nende Hageja: T J (isikukood: xxx; xxx); Hageja seaduslik esindaja: J J (isikukood: xxx; xxx); Kostja: A P (isikukood: xxx; xxx)
Asja läbivaatamine
17.11.2021 virtuaalse menetluskonverentsina peetud kohtuistung hageja seadusliku esindaja J J osavõtul, kostja ilmumata
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista välja kostjalt A P alaealise lapse T Ji (J) kasuks välja igakuine elatis summas 142,50 eurot alates otsuse tegemisest kuni T Ji (J) täisealiseks saamiseni.
3.A P on kohustatud maksma punktis 2 nimetatud elatise iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäeval hageja seadusliku esindaja J J arveldusarvele nr xxx (Coop Pank AS) selgitusega: „Elatisraha“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord
1(4)
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
1.A P on T Ji isa. 2017. a teatas kostja, et ei soovi enam perena koos elada ning et jääb elama xxx. Rahaliselt toetas kostja perekonda edasi. 2018. a kostja poolt saadetavad summad harvenesid ja jäid ka väiksemaks. 2019. a suutis kostja oma rahalist kohustust täita täies ulatuses, kuid 2020. a hakkasid maksed jälle viibima. Kostja töötab korralikus ettevõttes. Lapse kasvades kasvavad ka tema vajadused aga üksi oma palgaga ei ole emal võimalus talle kõike vajaminevat võimaldada.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 15.03.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda J J’i pangakontole nr xxx (Coop Pank AS) selgitusega: „Elatisraha“.
4.2021. a on kostja tasunud elatisena 1566 eurot (maksed alates 18.06.2021 ja edasi). Kostja vastus
5.Kostja on hagimaterjalid kätte saanud ja kohtuga vaidluse teemadel tihedat kirjavahetust pidanud. Siiski ei ole kostja kohtule sisulist hagivastust esitanud. Kostja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil, kuid vaatamata kutse kättesaamisele istungile siiski ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 2(4)
tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: kostja on alaealise hageja isa; kostja ei ela hagejaga koos; kostja on hagejale 2021. a elatist maksnud 1566 eurot.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot, kuid mitte väiksemas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 15.03.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
10.Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud on 285 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada.
11.Kostja ei ole esile toonud, et esineks mõni mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Kostja ei ole märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda.
12.Arvestades hageja igakuiste kulutuste suurust (s.o keskmiselt 285 eurot ühes kalendrikuus) ja põhimõtet, et kumbi vanem peab üldjuhul kandma lapse kuludest pool, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 142,50 eurot (285/2) ühes kalendrikuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kuivõrd kostja on nõudeperioodil tasunud 1566 eurot, loeb kohus tasutuks elatise alates 15.03.2021 kuni otsuse tegemiseni, mistõttu tuleb kostjal teha järgmine elatisemakse alles hiljemalt 10.12.2021. 3(4)
13.Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäeval hageja seadusliku esindaja arveldusarvele selgitusega: „elatisraha“.
14.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
15.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2628 eurot. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
17.Hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu kohus käesolevas otsuses hageja menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.