Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Jätta menetluskulud I. S.i kanda. Määrata kostja I. S.i hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1100 (üks tuhat ükssada) eurot ning mõista nimetatud summa I. S.ilt AS Swedbank kasuks välja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna. Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle arutamist kohtuistungil.

Sisulised asjaolud Hageja AS Swedbank esitas 29.04.2015 Pärnu Maakohtule hagi V. S.i ja I. S.i vastu solidaarselt põhivõla ja kõrvalnõuete summas 68 935.31 eurot ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. 26.10.2015 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi kaaskostja V. S.i vastu ning jätkas menetlust kaaskostja I. S.i osas (II kd tl 13-14). Hageja nõuded ja tõendid Hagiavalduse (I kd tl 3-6) kohaselt 27.10.2006.a sõlmisid AS Swedbank ning V. S. ja I. S. kaaslaenusaajatena, laenulepingu nr 06-201724-EL (I kd tl 8-13), mille kohaselt andis hgeja kostjatele laenu summas 95 865.00 eurot 1⁄2 mõttelise osa kinnistust ostmiseks ja renoveerimiseks asukohaga xxxx x xxxxxx. 29.05.2009.a lisaga muudeti laenulimiit summale 94 982.65 eurot (I kd tl 14-17). 16.11.2009.a lisaga muudeti laenuliimiti 96 447.65 eurole (I kd tl 18-21). 31.05.2010.a lisaga muudeti laenulimiiti 99 454.65 eurole (I kd tl 22-25). 12.09.2011 sõlmiti lisa laenusummas 101 220.18 eurot (I kd tl 26-29). Lepingu punkti 2.5 kohaselt olid kostjad kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma punkti 2.6 kohaselt hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 10. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 0,85% aastas. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 9.1. oli hagejal õigus nõuda kostjatelt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kostjate kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga Xxx x-x xxxxxx, registriosaga 1714105 summas 1 500 000.00 EEK (95 867.47 eurot) ning hüpoteek 1⁄2 mõttelisele osale kinnistust (registriosa 59205), asukohaga xxxx x xxxxxx summas 1 950 000.00 EEK (124 627.71 eurot) (I kd tl 107-117). Kostjad ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemisteatise 07.08.2012 (I kd tl 30-32). Hageja palus kostjatel tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjaid, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostjad võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles 23.08.2012. 28.08.2012 seisuga oli kostjate lepingust tulenev võlgnevus hageja ees 101 413.04 eurot (I kd tl 33-38). 28.09.2012.a esitas hageja kohtutäitur Rocki Albertile avalduse täitemenetluse algatamiseks (I 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-15-6448 kd tl 33-40). Korteriomand Xxx x-x xxxxxx müüdi kohtutäitur Rocki Alberti vahendusel 16.01.2013 hI.ga 25 000 eurot, millest läksid maha kohtutäituritasud. Kinnistu aadressil xxxx x müüdi kuuendal kordusenampakkumisel kohtutäitur Rocki Albert vahendusel 27 500 euroga, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Laenulepingust nr 06-201724-EL tuleneva võlgnevuse katteks laekus varade müügist saadud summa 46 748.63 eurot (I kd tl 41-99). See aga ei katnud lepingust tulenevat võlgnevust ning kostjatel jäi hagejale tasumata 62 427.98 EUR (põhiosa koos kõrvalnõuetega seisuga 22.10.2013, I kd tl 100-106). Hageja palub kostjalt välja mõista 20.04.2015 seisuga lepingust nr 06-201724-EL tulenev võlgnevus 68 935.31 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 53 154.58 eurot, intressi võlgnevusest 1394.73 eurot ja viiviste võlgnevusest 14 289.90 eurot, Swedbank Varakindlustuse osamaksete võlgnevusest 78.76 eurot ja Swedbank Varakindlustuse tasumata osamaksete viivisest 17.34 eurot. Kostja seisukohad ja vastuväited Kostja sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele esitanud ei ole. Kostja oma vastuses (I kd tl 164) hagi õigeks ei võta ja märgib, et kohtu menetluses on hagi tehingu tühiseks tunnistamise nõudes. Kostja kinnitusel on ta töötu, ainsaks sissetulekuks on toimetulekutoetus, tema ülalpidamisel on 2 alaealist last ning võimalust võlga tasuda ei ole. Kirjaliku menetluse lõpptähtajaks esitatud seisukohas (II kd tl 33) kinnitab ta, et hagi tehingu tühiseks tunnistamise nõudes jäeti rahuldamata ning seega on hagi rahuldamisel tõenäoline kostja pankrot. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et 27.10.2006 sõlmisid AS Swedbank ning V. S. ja I. S. kaaslaenusaajatena, laenulepingu nr 06-201724-EL, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 95 865 eurot 1⁄2 mõttelise osa kinnistust ostmiseks ja renoveerimiseks asukohaga xxxx x xxxxxx. 29.05.2009.a lisaga muudeti laenulimiit summale 94 982.65 eurot, 16.11.2009 lisaga muudeti laenuliimiti 96 447.65 eurole, 31.05.2010 lisaga muudeti laenulimiiti 99 454.65 eurole ning 12.09.2011 sõlmiti lisa laenusummas 101 220.18 eurot. Samuti ei ole vaidlust asjaolus, et kostja on jätnud AS-i Swedbank ees oma kohustused eelpool tulenevast laenulepingust täitmata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõikele 2 on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik ning lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel on võlausaldajal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning lg 2 kohaselt õigus nõuda samaaegselt nii kohustuse täitmist kui viivist. Antud juhul ongi hageja esitanud oma nõuded, mis on tekkinud kuni hagi esitamiseni ning sealt edasi palunud arvutada viivist seaduses ettenähtu kohaselt ning määras. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 94 tulenevalt lepinguga kokkulepitud intressi. Kostja ei ole antud juhul vaidlustanud ühtegi hageja poolt hagiavalduses väljatoodud nõuet ega hageja nõuete arvutusi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõude võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Seda on hageja ka taotlenud. 3 (4)

Tsiviilasi nr 2-15-6448 Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt 27.10.2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-201724-EL ning selle lisadest tulenev põhivõlg 53 154.58 eurot, intress 1394.73 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 14 289.90 eurot, varakindlustuse osamaksete võlgnevus 78.76 eurot ning varakindlustuse tasumata osamaksete viivis 17.34 eurot, kokku summas 68 935.31 eurot AS Swedbank kasuks. Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt (53 154.58 eurot) alates 21.04.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras AS Swedbank kasuks. Kuivõrd kaaskostja V. S.i suhtes on hagi rahuldatud 26.10.2015 tagaselja osaotsusega, on tegemist solidaarse nõudega, mille kohus märgib ära ka otsuse resolutsioonis. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1100 eurot. Kostja vastuväiteid menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele määratud tähtpäevaks ei esitanud. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et see on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista tasutud riigilõiv 1100 eurot. Tegemist oli vältimatu ja vajaliku kulutusega nõude esitamisel. Kuivõrd kaaskostja V. S.i suhtes on hagi rahuldatud 26.10.2015 tagaselja osaotsusega ja ka temalt mõisteti välja sama summa riigilõivuna, on tegemist solidaarse nõudega, mille kohus märgib ära ka otsuse resolutsioonis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.