Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kasuks menetluskulude

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

HAGEJA NÕUE

Viru Maakohtu 22.06.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-2511 oli V. K. süüdi tunnistatud kuriteo toimepanemises KarS § 271 lg1 järgi ja mõistetud rahaline karistus 100 päevapalga ulatuses, so 1873 eurot. Tsiviilhagi summas 6857,65 eurot jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras (II kd, lk 11-13) . Hageja esitas hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks. Hagivalduse kohaselt pöördus hageja 2007.aasta aprilli kuus OÜ-sse Cyber Sustem palvega luua interneti lehekülg. Kuna OÜ Kosmeja põhitegevus seisneb turistide teenindamises, seda nii Eesti territooriumil, kui välismaal, oli interneti lehekülg vahetult vajalik firma tööks. Loodud leheküljele paigaldasid hageja töötajad suurt hulka informatsiooni ja laadisid sinna erinevaid programme, mis olid otseselt seotud firma tegevusega. Loodud lehekülge kasutas hageja eranditult majanduseesmärkidel ning see oli seotud firma põhitegevusega. Internetis oleva lehekülje abil reklaamis hageja oma tegevust, tema poolt pakutavaid teenuseid, teenindas oma kliente. Kuni 2009.aastani töötas loodud interneti lehekülg probleemideta. Kuna antud töö eeldas lehekülge hooldavalt isikult piisavaid teadmisi ja ettevalmistust, pöördus hageja kostja poole palvega võtta endale OÜ-le Kosmeja kuuluva interneti lehekülje hooldamise kohustus. Hageja sõlmis kostjaga käsundilepingu, mille alusel võttis kostja endale hagejale kuuluva interneti lehekülje hooldamise kohustuse. 2009.aasta oktoobri kuus halvenesid hageja ja kostja vahelised suhted ning hageja pidas otstarbekaks lõpetada kostjaga lepingulised suhted. Hageja otsustas anda oma interneti lehekülje hooldamise teisele firmale, s.t. firmale OÜ Webmarket. Peale seda, kui interneti lehekülg oli üle viidud OÜ Webmarket hooldusele, muutus lehekülg kostja kallaletungide objektiks. Kostja, kasutades temal olevaid vanu paroole, lõhkus internetlehekülje. Kostja hakkas kõrvaldama või muutma leheküljel olevat informatsiooni, samuti paigutas sellele fotosid, mis ei omanud mingit suhet firma tegevusega. Samal ajal nõudis kostja hagejalt raha selle eest, et lõpetada oma ebaseaduslik tegevus. Sel juhul, kui hageja ei maksa talle, ähvardas kostja täielikult hävitada lehekülje kogu sellel oleva informatsiooniga. Hageja pöördus kohtusse. Läbiviidud juurdluse tulemusel kostja paljastati ning tema süü oli kohtus tõestatud. Hageja leiab, et kostja tekitas oma tegevusega talle olulise materiaalse kahju. Kostja tegevuse tulemusel oli OÜ Kosmeja eksisteeriv interneti lehekülg faktiliselt hävitatud. Kokkuvõttes tuli hagejal luua lehekülg uuesti. Selle tulemusel kandis hageja kahju, mis väljendub selles, et tal tuli maksta uue lehekülje loomise eest, vahendid aga, mis olid kulutatud 2007.aastal lehekülje loomiseks, jäid kaduma. Esmase internetilehekülje loomiseks pöördus hageja Oü-sse Cyber

System. Esmase interneti lehekülje väljatöötamine ja loomine läks hagejale maksma 13912,20 krooni (889,15 eurot). Interneti lehekülje loomiseks ja selle teenindamiseks kulutas OÜ Kosmeja ajavahemikus 2007 - 2009.aastani 48 536,83 krooni (3102,07 eurot). Kostja tegevuse tulemusel ei saanud OÜ Kosmeja enam kasutada varem loodud interneti lehekülge. Olemasoleval leheküljel oli hulgaliselt spiooniprogramme, mis takistasid lehekülje enda tööd. Ei olnud veendumust selles, et tulevikus kostja ei sekku saidi töösse. Selle tulemusel oli hageja sunnitud pöörduma CS Studio TÜ poole uue lehekülje loomiseks. Hagejale läks see maksma 421,91 eurot. Samuti andis kostja tegevus end tunda kompanii kasumil, mis alanes oluliselt sellest ajast, mil kostja ründas OÜ Kosmeja interneti lehekülge. Kostja tegevuse tulemusel kandis OÜ Kosmeja kahju. Oli nurjatud sõit Prahasse ning selle tulemusel jäi OÜ-l Kosmeja saamata kasum summas 41650,00 krooni (2661,92 eurot). Kokkuvõttes kandis hageja kahju, mis koosneb: 1) hageja kuludest esmase interneti lehekülje loomiseks; 2) hageja kuludest uue interneti lehekülje loomiseks; 3) hageja kahjud, mis olid seotud kostja tegevusega. Kokku hindab hageja kostja poolt tekitatud kahju suuruseks 7075,05 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnistanud, põhjendusel, et haginõuded on põhjendamatud ja alusetud, sest nõude aluseks olev Viru Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-12-2511 ei ole jõustunud.

ASJA EDASINE KÄIK

Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-2511 oli jäetud Viru Maakohtu 22.juuni 2012 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 18.02.2013.a Hageja seaduslik esindaja Maria Osokina suri 12.08.2013. Viru Maakohtu 20.09.2013 määrusega oli tsiviilasja menetlus peatatud kuni hageja seadusliku esindaja õigusjärglase tuvastamiseni. Boriss Ossokin teatas 27.10.2014 kohtule, et soovib menetluse jätkamist ja astub protsessi Maria Osokina pärijana ning palub vaadelda teda kui osaühingu seaduslikku esindajat. Viru Maakohtu 11.02.2015 määrusega oli tsiviilasja menetlus uuendatud. Viru Maakohtu 13.05.2015 määrusega oli tsiviilasja menetlus peatatud kuni OÜ Kosmeja uue juhatuse liikme määramiseni tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Viru Maakohtu 18.06.2015 määrusega tsiviilasja nr 2-15-7557 oli määratud OÜ Kosmeja juhatuse asendusliikmeks Boriss Ossokin kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Viru Maakohtu 15.09.2015 määrusega oli tsiviilasja menetlus uuendatud.

NÕUDE TÄPSUSTAMINE

Hageja esitas avalduse nõude täpsustamiseks, milles palub kostjalt välja mõista kahju summas 1311,06 eurot. Hageja leiab, et talle kostja poolt tekitatud kahjuks on 2007.aastal esmase internetilehekülje loomise ja väljatöötamine kulud 13912,20 krooni (889,15 eurot) ning hilisema uue lehekülje loomise kulud 421,91 eurot.

Kostja oma kirjalikus vastuses jäi varasemate vastuväidete juurde, leides, et haginõuded ei ole tõendatud ja esitatud tõendid ei ole seotud hagi aluseks olevate põhjendustega. Kohtuistungil 16.11.2015 jäi hageja esindaja Maksim Fedotov täpsustatud nõude juurde. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus määras lahendada asi kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ning tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud kostja vastu kahjunõude summas 1311,06 eurot, põhjendusel, et kostja tegevuse tulemusel oli OÜ Kosmeja interneti lehekülg hävitatud ning hagejal tuli luua uus lehekülg. Hageja väitel on kahjuks esmase internelilehekülje loomise kulud 889,15 eurot ning hilisema uue lehekülje loomise kulud 421,91 eurot. Kostja tsiviilasja menetluses hagi aluseks olevaid asjaolusid vaidlustanud ei ole, leides vaid, et haginõuded ei ole tõendatud ja esitatud tõendid ei ole seotud hagi aluseks olevate põhjendustega. Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1) ning isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). (VÕS § 127 lg 4) Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Vastavalt TsMS § 232 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormise osas kehtib kahju hüvitamise puhul põhimõte, et kahjustatud isik (hageja) peab tõendama kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kahju tekitaja (kostja) peab seevastu tõendama võimalikke kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Vastutusest vabanemiseks tuleb kahju tekitajal tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Tulenevalt VÕS § 1050 lg 1 on kahju tekitaja vastutuse aluseks on tema süü ehk kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Viru Maakohtu 22.06.2012 otsusega kriminaalasjas 2-12-2511 tunnistati V. K. süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 271 lg1 (arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise eest kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel) järgi. Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2012 otsusega oli jäetud Viru Maakohtu 22.06.2012 otsus muutmata. Kohtud lugesid tõendatuks, et V.K., peale seda kui temaga oli 11.11.2009 töösuhe lõppenud, sisenes korduvalt tema poolt paigaldatud skripti kasutades OÜ Kosmeja saidile ning moonutas seal olevaid andmeid. Tema

poolt paigaldatud skript andis talle võimaluse saada teada uued paroolid, mis olid sinna paigaldatud Webmarketi poolt. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 2007.aasta aprilli kuus OÜ-sse Cyber Sustem palvega luua interneti lehekülg. Kuna OÜ Kosmeja põhitegevus seisneb turistide teenindamises, seda nii Eesti territooriumil, kui välismaal, oli interneti lehekülg vahetult vajalik firma tööks. Loodud leheküljele paigaldasid hageja töötajad suurt hulka informatsiooni ja laadisid sinna erinevaid programme, mis olid otseselt seotud firma tegevusega. Loodud lehekülge kasutas hageja eranditult majanduseesmärkidel ning oli seotud firma põhitegevusega. Internetis oleva lehekülje abil reklaamis hageja oma tegevust, tema poolt pakutavaid teenuseid, teenindas oma kliente. Kahju hüvitamise nõude esmaseks vajalikuks tingimuseks on kahjustatud isikul kahju olemasolu. VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-11) Selleks jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma isiku väidetava teota, pole isiku tegu kahju põhjuseks. Eeltoodust tulenevalt lõi hagejal 2007.a internetilehekülje oma majandushuvidest lähtudes ning lehekülje loomise ja ülalpidamise kulude kandmise 2007 aastal ja kostja hilisema õigusvastase tegevuse vahel puudub igasugune seos. Seega puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejapoolse esmase kodulehekülje loomise kulude vahel. Hagejal oleks need kulud sõltumata kostja tegevusest igal juhul kanda tulnud. Kuna hageja väitel kostja tegevuse tulemusena eksisteerib interneti lehekülg faktiliselt hävines, saaks tegeliku otsese kahjuna käsitletavad vaid lehekülje taastamise kulusid, mitte aga esmase lehekülje loomise kulusid. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei saa olla kannatanu alusetu rikastamine. Vastavalt VÕS § 132 lg 3 hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on kahju kõrvaldanud, saidi taastanud ning nõuab kahju hüvitamist kantud kulutuste järgi interneti lehekülje taastamise kulude suuruse osas tugines hageja CS Studio TÜ 21.07.2010 arvele nr A045 ja 28.12.2011 nr D11122802 (I kd, tl 186, 187), mille kohaselt on hagejal tuli tasuda saidi loomise kokku 394 eurot ning domeeni EE registreerimise /pikendamise eest 04.01.2012 - 03.01.2013 27,58 eurot. Kriminaalasjas tunnistajana ära kuulatud M Osokina ütluste kohaselt moodustab hageja otsene kahju vaid saidi taastamine, mis oli 6000 krooni. Kuigi kostja on leidnud, et hagejapoolsed tõendid ei ole vastavuses esitatud põhjendustega, ei ole ta hageja poolt esitatud arve nr A045 osas, sh tööde teostamise aja, iga konkreetse töö osas, sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks tekitatud kahju hüvitamiseks 394, 33 euro väljamõistmise. Kohus leiab lähtuvalt asjaolust, et hageja internetilehekülg oli taastatud juba 2010.aastal, et doomeni ajavahemikuks 2012 kuni 2013.a pikendamisega seotud kulud 27,58 eurot ei ole põhjuslikus seoses kostja süülise käitumisega.

Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt esitatud EMT arved (I kd, tl 39 -60), 14.06.2007 töölepingu (I kd, tl 61,71), arvete ja käibeandmikute ärakirjad (I kd, tl 81 – 95) ning AS Tele 2 arved (I kd, tl 178 – 185), kui asjasse mittepuutuvad. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt V. K.ilt välja kahjuhüvitise hageja OÜ Kosmeja kasuks 394,33 eurot. Ülejäänud osas, so 916,73 euro nõudes jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 615 eurot, kokku 1015 eurot. Kohus leiab lähtuvalt hagi rahuldatud osast (394,33 eurot) põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivukulud summas 75 eurot. Hageja õigusabikulud jätab kohus hageja enda kanda. Kuigi kohus jätab hageja õigusabikulud tema enda kanda, peab kohus vajalikuks viidata sellele, et hageja õigusabikulud ei ole ilmselgelt menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Nii näiteks ilmselgelt ebavajalikuks ajakuluks haginõude täpsustamisele kulunud 60 minutit, kuna avaldus suures osas kordab hagiavalduses toodut. Põhjendamatu on 16.11.2015 kohtuistungi toimumisega seotud ajakulu 60 minutit, kuna istung toimus 15 minutit. Põhjendatud ei ole ka menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulude nõudmine (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-44-14, p. 12). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.