* korteriühistu hagi Mati Turevitš'i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes ja kostjale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamise nõudes Hageja * korteriühistu, registrikood 80056822, asukoht *
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige M L, e-post *; menetlusposti aadress * Kostja Mati Turevitš, isikukood *, elukoht *
1.Keelduda menetlusse võtmast * korteriühistu 16.11.2016. a esitatud ja 07.12.2016. a täiendatud hagi Mati Turevitš'i vastu viivise väljamõistmise nõudes summas 1752,18 eurot, kuna hageja ei ole kõrvaldanud 23.11.2016. a kohtumääruses ja 16.11.2016. a kohtumääruses välja toodud puuduseid hagiavalduses viivisenõude osas.
2.Ülejäänud haginõude osas otsustab kohus hagi menetlusse võtmise eraldi määrusega.
3.Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta hageja kõrvalnõudega, s.o viivise nõudega summas 1752,18 eurot, seotud menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.
1.1.16.11.2016. a esitas * korteriühistu seadusliku esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja Mati Turevitš'i vastu võlgnevuse sissenõudes ja kostjale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt haldab * korteriühistu korruselamut asukohaga *, *. Nimetatud elamus asub kostjale Mati Turevitš kuuluv kahetoaline korter nr *, mille kostja omandas emalt pärimise teel 30.08.2011. a ühisomandisse vennaga J T ja alates 28.09.2016. a on korteri ainuomanik kostja. Korterit ei ole kasutatud pärandvara avanemisest saadik. Eelnevalt on Pärnu Maakohtu 27.08.2014. a maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-14-16033 välja mõistetud J T'lt hageja kasuks võlgnevus koos menetluskuludega summas 2963,24 eurot ja Pärnu Maakohtu 26.01.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-4741 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud võlgnevus summas 4736,50 eurot (s.h põhinõue 3395,90 eurot ja kõrvalnõue 1340,60 eurot) ositi alates 01.03.2016. a 200 eurot kuus kuni võla tasumiseni viimase maksega 01.02.2018. a koos kohtkuludega 336,56 eurot. Kostja on nõudest tasunud 1800 eurot, millest on viiviste katteks arvestatud 1340,60 eurot ja põhivõla katteks 459,40 eurot. Tasumata põhinõude jääk on 2936,50 eurot + 200 eurot riigilõiv. Nimetatud info on hagi kohaselt informatiivne ja pole seotud käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudega. Hageja nõuded on hagi kohaselt rajatud asjaolule, et kostja ei ole alates 01.02.2015. a kuni käesoleva ajani kordagi 22 kuu jooksul tasunud hagejale majandamiskulusid esitatud arvete alusel. Võlgnevuse suurus 01.11.2016. a seisuga (tekkinud 01.02.2015 kuni 01.11.2016. a) on 3529,55 eurot (6666,05 – 3136,50 eurot), millest põhivõlg 2500,50 eurot ja viivis 1029,05 eurot. Hageja taotleb hagiga nimetatud summade väljamõistmist kostjalt ja otsustada võõrandada kostjale kuuluv korteriomand * * KÜ-le võlgade katteks (võlgade kogusuurus seisuga 01.11.2016. a 6666,05 eurot, millele lisanduvad kohustused alates 01.11.2016. a ja menetluskulud).
1.2.23.11.2016. a määrusega jättis maakohus hagi käiguta ning kohustas hagejat täpsustama hagiavalduses esitatud nõuet ning esitama tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid ning samuti esitama kohtule kõnealuse korteriomandi orienteeruva turuväärtuse ja seda kinnitavad tõendid.
1.3.07.12.2016. a hageja täiendas ja täpsustas esitatud hagiavaldust ning esitas täiendavad tõendeid. Hageja palub hagiga kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus ajavahemiku 28.03.2015 kuni 01.12.2016. a eest summas 3999,99 eurot, millest põhivõlg 2247,81 ja kõrvanõue (viivis) 1752,18 eurot. Samuti palub hageja otsustada võõrandada kostjale kuuluv korteriomand * * KÜ-le võlgade katteks (võlgade kogusuurus seisuga 01.12.2016. a 6981 eurot, millele lisanduvad kohustused alates 01.01.2017. a ja menetluskulud).
1.4.16.12.2016. a määrusega jättis maakohus hageja hagi teistkordselt käiguta ja andis hagejale tähtaja (14 päeva arvates kohtumääruse kättetoimetamisest) puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagiavalduses esitatud viivisenõude üheselt selge ja arusaadava arvestuse esitamiseks.
Kohtumääruse põhjendus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagivalduse ja selle täiendusega, leiab, et esitatud hagiavaldust ei saa osaliselt menetlusse võtta.
2.1.Kohus jättis hageja 16.11.2016. a esitatud hagiavalduse 23.11.2016. a määrusega käiguta muuhulgas seetõttu, et hageja viivisenõude arvestus ega selle periood ei olnud hagiavalduses selge. Kohus leidis nimetatud määruses, et hageja ei ole hagis välja toonud, et taotleb viivise väljamõistmist ka varasemalt võlgnevuselt, mistõttu pole tõenäoline, et juba 2015. a veebruaris esitatud arvele summas 106,21 eurot on arvestatud viivis summas 62,74 eurot arvestades viivise määraks hagis esitatud 0,07% päevas. Seega kohustas kohus hagejat hagiavalduses (või selle lisas) selgelt välja tooma hagis nõutud viivise arvestuse ja selle perioodi iga esitatud arve osas eraldi. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja taotleb viivise väljamõistmist ka varasemalt võlgnevuselt, siis tuleb hagejal esitada sellekohane nõue ka hagiavalduses ning välja tuua selge ja üheselt arusaadav varasema võlgnevuse kujunemine ja sellelt arvestatud viivise arvestuskäik.
2.2.07.12.2016. a esitas hageja täpsustatud ja muudetud hagi, milles märgib, et hageja nõuab võlgnevuse väljamõistmist alates 28.03.2015. a kuni 01.12.2016. a ära tarvitatud kommunaalkulude, haldus- ja hooldusteenuste ja remondifondi eest /tlk 27/. Hagi kohaselt lisandub võlgnevusele viivis 2015. a kohta 859,17 eurot ja 2016. a kohta 1137,46 eurot, kokku viivisenõue 1996,63 eurot, mida hageja vähendab summani 1752,18 eurot. Viivise arvestuse on hageja lisanud eraldi dokumendina hagi lisana, millest nähtub, et hageja on nt 01.03.2015-31.03.2015 arvestanud viivist võlgnevuse summalt 3307,08 eurot, 31 päeva eest, 0,07% päevas.
2.3.Eeltoodust nähtub, et hageja ei ole arvestanud viivist mitte alates 2015. a märtsikuust tekkinud võlgnevuse eest, vaid kogu arvestatud võlgnevuse jäägilt, mis sisaldab muuhulgas juba kohtulahendiga väljamõistetud võlgnevust. Seega jättis kohus hageja hagiavalduse teistkordselt käiguta esitatud viivise nõude osas ja kohustas hagejat esitama viivise arvestus 2015. a ja 2016. a tekkinud võlgnevuse kohta, millest nähtuks selgelt, millal on iga arve (alates 28.03.2015) sissenõutavaks muutunud ning milline on iga arve osas hageja poolt arvestatud viivis. Kohus selgitas taaskord ka asjaolu, et kui hageja nõuab siiski ka varasemast perioodist tekkinud võlgnevuselt viivise väljamõistmist, tuleb hagejal esitada sellekohane selge nõue ka hagiavalduses ning viivise arvestuses tuleb hagejal lähtuda asjaolust, et Pärnu Maakohtu 26.01.2016.a määrusega on kostjalt juba välja mõistetud võlgnevus summas 3395,90 eurot ja sellelt arvestatud viivis summas 1340,60 eurot. Seega peab varasemalt tekkinud võlgnevuselt viivise nõudmisel viivisearvestusest nähtuma ka arvestus, milliselt võlgnevuselt millise perioodi eest on hageja kasuks viivis kohtulahendiga juba välja mõistetud ning millisest perioodist ja milliselt võlgnevuselt pole viivist kostjalt hageja kasuks välja mõistetud ja mille väljamõistmist hageja käesoleva hagiga taotleb.
2.4.Hagejale on 16.12.2016. a kohtumäärus kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 21.12.2016. a, seega oli hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtajaks 04.01.2017. a. Hageja ei ole käesoleva ajani kõrvaldanud puuduseid hagiavalduses esitatud viivisenõude osas.
2.5.TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
2.6.Kohus hoiatas hagejat nii 23.11.2016. a kui 16.12.2016. a hagiavalduses, et kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata. Kohus leiab, et kuna hageja poolt puuduste kõrvaldamise tõttu puuduvad kohtul
andmed, millal iga põhinõudesse kuuluv arve on sissenõutavaks muutunud (pole teada arve tasumise tähtaeg), siis puudub ka põhinõude osas ka kohtul võimalus viivise nõuet arvestada. Samuti ei ole hageja esitanud tagasiulatuva viivise arvestust ega seda, milliselt võlgnevuselt millise perioodi eest on hageja kasuks viivis kohtulahendiga juba välja mõistetud ning millisest perioodist ja milliselt võlgnevuselt pole viivist kostjalt hageja kasuks välja mõistetud ja mille väljamõistmist hageja käesoleva hagiga taotleb. Kohus leiab, et kohtule esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite pinnalt ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada viivisenõude osas summas 1752,18 eurot, kuna hageja ei ole tõendanud viivisenõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Samas §-i lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alused vastavalt TsMS § 372 lg 2 p-le 2 ja § 3401 lõikele 2 ning kohus keeldub menetlusse võtmast * korteriühistu 16.11.2016. a esitatud ja 07.12.2016. a täiendatud hagi Mati Turevitš'i vastu viivise väljamõistmise nõudes summas 1752,18 eurot. TsMS § 372 lg 5 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Ülejäänud haginõude osas otsustab kohus hagi menetlusse võtmise eraldi määrusega. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja kõrvalnõudega, s.o viivise nõudega summas 1752,18 eurot, seotud menetluskulud hageja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.