VN hagi TK vastu hoiustatud raha tagastamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.09.2015 otsus ja 01.10.2015 täiendav otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2 169,48 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): VN (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): TK (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 30.09.2015 otsus ja (täiendatud 01.10.2015 otsusega) osaliselt alates 03.04.2015 väljamõistetud viivise osas. Ülejäänud osas muuta maakohtu otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
2.Lugeda Pärnu Maakohtu 30.09.2015 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt: 2.1.Rahuldada hagi. 2.2.Välja mõista TK-lt põhivõlgnevus 2 000 eurot ja 02.04.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 30,78 eurot VN kasuks.
1(8)
2.3.Välja mõista TK-lt VN kasuks viivis põhinõudelt 2000 eurot alates 03.04.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. 2.4.Menetluskulud jätta TK kanda. 2.5.Välja mõista TK-lt menetluskulud 699 eurot VN kasuks.
4.VN apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada. Määrata apellatsiooniastmes kantud VN menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 528 eurot.
5.Välja mõista TK-lt VN kasuks menetluskulud 528 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.02.04.2015 esitas VN Pärnu Maakohtule hagi TK vastu hoiustatud raha tagastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti U-Print OÜ (tellija) ja Abiraha OÜ (töövõtja) vahel 26.05.2014 töövõtuleping nr 219-2, mille punkti 3.1 kohaselt tellija tellis töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele tootmisettevõttena EAS-st „Kasvutoetus“ toetuse 28 000 kuni 32 000 eurot. Lepingu p 5.1 kohaselt kohustus tellija maksma töövõtjale töö teostamise eest tasu 6 300 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 5.1.1 kohaselt tasus tellija töövõtjale alustustasu 2 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Töövõtja esitas 23.05.2014 tellijale arve nr 14112 summas 2 400 eurot, mille tellija tasus 23.05.2014. Lepingu p 5.11 kohaselt pidi VN andma hiljemalt 29.05.2014 TK-le hoiule 2000 eurot sularaha, mille tagastamine VN-le oli reguleeritud punktides 5.12.1 ja 5.12.2. EAS-i 11.12.2014 otsuse kohaselt ei rahuldanud EAS tellija taotlust toetuse saamiseks. Negatiivse rahastamisotsuse korral kohustus kostja maksma 2000 eurot hagejale tagasi 30 päeva jooksul (lepingu p 5.12.2). Kostja raha ei tagastanud.
3.Hageja palub tagastada temale 2 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 30,78 eurot ja lisanduv viivis 0,0193% päevas alates 03.04.2015 kuni põhinõude 2 000 euro tasumiseni. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata. Kostja leidis, et kuna pooled ei ole töövõtulepingu poolteks, ei ole neile tekkinud töövõtulepingust õigusi ega kohustusi. Kostja arvates ei ole poolte vahel lepingulisi ega lepinguväliseid suhteid. Kostja on seisukohal, et lepingu p 5.11 alusel tasuti tagatisraha töövõtulepingust 2(8)
tulenevate tellija rahaliste kohustuse täitmise tagamiseks summas 2 000 eurot. Kostja hinnangul toetab tema positsiooni ka kostja 26.05.2014 e-kiri hagejale. Samuti kinnitab hageja tasutud raha tagatisena tasumist U-Print OÜ 12.12.2014 e-kiri Abiraha OÜ-le, kus U-Print OÜ esindaja palub tasutud 2 400 eurot ja hoiustatud 2 000 eurot tagastada U-Print OÜ arveldusarvele. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
5.Pärnu Maakohus 30.09.2015 otsusega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2 030,78 eurot ja viivis 0,0193% päevas põhinõudelt 2 000 eurot alates 03.04.2015 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VN kasuks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud 699 eurot.
6.Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et töövõtulepingu p-st 5.11 nähtub selgesõnaliselt, et hageja annab 2 000 eurot hoiule kostjale. Töövõtulepingus puuduvad viited sellele, et nimetatud raha peaks olema tellija kohustuste tagamiseks mõeldud tagatisraha. Kostja 28.05.2014 antud kinnitus töövõtulepingul näitab, et kostja sai hagejalt 2 000 eurot hoiule, mitte aga tagatiseks mingite kohustuste katteks. Kostja edastatud 26.05.2014 e-kiri näitab selgelt, et tegemist oli hoiustatud raha, mitte tagatiseks mõeldud rahaga. Kuivõrd U-Print OÜ leidis, et Abiraha OÜ ei täitnud oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, soovis U-Print OÜ, et Abiraha OÜ maksaks U-Print OÜ poolt tasutud alustasu 2 400 eurot tagasi. Samuti soovis hageja isiklikult tasutud raha tagastamist U-Print OÜ arveldusarvele.
7.Maakohus põhjendas, et raamatupidamise seaduse § 4 sätestab, et raamatupidamiskohuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamise nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjeldama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. U-Print OÜ päevaraamatuga luges kohus tõendatuks, et 2014. aasta maikuu rahalised kanded ei kinnita U-Print OÜ poolt Abiraha OÜ-le 2 000 euro üleandmist. Samas on kajastatud tehing U-Print OÜ ja Abiraha OÜ vahel, mis puudutab 2 400 euro tasumist OÜ-le Abiraha. U-Print OÜ arveldusarve väljavõttega kohus tuvastas, et perioodil 22.05.2015 kuni 31.05.2015 UPrint OÜ ei ole võtnud välja sularaha, et tasuda seda Abiraha OÜ-le. Seega on kostja meelevaldselt lugenud hageja poolt kostja kätte hoiustatud raha tagatiseks.
8.Kostja ei ole tõendanud, et Abiraha OÜ on U-Print OÜ-le saatnud leppetrahvi nõude ja et U-Print OÜ on Abiraha OÜ poolt saadetud trahvinõude kätte saanud. Kuna hagejal oli sõlmitud raha hoiustamise kokkulepe kostjaga, siis ei ole töövõtulepingu alusel tekkinud töövõtja võimalikud nõuded tellija vastu käesoleva kohtuasja esemeks. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks VÕS § 428 lg 2 alusel.
9.Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja 01.09.2015 esitatud dokumendid (s.o U-Print OÜ päevaraamatu väljavõte maist 2014. a ja arveldusarve väljavõte perioodist 22.05-31.05.2014) ei tõenda, et hageja on raha kostjale maksnud, poolte vahel puuduvad õigussuhted, et U-Print OÜ on enda raamatupidamises tehtud
3(8)
väljamakseid kajastanud ebaõigesti või moonutanud enda raamatupidamisandmeid. Need kostja väited on paljasõnalised. 12.12.2014 hageja e-kiri kostjale ei tõenda kostja versiooni. Kohus leidis, et nimetatud e-kiri ei ole selline dokument, mida tuleb kasutada töövõtulepingu tõlgendamiseks ning seega ei lükka ümber töövõtulepingus nr 219-2 sätestatut. Kohus luges hageja 01.09.2015 esitatud dokumendid usaldusväärseteks tõenditeks, kuna need haakuvad hageja teiste esitatud tõenditega.
10.Maakohus põhjendas, et hageja põhinõue kuulub rahuldamisele VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 6 ja § 108 lg 1 alusel. Kostja kohustus lepingu p 5.12.2 kohaselt tagastama hagejale 2 000 eurot EAS-i poolt tööle antud negatiivse rahastamisotsuse korral 30 päeva jooksul, alates 11.12.2014. Seega on kostja kohustus hageja ees muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 alusel. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Viivise arvestus on 2000 x 0,0193% x 81 (12.01.2015 kuni 02.04.2015) = 30,78 eurot. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis 30,78 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel hageja kasuks. Lisaks on põhjendatud hageja nõue viivise, mis ei ole hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks kostjalt TsMS § 367 alusel. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda.
11.Hageja palus määrata hageja kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 147 eurot ja mõista see kostjalt hageja kasuks välja. Nimetatud summa koosneb tasutud riigilõivust 250 eurot ja õigusabist 897 eurot. Hageja on esitanud menetluskulud taotluses koos käibemaksuga, kuna ta ei ole käibemaksukohuslane ning seetõttu puudub õigus lepingulisele esindajale tasutud õigusabikuludelt arvestatud käibemaksu tagastamist nõuda. Kostja vaidles vastu hageja menetluskuludele Aare Saadiku vastusega tutvumise osas. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et Aare Saadik ei ole käesolevas menetluses pooleks ning tema vastusega tutvumise kulu hüvitamist ei saa kostjalt nõuda. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 699 eurot hageja kasuks.
12.01.10.2015 täiendava otsusega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 250 eurot. Kohus jättis ekslikult nimetatud summa kostjalt välja mõistmata 30.09.2015 otsusega. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu 30.09.2015 ja 01.10.2015 otsused ja jätta hagi läbi vaatama. Kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, palus apellant tühistada otsused ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, sest hagejal ei saa tekkida õigusi tehingust, mille pooleks ta ei ole. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud
4(8)
õiguse ega huvi kaitseks ning hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2).
15.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (sh TsÜS § 5, VÕS § 883). Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud hoiulepingut, samuti ei ole nad töövõtulepingu pooleks. Kohtuotsus on ka vastuoluline, sest asjaolu, et U-Print OÜ juhatuse liige on andnud tagatisraha üle Abiraha OÜ juhatuse liikmele TK-le, ei muuda viimast füüsilise isikuna vastutavaks töövõtulepingu alusel Abiraha OÜ-le tasutud tagatisraha tagastamise eest. Kohus ei saa hinnata punkti 5.11 töövõtulepingu kui terviku kontekstist ja selle eesmärgist väljaspool. Ilma töövõtulepinguta ei olnuks ka punkti 5.11, mistõttu on ilmne, et see ei ole seotud hageja ja kostjaga, vaid juriidiliste isikutega Abiraha OÜ ja U-Print OÜ-ga ning töövõtulepingu täitmisega.
16.Hoiuraha on töövõtulepingu täitmise tagatis. Kohus on ebaõigel vastupidisel arvamusel. 26.05.2014 e-kirjast nähtuvalt alustati tööd pärast seda, kui Abiraha OÜ sai raha kätte. Kui raha oleks kätte saanud füüsilise isikuna kostja, siis poleks töid alustatud. 12.12.2014 e-kiri tõendab, et U-Print OÜ nõudis 2 000 + 2 400 euro ehk kokku 4 400 euro tasumist U-Print OÜ arvelduskontole ning Abiraha OÜ-lt kreeditarve tegemist summas 4400 eurot. Juhul, kui U-Print OÜ ei oleks maksnud tagatisraha 2 000 eurot Abiraha OÜ-le, vaid kostjale, siis ta ei nõuaks Abiraha OÜ-lt kreeditarve tegemist summale 4 400 eurot ega raha tagastamist U-Print OÜ arvelduskontole.
17.Kohus on oluliselt rikkunud TsMS § 232 lg 1, mis sätestab kõikide tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise kohustuse. Kohus on rikkunud TsMS § 436 lg 1, sest kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on ebaõigesti ja ilma vastavate tõenditeta leidnud, et hageja hoiustas raha kostja käes. Samuti seda, et kostja seisukoht hoiustatud raha summas 2000 eurot määratlemise kohta on ebaõige. Kohus on jätnud tähelepanuta ja analüüsimata kostja esitatud väited ning tõendid kogumis.
18.Kohus on ebaõigesti leidnud, et kostja ei ole tõendanud, et Abiraha OÜ on U-Print OÜle saatnud leppetrahvi nõude ja et U-Print OÜ on Abiraha OÜ saadetud trahvinõude kätte saanud. Vastavad tõendid on esitatud hagi lisana 2, millest nähtub, et 31.12.2014 kell 17:03:25 on leppetrahvinõue edastatud U-Print OÜ e-postiaadressile XXX. Hageja ei ole mitte kunagi väitnud, et ta ei ole leppetrahvinõuet kätte saanud. Vaidlust selle üle ei ole kunagi olnud, mistõttu on kohtu seisukoht kostjale üllatav. Tasaarvestusega on ka nõue lõppenud.
19.Hageja on kohtule 01.09.2015 esitanud allkirjastamata päevaraamatu väidetavalt mai 2014 väljavõtte. Kostja vaidleb sellele vastu täies ulatuses ja jääb 08.09.2015 esitatud seisukoha juurde. U-Print OÜ on enda raamatupidamises tehtud väljamakseid kajastanud ebaõigesti või siis moonutanud enda raamatupidamisandmeid ning need ei ole usaldusväärsed tõendid. Allkirjastamata raamatupidamisdokument ei ole tõend (TsMS § 229 lg 2). Kohus on ebaõigesti jätnud arvestamata 12.12.2014 e-kirjaga, mis tõendab, et U-Print OÜ nõudis 2000 + 2400 euro ehk kokku 4400 euro tasumist U-Print OÜ arvelduskontole ning Abiraha OÜ-lt kreeditarve tegemist summas 4400 eurot. UPrint OÜ võis raha võtta ka kassast või kolmandalt isikult laenuna Abiraha OÜ-le tagatisraha maksmiseks, kuid see ei oma sisulist tähtsust, kust kohast U-Print OÜ võttis rahalised vahendid tagatisraha Abiraha OÜ-le tasumiseks. Tähtsust omab see, et U-Print OÜ tasus tagatisraha Abiraha OÜ-le, mitte kostjale. Kõiki tõendeid tuleb vaadelda koosmõjus.
5(8)
Vastustaja seisukoht
20.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et põhinõude rahuldamise osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). TsMS § 367 järgi väljamõistetava tulevikus sissenõutava viivise osas on maakohus ekslikult märkinud otsusesse viivise kindla protsendina. Ka eeltoodud osas tuleb maakohtu otsust täpsustada.
22.Maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele, et 26.06.2014 lepingu p-s 5.11 kokkulepitud sularaha hoiustamise kokkulepe oli sõlmitud hageja ja kostja, mitte aga U-Print OÜ ja Abiraha OÜ vahel ja kostja on kohustatud hagejale 2000 eurot tagasi maksma, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
23.Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul alust jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p-de 1 või 2 alusel. Ebaõige on kostja väide, et U-Print OÜ ja Abiraha OÜ vahel 26.05.2014 sõlmitud lepingust ei tulene hagejale ega kostjale mingeid õigusi ega kohustusi.
24.26.04.2014 lepingut tuleb tõlgendada ennekõike VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu sõlminud isikute ühise tegeliku tahte järgi. Ühise tahte selgitamiseks tuleb VÕS § 29 lg 5 p-de 1 ja 3 järgi hinnata lisaks sõlmitud lepingule ka poolte poolt lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldatut ja seda, kuidas toimisid pooled lepingut täites. 26.05.2014 töövõtulepingu, mille poolteks on p 1 järgi tellijana U-Print OÜ, kelle esindaja on hageja, ja töövõtjana Abiraha OÜ, kelle esindaja on kostja, ja mille esemeks on p 3 järgi EAS-le esitatava toetuse taotluse vormistamine ning sellega seonduvad toimingud, p-s 5.11 on hageja ja kostja kokku leppinud, et hageja annab hiljemalt 29.05.2014 kostjale hoiule 2 000 eurot sularaha, mis kuulub p 5.12.1 järgi tagastamisele EAS poolt positiivse rahastamisotsuse korral 5 tööpäeva jooksul, kui U-Print OÜ on tasunud Abiraha OÜ-le p-s 5.1.2. toodud boonustasu või p 5.12.2 järgi EAS negatiivse rahastamisotsuse korral 30 päeva jooksul peale vastava otsuse esitamist U-Print OÜ-le. Lepingu lõppu on käsikirjas märgitud, et 28.05.2014 sai kostja hageja käest hoiule 2 000 eurot. Enne lepingu allakirjutamist on kostja saatnud hagejale e-kirja (lk 32), milles ta on rõhutanud, et Abiraha OÜ alustab tööd peale lepingu allkirjastamist ja hoiuraha (2 000 eurot) saamist. 12.12.2014 on U-Print OÜ e-kirjaga (lk 34) palunud tagastada Abiraha OÜ-l U-Print OÜ arveldusarvele 4 400 eurot, millest on 2 000 eurot tasutud sularahas ja 2 400 eurot Abiraha OÜ arvele. 31.12.2014 leppetrahvi teates on Abiraha OÜ nimel kostja hagejale teatanud, et leppetrahvi 2 520 eurot laekumisel maksab Taivo hoiule saadud raha 2 000 eurot 5 päeva jooksul tagasi. Poolte vahel oli vaidlus, kas lepingu p 5.11. oli käesoleva vaidluse poolte või U-Print OÜ ja Abiraha OÜ vaheline kokkulepe. Kolleegiumi hinnangul väljendab lepingu p 5.11 sõnastus ja töövõtulepingul kostja kirjalik kinnitus, et kostja sai hageja käest, mitte aga juriidilise isiku U-Print OÜ käest hoiule 2 000 eurot (tl 53), nõustumist sellega, et punkti 5.11 alusel kaasneb kostjale kui füüsilisele isikule kohustus tagastada hagejale kui füüsilisele isikule hoiule antud rahasumma p-s 5.12 toodud tingimustel. Lepingu ülejäänud punktides peale 5.11 ja 5.12 on lepinguosalisi nimetatud tellijaks ja töövõtjaks ja ainult p-des 5.11 ja 5.12 on
6(8)
nimetatud raha hoiule andmise kokkuleppe pooltena VN ja TK. Kolleegiumi arvates on võimalik ühes lepingudokumendis sõlmida erinevaid kokkuleppeid erinevate isikute vahel. Järeldust, et lepingu punktis 5.11 ja 5.12 sisaldub füüsiliste isikute kokkulepe raha hoidmise kohta, kinnitab ka kostja poolt hagejale 31.12.2014 saadetud leppetrahvi arve kaaskiri (lk 32 pöördel), kus kostja on ise rõhutanud, et leppetrahvi laekumisel tagastab Taivo ehk kostja TK hoiule saadud raha 5 päeva jooksul. Seega on ka pärast lepingu sõlmimist kostja ise tõlgendanud lepingut viisil, mille kohaselt on hoiuleantud raha tagastamise kohustus temal endal. Eeltoodut ei muuda ka U-Print OÜ 12.12.2014 kirjas väljendatu. Kirjas sisaldub muuhulgas nõue TK-le tagastada 2 000 eurot U-Print OÜ arvele. Hagejal on õigus määrata, kuhu tuleb tagastada hoiustatud raha.
25.Maakohus on leidnud, et hageja ja kostja vahelist kokkulepet saab käsitleda hoiulepinguna VÕS § 883 mõttes ja sellel ei ole seost 26.05.2014 töövõtulepinguga. Kolleegium nõustub, et tegemist oli hoiulepinguga, kuid ei nõustu, et kokkuleppel puudus tagatise iseloom ja sellel puudus seos töövõtulepinguga. Tagatise eesmärgiks on rahuldada võlgniku poolt kohustuse mittekohasel täitmisel või täitmata jätmisel võlausaldaja nõue tagatise andja vara arvel. Kolleegiumi arvates võivad lepingu pooled leppida kokku ka tagatise andmises viisil, mis ei ole otseselt reguleeritud võlaõigusseaduse 8. peatükis. 26.05.2014 lepingu p-des 5.11 ja 5.12 sõlmitud pooltevahelise kokkuleppe tagatisele omane iseloom tuleneb nii poolte eelnevast kirjavahetusest kui ka lepingu p 5.11 ja 5.12 sõnastusest. Lepingus ei ole küll sätestatud, et sularaha Toivo Kuusikule hoiule andmine oleks olnud Abiraha OÜ töö alustamise eelduseks (nt alustustasu lepingu punkti 5.1.1 kohaselt), kuid seos töö alustamisega tuleneb kostja poolt Abiraha OÜ nimel U-Print OÜ-le 26.05.2014 saadetud e-kirjast (lk 32). Samuti on lepingu p-s 5.12.1 kokku lepitud, et hageja poolt kostjale hoiule antud raha kuulub tagastamisele juhul, kui EAS teeb positiivse rahastusotsuse ja U-Print OÜ on tasunud p-s 5.1.2 toodud boonustasu (4 300 eurot). Seega tagas hoiule antud raha UPrint OÜ poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmist Abiraha OÜ-le ja kuni U-Print OÜ poolt boonustasu tasumise kohustuse täitmiseni võis kostja keelduda hoiule antud raha tagastamisest. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.
26.Kolleegium märgib, et isegi kui 26.05.2014 lepingu p-des 5.11 ja 5.12 kokkulepitut käsitleda käsiraha kokkuleppena, siis võivad pooled kokku leppida, milliseid kohustusi käsiraha tagab ja, millisel juhul ja kellele tuleb see tagastada tulenevalt VÕS § 156 lg 2 ja § 157 dispositiivsusest.
27.VÕS § 883 lg 1, § 896 lg 1 ja § 396 lg 1 järgi peab raha hoiustamisel hoidja tagastama hoiule antud rahasumma. Lepingu p 5.12.2 järgi tuli hoiule antud rahasumma tagastada hagejale (mitte U-Print OÜ-le) EAS negatiivse rahastamisotsuse korral 30 päeva jooksul peale EAS otsuse esitamist U-Print OÜ-le. Hagiavalduse kohaselt on 11.12.2014 EAS poolt väljastatud U-Print OÜ-le otsus rahastamisest keeldumise kohta. Seega pidi kostja 11.01.2015 tagastama hoiule antud 2 000 eurot hagejale.
28.Paljasõnaline on kostja väide, et kui raha oleks kätte saanud füüsilise isikuna kostja, siis ei oleks töid alustatud. Vaidluse all ei ole asjaolu, et tööd alustati. Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta andis hageja käest saadud 2 000 eurot, mille kättesaamist kostja ise kinnitas (tl 53), Abiraha OÜ-le üle. Samuti on paljasõnaline kostja väide, et U-Print OÜ on enda raamatupidamises tehtud väljamakseid kajastanud ebaõigesti või siis moonutanud enda raamatupidamisandmeid ning need ei ole usaldusväärsed tõendid.
7(8)
29.Maakohus on õigesti leidnud, et töövõtulepingu alusel tekkinud töövõtja võimalikud nõuded tellija vastu ei ole käesoleva asja esemeks. Kolleegium nõustub maakohtuga ja leiab, et hoiusumma tagastamise nõue ja väidetav leppetrahvi nõue ei ole tasaarvestatavad, sest väidetav leppetrahvi nõue tuleneb juriidiliste isikute vahelisest õiguslikust suhtest, mitte hageja ja kostja vahelisest suhtest ja pooled ei ole 2000 eurose summa hoiule andmise kokkuleppes leppinud kokku, et hageja poolt hoiuleantud summa arvel saab Abiraha OÜ tasaarvestada oma igasuguseid nõudeid U-Print OÜ vastu. Seega ei ole hageja nõue lõppenud tasaarvestusega. Leppetrahvi nõude saatmise OÜ Abiraha poolt U-Print OÜ-le tuvastamine ei ole eelnevat arvestades asja lahendamise seisukohalt oluline.
30.Kolleegium on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest osaliselt tühistada VÕS § 367 järgi väljamõistetud viivise osas. Maakohus on kohtuotsuses märkinud alates 03.04.2015 põhivõlalt 2000 eurot väljamõistetava viivise suuruseks 0,0193% päevas. Kuna VÕS § 113 lg 1 järgi väljamõistetav viivis on ajas muutuv suurus ja seda ei ole võimalik välja mõista kindla protsendina, siis selles osas tuleb maakohtu otsust muuta ja välja mõista viivis alates 03.04.2015 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
31.Kolleegium märgib, et maakohus on perioodi eest kuni 02.04.2015 arvestanud viivise ebaõigesti seadusjärgse viivisemäärana 7,05%, kuigi kehtiv seadusjärgne viivise määr on 8,05%, kuid kuna apellatsioonkaebuses (ega ka senises menetluses) ei ole pooled vaidlustanud viivise määra ega arvestust, siis ei ole apellatsioonimenetluse piire arvestades ringkonnakohtul võimalik selles osas maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohtu poolt arvestuse muutmine ja õige viivise väljamõistmine oleks apellandile kahjulik.
32.Apellatsioonkaebuse läbivaatamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellandi (kostja) kanda. Puudub alus muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust.
33.Vastustaja (hageja) apellatsioonimenetluse kulud on 20.01.2016 taotluse järgi 528 eurot. Hagejat esindas apellatsioonimenetluses lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas, kellel kulus maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks ja ärasaatmiseks kokku 4 tundi. Teenust on osutatud hinnaga 132 eurot tund (kooskäibemaksuga). Seega kokku 528 eurot. TsMS § 175 lg 1 järgi kuuluvad hüvitamisele lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et vaidluse asjaolusid, õiguslikku keerukust ja menetlusdokumentide mahtu arvestades on hageja esindaja ajakulu põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hagejale väljamõistmisele apellatsiooniastme menetluskulu 528 eurot.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.