Korteriühistu Sompa 2 Jõhvi hagi I. K. vastu võlgnevuse 1 186,61 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
1 481,26 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Hageja :
Korteriühistu Sompa 2 Jõhvi (RK xxx, aadress: Sompa 2, Jõhvi, 41533 Ida-Viru maakond )
Hageja esindaja:
Vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo OÜ, [email protected])
Kostja:
I. K. (IK xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista I. K.lt Korteriühistu Sompa 2 Jõhvi kasuks põhivõlgnevus 1 153 (üks tuhat ükssada viiskümmend kolm) eurot 24 senti, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga
09.11.2015. a 33 (kolmkümmend kolm) eurot 37 senti ja viivis alates 10.11.2015. a 0,07% päevas kuni põhinõude (1 153,24 eurot) täitmiseni.
Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda.
2.Välja mõista I. K.lt Korteriühistu Sompa 2 Jõhvi kasuks menetluskulud summas 581 (viissada kaheksakümmend üks) eurot.
3.Välja mõista I. K.lt Korteriühistu Sompa 2 Jõhvi kasuks viivis menetluskuludelt (581 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt Korteriühistu Sompa 2 Jõhvi on asutatud elamu, asukohaga Sompa 2, Jõhvi linn, asuvate korteriomanike poolt. Korteriühistu põhikirja punkti 1.3. kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks nimetatud elamu (väljaarvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kostjale kuulub eeltoodud elamus mitteeluruum M1. Kostja on korteriühistu Sompa 2 Jõhvi liige. Kostjal on tekkinud võlg korteriühistu ees. Arvestades kostja korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid esitab hageja igakuiselt kostjale arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning kostja poolt tasumisele kuuluvad summad. Kostja ei ole aga kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest korrektselt ega õigeaegselt tasunud, mistõttu on kostjal tekkinud võlgnevus. Seisuga 09.11.2015. a on kostja põhivõlg hageja ees 1 153,24 eurot ning viivisevõlgnevus 33,37 eurot. Korteriühistu juhatuse liige on korduvalt suhelnud kostjaga võlgnevuse suuruse osas ning andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud suulisi ja kirjalike meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata tasub kostja arveid äärmiselt ebaregulaarselt kandes aegajalt ühistu arvele väikeseid
summasid erinevas suuruses ega ole kohaselt oma jooksvaid arveid tasunud. Hageja nõuab kostjalt võlgnevus 1 186,61 eurot (põhivõlg 1 153,24 eurot ja viivis 33,37 eurot). Samuti soovib hageja nõuda kostjalt viivist tähtaegselt tasumata jäetud summadelt.
2.Põhikirja punktide 3.2.1, 3.2.6 - 3.2.10 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist. Korteriühistuseaduse § 13 lg 4 alusel on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kooskõlas korteriühistuseadusega ja korteriühistu põhikirjaga on korteriomanik kohustatud lisaks majanduskuludele tasuma sealhulgas veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste, prügiveo ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Hageja esitas kostjale arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning kostjate poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsustest, korteriühistu põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse (tl 77) kohaselt ei ole ta kunagi olnud Korteriühistu Sompa 2 Jõhvi liige, kuna tema omandis ei ole ruumi, mida võiks nimetada korteriks. Kostja on mitteeluruumi, mis asub elamu keldris, omanik. Seda ruumi ei ole võimalik korterina kasutada, varem oli ruum pesula, kuid nüüd kasutab kostja seda laoruumina. Hageja väide, et kostja on korteriühistu liige, ei vasta tõele, sest põhikirja punkti 2.1 järgi on korteriühistu liikmeskond piiratud Sompa 2 asuva elamu korteriomanike ringiga. Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest, kõik Sompa 2 elamu korteriomanikud. Järelikult ei ole kostja kohustatud täitma hageja põhikirja ega üldkoosoleku ega juhatuse otsuseid. Hageja pole kostjale mitte kunagi osutanud mingeid teenuseid mitteeluruumi hooldamiseks, seega puudub hagejal õigus ja alus mitteeluruumi „mittehooldamise“ eest arvete esitamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub alates 15.03.2010. a kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt 388/12696 mõttelist osa kinnistust (elamumaa Ida-Virumaal, Jõhvi linnas, Sompa 2, katastritunnus 25301:002:0105) ja reaalosa mitteeluruum M1, mille üldpind on 38,80 m2 (registriosa xxx, tl 10).
6.Kostja leiab, et ta ei ole korteriühistu liige, sest talle ei kuulu korteriomand vaid mitteeluruum elamus Sompa 2. Samuti välistab hageja põhikirja punkt 2.1 kostja liikmelisuse korteriühistus.
7.Kohus kostjaga ei nõustu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 alusel on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 2 lg 1 sätestab, et korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Seega ühe kinnisomandi korteriomanditeks on nii eluruumid kui mitteeluruumid. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks.
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 alusel kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. KÜS § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-42-04 leidnud, et korteriühistusse kuuluvad mitteeluruumide omanikud on kohustatud KÜS §-s 15-1 loetletud teenuste tarbimise eest tasuma eluruumide omanikega võrdsetel alustel. Kaasomandi koormatiste ja kulutuste kandmist kaasomanike poolt reguleerib muu kokkuleppe puudumisel AÕS § 75. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 leidnud, et KÜS § 151 lg 1 tulenevalt tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Kui korteriühistu on moodustatud nagu praeguses asjas vallasasjast elamus, tuleb pindalade arvutamisel lähtuda vallasasjadena korteriühistu liikmete omandis olevate eluruumide ja mitteeluruumide pindadest. Seega peab kostja tasuma hooldustasu ja muid makseid mitteeluruumide eest saamadel alustel ja suuruses nagu eluruumide omanikud.
9.Hooldustasu seisneb kuludest jooksvale hooldamisele (nt. tehnovõrkude hooldamine jne.), kuludest ehitiste ja territooriumi korrashoiule, halduskuludest , remondifondist ja reservfondist. Kõik hooldustasu seisnevad kulud on vajalikud kulud elamu säilitamiseks ja korrapäraseks funktsioneerimiseks. KÜS § 151 lg 1 alusel on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistu põhikirja punktist 3.2.6 tuleneb, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud
kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast (tl 30-35).
10.KÜS § 7 lg 4 ja põhikirja punkti 3.2.11. kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
12.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 153,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 09.11.2015. a 33,37 eurot ja viivise alates 10.11.2015. a 0,07% päevas kuni põhinõude (1 153,24 eurot) täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
15.Hageja menetluskulud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 378 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot, kokku 581 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.