1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud hageja A. Ž.i kanda.
3.Rahuldada kostjate A. Ž. ja K. Ž. avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt A. Ž. kostjate A. Ž. ja K. Ž. kasuks menetluskulude hüvitis summas 180 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus 1(9)
kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja ja kostjate seaduslik esindaja on alaealiste kostjate vanemad. Pärnu Maakohtu 28.05.2019 kohtumäärusega nr xxxx mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatis summas 270 eurot alates 22.05.2019 kuni laste täisealiseks saamiseni.
2.Hageja märgib, et alates kohtumääruse tegemise ajast kuni hagi esitamiseni on hageja täitnud kostja I ja kostja II ülalpidamise kohustust. Alates aastast 2020 hageja on töötanud AS-s V, kus tema keskmine kuu kuupalk oli 2 500 eurot neto. Alates 06.03.2021 asus hageja tööle S OÜ-sse, kus tema kuupalk on 1 100 eurot bruto, neto – 948,32 eurot. Seega, Hageja majanduslik olukord on oluliselt muutnud võrreldes eelmise aastaga (hageja palk on vähenenud peaaegu kolmekordselt). Hageja on seisukohal, et ta on võimeline tasuma 125 eurot kuus ühele lapsele, kokku 250 eurot.
3.Uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Veebruar 2020“ järgi on kuni 14-aastase lapse ülalpidamiskulu kuus 333 eurot ehk 251 eurot väiksem kui lapse tegelikud igakuised ülalpidamiskulud. Sarnastele uuringutele on viidanud ka Riigikohus 9. juuni 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 20.2. (2013. novembris Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE teadurite poolt koostatud uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs. Lõppraport November 2013"1). Arvestades nimetatud uuringus ja Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohti, on käesolevas asjas nõutav elatis ebamõistlikult suur, arvestades lapse vanust ning igapäevaseid vajadusi. Seega leiti, et lapse keskmised vajadused on isegi madalamad kui praegune elatise seaduses sätestatud miinimummäär.
4.Kostjate ema kontole laekub igakuiselt lapsetoetus summas 120 eurot. Kohus saab asjaolu, et osa laste vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista.
5.Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu 28.05.2019.a. kohtuotsusega tsiviilasjas number xxxx väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt A. Ž.’ilt igakuine elatis: A. Ž. kasuks summas 125 eurot alates 13.04.2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni; K. Ž. kasuks summas 125 eurot alates 13.04.2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
6.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. OÜ A on lõpetanud majandusaasta 2020 miinusega 25 000 eurot. Selle tulemusena OÜ A omanikud on otsustanud ettevõtte likvideerida. Hageja ei teeni ja kunagi ei ole teeninud vahendeid antud ettevõttest. Hagejale kuuluvad korterid aadressidega Xxxx ja Xxxx. Hageja elab korteris aadressiga Xxxxa ja teises korteris elab Hageja ema, V. Z., kes on kinkinud korteri oma pojale. Samas antud korter on koormatud isikliku kasutusõigusega V. Z. kasuks kuni tema 2(9)
surmani. Hageja ei teeni tulu korteri üürist. Hagejale kuulub garaaž aadressiga xxxx, mille kohta hetkel on käimas kohtuvaidlus (vara jagamise küsimus, tsiviilasi xxxx). Hagejal puudub võimalus garaaži müüa, sest kostjate ema ei ole andnud nõusolekut vara realiseerimiseks menetluse raames. Sama kehtib ka hagejale kuuluvate autode kohta. Hageja veel kord kinnitab, et tema majanduslik seis on halb ja vaatamata seda, et temale kuulub vara, ei ole ta võimeline tasuma elatist miinimummääras. Hagejat toetab finantsiliselt tema ema – V. Z. ja aitab elatisraha tasumisega (kanne – 223, 245, 246). Kostjale kuulus kreeditkaardiga seotud konto Xxxx AS-is limiidiga 1 000 eurot, kuid tänaseks on see konto likvideeritud.
7.Hageja igakuiste vältimatute kulude nimekiri: • eluasemelaen summas 388,89 eurot kuus, laenusumma tagastamise lõpptähtpäev on 16.10.2044; • väikelaen summas 100,40 eurot kuus, laenusumma tagastamise lõpptähtpäev on 20.02.2022; • autoliising summas 132,82 eurot kuus, laenusumma tagastamise lõpptähtpäev on 16.12.2022; • arve kommunaalteenuste eest (keskmine) – 110 eurot; • korteriga seotud kindlustus (kohustuslik) – 11,66 eurot; • elukindlustus –11,12 eurot; • elatisraha – 540 eurot; • kohustused eraisikule summas 9 000 eurot väljamaksmise tähtajaga 10.07.2022. Kokku 1 294,89 eurot. Lisaks sellele vajab hageja raha toidule, riietele ja tervisele – vähemalt 220,50 eurot kuus, millest on 105 eurot minimaalse toidukorvi maksumus ja 115,60 eurot mittetoidukulutuste maksumus (absoluutse vaesuse piir).
8.Hageja varaline seisukoht tänase päeva seisuga: • ettevõtte A OÜ (reg.nr xxxx), mis on likvideerimisel; • kaks korterit - Xxxx ja Xxxx. • garaaž aadressiga xxxx, keskmine maksumus on 10 000 eurot; • motorattas xxxx, mille maksumus on 2 500 eurot; • sõiduk xxxx on müüdud hinnaga 1 800 eurot. Kostjate vastus
9.Kostjad märgivad, et ei tunnista hagi. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 28.05.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx mõisteti kostjate kasuks välja elatis miinimummääras. Kostjad on hageja (laste isa) ja kostja seaduslik esindaja (laste ema) ühised lapsed. Laste elukohaks on ema elukoht. Peale vanemate lahkuminekut on lapsed jäänud elama emaga.
10.Kuna kostjate kasuks on välja mõistetud elatis miinimummääras, vastavalt PkS § 101 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, siis ei pea kostjad käesoleval juhul välja tooma ega tõendama lastele tehtavate kulutuste täpset koosseisu. Elatise vähendamiseks alla alammäära puudub mõjuv põhjus. Hageja väited ei anna alust elatise alla miinimummäära vähendada. Hageja üritab vältida elatise maksmist, maksimaalset vähendada oma kohustust kostjate ees, hageja on varakas ja võimeline kostjatele tasuma elatist vähemalt miinimummääras.
3(9)
11.Hageja on esitanud kohtule väärad andmed oma majandusliku seisu kohta. Hagejale kuulub toimiv ettevõtte A OÜ (reg.nr xxxx), äriregistri andmetel on hageja juhatuse liige. Samuti on hageja omandis kaks korterit ja garaaž, sõiduk ning mootorratas. Pole takistust, miks ei võiks hageja oma kohustusi täita talle kuuluva vara arvelt. Ometi pole ta seda teinud. Hageja teenib tulu oma ettevõtte kaudu, hageja omab sissetulekut. Ei ole välistatud, et hageja teenib tulu ka korteri üürist. Hageja majanduslik seis on hea, temale kuulub vara ja ta on võimeline kostjatele tasuma elatist vähemalt miinimummääras.
12.Laste ema puhul on tegemist üksik lapsevanemaga. Kostjad ja nende ema on oma isikliku eluruumi puudumise tõttu sunnitud elama üürikorteris, seega ohustaks miinimumelatise vähendamine ka kostjate ja nende ema sattumist äärmiselt raskesse olukorda.
13.Kostjad on seisukohal, et hageja varjab enda sissetulekut. Kohus palus esitada kontoväljavõte alates märtsist 2021, kuna istung toimus 13.09.2021, on selge, et konto väljavõtet vaja esitada kuni 13.09.2021 või kuni seisukoha esitamiseni, s.o. 23.09.2021, mida hageja pole teinud. Septembri alguses toimusid pensioni II samba väljamaksed, kostja on seisukohal, et hagejale on pensioni II samba väljamakse tehtud, seega ei ole hageja tahtlikult esitanud septembri 2021 konto väljavõtet. Kostjad on seisukohal, ei pensioni II samba väljamaksega oleks hagejal võimalik maksta lastele elatist kohtumäärusega välja mõistetud summa ulatuses.
14.Konto väljavõttest nähtub, et 07.03.2021 on A. Ž.ile laekunud 110 eurot, 07.03.2021 laekus 5 eurot, 09.03.2021 laekus 100 eurot, 12.03.2020 laekus 1000 eurot selgitusega makse enda kontode vahel, seega on alus arvata, et hagejal on veel kontod Xxxx, millest hageja teadlikult pole teavitanud. Puudub vaidlus selles osas, et hagejal on kohustused Xxxx AS-i ees, kuid kostjad ei saa nõustuda kohustusega eraisikule, antud kohustus ei ole tõendatud.
15.Ei ole arusaadav, miks hageja palk ettevõttes V OÜ on muutuv, näiteks juuni palk on summas 940 eurot, juuli palk on 917 eurot. Hagejal ei ole probleeme tervisega, seega saab hageja muretseda endale lisasissetuleku. Eluliselt ei ole usutav, et hageja saab 940 eurot/kuus ja saab selle raha eest tasuda elatist ülalpeetavatele ning ennast ülal pidada. Hageja elustiil tõendab (takso kasutamine, restoranides käimine, kinos käimine), et suur osa hageja sissetulekutest tuleb ilmselt sularahas, kuna hageja pole selgitanud, miks tema konto väljavõttest nähtub, et hageja on teinud sularaha sissemaksed enda kontole. Hageja töötab oma sõbra juures, äriühingus V OÜ (xxxx), mille juhatuses on hageja sõber I. G.. Kostjad on seisukohal, et osa hageja sissetulekust on nö “ümbrikus”.
16.Kostjad selgitavad, et kulud lapsele koosnevad peamiselt järgmistest kuluartiklitest: • Korteri üürikulu – 366,66 €/kuu; • Kommunaalkulud – 106,66 €/kuu; • Elekter – 13,33 €/kuu; • Telefon – 16 €/kuu; • Internet – 16,60 €/kuu; Eluaseme ja sidekulud kokku 519,25 eurot, millest kummagi kostja osa 173,08 eurot; • Huviringid – A.: - Inglise keel (kool) – 79 €/kuu; 4(9)
- Inglise keel (eraõpetaja) – 80 €/kuu; - Kulinaaria ring – 34,96 €/kuu. Kokku: 193,96 €/kuu • Huviringid – K.: - Eesti keel – 55 €/kuu; - Inglise keel – 20 €/kuu; - Kunsti ring – 27,50 €/kuu. Kokku: 102,50 €/kuu • Toitlustus, kodukeemia, hügieen (šampoonid, palsamid, dušigeel, seep, kreemid jne)– 400 €/kuu, millest kummagi kostja osa 200 eurot; • Riided/jalatsid – 100 €/kuu, millest kummagi kostja osa 50 eurot; • Laste sünnipäevad – 50 €/kuu, millest kummagi kostja osa 25 eurot; • Meelelahutus, sõprade sünnipäevad, kino – 60 €/kuu, millest kummagi kostja osa 30 eurot; • Tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel – nina tilgad, palaviku alandavad siirupid, köha siirupid, nina puhastavad aerosoolid, arstide visiidid jne) – 15 €/kuu, millest kummagi kostja osa 7,50 eurot; • Taskuraha A. – 60 €/kuu; • Kooliasjad – 30 €/kuu, millest kummagi kostja osa 15 eurot. Kostja I kulud on kokku seega 754,54 eurot ja kostja II kulud 603,08 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
18.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
19.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a) hageja ja kostjate seaduslik esindaja on alaealiste kostjate vanemad (tlk 16-17 – sünni tõendid); 5(9)
b) Pärnu Maakohtu 28.05.2019 kohtumäärusega nr xxxx mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatis summas 270 eurot alates 22.05.2019 kuni laste täisealiseks saamiseni (tlk 6).
20.Laste isa taotleb esitatud hagiga elatise vähendamist 125 euroni lapse kohta. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning märgivad, et elatise vähendamiseks alus puudub.
21.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
22.Käesoleval juhul on hageja kohustatud tasuma alaealistele kostjatele elatist summas 270 eurot kuus lapse kohta – tegemis on juba seadusjärgsest määrast (292 eurot kuus lapse kohta) väiksema elatisega. Lapse elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
23.Hageja märgib, et tema majanduslik seisukord on halb ega võimalda kostjatele nõutavat elatist tasuda. Hageja selgitab, et alates 06.03.2021 asus hageja tööle S OÜ-sse, kus tema kuupalk on 948,32 eurot (neto). Hageja leiab, et tema majanduslik olukord on oluliselt muutnud võrreldes eelmise aastaga (hageja palk on vähenenud peaaegu kolmekordselt võrreldes varasema 2500-eurose netosissetulekuga – tlk 8 konto väljavõte), mistõttu käib elatise tasumine üle jõu. Iseenesest on sellega täidetud TsMS § 459 p 1 eeldus, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist on oluliselt muutunud hageja maksevõimet puudutavad asjaolud. Järgnevalt analüüsib kohus, kas nimetatud asjaolud annavad aluse elatise vähendamiseks. Hageja tegutseb ettevõtluses, talle kuulub OÜ A (likvideerimisel; rk xxxx; tlk 25, tlk 37), mis aga ei ole kasumlik (tlk 35 pöördel – bilansiaruanne). Selle tulemusena OÜ A omanikud on otsustanud ettevõtte likvideerida. Hageja ei teeni ettevõttest tulu. Hagejale kuuluvad korterid aadressidega Xxxx (registriosa nr xxxx) ja Xxxx (registriosa nr xxxx). Hageja selgitas, et elab korteris aadressiga Xxxxa ja teises korteris elab Hageja ema V. Z.. Hagejale kuulub garaaž aadressiga xxxx (registriosa nr xxxx). Kinnistusraamatust ei nähtu, et mõni hagejale kuuluv korteriomand oleks käesoleval hetkel koormatud isikliku eluaegse kasutusõigusega. Ühisvara jagamise menetlus on tänaseks lõppenud, mistõttu vara müümiseks takistused puuduvad. Hageja konto väljavõttelt (tlk 59-65) nähtub, et hageja sissetulek töötasu näol on ca 940 eurot/kuus. Konto väljavõttelt nähtub, et hageja kasutab toidukulleri teenuseid, külastab restorane ja tanklaid. Küll aga ei nähtu kontolt igapäevaste kulude (nt toit) kandmine, 6(9)
mistõttu saab eeldada, et hageja kasutab selleks sularahavahendeid. Seetõttu on ka eluliselt usutav kostjate väide, et hageja saab töötasu ka n.ö mustalt (sularahas). Samuti on nimetatud konto väljavõte esitatud perioodi 01.03.2021-01.09.2021 kohta, kuigi kogus kohustas väljavõtteid esitama alates märtsist 2021 kuni n.ö tänaseni (istung toimus 13.09.2021 ning hageja seisukoht on esitatud alles 23.09.2021). Seega ei ole konto väljavõte kohtu hinnangul täielik. Hageja igakuised vältimatud kulud on järgmised: • eluasemelaen (tlk 66-76) summas 388,89 eurot kuus, laenusumma tagastamise lõpptähtpäev on 16.10.2044; • väikelaen (tlk 77-83) summas 100,40 eurot kuus, laenusumma tagastamise lõpptähtpäev on 20.02.2022; • arve (tlk 92) kommunaalteenuste eest (keskmine) – 110 eurot; • korteriga seotud kindlustus (kohustuslik) – 11,66 eurot; • elukindlustus –11,12 eurot; • toit, riided ja tervis –220,50 eurot. Kokku 842,57 eurot. Hageja on müünud sõiduki, mistõttu on eelduslikult ära langenud sellega seonduv laenuleping. Samuti on paari kuu pärast lõppemas väikelaenuleping. Hageja tööealine ning- võimeline. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-11812 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Hagejal ei ole peale kostjate rohkem ülalpeetavaid, kes satuks käesoleva hagi rahuldamata jätmisel kostjatega võrreldes ebavõrdsesse majanduslikku seisu. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et tasuvama töökoha leidmine või suurema sissetuleku teenimine oleks hageja puhul raskendatud või välistatud. Olukorras, kus isikul on kohustus pidada ülal kahte alaealist last, tuleb teha kõik endast võimalik, et tagada vastavate kohustuste täitmiseks piisav sissetulek. Lisaks tuleb märkida, et hageja suhtes ei toimu täitemenetlusi. Samuti ei ole hagejale kuuluv kinnisvara arestitud. Hagejale kuulub vallasvarana mootorratas, mis on elatise tasumise kohustuse täitmiseks võimalik võõrandada. Samuti kuulub hagejale mitmeid kinnisvaraobjekte, mis on võimalik elatise tasumiseks võõrandada. Seega leiab kohus, et hageja majanduslik olukord on väljamõistetud elatise tasumiseks piisavalt hea. Hageja huvi omada kinnisvara ja toreduslikku vallasvara ei kaalu üles kostjate huvi saada nende elulaadile kohast ülalpidamist.
24.Hageja viited erinevatele elatise suurust puudutavatele uuringutele ei ole asjakohased, kuivõrd kohus lahendab vaidluse vastavalt seadusele.
25.Tähtsust ei oma ka lapsetoetuse temaatika. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostjate igakuised kulud oleksid väiksemad, kui väljamõistetud elatis seda eeldab ja kohus on tuvastanud, et hageja majanduslik seisukord ei ole halb, ei ole asjakohased viited kostjate eest makstavale lapsetoetusele. Lisaks tuleb rõhutada, et lapsetoetusega on võimalik arvestada elatise vähendamisel alla miinimummäära – käesoleval juhul jääb aga 7(9)
kokkulepitud elatis juba alla miinimummäära, mistõttu võib asuda seisukohale, et makstava lapsetoetusega on elatise suuruse määramisel juba arvestatud.
26.Eeltoodust tuleneb, et kostja sissetuleku vähenemine küll andis aluse käesoleva hagi esitamiseks, kuid ei olnud sedavõrd drastiline, et oleks andnud aluse hagi rahuldamiseks.
27.Seega, kuna ei ole täidetud TsMS § 459 sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on otsuse teinud hageja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
31.Kostjad esitasid 22.10.2021 menetluskulude nimekirja. Kostjate menetluskuludeks on esindajakulud 180 eurot (töömaht 8h; tunnihind 0-45 eurot käibemaksuta).
32.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
33.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. 8(9)
34.Kostjate esindaja on teinud järgmised toimingud: 13.05.2021a kliendiga nõupidamine (0h 30 m) ja hagiavaldusega tutvumine(1h); 08.06.2021 Kostjate seisukoha koostamine (3 h); 13.09.2021 istungil osalemine (1 h); 13.10.2021 kostjate seisukoha koostamine (2 h 30 min).
35.Kohus, kontrollinud kostjate menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tasumääradega.
36.Kokku loeb kohus kostjate lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 8h. Menetluskulu summas 180 eurot tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista. Kohus rahuldab kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
37.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.