähtuv nõue põhineb sõlmitud liisingulepingu üldtingimuste punktidel 7.4 ja 7.4.1 (I kd, tl-d 20-21). Liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.4 on sõnastatud järgmiselt: „7.4 Liisingulepingu ülesütlemisel lähtudes liisingulepingu üldtingimuste punktist 7.1, kuulub liisinguese liisinguandja poolt võõrandamisele. Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalsed tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole.“ Liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.4.1 on sõnastatud järgmiselt: „7.4.1 Kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa.“ Kohus on seisukohal, et tegemist on tüüptingimustega. Kohus peab hindama kohaldatava lepingu kehtivust, sealhulgas peab kohus hindama, kas tüüptingimused on kehtivad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS §-st 367 lg 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine). Üldtingimuste punktide 7.4 ja 7.4.1 järgi ei arvestata VÕS §-st 367 lg 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel. Üldtingimustes ei sisaldu poolte kokkuleppet selle kohta, et liisingueseme tagastamisaegse väärtuse 5 (10)
asemel võib lähtuda liisingueseme müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et liisingulepingu üldtingimuste punktid 7.4 ja 7.4.1 on tüüptingimustena tühised osas, mille kohaselt hageja nõude suurus sõltub sõiduauto müügihinnast. Kohus lähtub liisingueseme väärtusest asja tagastamise hetkel ja seda kohalikust keskmisest turuhinnast lähtuvalt. Kohtumenetluses on läbi viidud ekspertiis, et kindlaks määrata vaidlusaluse sõiduauto turuväärtus tagastamise hetkel 02.01.2013.
7.Kohus tuvastas eelnevalt hageja nõude aluseks oleva kokkuleppe tühisuse. Hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt soovib hageja kostja XXXOÜ-lt liisingulepingu täitmatajätmisest ja ülesütlemisest tulenevate võlgnevuste väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et kohus saab hageja esitatud asjaoludele seadust kohaldades hinnata, kas hagejal on kostja XXXOÜ vastu nõue. Kohus on seisukohal, et hageja kogunõue koosneb järgmistest nõuetest: lepingu täitmise nõue enne lepingu ülesütlemist tekkinud kohustuste osas; liisinguandja kulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 1); liisinguandja lisakulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 4). Kohus tuvastab alljärgnevalt, kas ja millised nõuded on hagejal kostja vastu tulenevalt poolte võlasuhtest. Nõudest osaline loobumine
8.Hageja esitas kostjate vastu 27.12.2011 hagis järgnevad nõuded. Mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja liisingulepingust XXX tulenev võlgnevus summas 10 561,76 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (summalt 10 512,94 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1 sätestatud määras (7% aastas). Nimetatud nõuded on kohus 23.01.2012 kohtumäärusega menetlusse võtnud. Hiljem on hageja kohtumenetluses avaldanud, et liisingulepingust nr XXX ja käenduslepingust nr XXX tulenev nõue kostjate vastu on kokku 6901,34 eurot. 09.06.2015 määrusega eraldati hageja nõuetest kostja XXXja kostja XXXOÜ vastu iseseisvaks menetluseks järgmised nõuded. Hageja nõue kostja XXXOÜ vastu 6901,34 euro tasumiseks. Hageja nõue kostja XXXOÜ vastu viivise 7% aastas põhinõude 6901,34 eurot tasumata osalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni tasumiseks. Kohus on seisukohal, et hageja on esialgset võlgnevuse nõuet vähendanud 3660,42 euro võrra (10 561,76-6901,34) ning see kujutab endast hagist osalist loobumist. Kohtu hinnangul puuduvad alused hagist osalise loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab menetluse võlgnevuse 3660,42 eurot tasumise nõudes. Lepingu täitmise nõue
9.Hageja on nõude koosseisu täpsustanud 31.03.2014 menetlusdokumendis, milles hageja on välja toonud, et 3899,87 eurot on debitoorne võlgnevus, mis koosneb tasumata liisingumaksetest ja intressist kuni lepingu ülesütlemiseni ning kindlustusmaksete võlgnevus on 217,84 eurot. Eelnevalt on hageja selgitanud 18.01.2012 menetlusdokumendis, et debitoorne võlgnevuse koosneb võlgnevusse jäädud liisingu põhiosamaksetest (arvetel „osamakse“), intressimaksetest, kaskokindlustuspoliisi esitamata jätmise eest määratud leppetrahvist (arvel „dokumendivõlgnevuse trahv“) ning kaskokindlustusmaksetest (arvel „lisateenus“). Hageja avaldas, et debitoorse võlgnevuse arved on esitatud hagiavalduse lisade lehekülgedel 14 – 18. Debitoorne võlgnevus sisaldab intressinõuet summas 48,82 eurot. Hageja on debitoorse nõude koosseisu (sh kindlustusmaksete) tõendamiseks esitanud kohtule arved nr 8606415143, 8557427264, 8555168172, 8551995336, 8552273400, 8005501807, 8004936554, 8004793807, 8005376333 ja 8005501836. Kostja XXXOÜ on vaielnud nõuetele vastu ega pea neid põhjendatuks. Kostja XXXOÜ hinnangul on arvetest tulenevad nõuded esitatud ajavahemiku eest, mil liisinguleping enam ei kehtinud. 6 (10)
9.1.Kohus on seisukohal, et hageja debitoorse nõude 3899,87 eurot koosseis ei ole hageja esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt piisavalt selge. Kohus on tuvastanud, et liisinguleping öeldi üles 19.06.2009. Kohtu hinnangul sisaldab hageja debitoorse võlgnevuse arvestus arveid pärast liisingulepingu ülesütlemist 19.06.2009, mis ei ole põhjendatud, sest puudub nõude lepinguline alus liisingulepingu lõppemise tõttu. Kohus arvestab debitoorset võlgnevust seisuga 19.06.2009 (liisingulepingu ülesütlemiseni) ja selgitab välja hageja poolt kohtule esitatud arvete nr 8606415143, 8557427264, 8555168172, 8551995336, 8552273400, 8005501807, 8004936554, 8004793807, 8005376333 ja 8005501836 alusel hageja debitoorse nõude (sh kindlustusmaksete).
9.2.Kohus ei arvesta liisingulepingu lõppemise tõttu liisingulepingust nr XXX tulenevat debitoorse võlgnevusena järgmistel arvetel märgitud liisingu- ja intressimakseid. Perioodi 16.09.2009 – 15.10.2009 eest arve nr 8557427264, mis jäi liisinguvõtjal tasumata summas 7747,31 Eesti krooni, s.o 495,14 eurot (koosneb intressi maksest summas 369,17 Eesti krooni ja osamaksest summas 7378,15 Eesti krooni). Perioodi 16.08.2009 – 15.09.2009 eest arve nr 8555168172, mis jäi liisinguvõtjal tasumata summas 7741,77 Eesti krooni, s.o 494,79 eurot (koosneb intressi maksest summas 394,71 Eesti krooni ja osamaksest summas 7347,06 Eesti krooni). Perioodi 16.07.2009 – 15.08.2009 eest arve nr 8552273400, mis vastavalt arvele lisatud märkusele jäi liisinguvõtjal tasumata summas 390,64 eurot (koosneb intressi maksest ja osamaksest).
9.3.Hageja on kohtule esitatud arvete kohta selgitanud, et arvel märgitud dokumendivõlgnevuse trahv on kaskokindlustuspoliisi esitamata jätmise eest määratud leppetrahv ja arvel märgitud lisateenus on kaskokindlustusmaksed. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja kindlustusmaksete (kaskokindlustuse) nõue kostja XXXOÜ vastu pärast liisingulepingu ülesütlemist 19.06.2009, sest pärast liisingulepingu ülesütlemist puudub kindlustusmaksete (kaskokindlustuse) nõude lepinguline alus liisingulepingu lõppemise tõttu. Kindlustusmaksete tasumise aluseks pärast liisingulepingu ülesütlemist on poolte kokkulepe. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses sellisele kokkuleppele viidatud. Hageja on enda menetlusdokumendis avaldanud, et kostja XXXOÜ kindlustusmaksete võlgnevus on 217,84 eurot. Kohtule esitatud arvetest (sh kindlustusmaksete) nr 8606415143, 8557427264, 8005501807, 8004936554, 8004793807, 8005376333, ja 8005501836 nähtub, et hageja on esitanud nõude kindlustuse võlgnevuse eest perioodil pärast liisingulepingu ülesütlemist 19.06.2009. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt kindlustusmaksete tasumist pärast liisingulepingu ülesütlemist 19.06.2009 summas 217,84 eurot. Lisaks on hageja esitanud kostja vastu kaskokindlustuspoliisi esitamata jätmise eest määratud leppetrahvi nõude (dokumendivõlgnevuse trahv) 05.08.2009 koostatud arvega nr 8551995336 liisingulepingu punkti 5.2 alusel summas 1000 Eesti krooni, s.o 63,91 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja leppetrahvi nõue kostja XXXOÜ vastu pärast liisingulepingu ülesütlemist 19.06.2009, sest pärast liisingulepingu ülesütlemist puudub leppetrahvi nõude lepinguline alus liisingulepingu lõppemise tõttu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist pärast liisingulepingu ülesütlemist 19.06.2009 summas 63,91 eurot. Kohus leiab, et hagejal ei ole liisingulepingu ülesütlemise seisuga 19.06.2009 liisingulepingu alusel õigus nõuda kostja XXXOÜ-lt debitoorset (liisingu- ja intressimaksed) võlgnevust 3899,87 eurot ja kindlustusmaksete võlgnevust 217,84 eurot ning leppetrahvi 63,91 eurot kohtule esitatud menetlusdokumentide (sh arvete) alusel, sest puudub nõuete lepinguline alus liisingulepingu lõppemise tõttu 19.06.2009. Alljärgnevalt kohus tuvastab ja võtab seisukoha ning lahendab teised hageja nimetatud nõuded kostja XXXOÜ vastu. Liisinguandja kulude hüvitamise nõue
10.VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme 7 (10)
ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
11.Kohus on tuvastanud, et liisinguleping öeldi üles 19.06.2009. Liisingulepingu maksegraafikus toodud tasumata osamaksete summad lähtuvad liisingueseme kogumaksumusest 44 099,04 eurost, mis on vastavalt sõlmitud liisingulepingu punktile 1.1.4 liisingueseme maksumus käibemaksuga (II kd, tl 10). Liisingumaksete summa (vara jääkmaksumus), mis jäi tasuda pärast 19.06.2009, oli liisingulepingu maksegraafikust nähtuvalt koos käibemaksuga 8189,53 eurot (II kd, tl 15). Hageja nõude arvestusest nähtuvalt määras hageja oma nõude suuruse kindlaks, võttes aluseks liisingueseme ostuhinna, millega liisinguandja müüs liisingueseme pärast selle tagastamist. Kohus tuvastas liisingulepingu üldtingimuste (tüüptingimuste) punktide 7.4 ja 7.4.1 tühisuse osas, mille kohaselt hageja nõude suurus sõltub sõiduauto müügihinnast. Seetõttu kohus ei saa hageja nõude suuruse kindlaksmääramisel võtta aluseks vara võõrandamise hinda. Kohus juhindub VÕS § 367 lg 3 kohaselt liisingueseme tagastamise hetke väärtusest.
12.Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et liisingueseme väärtus selle hagejale tagastamise hetkel oli 5500 eurot (koos käibemaksuga). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid alust pidada ekspertiisiga kindlaksmääratud hinda ebaõigeks. Kohus on seisukohal, et ekspertiisiaktiga on tõendatud liisingueseme väärtus 5500 eurot (koos käibemaksuga) selle hagejale tagastamise ajal. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja XXXOÜ vastu VÕS §-s 367 lg 1 nimetatud liisinguandja kulude hüvitamise nõue 2689,53 eurot (vara jääkmaksumus 8189,53 eurot lahutatud liisingueseme väärtus hagejale tagastamise ajal 5500 eurot). Liisinguandja lisakulude hüvitamise nõue
13.VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Käesoleval juhul ei nähtu kohtumenetluses esitatud dokumentidest, et ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
14.Hageja nõuab kostjalt järgmiste lisakulude hüvitamist: vara tagastamise- ja realiseerimisega seotud kulud summas 681,68 eurot, millest 186 eurot on vara tagastusteenus (III kd, tl 18).
15.Kostja XXXOÜ on esitanud järgnevad vastuväited. Kostja vaidleb vastu liisingulepingu eseme tagastusteenuse tasule. Kostja XXXOÜ on seisukohal, et hagejal ei ole õigus nõuda kostja XXXOÜ-lt tagastusteenuse tasu hüvitamist.
16.Hageja nõuab kostjalt liisingulepingu eseme tagastusteenuse tasu summas 186 eurot hüvitamist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on liisingulepingu eseme tagastusteenuse tasu maksmist ettenägev kokkulepe tühine, sest annab ühele lepingupoolele võimaluse nõuda kulude hüvitamist vastavalt ühe poole poolt kehtestatud ulatuses, sõltumata toimingu tegemisega kaasnevatest tegelikest kuludest. Seetõttu on kohus seisukohal, et hagejal puudub kostja XXXOÜ vastu liisingulepingu eseme tagastusteenuse tasu 186 eurot tasumise nõue.
17.Liisingueseme realiseerimisega (müügiteenus) seonduvad kulud on VÕS § 367 lg 4 mõistes liisinguandja lisakulud, sest neid ei oleks tekkinud siis, kui liisingulepingut ei oleks üles öeldud. Liisingueseme müümisega seonduvateks kuludeks võivad olla liisinguandjale kolmanda isiku poolt 8 (10)
müügiteenuse pakkumisega kaasnevad kulud. Kohus on seisukohal, et liisinguandja kulude hüvitamise nõuet ei saa piirata see, millises õiguslikus vormis on liisinguandja ja kolmas isik kokku leppinud vahendusteenuse osutamise. Kohus leiab, et liisingulepingu ülesütlemisega võib kaasneda liisinguandjale vajadus liisinguese võõrandada. Liisingueseme võõrandamisega (realiseerimisega) kaasnevad kulud (sealhulgas liisingueseme pesu, tehniline kontroll, automüügi vahendus) on seetõttu vahetus seoses liisingulepingu ülesütlemisega. Hageja on kohtule avaldanud, et nõuab kostjalt vara tagastamise- ja realiseerimisega seotud kulude hüvitamist summas 681,68 eurot. Nimetatud summast 186 eurot on vara tagastusteenus, mistõttu vara realiseerimisega seotud kulud on 495,68 eurot (681,68-186). Kohus on seisukohal, et vara müügiteenusega seonduvad kulud on vajalikud kulud, mis kaasnevad liisingulepingu ülesütlemisega. Seetõttu kuuluvad hageja müügiteenuse kulud VÕS §-s 367 lg 4 nimetatud kulude hulka. Müügiteenuse kulude kandmine sõltub konkreetse müügilepingu tingimustest. Kui liisinguandja on pidanud sõlmima müügilepingu, mille kohaselt kannab liisinguandja müügiteenuse kulud, on tegemist liisinguandja lisakuludega, sest kõnealuseid kulusid ei oleks liisinguandja liisingulepingu kehtivuse korral kandnud. Kostja XXXOÜ ei ole tõendanud kolmanda isiku poolt liisingueseme müümisega kaasnenud teenuste mitteosutamist ega vastavate kulude ebamõistlikkust. Samuti ei ole kostja XXXOÜ vara realiseerimise kuludele vastuväiteid esitanud. Kohus tuvastab, et hagejal on õigus nõuda kostja XXXOÜ-lt liisingueseme müügi (realiseerimise) kulude 495,68 euro tasumist. Viivisenõue
18.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
18.1.09.06.2015 määrusega eraldati hageja nõuetest kostja XXXja kostja XXXOÜ vastu iseseisvaks menetluseks järgmised nõuded. Hageja nõue kostja XXXOÜ vastu viivise 7% aastas põhinõude 6901,34 eurot tasumata osalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni tasumiseks.
18.2.Hageja nõuab viivist põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingus sätestatud määrast 7% päevas. Kostja XXXei ole esitanud hageja viivisenõudele vastuväiteid (sh välja toonud asjaolusid, millest nähtuks liisingulepingu kehtetus viivisemäära kokkuleppe osas).
18.3.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on kostja XXXOÜ vastu kulude hüvitamise nõue 2689,53 eurot ja lisakulude 495,68 eurot hüvitamise nõude (kokku 3185,21 eurot). Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb viivise tasumise nõudes rahuldada selliselt, et tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 3185,21 eurot tasumata osalt. Samuti kohtu hinnangul ei ole hagejal õigus nõuda viivist 3185,21 eurost suuremas ulatuses, sest hageja ei ole põhjendanud kahju tekkimist põhinõudeid ületavas osas. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab välja kostja XXXOÜ-lt hageja kasuks viivise 7% aastas põhinõude 3185,21 eurot tasumata osalt alates 27.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 3185,21 eurot. 9 (10)
Nõuete lahendamine
19.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostja XXXOÜ-lt järgmistest kohustustest tulenevate nõuete täitmist: - liisinguandja kulude hüvitamise nõue 2689,53 eurot; - liisinguandja lisakulude 495,68 eurot hüvitamise nõue; - viivisenõue 7% aastas põhinõude 3185,21 eurot tasumata osalt alates 27.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 3185,21 eurot. - kokku on hageja raha tasumise nõude suurus 3185,21 eurot, millele lisandub viivisenõue. VÕS § 149 lg 3 sätestab, et käendaja võib keelduda võlausaldaja nõude rahuldamisest tähtaja jooksul, mil põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks oleva tehingu tühistada või lepingust taganeda. See õigus on käendajal ka siis, kui põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks olevast tehingust tuleneva nõude tasaarvestada. Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole õigus VÕS § 149 lg 3 alusel keelduda nõude rahuldamisest 3185,21 euro ulatuses, millele lisandub viivisenõue. Seega on hagejal õigus nõuda kostja XXXOÜ-lt 3185,21 eurot, millele lisandub viivisenõue. Hageja nõudis kostja XXXOÜ-lt pärast nõudest osalist loobumist 6901,34 euro tasumist, millele lisandub viivisenõue. Kohus tuvastas kostja kohustuse tasuda hagejale 3185,21 eurot, millele lisandub viivise nõue. Kohus jätab eeltoodut arvestades hageja nõude 3716,13 euro tasumise nõude osas rahuldamata (6901,34-3185,21=3716,13). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 46,15% (3185,21 eurot) ulatuses ja jättis rahuldamata 53,85% (3716,13 eurot) ulatuses. Kohus jätab sellest tulenevalt poolte menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.