2-21-14595
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
08.11.2021. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-14595
Tsiviilasi
Txxx Rxxxxx hagi AxxxxRxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Txxx Rxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx makond; e-post: x Kostja: Axxx Rxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-postx
Txxx Rxxxxx esitas 16.09.2021. a kohtule hagiavalduse Axxx Rxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja lahutada poolte vahel 16.02.2002. a sõlmitud abielu. Kostja on käinud aastaid tööl välismaal, mistõttu on pooled nö lahku kasvanud. Alates 2020. a oktoobrist elavad abikaasad eraldi. Puudub soov abielu jätkata.
02.11.2021. a saabus kohtusse Txxx Rxxxxx avaldus hagiavalduse tagasivõtmiseks tsiviilasjas nr 2-21-14595. 03.11.2021. a täpsustas hageja, et on jõudnud kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele ning ühtlasi soovib riigilõivu tagastamist summas 50 eurot.
Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada TsMS 429 lg 1 alusel. Hagist loobumine on kooskõlas TsMS § 429 sätetega. Hageja 03.11.2021. a avaldusest nähtub, et pooled on jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele. Kohus märgib, et PkS § 64 näebki ette, et abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. PkS § 65 lg.2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine. Seetõttu on abielu lahutamine abikaasade vastastikusel kokkuleppel perekonnaseisuasutuses mõistlik ja seadusekohane. Kohus selgitab, et TsMS §-ile 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle kui menetlus on lõpetatud. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Tulenevalt asjaolust, et hageja loobus hagist, tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud. Esitatud asjaoludest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagi esitamiselt 100 eurot riigilõivu. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb pool tasutud riigilõivust tagastada hageja arveldusarvele nr EE891010010026970013, selgitusega tsiviilasi nr 2-21-14595.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.