Jätta Condor Inkasso OÜ hagi L. S. vastu rahuldamata.
Menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
1.Condor Inkasso OÜ esitas 23.12.2014.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja L. S. vastu võla nõudes. Kohus tegi 20.01.2015.a makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 17.02.2015.a määrusega anti avaldaja nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja ajavahemikus 30.01.2008 – 15.07.2011xxx korteriomanik. Võla tekkimise ajal korteriühistust Viru tn 3 elamus moodustatud ei olnud. Korterelamut haldas KMD Kinnisvara OÜ ja esitas igakuiselt osutatud teenuste eest tarbijatele arveid (ka juhul kui lepingut sõlmitud ei olnud). Kostja oma kohustusi KMD Kinnisvara OÜ ees ei täitnud, jättis arved tasumata. KMD Kinnisvara OÜ loovutas 05.08.2013.a nõude kostja vastu Condor Inkasso OÜ-le. Üleandmise hetkel so 05.08.2013.a oli võlgnevus (põhivõlg) 207, 89 eurot. Kostjale edastatud viimasest arvest nr 1101309 nähtub, et kostjal tuli tasuda kommunaalteenuste eest 322, 38 eurot. Kuna võlgnevus sisaldab ja viivisenõuet 114, 49, siis hageja põhinõue kostja vastu on 207, 89 eurot. Condor Inkasso OÜ saatis kostjale võlateatise ja teatas muuhulgas KMD Kinnisvara OÜ nõude loovutamisest Condor Inkasso OÜ-le. Kostja sellele ei reageerinud ning võlgnevust ei tasunud. Hageja tugineb nõude materiaalõigusliku alusena käsundita asjaajamise regulatsioonile (VÕS § 1019-1023) Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 207, 89 eurot. Lisaks põhivõlale, nõuab hageja kostjalt viivist (arve nr 1101309) alates 25.01.2011 kuni 05.03.2015 68, 56 eurot (viivitatud päevi 1499, viivisemäär päevas 0,022%) ja TsMS § 367 alusel viivist, mis hagi esitamise ajaks ei ole veel sissenõutavaks muutunud 16, 69 eurot (207, 89 x 0,022% 365 päeva). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks 265 eurot (millest 75 eurot on riigilõiv ja 300 eurot esindajatasu). Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu. KMD Kinnisvara OÜ on edastanud kostjale arveid kokku 17 456, 10 krooni ehk 1115, 65 eurot. Hageja kinnitab, et kostja on sellest tasunud 907, 76 eurot. Seega kostja väide, et ei ole hagejalt teenuseid saanud, ei vasta tegelikkusele. Vastavalt Viru 3 korteriomanike otsusele 25.09.2008.a valiti korterelamu haldjaks ja hooldajaks KMD Kinnisvara OÜ. Haldusperiood algas 01.10.2008 ja kestis kuni 31.12.2010, so kuni korteriomanikud moodustasid korteriühistu. Hageja leiab, et kostja viide ja väide kehtivale jäätmeveolepingule ei vasta tõele. OÜ Elkarin lõpetas prügiveo Püssis alates 2009. aastast kui hakkas kehtima prügiveo korraldatud kord ning teenuse osutajaks sai AS Ragn Sells. Viimane esitas omapoolsed
prügiveo arved Viru 3 Püssi elamu haldajale, ehk KMD Kinnisvara OÜ-le, kes omakorda jagas nõude proportsionaalselt elanike arvule igas korteris. Hageja ei nõustu ka kostja esitatud aegumise vastuväitega. Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 järgi 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet ei saa lugeda korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudeks TsÜS § 154 mõttes. Tulenevalt TsÜS § 158 lg 1 ja 2 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, mis võib seisneda õigustatud isikule võlgnevuse osalises tasumises, jne. Hageja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud, kuivõrd kostja on võlgnevust osaliselt tasunud, mis on käsitletav nõude tunnustamisena.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub hageja nõude jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja märgib, et hageja ei ole tõendanud seda, mille alusel elamut haldas ja millist teenust kostjale osutas. Kostja ei ole sõlminud hagejaga lepingut ega andnud omapoolset nõusolekut teenuse osutamiseks. Kostja ei ole saanud hageja väidetavalt saadetud arveid, mistõttu ei olnud teadlik ka osutatavatest teenustest. Hageja ei ole tõendanud, millal ja milliseid arveid on ta kostjale esitanud ning kuidas ja millisel alusel arvestanud viivist. Kostja ei ole saanud kätte ka hageja väidetavalt saadetud võlateatist, sest teatis on adresseeritud aadressile, kus kostja ei ela juba rohkem kui 3 aastat. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud, sest korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kostjal oli endal sõlmitud kehtiv jäätmeveoleping, mille alusel tasus otse teenuse osutajale. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
5.L. S. oli 30.01.2008 – 15.07.2011 korteri xxx (registriosa nr 4386208) korteri omanik (tl 21). 05.09.2008. a Viru 3 korteriomanike otsusega nimetati OÜ KMD Kinnisvara korteriomandiseaduse (KOS) § 20 lg 1 järgi korterelamu Viru 3 valitsejaks (tl 75-77). OÜ KMD Kinnisvara loovutas 05.08.2013.a nõuded lepingu Lisas 1 nimetatud isikute (sh kostja L. S. vastu summas 207, 89 eurot, põhivõlg) vastu Condor Inkasso OÜ-le (tl 22-28). KMD Kinnisvara OÜ esitatud arvete (tl 29, 66-74, viimane arve nr 1101310 01.01.2011. tasumise tähtajaga 25.02.2011, tl 29) on kostjal tasumata põhivõlana 207, 88 eurot so 3252, 62 krooni).
6.Kostja L. S. esitas nõudele aegumise vastuväite.
Kostja leiab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 kohaselt on hageja nõue aegunud. TsÜS § 154 järgi on korduvate kohustuste nõude aegumistähtaeg olenemata nõude õiguslikust alusest kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
7.Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida poolte vaheline õigussuhe (vt Riigikohtu 29.05.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13) Hageja tugineb nõude materiaalõigusliku alusena käsundita asjaajamist reguleerivatele sätetele (VÕS § 1018-1023). Riigikohus on seisukohal, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades 3-2-1-2508 p 15 ja 3-2-1-33-13 p 13). Hageja väitel lepingulisi suhteid KMD Kinnisvara OÜ ja L. S. vahel ei olnud, lepingulistele suhete olemasolu ei ole väitnud ega tõendanud ka kostja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooltevahelist võlaõiguslikku suhet tuleb kvalifitseerida käsundita asjaajamisena.
8.Hageja on seisukohal, et kuivõrd nõude materiaalõiguslikuks aluseks on käsundita asjaajamise regulatsioon, ei ole TsÜS § 154 (korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuete aegumine) kohaldatav, vaid kohaldub § 149 tulenev seadusest tulenevate nõuete 10 aastane aegumistähtaeg. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Tulenevalt TsÜS § 154 on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustus jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Korteriomanike kommunaalkulude tasumise kohustus on perioodiline so korduv kohustus, mistõttu tuleb aegumistähtaega lugeda vastavalt TsÜS § 154 sätestatule. Hagi esitati kohtule 23.12.2014.a (vt TsMS § 486 lg 2). Seega on aegunud kõik enne 31.12.2011.a sissnõutavaks muutunud nõuded. Eeltoodust tulenevalt ei ole aegunud arvest nr 1101310 tulenev nõue 181, 16 krooni ehk 11, 59 eurot (tasumise tähtaeg 25.01.2011, tl 29). Kostja on selle arve tasunud 07.02.2011 (tl 80) Ülejäänu viidatud arvel on võlgnevus varasema perioodi eest 3 071, 33 krooni ehk 196, 29 eurot ja aegunud.
9.Vastavalt TsÜS § 158 katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning nõue tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises.
Kohus nõustub hagejaga selles, et aegumine katkes ja algas uuesti 07.02.2011.a.
10.Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu sellele, et kostja on jätnud tasumata talle KMD Kinnisvara OÜ poolt osutatud teenuste eest. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. TsMS § 5 lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, samuti selle kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kostjale esitatud arvetelt nähtub tasunõue hoolduse, üld-elektri, kütte ja prügi eest ja võlg varasema perioodi eest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millest tulenes kostja kohustus tasuda teenuse osutajatele (nt prügiveo eest, lepingut teenuse osutajaga, millises suuruses esitati arve Viru 3 korteriomanikele teenuse osutamise eest ning kuidas jaotati see korteriomanike vahel). Puuduvad tõendid ja arvestus, milliste teenuste osas kuipalju kostja väidetavalt võlgneb (millised olid tervikuna Viru 3 majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ja kuidas jaotati kulud (küte, hooldustasu muutus, elekter) Viru 3 korteriomanike vahel) Ainuüksi arve esitamisest majandamiskulude tasumiseks, korteriomanikule kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14).
11.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
12.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad seega täies ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.