Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

07.10.2015 toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissilepingu. Pooled palusid kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Hageja palus tagastada pool tasutud riigilõivust tema arveldusarvele nr 10102032581003 SEB Pank, märkides selgitusse: „lep. Nr. 1100838/15kt, tsiviilasi nr 2-13-10984, riigilõivu osaline tagastamine“. 07.10.2015 määrusega lõpetas Harju Maakohus menetluse hageja hagis kostjate vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kinnitas poolte kompromissi järgmiselt: 1.1. Kostjad tasuvad hagejale solidaarselt kokku

eurot

BIGBANK

AS-i arveldusarvele EE271010102032581003 SEB Pank, märkides viitenumbriks 21100838151 igakuiselt alates novembrist 2015 kuni oktoobrini 2018 hiljemalt 28. kuupäevaks solidaarselt vähemalt 80 eurot kuus. 1.1.1. tasudes võla jäägi hiljemalt 28.11.2018 ühekordse maksena. 1.2. Kui kostjad ei tasu lepingu punktis 1.1 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti õigus pöörduda kõigi lepingu punktis 1.1 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjatelt solidaarselt, kohtutäituri poole. 1.3. Maksete tasumisega viivitamisel tasuvad kostjad hagejale solidaarselt viivist 0,055% päevas tagastamata krediidisummalt 2915,59 eurot kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. 1.4. Pooled on teadlikud, et: 1.4.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 1.4.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; 1.4.3. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Juhul, kui kostjad täidavad käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on neil võimalik enne punktis 1.1.1 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. 1.5. Pooled kinnitavad, et lisaks kompromissis kokkulepitule puuduvad neil üksteise vastu täiendavad nõuded, mis tulenevad laenulepingutest nr. 0801135/25kt ja nr. 1100838/15kt. Kohus määras tagastada hageja poolt 07.03.2013 viitenumbrile 2900072369 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 400 eurot 200 eurot hageja arveldusarvele nr 10102032581003 SEB Pank, selgitusega: „lep. Nr. 1100838/15kt, tsiviilasi nr 2-13-10984, riigilõivu osaline tagastamine“. Samuti määras kohus, et poolte ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3), võttes arvesse Pärnu Maakohtu 02.07.2013 määrusega kostjale I antud riigi õigusabi. Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 märkis kohus, et lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad poole menetluse lõpetada kompromissiga, mille kohus kinnitab määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissilepingu on allkirjastanud hageja lepinguline esindaja, kostja I esindaja riigi õigusabi korras ja kostja II (II kd tl 158). Kohus leidis, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommete või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita ning see kuulub rahuldamisele TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 alusel. Kohus leidis, et TsMS § 150 lg 2 p 1 ja hageja taotluse alusel tuleb tagastada hagejale 200 eurot BIGBANK AS-i arveldusarvele nr 10102032581003 SEB Pank, selgitusega: „lep. Nr. 1100838/15kt, tsiviilasi nr 2-13-10984, riigilõivu osaline tagastamine“. Riigilõivu tagastab Riigi Tugiteenuste Keskus kohtumääruse jõustumisel.

Määruskaebus 22.10.2015 esitatud määruskaebuses palub kostja I tühistada Harju Maakohtu 07.10.2015 määruse ja jätkata menetlust. Kostja I väitel on kompromiss sõlmitud olulise eksimuse mõjul. Kostja I soovib kompromissist taganemist ja menetluse jätkamist, märkides, et ta sai kompromissi tegelikest asjaoludest valesti aru. Kostja I selgitab, et kohtuistungi toimumise ajal 07.10.2015 oli ta haige, millest oli kohut eelmisel päeval, s.o 06.10.2015 teavitanud, paludes kohtuistungi edasi lükata. Kuna kostjal I oli kohtuistungil esindaja, kohus kostja I taotlust ei rahuldanud ja kohtuistung toimus kostja I osavõtuta. Kostja I esindaja suhtles kostjaga I kohtuistungi toimumise ajal telefoni teel, selgitades kompromissi sõlmimisega seonduvaid asjaolusid. Tervislikust seisundist tingituna andis kostja I ekslikult esindajale nõusoleku kompromissi kinnitamiseks. Kostja I väidab, et ei saanud tegelikult aru kõikidest kompromissi tingimustest, tal ei olnud võimalik tutvuda ka kirjalikult vormistatud kompromissi tekstiga. Kostja I tundis end haigusest tingituna väga halvasti, suutmata tavalise inimese kombel mõelda. Kompromissi sõlmimine määruses näidatud kujul oli kostjale I ootamatu, enne kohtuistungit esindajaga kooskõlastamata. Sellest tingituna sai võimalikuks kostja I tahtele mittevastava kompromissi sõlmimine. Kostja I tegutses teadmisel, et kompromissist on võimalik taganeda. Üheks sisult ebaõige kompromissi sõlmimise põhjuseks oli teise solidaarvõlgniku kostja II tungiv soov kohtumenetlus kompromissiga lõpetada, millega kostja I haigena, süvenematult ja mõtlematult nõustus. Tervislikku seisundit kohtuistungi ajal 07.10.2015 tõendab kostja I lisatud arstitõendiga. Kostja I ei ole avaldanud oma tahteavaldusega soovi sõlmida kompromiss määruses näidatud kujul. Kostjal I oli tahe saavutada selline lahend, millest oleks võimalik eksimatult välja lugeda, millest kompromissis kajastatud solidaarvõlgnevus koosneb. Kostjale I on arusaamatu, millest koosneb kompromissiga kinnitatud tema ja kostja II solidaarne kohustus 5200 eurot hageja ees ja kui suure osa sellest moodustavad põhivõlgnevus, intressid ja viivised. Samuti on kostjale I selgusetu, millisest konkreetsest laenulepingust solidaarne võlgnevus 5200 eurot tuleneb. Kostja I on tunnistanud ainult esialgset, 17.09.2008 sõlmitud laenulepingut nr. 080113525 kt ja sellest tulenevaid kohustusi. 17.09.2008 sõlmitud laenuleping lõppes hiljemalt 17.06.2011 uue laenulepingu nr. 1100838/15 k sõlmimisega. Sellest ajast lõppes ka intresside arvestus. Vastavalt VÕS §-le 94 tuleb viivise määraks kaebaja kui tarbija suhtes kohaldada poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavat viimast intressimäära enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Sellise arvestuse kohaselt on viivise suurus hageja poolt näidatust tunduvalt väiksem. Kompromissis on vastuolus kostja I tahtega viivisemäärana arvestatud 0,055%. Eeltoodut arvestades kostja I kompromissiga ei nõustu. Vastustes kohtule on kostja I korduvalt tema vastu esitatud nõude suurust vaidlustanud ja sooviks seda teha ka edaspidi kohtumenetluses. Kostja I sooviks esitada omapoolsed täpsed põhivõlgnevuse, intresside ja viiviste arvestused, mille järgi on tema võlgnevus hageja ees kompromissis kajastatust tunduvalt väiksem. Kostja I taotleb temalt tunduvalt väiksema võlasumma väljamõistmist kui määrusega kinnitatud kompromissis. Kostja I märgib, et ta oleks nõus sõlmima hagejaga uue kompromissi, nõustudes hagejale tasuma võlgnevuse katteks kokku 3000 eurot. Kostja I loodab, et hageja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt sellega nõustub. Vastus määruskaebusele Hageja määruskaebuse väidetega ei nõustunud ja vaidles neile vastu.

Kostja II määruskaebuse osas oma seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 07.10.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti kinnitanud poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu (kd II tl 158) ja lõpetanud tsiviilasja menetluse, leides, et sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kaebuse kohaselt on kompromiss sõlmitud olulise eksimuse mõjul, kuivõrd kostja I sai kompromissi tegelikest asjaoludest valesti aru. Kostja I väidete kohaselt andis ta oma tervislikust seisundist tingituna ekslikult esindajale nõusoleku kompromissi kinnitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited kostja I tervislikust seisundist, mis väidetavalt mõjutasid kostja I võimet kompromissi tegelikest asjaoludest arusaamisel, ei anna alust maakohtu poolt kinnitatud kompromissi tühistamiseks. Kostja I poolt 03.11.2015 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud ja ringkonnakohtu poolt Harju Maakohtule edastatud kostja I majandusliku seisundi teatisele lisatud kostja I statsionaarsest raviloost (kd II tl 187188) nähtuvalt diagnoositi kostjal I puukentsefaliit ja kostja I kannatas alates 03.10.2015 tugeva peavalu, palaviku, lihasvalu ja tasakaaluhäirete käes. Kostja I poolt maakohtule 11.11.2015 esitatud arsti tõendi (kd II tl 199) kohaselt oli kostja I haige 5-10. oktoober 2015. Ringkonnakohus leiab, et kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole kohtul võimalik järeldada, et kostja I tervislik seisund kompromissilepingu sõlmimisel ja selleks esindajale volituse andmisel oli selline, mis välistanuks kostja I võime õigesti hinnata sõlmitava kompromissi tingimusi ja nende mõju kostja I huvidele. Sellist seisukohta toetab ka määruskaebuses väidetu, mille kohaselt tegutses kostja I teadmisel, et kompromissist on võimalik taganeda. Ka on kostja I kaebuses märkinud, et üheks sisult ebaõige kompromissi sõlmimise põhjuseks oli teise solidaarvõlgniku kostja II tungiv soov kohtumenetlus kompromissiga lõpetada, millega kostja I haigena, süvenematult ja mõtlematult nõustus. Toodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul kostjal I esinenud haigust pidada aluseks maakohtu kinnitatud kompromissi tühistamiseks. Kuivõrd pooled on jõudnud kokkuleppele menetluse lõpetamises kompromissiga, mille kohaselt on kostjad nõustunud hagejale solidaarselt tasuma kompromissisummana kokku 5200 eurot, samuti arvestades, et kompromissisumma on oluliselt väiksem hageja poolt hagis esitatud alternatiivsetest nõuetest, ei oma kompromissi kinnitamise õiguspärasuse hindamisel tähtsust määruskaebuse väited kompromissis arvestatud viivisemäärast ega sellest, millest kompromissis kajastatud kostjate solidaarvõlgnevus koosneb. Juhul kui kostja I sarnaselt kaebuses avaldatule kompromissi sõlmimisel leidis, et tema võlgnevus hageja ees on kompromissis kajastatust tunduvalt väiksem, olnuks kostjal I õigus kompromissi sõlmimisest keelduda ja jätkata menetlust vaidluse sisuliseks lahendamiseks ja asjaolude täpseks väljaselgitamiseks. Kostja I ei ole seda aga teinud, vaid on 07.10.2015 toimunud kohtuistungil andnud enda esindajale volituse kompromissi sõlmimiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 217 lg-te 5 ja 6 kohaselt loetakse esindaja tehtud menetlustoiming tehtuks esindatud menetlusosalise poolt ning esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega on maakohus põhjendatult kinnitanud poolte vahel sõlmitud kompromissi, lähtudes seejuures kostja I poolt esindajale avaldatud tahtest. Asjaolu, et kostja I süvenematult ja mõtlematult kompromissi sõlmimisega nõustus, ent pärast selle sõlmimist ei ole kokkuleppe tingimused kostjale I enam vastuvõetavad, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.