27. jaanuar 2016, kell 14.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-18727
Tsiviilasi
Osaühing XXXavaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
võlgniku pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
Avaldaja/võlgnik: Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Avaldaja/võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX(e-post: XXX); Avaldaja/võlgniku lepinguline esindaja: Harland Paas (OÜ Civicrim, Toompuiestee 37, 10133 Tallinn; e-post: [email protected]); Avaldaja/võlgniku likvideerija: XXX(e-post: XXX); Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (isikukood 37011102745, Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]). 13.01.2016
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja Osaühing XXX(registrikood XXX) pankrot.
2.Nimetada Osaühing XXX(registrikood XXX) pankrotihalduriks Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]).
3.Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp tasuks 1 440 eurot, millele lisandub käibemaks 288 eurot, kokku 1 728 eurot ja ajutise halduri kulutuste katteks 77,28 eurot. Ajutise halduri tasu maksta välja XXX poolt 22.01.2016 kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks tasutud summa arvelt Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 15. veebruar 2016, algusega kell 13.30. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni 13, 15 158 Tallinn), saalis nr 517.
2-15-18727
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1).
6.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 5 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
7.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
11.Kohtumäärus saata menetlusosalistele ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Asjaolud
1.Osaühing XXX(avaldaja/võlgnik) juhatuse liige XXXesitas 11.12.2015 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgniku juhatus seisukohal, et võlgnik ei ole võimeline käesoleva avalduse esitamise seisuga rahuldama võlausaldajate nõudeid, kuna võlgniku enamusosalus AS-is XXX (registrikood XXX) on muutunud väärtusetuks. Samuti puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ettevõtte jooksvate kulude katmiseks. Põhjusel, et suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole ajutine, vaid alaline, on võlgnik esindanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks.
2.16.12.2015 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 13.01.2016.
3.Ajutine haldur esitas 11.01.2016 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kanti Osaühing XXX äriregistrisse 18.04.2005 ning võlgniku põhitegevusalaks oli investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Äriregistri andmetel on võlgnik äriregistrile esitanud viimase majandusaasta aruande 2011.aasta kohta. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt ei ole äriühing aktiivselt tegutsenud alates 2012. aastast. Võlgnikul ei ole lõpetamata töölepingutega töötajaid ega võlgnevusi töötajate ees. Võlgnik on menetlusosaliseks tsiviilasjas nr 2-15-7148, milles XXX taotleb võlgniku sundlõpetamise otsustamist ja likvideerija määramist.
2-15-18727
Võlgniku esitatud maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste seletuskirja kohaselt asutati võlgnik 18.04.2005 ning 01.06.2006 omandas võlgnik XXX AS-i (äriregistrikood XXX ) enamusosaluse s.o. aktsiad, mis vastasid kokku 66,69%-le aktsiakapitalile. Võlgnik on selgitanud, et XXX AS-i (edaspidi XXX ) omandis oli hetkel, mis võlgnik omandas enamusosaluse XXX -is, hoonestusõigus, mis oli seatud kinnistule asukohaga XXX, Tallinnas (hoonestusõiguse registriosa nr XXX), tähtajaga 50 aastat. Hoonestusõiguse oluliseks osaks oli ja on kuni käesoleva ajani avalikeks üritusteks kasutatav ehitis - Saku Suurhall. Seletuskirja kohaselt ei õnnestunud vaatamata XXX -i juhtkonna ja võlgniku aastate jooksul tehtud jõupingutustele, sh võlgniku ja tema osanike poolt antud täiendavatele laenudele, Saku Suurhalli ärimudelit realiseerida selliselt, et oleks tagatud XXX -i poolt võetud laenude teenindamine ning omanikele loodetud tootlus. Ebakõlad XXX -i aktsionäride vahel ning XXX -i suutmatus oma tegevust iseseisvalt finantseerida viisid olukorrani, kus XXX -i omandis olnud hoonestusõigus võõrandati võlausaldaja avalduse alusel täitemenetluse käigus (täiteasi nr 022/2014/979) 15.04.2014. Alates 15.04.2014 on XXX varatu äriühing. Elektroonilise kinnisturaamatu väljavõtte kohaselt on XXX -le kuulunud hoonestusõiguse 15.04.2014 enampakkumiselt omandanud osaühing XXX, registrikood XXX (juhatuse liige XXX). Võlgniku 16.12.2015 bilansi kohaselt oli võlgnikul vara 110,67 eurot ja kohustusi 1 338 210,29 eurot. Võlgniku omakapital oli –1 338 099,62 eurot ning kahjum 2015.a majandustegevusest oli 114 289,28 eurot. Võlgniku viimase registripidajale esitatud 2011.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2011 seisuga vara 1 122 965 eurot ja kohustusi 1 674 380 eurot. Võlgniku omakapital oli -551 415 eurot ning kasum 2011.a majandustegevusest 69 424 eurot. Võlgniku 31.12.2010 bilansi kohaselt oli võlgnikul vara 1 045 432 eurot ja kohustusi 1 666 271 eurot. Võlgniku omakapitali –620 839 eurot ning kahjum 2010.a majandustegevusest oli 934 178 eurot. Ajutisele haldurile võlgniku esindaja poolt ja avalikest andmebaasidest kättesaadava teabe kohaselt on haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku omakapital on olnud negatiivne enam kui 5 aastat ning võlgniku tegevus kahjumilik. Alates 2012.a võlgnikul majandustegevus puudub. Võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks on raha jääk, nõue XXX -i vastu ja XXX -i aktsiad, mille väärtus vajab analüüsimist edaspidises menetluses. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul on aktsiad sisuliselt väärtusetud, kuna XXX -i varaks olnud Saku Suurhalli hoonestusõigus on 15.04.2014 toimunud enampakkumisel võõrandatud. 2014.a majandusaasta aruannet ei ole XXX registripidajale esitanud, mistõttu on ajutisel halduril raskendatud aktsiate väärtusele hinnangu andmine. Maksejõuetuse lõplikuks väljakujunemise ajaks võib pidada hiljemalt 15.04.2014 kui müüdi XXX -le kuulunud Saku Suurhalli hoonestusõigus, mille tulemusena kahanes võlgniku varaks olnud aktsiate väärtus olulises osas. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks raha kassas ja kontol kokku 109,67 eurot ning 26 345 XXX -i aktsiat nimiväärtusega 60 eurot ehk 1 580 700,00 eurot, mille bilansiliseks väärtuseks on hinnatud 1 euro. Võlgnikul on nõue XXX -i vastu summas 517 332,90 eurot (intress 600 771,88 eurot ja viivis 755 823,37 eurot), kuid ajutisel halduril puuduvad käesoleval hetkel täpsemad andmed nõude sissenõutavuse kohta. Samuti puuduvad võlgnikul vahendid nõude sissenõudmisega kaasnevate kulude katmiseks. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustus vähemalt 1 338 210,29 eurot. Lisaks eelnevale on võlgnikul 885 334,54 euro ulatuses kohustusi, mis võivad olla kas aegunud või puudulikult vormistatud, kuid nimetatud asjaolu ei ole ajutine haldur saanud kontrollida. Ajutisel halduril puuduvad piisavad andmed finantsanalüüsi koostamiseks. Võlgnikul puudub majandustegevus alates 2012.a ning omakapital on olnud negatiivne enam kui 5 aastat, mistõttu
2-15-18727 on alust arvata, et võlgniku makseraskused ja maksejõuetus on olnud pikaajalised ning seejuures ei saa välistada, et kestnud enam kui 5 aastat. Ajutine haldur ei ole käesolevas menetluses kättesaadavatest andmetest tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Arvestades, et võlgnik on käesolevaks hetkeks tegevuse lõpetanud ning võttes arvesse võlgniku kohustuste mahtu ja võlgniku väljavaateid täiendavate käibevahendite laekumisele, ei ole ajutise halduri hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Võlgnik ei ole avaldanud soovi tegevust jätkata ega tervendada. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub majandustegevus ning väljavaated majandustegevuse taaskäivitamiseks teadaolevalt puuduvad. Võlgniku ainsaks varaks on XXX -i aktsiad, raha jääk 109,67 eurot ning nõude XXX -i vastu 517 332,90 eurot (intress 600 771,88 eurot ja viivis 755 823,37 eurot), mille sissenõudmiseks vahendid puuduvad. Võlgnikule kuulub 26 345 aktsiat nimiväärtusega 60 eurot. Kokku kuulub võlgnikule 68,69% äriühingu aktsiatest nimiväärtusega 1 580 700,00 eurot. Samas on võlgnikul kohustusi vähemalt 1 338 210,29 eurot. Lisaks eelnevale on võlgnikul 885 334,54 euro ulatuses kohustusi, mis võivad olla kas aegunud või puudulikult vormistatud, kuid nimetatud asjaolu ei ole ajutine haldur saanud kontrollida. Võlgniku kohustused kasvavad pidevalt intresside ja viiviste näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud hiljemalt 15.04.2014, mil enampakkumisel müüdi XXX -le kuulunud Saku Suurhalli hoonestusõigus, mille tulemusena on oluliselt vähenenud võlgnikule kuuluvate aktsiate väärtus. Ajutine haldur rõhutab, et võlgniku majanduslikud näitajad on olnud negatiivsed enam kui 5 aastat ning majandustegevust ei ole olnud alates 2012.a, mistõttu ei saa välistada, et võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud juba varem. Eelnevast tulenevalt on ajutise halduri hinnangul vajalik võlgniku täpsema maksejõuetuse aja ja põhjuste välja selgitamiseks vajalik läbi viia erikontroll. Äriühingu bilanssidest nähtub, et ettevõtte omakapital on negatiivne juba 2010, mis viitab maksejõuetuse tekkimisele. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, et üldkoosolek oleks võtnud vastu otsuse netovara seaduses sätestatud tingimustega kooskõlla viimiseks. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku juhatuse liikmed võtnud õigeaegselt vastu otsuseid majandustegevuse jätkusuutlikuks jätkamiseks või lõpetamiseks. Juhatuse liikmed ei ole reageerinud majandustegevuses piisavalt kiiresti, tegutsesid kahjumlikult, mis tähendab, et võlgnik ei ole käitunud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3 000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Martin Krupp on nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 16 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1440 eurot, millele lisandub käibemaks 288 eurot, kokku 1728 eurot ning vajalikud kulutused summas 77,27 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalike kulude hüvitise määramist Saneerimismenetluse OÜ, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, kasuks (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXX).
4.13.01.2016 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Võlgnikul vastuväiteid ajutise pankrotihalduri tasu ja aruande osas ei olnud. Martin Krupp on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000
2-15-18727 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 22.01.2016.
5.21.01.2016 esitas võlgniku likvideerija XXXkohtule taotluse menetluse peatamiseks. Likvideerija palub peatada käesolevas tsiviilasjas menetlus kuni 10.11.2015 tsiviilasjas nr 2-157148 tehtud kohtumääruse osas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. 27.01.2016 määrusega jättis kohus likvideerija taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Osaühing XXX esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama sätte lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
9.PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine haldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku ainsaks varaks on XXX AS-i aktsiad, raha jääk 109,67 eurot ning nõue XXX ASA vastu 517 332,90 eurot (intress 600 771,88 eurot ja viivis 755 823,37 eurot), mille sissenõudmiseks vahendid puuduvad. Võlgnikule kuulub 26 345 aktsiat nimiväärtusega 60 eurot. Kokku kuulub võlgnikule 68,69% äriühingu aktsiatest nimiväärtusega 1 580 700 eurot. Samas on ajutine haldur leidnud, et XXX AS-ile kuulunud hoonestusõiguse müügiga on kahanenud võlgniku varaks olnud aktsiate väärtus oluliselt. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 1 338 210,29 eurot. Lisaks on võlgnikul 885 334,54 euro ulatuses kohustusi, mis võivad olla kas aegunud või puudulikult vormistatud. Võlgniku kohustused kasvavad pidevalt intresside ja viiviste näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud hiljemalt 15.04.2014, mil enampakkumisel müüdi XXX AS-ile kuulunud Saku Suurhalli hoonestusõigus, mille tulemusena on oluliselt vähenenud võlgnikule kuuluvate aktsiate väärtus. Võlgniku majanduslikud näitajad on olnud negatiivsed enam kui 5 aastat ning majandustegevust ei ole olnud alates 2012 aastast, mistõttu ei saa välistada, et võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud juba varem. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.
2-15-18727 Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub alates 2012. aastast majandustegevus ning ajutine haldur ei ole tuvastanud tervendamise ja tagasivõitmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Raugemise vältimiseks on XXXpoolt 22.01.2016 selgitusega „tsiviilasi number 2-15-18727 ; deposiidi tasumine“ kohtu deposiiti tasutud pankrotimenetluse kulude katteks 3 000 eurot. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 26.01.2016 kl 14.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 15.02.2016 kell 13.30 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 517.
10.Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXpankrotihalduriks. Kohus määrab Martin Kruppi võlgniku pankrotihalduriks.
Osaühing
11.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
12.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada
2-15-18727 sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur ei ole taotlenud võlgniku juhatuse liikmelt vande võtmist.
14.PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti PankrS § 150 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
15.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
16.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 16 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1440 eurot, millele lisandub käibemaks 288 eurot, kokku 1728 eurot ning vajalikud kulutused summas 77,27 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalike kulude hüvitise määramist Saneerimismenetluse OÜ, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, kasuks (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXX). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 440 eurot, millele lisandub käibemaks 288 eurot, kokku 1 728 eurot ning vajalike kulutuste katteks 77,27 eurot. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Ajutise halduri tasu kuulub tasumisele XXXpoolt 22.01.2016 Rahandusministeeriumi arvelduskontole selgitusega „tsiviilasi number 2-15-18727 ; deposiidi tasumine“ tasutud summast 3 000 eurot büroo Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXXXXXX.
17.PankrS § 39 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/
2-15-18727 Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.