Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-15-4741 Menetluskulud, mille kohta kompromisslepingus kokkulepe puudub jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav. Asjaolud, menetluse käik KÜ Kastani 34 esitas 26.03.2015.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse Mati Turevitši vastu. Hagiavalduse kohaselt hageja korraldab korruselamu haldamist asukohaga Kastani 34, Haapsalu. Kostja on korruselamus asuva korteriomani nr * üks ühisomanikest ja korteriühistu liige. Kostja omandas korteri ühisomanikuna pärimise teel oma emalt L. T.lt. Kostja makseid hagejale alates 2011.a oktoobrikuust kuni käesoleva ajani tasunud ei ole, kuigi on KÜS sätete kohaselt kohustatud isik. Hageja esitas 14.04.2014.a avalduse maksekäsu kiirmenetluses nii kostja kui J. T. suhtes, kes on samuti korteri ühisomanikuks. J. T. nõustus hageja esitatud nõuetega maksekäsu kiirmenetluses. Kostja vaidles maksekäsu kiirmenetluses kohtu poolt esitatud makseettepanekule vastu. Kostja kui soldaarvõlgniku kohustus tasumata arvete alusel 27.03.2015.a seisuga on 4736,56 eurot, millest põhivõlgnevus on summas 3395,90 eurot ja viiviseid summas 1340,66 eurot. Pärnu Maakohus võttis 31.03.2015.a hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastus hagiavaldusele. Kostja esitas 17.04.2015.a kohtule vastuse, milles kostja taotles võlgnevuse jagamist kaasomanike vahel. Pärnu Maakohus tegi 22.04.2015.a hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13.07.2015.a maakohtu otsuse ning saatis tsiviilasja tagasi samale esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Pooled esitasid 26.01.2016.a Pärnu Maakohtule allkirjastatud kompromissi. Kompromissleping Hageja ja kostja on kohtumenetluse jooksul saavutanud hagi nõude tasumise osas järgmise kompromissi:

KOHTU SEISUKOHT

2-15-4741 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja lepingulise esindaja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule mõlema poole poolt allkirjastatult 26.01.2016.a eelistungil, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et kostja tasub pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so 200 eurot. Kompromissis märkimata menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõiv tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud tsiviilasjas 2-15-4741 kokku riigilõivu 400 eurot.

2-15-4741 TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt kuulub KÜ Kastani 34 avaldus rahuldamisele ning avaldajale kuulub tagastamisele riigilõiv kokku summas 200 eurot hageja poolt avalduses märgitud arveldusarvele. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.