M.E. hagi SA Tartu Ülikooli Kliinikum vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Kohustatud isiku trahvimine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. novembri 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Ida-Tallinna Keskhaigla määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: AS Ida-Tallinna Keskhaigla (rk: 10822068) Vastustaja (hageja): M.E. (ik: XXXXXX), esindaja advokaat Birgit Sisask Vastustaja (kostja): SA Tartu Ülikooli Kliinikum (rk: 90001478), esindajad Piret Raudvere ja Maire Karelson
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30. novembri 2015 määrus muutmata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on M.E.i hagi SA Tartu Ülikooli Kliinikum vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja tegi hagejale raviteenuse osutamise käigus ravivea, mis seisnes selles, et ehkki hagejale oli hariliku soomussammaspoole tõttu näidustatud bioloogiline ravi, jätkas kostja 2014. a vältel hageja ravimist konventsionaalse raviga. Konventsionaalsel ravil puudus oluline raviefekt, kuid kaasnesid ulatuslikud püsivad kõrvalnähud. Ravivea tuvastamiseks taotles hageja kohtuarstliku ekspertiisi tegemist.
2.Maakohus määras 26.06.2015 määrusega asjas ekspertiisi selgitamaks, kas SA Tartu Ülikooli Kliinikum poolt hagejale raviteenuse osutamisel tehti raviviga, ja määras ekspertiisi tegevaks asutuseks AS Ida-Tallinna Keskhaigla, kellel on õigus määrata eksperdi isik omal äranägemisel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus määras 30. novembri 2015 määrusega AS-le Ida-Tallinna Keskhaigla trahvi summas 3000 eurot riigi tuludesse ja kohustas eksperti esitama ekspertiisiakt kohtule
1.veebruariks 2016. Määruse kohaselt on eksperdiks määratud isik TsMS § 295 lg 1 järgi kohustatud ekspertiisi tegema, kui ta on kohtuekspert, kui ta on nõutavate ekspertiiside tegemiseks riiklikult tunnustatud või kui tema kutse- või majandustegevus toimub valdkonnas, mille tundmine on ekspertiisi tegemise eeldus. Sama paragrahvi lõike 3 järgi eksperdi nõusolek ekspertiisi tegemiseks ei ole vajalik. Kohus määras eksperdiks AS Ida-Tallinna Keskhaigla, mis on ainus Eestis bioloogilise raviga tegelev raviasutus, mis ei ole tsiviilasja menetlusega seotud. AS-l Ida-Tallinna Keskhaigla oli õigus määrata eksperdi isik omal äranägemisel. Ekspertiisiakti kohtule esitamise tähtajaks oli 01.11.2015. Ekspert ei ole määratud tähtajaks ekspertiisiakti kohtule esitanud. Kohtu järelepärimisele vastas ekspert, et keeldub ekspertiisi teostamast. TsMS § 296 lg 1 kohaselt võib ekspert keelduda ekspertiisi tegemisest samadel põhjustel, mis annavad tunnistajale õiguse keelduda ütluste andmisest. Kohus võib eksperdi ka muul põhjusel ekspertiisi tegemise kohustusest vabastada. Alused tunnistaja õiguseks keelduda ütluste andmisest on toodud TsMS §-s 257. Ekspert ei ole nimetatud aluste esinemisele viidanud. TsMS § 296 lg 3 kohaselt võib eksperdiks määratud isik ekspertiisi tegemisest keelduda ka muul seaduses sätestatud juhul või mõjuval põhjusel. Ekspert on kohtule teatanud, et kuna arstide töölepingus ei ole nimetatud ekspertiiside läbiviimise kohustust, ei saa haigla sellise tööülesande täitmist nõuda. Arsti tööülesandeks on tervishoiuteenuse osutamine. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu mõiste on sisustatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 758. Ekspertiisi läbiviimisel teostatavad toimingud ei ole oluliselt erinevad tervishoiuteenuse osutamisel teostatavatest toimingutest. Ka ekspertiisi läbiviimisel tuleb arstil patsient läbi vaadata ning analüüsida patsiendi haiguslugude alusel varasema ravi käiku ja tulemusi. Seega ei ole ekspert esile toonud mõjuvat põhjust ekspertiisi tegemisest keeldumiseks. Kohtuasja lahendamiseks on vajalik teha ekspertiis. Hoolimata ekspertiisimääruses sisaldunud trahvihoiatusest keeldus AS Ida-Tallinna Keskhaigla määrust täitmast. Kohus leidis, et on
põhjendatud määrata TsMS § 305 lg 1 p-de 3 ja 4 ning § 46 lg 1 alusel AS-le Ida-Tallinna Keskhaigla trahv summas 3000 eurot. Kohus määras ekspertiisi tegemiseks uue tähtaja – 1. veebruar 2016. Trahvimäärus ei vabasta AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla ekspertiisi tegemisest ja juhul kui AS Ida-Tallinna Keskhaigla ei esita ekspertiisi, võib kohus määrata uue trahvi.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.AS Ida-Tallinna Keskhaigla esitas Tartu Maakohtu 30. novembri 2015 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb AS-le Ida-Tallinna Keskhaigla määratud trahvi tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kehtib TsMS § 294 lg 1, millele kohus ekspertiisi määramisel tugines, füüsiliste isikute kohta, kes võivad ekspertiisi läbi viia. TsMS § 294 lg 6 alusel juriidilise isiku eksperdiks määramise eelduseks on isiku poolt ekspertiiside tegemine. Määruskaebuse esitaja eraõigusliku juriidilise isikuna ei tegele ekspertiiside tegemisega, vaid osutab tervishoiuteenuseid jm tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 22 lg-s 3 nimetatud teenuseid. Määruskaebuse esitaja põhikirjas ei ole tegevusalana nimetatud ekspertiiside tegemist erinevalt nt SA-st Pärnu Haigla või SA-st Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Kuna ekspertiisimäärus ei olnud edasikaevatav, teatas määruskaebuse esitaja kohe, et tal ei ole võimalik määrust täita, kuna ükski haigla kolmest dermatoveneroloogist ei ole nõus seda tegema. Tööandja saab nõuda töötajatelt nende tööülesannete täitmist, mis on kokku lepitud töölepingus. Arstide töölepingutes ei ole kokku lepitud ekspertiisi tegemist. Seega ei ole määruskaebuse esitaja arstid võtnud endale kohustust täita eksperdi ülesandeid, erinevalt riiklikult tunnustatud eksperdist või kohtueksperdist, kes annavad enne töölepingu sõlmimist või riiklikult tunnustatud eksperdi nimekirja kandmist vastava vande (kohtuekspertiisi seaduse § 7 lg 1; § 17 lg 1). Põhiseaduse §-s 29 ei ole kohtu nõudel ekspertiisi tegemine loetletud kohustusliku tööna, samuti ei saa ekspertiisi tegemist käsitleda kui kodanikukohustust; 2) ei ole tervishoiuteenuse osutamine ja ekspertiisi tegemine sisuliselt sama. Ekspertiisi tegemisel ei teki poolte vahel võlaõiguslikku suhet, st ekspert ei osuta hagejale tervishoiuteenust. Hagejale osutatud tervishoiuteenusele ekspertiisi tegemine ei vasta TTKS § 2 lg-s 1 sätestatud tervishoiuteenuse definitsioonile ega ole nimetatud sotsiaalministri 10.01.2002 määrusega nr 13 kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
5.M.E. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) määras kohus vastavalt TsMS §-le 294 õigesti ekspertiisi läbiviijaks AS Ida-Tallinna Keskhaigla juriidilise isikuna, kellel on vastavalt TsMS § 294 lg-le 6 õigus määrata ise konkreetne ekspert füüsilise isikuna. Ekspertiis oma sisult on eriteadmiste rakendamine mingi asjas tähtsust omava asjaolu selgitamiseks (TsMS § 293 lg 1), ilma milleta ei ole asja õige lahendamine võimalik. Määruskaebuse esitaja on seal töötavate arstide näol eriteadmisi (arstiteadus) valdavaks isikuks. Määruskaebuse esitaja põhikiri ei välista meditsiinilist teadmist nõudva ekspertiisi läbiviimist, vastupidi, põhikirjast nähtub, et tegevusaladeks on muu hulgas dermatoveneroloogia ja muud tegevusalad, mis pole seadusega keelatud. Eksperdi nõusolek ekspertiisi tegemiseks ei ole TsMS § 295 lg 1 järgi vajalik. Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel oleks tal ekspertiisi tegemisest keeldumise õigus TsMS § 296 järgi. Määruskaebuse esitajale on tehtud trahvihoiatus ning põhjendatult määratud trahv TsMS § 305 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi;
2) on kohus õigesti märkinud, et käesolevalt tuleb arstil sarnaselt tervishoiuteenusega patsient läbi vaadata ning analüüsida patsiendi haiguslugude alusel varasema ravi käiku ja tulemusi. Seega antud tsiviilasjas on ekspertiis oma olemuselt võrreldav teisese arvamuse andmisega ravikindlustuse seaduse § 40 mõttes. Määruskaebusele lisatud ametijuhendist ei tulene ühtki piirangut arsti pädevusele viimaks läbi määratud ekspertiisi.
6.SA Tartu Ülikooli Kliinikum vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei esitanud määruskaebuse esitaja tähtajaks eksperdi arvamust ja keeldus arvamuse andmisest, kuid ei toonud välja ühtki mõjuvat põhjust ekspertiisi läbiviimisest keeldumiseks. Seega oli kohtul õigus eksperti trahvida; 2) on määruskaebuse esitaja eksperdiks määramine seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 294 lg 1 käsitleb „kohtu määratud muu eriteadmistega isiku“ all nii juriidilisi kui füüsilisi isikuid. TsMS § 294 lg 6 üksnes täpsustab, et juhul kui kohus määrab eksperdiks juriidilise isiku, siis konkreetse füüsilise isiku võib määrata see juriidiline isik ise. Muu eriteadmistega isik leitakse temal esinevate erialaste teadmiste ja kogemuste alusel (TsMS § 294 lg 1). Ekspertiisi tegemise eelduseks on TsMS § 295 lg 1 alusel kutse- või majandustegevuse toimumine ekspertiisis teadmisi nõudvas valdkonnas. Määruskaebuse esitaja on peale SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ainus ekspertiisis vajalikke teadmisi ja kogemusi omav tervishoiuteenuse osutaja Eestis ning on asjas ka ainsaks neutraalseks kõrvalseisjaks ravi osutamise küsimuses. Kohtu nõudel ekspertiisi tegemine ei ole määruskaebuse esitajal põhikirjaliselt välistatud (põhikirja p-s 3.3 on sätestatud, et selts võib tegutseda ka muudel tegevusaladel, mis ei ole seadusega keelatud). Aktsiaseltsi põhikirjale kehtivad omad nõuded, millega annab seletada ka aktsiaseltsi ja sihtasutuste põhikirjade erinevust. Kohus on öelnud, et antud asjas ekspertiisi läbiviimisel teostatavad toimingud ei ole oluliselt erinevad tervishoiuteenuse osutamisel teostatavatest toimingutest, kuid ei ole väitnud, et ekspertiisi tegemine on tervishoiuteenuse osutamine; 3) saab ja peab küsimuse, kuidas tagab eksperdiks määratud juriidiline isik konkreetse isiku määramise, lahendama eksperdiks määratud juriidiline isik ise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30.11.2015 määrus muutmata.
8.Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus kõiki maakohtu põhjendusi.
9.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
9.1.Põhjendatud ei ole määruskaebuse seisukoht, et TsMS § 294 lg 1, millele tuginedes maakohus ekspertiisi määras, kehtib füüsiliste isikute kohta, kes võivad ekspertiisi läbi viia. Kostja on vastuses määruskaebusele õigesti leidnud, et TsMS § 294 lg 1 käsitleb „kohtu määratud muu eriteadmistega isiku“ all nii juriidilisi kui füüsilisi isikuid ning TsMS § 294 lg 6 üksnes täpsustab, et juhul kui kohus määrab eksperdiks juriidilise isiku, siis konkreetse füüsilise isiku võib määrata see juriidiline isik ise. TsMS §-s 295 on selgelt sätestatud ekspertiisi tegemise kohustuslikkus. TsMS § 295 lg 1 kohaselt eksperdiks määratud isik on kohustatud ekspertiisi tegema, kui ta on kohtuekspert, kui ta on nõutavate ekspertiiside tegemiseks riiklikult tunnustatud või kui tema kutse- või
majandustegevus toimub valdkonnas, mille tundmine on ekspertiisi tegemise eeldus. TsMS § 295 lg 3 rõhutab täiendavalt, et eksperdi nõusolek ekspertiisi tegemiseks ei ole vajalik. Asjas ei ole vaidlust selles, et riiklikult tunnustatud eksperti, kes TsMS § 294 lg-st 2 lähtuvalt tuleks eksperdiks määrata esimeses järjekorras, kõnealuses valdkonnas ei ole. Samuti ei ole vaidlust selles, et peale SA Tartu Ülikooli Kliinikum (kes on asjas kostja) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (kus on samuti hagejat varem ravitud ja kelle eksperdiks määramisele on kostja seetõttu vastu vaielnud) on määruskaebuse esitaja ainus antud ekspertiisiks vajalikke teadmisi ja kogemusi omav tervishoiuteenuse osutaja Eestis, kes ei ole asja menetlusega seotud. Määruskaebuse esitaja kutse- või majandustegevus toimub valdkonnas, mille tundmine on ekspertiisi tegemise eeldus. Määruskaebuse esitaja põhikirjast (p 3.12; http://www.itk.ee/haiglast/juhtimine/pohikiri) nähtuvalt on määruskaebuse esitaja üheks tegevusalaks dermatoveneroloogia ning määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud seisukohta, et määruskaebuse esitajal on tema juures töötavate arstide kaudu olemas ekspertiisiks vajalikud teadmised ja kogemused, st Ida-Tallinna Keskhaiglas viiakse läbi ka ekspertiisis teemaks olevat bioloogilist ravi. Selleks, et määrata juriidiline isik ekspertiisi tegevaks asutuseks, ei pea olema tema põhikirjas ekspertiiside tegemine konkreetselt välja toodud. Eeltoodu põhjal määras maakohus määruskaebuse esitaja ekspertiisi tegevaks asutuseks põhjendatult.
9.2.Alused ekspertiisi tegemisest keeldumiseks näeb ette TsMS § 296. TsMS § 296 lg 1 kohaselt võib ekspert keelduda ekspertiisi tegemisest samadel põhjustel, mis annavad tunnistajale õiguse keelduda ütluste andmisest, s.o TsMS §-s 257 toodud alustel. Kohus võib eksperdi ka muul põhjusel ekspertiisi tegemise kohustusest vabastada. Lõike 2 järgi eksperdiks ei või määrata isikut, kes on osalenud asjas eelneva lahendi tegemisel, muu hulgas vahekohtus või kohtueelses menetluses, välja arvatud, kui ta osales menetluses eksperdi või tunnistajana. Lõike 3 kohaselt võib eksperdiks määratud isik ekspertiisi tegemisest keelduda ka muul seaduses sätestatud juhul või mõjuval põhjusel. Maakohus on eeltoodud aluste võimalikku esinemist kaevatavas määruses kaalunud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ekspert ei ole toonud esile mõjuvat põhjust ekspertiisi tegemisest keeldumiseks. Määruskaebuse väide, et ükski Ida-Tallinna Keskhaigla kolmest dermatoveneroloogist ei ole nõus ekspertiisi tegema, ei ole antud juhul asjakohane. Eksperdiks on määratud AS Ida-Tallinna Keskhaigla, kelle kohustuseks on oma töö korraldamine selliselt, et kohtu määratud ekspertiis saaks läbi viidud.
9.3.Asjakohased ei ole ka määruskaebuse väited tulenevalt maakohtu määruse põhjendustest, et ekspertiisi läbiviimisel teostatavad toimingud ei ole oluliselt erinevad tervishoiuteenuse osutamisel teostatavatest toimingutest. Kostja on vastuses määruskaebusele ka selles osas õigesti osundanud, et maakohus ei ole väitnud, et ekspertiisi tegemine on tervishoiuteenuse osutamine. Maakohus on VÕS §-le 758 tuginedes leidnud, et ekspert ei ole esile toonud mõjuvat põhjust ekspertiisi tegemisest keeldumiseks, kuivõrd ekspertiisi läbiviimisel teostatavad toimingud ei ole oluliselt erinevad tervishoiuteenuse osutamisel teostatavatest toimingutest (st nii arstil kui ka eksperdil tuleb patsient läbi vaadata ning analüüsida patsiendi haiguslugude alusel varasema ravi käiku ja tulemusi).
9.4.Ülaltoodut kokkuvõtvalt puudus määruskaebuse esitajal õigus ekspertiisi tegemisest keelduda, millest tulenevalt määras maakohus määruskaebuse esitajale trahvi seaduslikul alusel ja põhjendatult. Järgitud on ka trahvi määramise nõudeid TsMS § 46 järgi, s.o nõuet teha enne trahvi määramist trahvihoiatus, ning trahvi suurus vastab TsMS 46 lg-s 1 sätestatule. Viimatinimetatud osas ei ole ka määruskaebuses mingeid vastuväiteid esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.