K.P. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes. • Hageja K.P. (ik: XXXX; viibimiskoht: XXXX) • Hageja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Valli Murde (Advokaadibüroo Objartel & Partnerid; asukoht: Riia 4, Tartu; tel: 7346602; e-post: [email protected]) • Kostja Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu (reg.koos: 70000898; e-post: [email protected]) • Kostja esindaja Tartu Vangla vanemjurist Marju Altsaar (e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
4. juuni 2015 ja 7. detsember 2015
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata K.P. hagi Eesti Vabariigi vastu kahju 5000 eurot hüvitamise nõudes.
2.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
3.Mõista K.P. Eesti Vabariigi kasuks välja 400 eurot (riigilõiv). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
Tsiviilasi nr 2-15-3707 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.K.P. (hageja) esitas kohtusse hagi Eesti Vabariigi (kostja) vastu mittevaralise kahju 5000 eurot hüvitamiseks. Hagi kohaselt manustas hageja 17.11.2014 kella 12.30 ajal talle E1 osakonna ametniku poolt antud ravimit, mis tekitas temas halva enesetunde, väsimuse ja peapöörituse ning hageja kaotas sellest tulenevalt teadvuse ning pidi vedelema külmal betoonpõrandal. 16.30 paiku tuli tema juurde meedik, kellele hageja avaldas, et tal on raske hingata, süda puperdab ja krambid tekivad, mille peale andis meedik talle mingeid ravimeid. Järgmisel päeval sai hageja teada, et ravim, mida ekslikult oli hagejale antud, oli LEPONEX 50 mg. Hageja leiab, et Tartu Vangla on kahjustanud tema tervist ja asetanud ta abitusse olukorda, kus ta ei suutnud vastupanu osutada. Lisaks avaldab hageja, et pärast juhtunut tekkis tal depressioon. Hageja on seisukohal, et tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel on talle tekitatud mittevaraline kahju 5000 eurot (tlk 1,5).
23.septembril 2015 esitas hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja hagiavalduse tervisteksti (tlk 121-125), milles on täpsustatud, et hagejale on tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel tekkinud mittevaraline kahju. Kui hagejale ei oleks antud vale ravimit, ei oleks hagejal tekkinud depressiooni. Hageja on seisukohal, et kostja käitumine on süüline VÕS § 104 lg 1 ja 2 tulenevalt. Hageja soovib mittevaralise kahju 5000 eurot hüvitamist.
2.14. mai 2015 vastuses palub kostja jätta hagi rahuldamata (tlk 42-45). Vastuse kohaselt jagati 17.11.2014 kella 12.30 ajal Tartu Vanglas eeluuritavate eluhoone kartseri osakonnas tavapäraselt kinnipeetavatele manustamiseks ettenähtud ravimeid. Hagejale oli ette nähtud lõunase ravimina tbl Metronidazol 500 mg. Tablett on valge, ovaalse kujuga ja õhukese polümeerkattega. Ravim oli hagejale määratud hambaarsti poolt. Tegemist oli antibiootikumiga, mille tarvitamine oli ette nähtud perioodil 5.11-22.11.2014, tbl 500 mg x 3 päevas. Rohkem ravimeid hagejale lõuna ajal ette nähtud ei olnud. Hageja ravipinalis oli 17.11.2014 lõunaks ettenähtud ravimile tbl Metronidazol 500 mg lisaks ka poolik kollakat värvi tablett. Poolik tablett oli hagejale tundmatu ja hageja andis sellest ravimeid jaganud valvurile teada. Kuigi valvur ei osanud hagejale selgitusi anda, mis ravimiga on tegemist, ei palunud hageja valvuril pooliku tableti kohta meditsiiniosakonnast kontrollida, mis ravimiga on tegemist ning kes ning milleks on temale ravimi määranud. Vaatamata sellele, et hageja ei teadnud, mis ravimiga on tegemist ega seda, kes talle selle määras, manustas hageja ravimi ise vabatahtlikult ära. Tund aega peale ravimi manustamist so 13.30 ajal hakkas hagejal väidetavalt halb (väsimus ja peapööritus) ning ta palus endale kutsuda valvemeediku. Valvemeedik D.S. käis hagejat vaatamas kella 16.30 ajal. Hageja teatas, et manustas lõuna ajal temale tundmatu ravimi, mille tõttu hakkas halb. Hageja kurtis iiveldust ja nõrkust ning meediku poolt anti hagejale iivelduse vastu tbl Cerucal 10 mg ja mürgistuste puhul soovitatavat caps Omeprazol 20 mg. 18.11.2014 kella 13.00 ajal käis hagejat vaatamas spetsialist-vanemõde A.S.. Hageja oli objektiivselt jutukas ja suheldes rõõmsameelne, kurtis vähest iiveldust, millest tulenevalt soovitas vanemõde tarbida tal ohtralt vedelikku. Kostja kinnitab, et vaidlust ei ole selles, et 17.11.2014 kell 12.30 lõunaste ravimite jagamise ajal oli hageja ravipinalis pooli tbl Leponex 100 mg, mida ei olnud hagejale välja kirjutatud. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja vabatahtlikult, vaatamata asjaolule, et tablett oli temale tundmatu ning ta ei teadnud selle manustamise eesmärki ega kaasneda võivaid mõjusid, pooliku tableti so 50 mg Leponexi manustas. Samuti ei vaidle kostja vastu sellele, et 17.11.2014 kella 13.30 ajal avaldas
Tsiviilasi nr 2-15-3707 hageja vanglaametnikule, et soovib meedikut, kuna tal on paha olla. Kella 16.30 ajal käis meedik hagejat vaatamas ja andis talle ravimit iivelduse ning mürgistuse vastu. Meditsiiniosakonna ülesanne on jaotada arsti poolt kinnipeetavatele manustamiseks määratud ravimid ravipinalisse. Samas sõltumata asjaoludest, kuidas sattus hageja ravipinalisse temale mittemääratud ravim, oli hagejal võimalus jätta temale tundmatu ravim võtmata. Hageja ei väida, et teda sunniti ravimit manustama. Ravimeid jaganud vanglateenistuse ametniku E.V. poolt järelevalve menetluses antud seletuse kohaselt hageja teavitas ametnikku, et ravipinalis on tablett, mida ta ei ole varem saanud ning võttis ise vastu otsuse ravim manustada. Seega oli hageja enda tervisele kahjuliku tagajärje tekitaja sisuliselt ise. Hageja poolt 17.11.2014 manustatud ravim Leponex on atüüpiline antipsühhootikum, mille tavapärane raviannus on vahemikus 200 –450 mg, Seda ravimit mitte kasutanud inimesel võib 50 mg manustamine põhjustada kiiret sedatsiooni, uinumist. Muid kõrvaltoimeid reeglina ühekordse 50 mg annuse manustamise järgselt ei teki. Ravimi toime võib olla osaliselt tuntav keskmisel kuni 24 tundi peale manustamist. Kuna hageja manustas endale tundmatu ravimi ise, ravimi manustamine ei tekitanud tema tervisele pikemaaegset ning pöördumatut kahju, samuti anti hagejale peale temale mitte määratud ravimi manustamist meditsiinilist abi, siis ei ole hageja nõudel, saada kostjalt rahalist hüvitist tervise kahjustamise eest, alust.
9.oktoobri 2015 täiendavas vastuses märgib kostja, et hagejal ei ole peale 17.11.2014 ebaõige ravimi manustamist depressiooni haigusena diagnoositud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata (tlk 133-134). 04.06.2015 KOHTUISTUNG (tlk 57-58)
3.Hageja täpsustas, et tsiviilõiguslik kahju tekkis talle enesetunde halvenemisega pärast tableti võtmist. Enesetunne ei olnud hea ka järgmisel päeval. Kuna hagejale ei antud erakorralist meditsiiniabi ja jäeti külmale põrandale lamama, siis tekkis tal masendus, depressioon, mis on kinnitust leidnud ka psühholoogi poolt. Hageja selgitab talle tundmatu ravimi võtmist sellega, et vangla meditsiinitöötaja ei kutsugi isikut välja, kui uut rohtu välja kirjutatakse. Hambaarsti poolt oli talle välja kirjutatud ravim. Kuna hageja sai valuvaigisteid ja oli enne seda korduvalt rääkinud, et soovib kõrvetiste vastast rohtu, siis arvas ta, et tegemist ongi kõrvetiste vastase ravimiga.
4.Kostja selgitas, et Leponexi 50 mg manustamisel võib pulsisagedus tõusta ning teataval määral võivad tekkida tasakaaluhäired. Samas ei kaasne Leponexi manustamisega püsivaid tervisekahjustusi. 17.11.2014 kell 16.30 käis hagejat vaatamas valvemeedik, kes manustas hagejale iivelduse ja nõrkuse näidustuse esinemisel iivelduse vastu tbl Cerucal 10 mg ja mürgistuste puhul soovitatavat caps Omeprazol 20 mg. Kostja on seisukohal, et kuna hageja võttis vabatahtlikult talle tundmatut ravimit, siis on hageja enda tervisele kahjuliku tagajärje tekitaja sisuliselt ise. 07.12.2015KOHTUISTUNG
5.Hageja jääb kirjalikult esitatud hagiavalduse juurde ning palub hagi rahuldada.
6.Kostja jääb varasemalt esitatud kirjalike seisukohtade juurde. Täiendavalt lisab, et hageja on käinud psühholoogi juures, kuid kostjale ei ole teada, kas hageja käib praegu psühhiaatri juures depressiooni ravimas. Samuti ei ole võimalik öelda, kas depressioon on tekkinud ühest kindlast sündmusest või on vanglas viibimine tekitanud hagejale depressiooni. Kostja möönab, et tegemist võib olla vangla poolse hooletusega raviteenuse osutamisel. Kostja ei ole kunagi eitanud seda juhtumit, kuid kostja ei nõustu sellega, et tegemist oli tahtliku otsusega anda hagejale ebaõiget ravimit. Teenistusliku järelevalve menetluse käigus ei olnud võimalik tuvastada, mis oli ravimi hageja ravipinalisse sattumise põhjuseks.
KOHTU SEISUKOHT
Tsiviilasi nr 2-15-3707
7.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja väitel on Tartu Vangla tekitanud talle mittevaralist kahju, andes hagejale 17.11.2014 kell 12.30 ajal Leponexi 50 mg tableti, mida ei olnud hagejale arsti poolt välja kirjutatud (raviks määratud). Tableti võtmise järgselt hageja enesetunne halvenes, tal tekkis väsimus ja peapööritus ja teadvusekaotus ning ta pidi lebama külmal betoonpõrandal. Kella 16.30 ajal teda üle vaadanud valvemeedikule avaldas hageja, et tal on krambid, raske hingata ja süda puperdab. Halb enesetunne oli hagejal järgmise päevani, so kuni 18.11.2014 lõunani.
9.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks: • •
• • •
Tartu Vanglas viibiva kinnipeetava K.P. ravipinalis oli 17.11.2014 lõunaks ettenähtud ravimile tbl Metronidazol 50 mg, lisaks poolik kollakat värvi tablett (tlk 46). Poolik kollakat värvi tablett oli hagejale tundmatu ja hageja andis sellest ravimeid jaganud valvurile teada. Kuigi valvur ei osanud hagejale selgitusi tableti osas anda, ei palunud hageja valvuril pooliku tableti kohta meditsiiniosakonnast kontrollida, mis ravimiga on tegemist ning kes ning milleks on temale ravimi määranud (tlk 57) Hageja manustas ravipinalis olnud ravimi ise vabatahtlikult ära (tlk 57) Tegemist oli ravimiga Leponex, mis on atüüpiline antipsühhootikum, mille tavapärane keskmine raviannus on vahemikus 200-450 mg. Hagejal tekkis iiveldus ja peapööritus, mille tulemusena andis valvemeedik 17.11.2014 kell 16.30 ajal hagejale iivelduse vastu tbl Cerucal 10 mg ja mürgistuste puhul soovitatavat caps Omeprazol 20 mg
10.Tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseaduse (VÕS)
41.peatükk ja valdkonnaseadused. Vangla arst tegutseb VangS § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Tervishoiuteenuse osutamise lepingupooleks on vangla (Riigikohtu halduskolleegiumi
21.detsembri 2010 otsus asjas 3-3-1-69-10 p. 9). Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping VÕS § 758 lg 1 mõistes. Kui hageja soovib mittevaralise kahju hüvitamist lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi, on asjas oluline tuvastada, kas kostja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis hagejale mittevaraline kahju, ning kas kostja vastutab selle kahju tekkimise eest (vt Riigikohtu 8. aprilli 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10, p 14).
11.Kuna hageja on selgitanud (tlk 84), et taotleb endale tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, kohus kostja deliktilist vastutust ei kontrolli. Lepingulise kahju hüvitamise nõude korral peab patsient tõendama tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumist, süüd, kahju tekkimist ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Esmalt peatub maakohus Tartu Vangla kohustuse rikkumisel. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hageja väitel väljendus vangla kohustuse rikkumine, hagejale osutatud tervishoiuteenuse nõuetele mittevastavus (raviviga) eelkõige selles, et hageja ravipinalis oli 17.11.2014 kella 12.30 ajal ravim, mida ei olnud talle arsti poolt määratud ning mis tekitas temas halva enesetunde ja lisaks ka depressiooni (tlk 57). Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub VÕS § 758 lg 1 järgi üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest, sh hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.
Tsiviilasi nr 2-15-3707 Tervishoiuteenus on TTKS § 2 lg 1 järgi tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumiseks on VÕS § 100 järgi eelkõige võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 770 kohaselt vastutavad tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Käesolevalt ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et hagejale tervishoiuteenuse osutamine oleks nõuetekohaselt dokumenteerimata, millest tulenevalt peab VÕS § 770 lg 3 kohaselt ravivea olemasolu tõendama patsient. VÕS § 762 kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Kostja oleks tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud, kui ta oleks rikkunud mõnda lepingust tulenevat kohustust, sh pannud toime ravivea. Hageja väitel väljendus talle osutatud tervishoiuteenuse nõuetele mittevastavus (raviviga) eelkõige selles, et hageja ravipinalis oli 17.11.2014 kella 12.30 ajal ravim, mida ei olnud talle arsti poolt määratud ning mis tekitas temas halva enesetunde. Hagejal tekkis väsimus, peapööritus, iiveldus ja ta kaotas väidetavalt mitu korda teadvuse ning pidi vedelema külmal betoonpõrandal. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hagejale on antud ravimit, mida talle ei olnud arsti poolt välja kirjutatud, on kostja teinud ravivea ja sellega rikkunud oma kohustust, osutada patsiendile tervishoiuteenust, mis vastaks keskmisele kvaliteedile. VÕS § 770 sätestab tervishoiuteenuse osutaja lepingulise vastutuse. VÕS § 770 lg 2 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja ka teda abistavate isikute (nt arstresident, meditsiiniõde) tegevuse ja tervishoiuteenuse osutamisel kasutatavate seadmete vigade eest. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud süüd välistavaid asjaolusid ning on nõustunud sellega, et vale ravimi kostja kätte sattumine võis olla vangla hooletus (tlk 150), siis vastutab kostja kohustuse rikkumise eest.
12.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas kostjale on vangla poolse kohustuse rikkumisega kahju tekitatud. Maakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal oleks ebaõige ravimi manustamisest tekkinud kahju. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 järgi mõistetakse mittevaralise kahjuna eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kui isiku tervist on kahjustatud või talle on tekitatud kehavigastus, tuleb mittevaralist kahju eeldada (vt Riigikohtu 31. mai 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07, p 13). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-111-96 ja mitmetes hilisemates lahendites asunud seisukohale, et kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada.
Tsiviilasi nr 2-15-3707 Kohtu hinnangul on asjas tuvastatud hageja heaolu langus asjaoluga, et 17.11.2014 õhtupoolikul umbes kella 16.30 ajal, (tlk 48 ja 85) külastas teda valvemeedik, kellele hageja kurtis iiveldust ja unisust ning patsiendi seisukorra parandamiseks anti talle iiveldus- ja mürgistusevastaseid ravimeid. Kohus on seisukohal, et hagejale täiendavate medikamentide andmine näitab, et ka valvemeediku hinnangul võis hagejal teatav enesetunde langus esineda. Seega on tuvastatud põhjusliku seose olemasolu hagejale ebaõige tableti andmise ja hageja enesetunde halvenemise vahel, sest iiveldust ja kehva enesetunnet kaebas K.P. u. 1,5 tundi peale tableti võtmist (lähedane ajaline seos). Samuti on iivelduse tekkimist vale tableti võtmise tõttu pidanud võimalikuks ka valvemeedik, kuna andis hagejale iivelduse- ja mürgistusevastaseid ravimeid (tlk 48). Mittevaraline kahju hõlmab heaolu languse, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, samuti kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu, nii juba möödunud aja kui selle võimaliku püsimise eest tulevikus. Kohtu hinnangul on käesolevalt tuvastatud, et hageja heaolu langus kestis lühikest aega ning püsivaid tervisekahjustusi hagejal ei tekkinud. Spetsialistvanemõde A.S. kirjaliku seletusega on tuvastatud, et 18.11.2015 kella 13.00 ajal toimunud tervisliku seisundi hindamise ajal oli hageja väga jutukas, suhtlemisel rõõmsameelne. Pupilli diferentsi ei olnud, valgusele reageerib adekvaatselt. Kaebuseks veel vähene iiveldus (tlk 48). Kuna hageja heaolu langus oli lühiajaline, see ei tinginud piiranguid hageja tegevuses ning elukorralduses, samuti ei tekkinud hagejal püsivaid tervisekahjustusi ega ajas püsivat heaolu langust, kostja on teinud kõik võimaliku, et hagejal tekkinud halba enesetunnet leevendada, on kohus seisukohal, et kahju hüvitamine lühiajalisest heaolu langusest tulenevalt ei ole põhjendatud. Seega jätab kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
13.Lisaks ajutisele heaolu langusele on hageja tekitatud tervisekahjuna märkinud ka depressiooni, mis väidetavalt tekkis vale tableti manustamisel. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hagejale on ebaõige ravimi manustamine põhjustanud depressiooni. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et hagejal on diagnoositud residuaalne afektiivne häire (tlk 156), mis on hagejal ilmnenud juba varasemast noorusest. Seega puuduvad tõendid, et esineks põhjuslik seos hageja psüühikahäirete ja kostja kohustuse rikkumise vahel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud K.P. kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
16.23.04.2015. määrusega vabastas kohus K.P. riigilõivu, 400 euro, tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus seisukohal, et kuivõrd hageja nõue jääb rahuldamata, tuleb riigilõiv jätta hageja kanda. Seega mõistab kohus hagejalt riigi kasuks välja riigilõivu 400 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.