nende Hageja: E. V. Õ. (isikukood: xxxx; aadress xxx); Hageja seaduslik esindaja: M. Õ. (isikukood: xxxx; aadress xxxx); Kostja: A. P. (isikukood: xxxx; aadress xxxx); Kostja lepinguline esindaja:
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista 1(11)
menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
1.Hagist nähtub, et kostja on hageja ema. Hageja ja kostja ei ela koos. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust kohaselt. Peretoetus laekub alates märtsikuust isa arvele.
2.Hageja igakuised keskmised vajadused ja tema tavaline elulaad materiaalses väljenduses (aastaringi võttes) on järgmised:
1.Eluasemekulud:
2.Kulutused toidule:
3.Kulutused transpordile:
4.Sidekulud:
5.Kulutused tervishoiule:
6.Kulutused hügieenitarvetele:
7.Koolikohustuste täitmine
8.Riided ja jalanõud:
9.Treeninguga seotud kulud, osalemine Noorkotkaste ja Holster klubi tegevuses Kokku:
3.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 200 eurot alates 16.02.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub elatise kanda seadusliku esindaja M. Õ. arveldusarvele nr xxxx (AS Xxxx), märkides selgituseks „E. V. elatisraha“.
4.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Tänaseks on vanemad suuliselt kokku leppinud, et laps on argipäeviti isa juures ning reede õhtust pühapäeva õhtuni ema juures. Isa ei tea, mis kulutusi peale meelelahutuse ja toidu teeb ema lapsele ajal mil laps on temaga. Lapse põhivajaduste rahuldamiste eest hoolitseb isa.
5.Kostja märgib ekslikult, et laps saab ülalpidamist ja kasutuseelised kostja kaasomandiosa kaudu. Eluasemega seotud kulud, s.h kostja laenumaksed, on tasunud isa.
6.Isal pole juhilube, seega kasutavad lapsega vahel taksoteenust. Ühistransport on tasuta, kuid ainult Tallinna piires ja ühistranspordiga ei pääse igal poole. Üks taksosõit on Tallinnas ca 10 eurot, kuus on meil keskmiselt 3 taksosõitu. Näiteks kulus mai viimasel nädalavahetusel Xxxx mitmepäevase ekskursiooni asjus lapse ja ta varustuse transportimiseks taksoga väljasõidupaika ja pärast tagasi üle 30 euro. Xxxx lasketiiru sõitsid rongiga ja kuni koroonapiirangute kehtestamiseni 4 korda kuus. Seega on transpordikulud näidatud tegelikest isegi väiksematena. Lasketreeningu jaoks on isa soetanud püssid, optikad ja seadnud koroonaajaks sisse lasketiiru oma maja keldris. Lasketreening ei ole meelelahutus või ajaviide, vaid äärmiselt kasulik, sest arendab lapses keskendumisvõimet, püsivust ja sihikindlust ehk isikuomadusi, mis võiksid olla paremad. Just nendel põhjustel käib laps ka terapeudi juures. Kauboitemaatikaga seotud Xxxx klubis osalemine on seotud kuludega kauboiriietusele, aksessuaaridele ja muule teemaga seonduvale. Näiteks käis laps sellega seoses ratsamatkal, mille eest tasus isa. Seoses kauboiteemaga ehitab isa praegu 2(11)
koduhoovi kauboistiilis laste mängumaja. Metsiku lääne teema on lapsele väga südamelähedane ja pakub tõhusat alternatiivi liigsele kiindumusele nutiseadmetesse.
7.Peretoetus laekus peale ema kodust lahkumist tema kontole koguni 6 kuud. Alles peale isa vastavat ettepanekut nõustus ema selle ümber registreerimisega isale ja maksis tagasiulatuvalt ebaõiglaselt tema arvele laekunud peretoetuse summa isale. Selle eest ostis isa lapsele arvuti, mida kasutabki vaid laps. Arvuti on vajalik lapsele videotöötluse õpetamiseks. Lisaks sularahas lapsele taskuraha andmisele kannab isa lapse pangaarvele 40 eurot kuus, mille kulutamisest peab laps aru andma.
8.Kostja väljatoodud kulude osas pean vajalikuks märkida, et Xxxx laager toimus ajal, mil kostja elas koos perekonnaga. Telefoniarved võivad nii olla, v.a jaanuaris (ilmselt ekslikult näidatud) 8190.- Rattakott pole hädavajalik ese ja pole ka siiani E. ratta külge jõudnud, kuigi on ostetud juba piisavalt kaua aega tagasi. Jopesid on lapsel pikemat aega olnud rohkem kui vaja, aga ikka ostab ema neid juurde. Ema tegevus ostmise osas tundub juhinduvat vajadusest näidata, et ta kulutab lapse peale. Spordiklubi Xxxx treeningutel, mille eest ema tasus, käis laps vastumeelselt ja jättis need pooleli, sest talle ei meeldinud seal. Maketiprojekt on pigem kostja eralõbu. Ta on sellega seoses teinud kulutusi tarvikutele ja tööriistadele, kuid lapse huvi antud teema suhtes ei ole märkimisväärne. Küll aga on ema on postitanud Facebookis maketiga seotud fotosid ja teeninud sellega oma tuttavatelt isiklikku tähelepanu ja kiitust. Ema juurde ostetud legod on dubleerimine, sest lapsel on kodus legosid rohkem kui piisavalt ning ta huvi legodega mängimise vastu on vanuse kasvades üha kahanenud.
9.Screentime nutiseadme jaoks oli kostjal vajalik selleks, et ema sõnadel ei ole lapse jaoks kaalu ja ta ei suuda lapsel telefoni kasutamist muul moel piirata. Isa piirab nutitelefoni kasutamist nii, et saadab lapse kooli nuputelefoniga. Ülemäära kallist Screentime`i ei saa pidada vajalikuks kulutuseks, kuigi paljud lapsevanemad seda mugavusest kasutavad.
10.Vanemate varalist seisundit hindab isa üldjoontes võrdseks.
11.17.09.2021 vähendas hageja elatisnõuet 150 euroni kuus. Suvisel perioodil ema ja laps tahtsid ja said olla pikemalt koos, kui olid seda kooliperioodil. Eelduslikult tekkisid emal ka seetõttu suuremad kulutused lapsele. Tõenäoliselt taastub uuel kooliaastal vana suhtluskord, kus laps on ema juures nädalavahetuseti ja nädala sees elab kodus. Perelepitus ei ole seni tulemust andnud. Suhtluskorra tsiviilasi on endiselt peatatud olekus. Kevadel-suvel oli isa lapsega kolmel korral (mitmepäevastel ja ööbimistega) jalgrattamatkadel. Oli lapsega kolm päeva Haapsalus Augustibluusil. Peretoetusest kannab isa iga kuu 40 eurot lapse pangaarvele tema taskurahaks. Jooksvateks kuludeks annab lapsele ka sularaha. Nõude vähendamisel arvestab ka seda, et ema soovis ise osta lapsele kõik uueks kooliaastaks vajalikud asjad. Isa ostis E.ile uueks kooliaastaks korralikud saapad. Kostja vastus
12.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja märgib, et vaidleb hageja kuludele vastu transpordile ja huvitegevusele kuluvas osas. Hageja seaduslikul esindajal puuduvad autojuhiload ning isiklik sõiduk, seega kasutab laps transpordiks ainult ühistransporti. Ühistransport on Tallinna linnas tasuta. Ka huvitegevuse kulud ei 3(11)
ole tegelikkusele vastavad ega igakuised. Lapse seniste huvitegevuste, sh eraõpetaja vajadustega seonduvate kulude eest, on tasunud üksnes kostja. 2020. aasta sügisest hakkas laps käima isaga koos lasketiirus, mis on meelelahutuslik tegevus, mitte regulaarne trenn ning selle näol ei ole tegemist igakuise kuluga. Ka ei ole selle kulu 65 eurot kuus. Xxxx tegevus on lapsele tasuta. Kostja hinnangul ei ole kulud lapse huvitegevusele, mida katab isa, rohkem kui 30 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt moodustavad lapse igakuised vajadused kokku mitte rohkem kui 235 eurot, millest pool on 117,50 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud oma igakuisteks püsikuludeks 300 eurot, mis moodustab kummalegi vanemale 150 eurot. Siiski on hageja kostjalt nõudnud aga 200 euro suuruse elatise väljamõistmist. See ei ole õigustatud.
13.Eluase, milles hageja täna koos isaga elab, on vanemate kaasomand. Kostja kolis ühisest kaasomandist välja 2020. aasta augustis ning tänaseni vara jagatud ei ole. Seega saab laps vahetut ülalpidamist ja kasutuseeliseid kostjalt ka eluaseme kaudu.
14.Laps veedab igakuiselt olulise aja koos emaga, millisel ajal katab ema lapse kulusid vahetult. Reeglina veedab laps emaga kõik nädalavahetused reedest pühapäevani, s.t et laps veedab emaga (4x3) 12 päeva igast kuust. Näiteks aprillikuus veetis laps lisaks emaga nädala perioodil 19-25.04, s.t et laps veetis emaga vähemalt poole (kui mitte rohkem) kogu kalendrikuust. Käesoleval ajal Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr xxxx, milles lapse ema on taotlenud suhtlemiskorra kindlaksmääramist selliselt, et lapsel oleks edaspidi vahelduv elukoht nädala kaupa kummagi vanema juures. 11.05.21 toimus asjas ärakuulamine, milles kumbki vanem avaldas soovi pöörduda perelepitaja juurde.
15.Kostja tasub igakuiselt lapse telefoniarved (sh ka lapse isa omi), soetab talle riideid ja jalanõusid, tasub tema huviringide, treeninglaagrite, sporditarvete, mänguasjade, õppevahendite jmt eest. Lisaks nähtub tabelist seegi, et lapsele on ostetud uus telefon, millest poole kulu tasus kumbki vanem. Seda ka silmaarsti visiiditasu ja lapsele vajalike prilliklaaside puhul. Seega jagavad vanemad lapsega seonduvaid kulusid juba praegu ning väide, et lapse ema ei osale lapse ülalpidamises, ei vasta tõele. Lisaks tasub kostja igakuiselt ka lapse meelelahutuslike kulude eest, mida saab vähemalt osaliselt pidada lapsele vajaduspõhiseks, sest osa lapsele vältimatult vajalikust arengust, moodustab ka mäng ja mänguline tegevus. Kuivõrd laps veedab sisuliselt kõik nädalavahetused emaga, jäävad meelelahutuslikku laadi kulud enamasti ka just ema kanda.
16.Isa arveldusarvele laekub igakuine peretoetus, milleks on 60 eurot. Vastavalt RKTKm nr 3-2-1-119-15 p-le 11 on õigustatud ka peretoetuste arvestamine lapse igakuiste kulude hulka, s.t et 117,50 – 30 = 87,50 eurot moodustab see osa, mida peaks elatisena tasuma lapsele kumbki vanematest. Arvestades aga, et kostja veedab lapsega enam kui 1/3 igast kuust, soetab talle vahetult riideid, jalanõusid, mänguasju, õppevahendeid jmt ning ajal, mil laps elab isaga, saab ta vahetuid kasutuseeliseid emale kuuluvast kinnisasjast, ei olegi kostja hinnangul elatise väljamõistmine õigustatud. Laps hakkas järk-järgult oma enese soovil emaga viibima koos ema elukohas ka nädalapäevadel ja nt koolivaheaegadel. Iga viimset kui päeva, mida laps on veetnud emaga viimase poole aasta jooksul, on mõistagi tänaseks väga keeruline tõendada, ent siiski on säilinud mõningad poolte kirjavahetused (sh ka sugulaste, peretuttavatega), mis lapse viibimisele emma-kumma vanema juures otseselt viitavad: 4(11)
• • • • • •
Aprill - viibis emaga 30 päevast 16; Mai - viibis emaga 31 päevast 11; Juuni - viibis emaga 30 päevast 15; Juuli - viibis emaga 31 päevast 7, sh ca 10 päeva viibis laagris või emapoolsete sugulastega; August - viibis emaga 31 päevast 17; September - viibis emaga 17 päevast 8.
Laps on viibinud möödunud kuue kuu jooksul ema juures igakuiselt vähemalt poole või rohkemgi kogu kalendrikuust. Kusjuures oluline on märkida, et need kuud, kui laps on olnud emaga vähem (nt juuli), ei tähenda see, et laps viibis ülejäänud aja isaga. Sellisel juhul oli laps sugulaste/sõpradega või viibis mõnel väljasõidul, laagris.
17.Kostja on tõendanud, et eluase, milles laps koos isaga veedetaval ajal viibib, on vanemate kaasomand. Kostja ei vaidle, et pärast vanemate lahkuminekut kannab kaasomandiga seotud alalisi kulusid (va kindlustusmaksed, mida tasub kostja) kokkuleppeliselt hageja seaduslik esindaja, sest ta on ainus kaasomanik, kes seda kasutab. Kasutuseeliste nõuet kostja kaasomanikuna hageja seadusliku esindaja vastu esitanud ei ole. See aga ei tähenda, et nõue kehtiv ei ole. Kostja arvestab asjaoluga, et kaasomandit kasutab isaga suhtlemise ajal ka laps. Seega on summa summarum poolte nõuded teineteise vastu (hageja seadusliku esindaja kulutused kaasomandi alalhoidmisele ning kostja hüvitise nõue asja kasutamise võimatuse tõttu) teineteisega tasaarveldatavad. Sellest hoolimata saab aga hageja endiselt kostja kaasomandi osalt kasutuseeliseid, kuivõrd juhul, kui kaasomand lõpetatakse (nt ostab hageja seaduslik esindaja kostja osa välja), tähendaks see talle laenukoormuse olulist tõusu ja hagejale õigust omandikaotuse eest õiglasele hüvitisele. Täna saab täna laps kasutuseeliseid ka temale kuuluvalt kaasomandi mõtteliselt osalt seni, kuni juriidiline olukord ei muutu. Kutseline kinnisvaramaakler on hinnanud, et kaasomandis oleva korteriomandi üürihind võiks olla keskmiselt ca 375 eurot. Seega langeb lapsele sellest vähemalt 1/3 osa arvestades seda osa kaasomandist, mida laps kasutab (s.o 125 eurot kuus). Kostja elab alaliselt xxxx (so xxxx piirkond) asuvas 2-toalises korteris, mille kohalik keskmine üürihind on ca 490 eurot. Seega saab laps kasutuseeliseid ka ema eluasemest ajal, mil ta viibib emaga, vähemalt poole aja ulatuses ühes kalendrikuus. Seega moodustub kasutuseelis alljärgnevalt: 490/2 = 245 eurot (pool kuud), mis omakorda kaheks jagatuna (eluaset kasutavad vaid laps ja ema) on 122,50 eurot kuus.
18.Lisaks eelnevale teeb ema lapsele igakuiseid vajalikke kulutusi nii lapse riiete, õppevahendite, arstivisiitide, transpordikulude, juuksuriteenuse, sidekulude, laagrite (nt kanuumatk, väljasõit Saaremaale) kui ka meelelahutuskulude (kino, Ahhaa teaduskeskus) katteks, moodustades kuue kuu keskmisena ca 370 eurot. Keskmiselt kulutab ema lapsele ühes kuus toidule 113,80€, riietele 48€, sidekuludele (sh telefoni soetamine) 53,40€, transpordile 43,90€, õppevahenditele 29,50€, tervisele ja hügieenile 17,10€, meelelahutusele 44,3€ ning muudele vältimatutele kuludele 21,10 eurot. Kostja selgitab kohtule, et tegi oma esialgsed arvestused lapsele antava ülalpidamise suuruse kohta oma 12.05.21 menetlusdokumendis põhinevalt sellele, milline oli toonane olukord. Kuivõrd pärast seda (so ca alates aprill 2021) on laps veetnud igal kuul vähemalt poole või veel enamgi kostjaga, on kostja ülalpidamise ulatus lapsele ka tõusnud. Hageja seadusliku esindaja väidetud seisukohad 08.06.21 menetlusdokumendis, et laps elab argipäeviti temaga ja nädalavahetusel emaga, ei vasta seega enam pikka aega reaalsele 5(11)
faktilisele olukorrale, mida hageja seaduslik esindaja on kirjavahetuses kostjaga mh ka ise kinnitanud. Kostja usub, et kulutusi lapsele teeb ka lapse isa ajal, mil tema viibib koos lapsega, aga kindlasti ei ületa see seda suurusjärku, mida kannab kostja ajal, mil laps on temaga ning põhikese lapse ülalpidamisest on siiski langenud kostjale. Alusetu on tuua välja asjaolu, et pärast lahkuminekut sai lapse ema riiklikke peretoetusi ebaõiglaselt, kuivõrd ka siis veetis lapse ema lapse isa enese kinnitusel koos kõik nädalavahetused (so 12 päeva kuust ehk 1/3) ning kattis selle arvelt lapse igapäevased vajadusi. Kohustust seda toetust hageja seaduslikule esindajale tagasi maksta ei esinenudki, ent vaidluste vältimiseks oli kostja nõus seda tegema, arvestades, et selle arvelt täideti nagunii lapse vajadusi. Kostja hinnangul on ebaõiglane, et hageja seaduslik esindaja nõuab temalt lapse ülalpidamiseks elatist olukorras, kus selleks reaalne vajadus ja sellest tingituna ka õiguslik alus puudub, sest laps ei ole kannatanud mistahes kahju ning tema vajadused on kostja poolse panusena igakülgselt täidetud. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
20.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
21.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • kostja on hageja ema; • hageja vanemad ei ela koos alates 2020. a augustist; • hageja veedab aega mõlema vanemaga ning sel ajal teevad vanemad hagejale kulutusi vahetult; • kuni 2021 a märtsini laekus peretoetus summas 60 eurot kostja kontole, alates 2021. a märtsikuust laekub see isa arvele; • kostja ei ole hagejale elatist rahas maksnud.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 150 alates 16.02.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
6(11)
23.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) hageja kulud on osaliselt ülemäärased; (ii) hageja veedab olulise osa ajast kostjaga, mil kostja kannab tema kulusid vahetult; (iii) tuleb arvestada hageja eest makstavat peretoetust.
24.Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud on 300 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist alla miinimummäära, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada.
25.PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne).
26.Kostja on vaidlustanud hageja igakuistest kuludest transpordi (30 eurot) ja huvitegevusega seotud kulud (65 eurot). Kostja märgib, et isal puuduvad autojuhiload ning isiklik sõiduk, seega kasutab laps transpordiks ainult ühistransporti, mis on Tallinna linnas tasuta. Hageja märgib, et nad kasutavad lapsega vahel taksoteenust ning ühistransport on tasuta ainult Tallinna piires ja ühistranspordiga ei pääse igal poole. Kohus märgib, et transpordikulud on vajalikud ning hageja on nende suurust piisavalt põhistanud. Kostja märgib, et huvitegevuse kulud ei ole tegelikkusele vastavad ega igakuised. Lapse seniste huvitegevuste, sh eraõpetaja vajadustega seonduvate kulude eest, on tasunud üksnes kostja. 2020. aasta sügisest hakkas laps käima isaga koos lasketiirus, mis on meelelahutuslik tegevus, mitte regulaarne trenn ning selle näol ei ole tegemist igakuise kuluga. Ka ei ole selle kulu 65 eurot kuus. Noorkotkaste tegevus on lapsele tasuta. Kostja hinnangul ei ole kulud lapse huvitegevusele, mida katab isa, rohkem kui 30 eurot kuus. Hageja märgib, et lasketreeningu jaoks on isa soetanud püssid, optikad ja seadnud koroonaajaks sisse lasketiiru oma maja keldris. Lasketreening ei ole meelelahutus või ajaviide, vaid äärmiselt kasulik, sest arendab lapses keskendumisvõimet, püsivust ja sihikindlust ehk isikuomadusi, mis võiksid olla paremad. Kauboitemaatikaga seotud Xxxx klubis osalemine on seotud kuludega kauboiriietusele, aksessuaaridele ja muule teemaga seonduvale. Näiteks käis laps sellega seoses ratsamatkal, mille eest tasus isa. Seoses kauboiteemaga ehitab isa praegu koduhoovi kauboistiilis laste mängumaja. Metsiku lääne teema on lapsele väga südamelähedane ja pakub tõhusat alternatiivi liigsele kiindumusele nutiseadmetesse. Kohus märgib, et kostja ei ole esile toonud, kui suur on kulu 7(11)
huvitegevusega seotud tarvikutele või üritustele, kuid üldteada on asjaolu, et laskespordivarustus on võrdlemisi kallis ala. Laskespordist lastele tuleneb meelelahutus ei tähenda, et tegemist ei ole huvitegevusega. Arvestades lapse huvitegevusega seonduvat ning selle mõistlikku kulu, loeb kohus huvitegevusega seotud põhjendatud kuluks ühes kuus 45 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagis toodud hageja kulud põhjendatud kogusummas 280 eurot.
27.Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku toetusega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on ülalpool tuvastanud, et hageja igakuised kulud on miinimummäärast väiksemad, leiab kohus, et lapsele riiklike toetuste maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot lapse kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja isale. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 220 eurot kuus (280 - 60).
28.Kostja märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (hageja veedab olulise osa ajast kostjaga, mil kostja kannab tema kulusid vahetult). Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui 8(11)
tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kostjal oli kohustus tõendada, et laps veedab temaga aega olulisel määral. Kostja on esile toonud, et laps on tema või tema sugulastega koos viibinud järgmiselt: • Aprill - viibis emaga 30 päevast 16; • Mai - viibis emaga 31 päevast 11; • Juuni - viibis emaga 30 päevast 15; • Juuli - viibis emaga 31 päevast 17; • August - viibis emaga 31 päevast 17; • September - viibis emaga 17 päevast 8. Seega on hageja olnud kostja juures 84 päeva 170-st, mis on 49,41% ajast. Hageja ei ole kostja toodud arvestuse osas vastuväiteid esitanud, vastupidi – hageja on viimases seisukohas kinnitanud, et laps on hakanud emaga aega veetma üha enam. Seega viibib laps viibib lahus elava vanema juures ca pool ajast, st lapsel on vahelduv elukoht.
29.Kostja on hagejaga seonduvaid kulutusi nõudeperioodil teinud järgnevalt: a) 152,39 eurot (12.05.2021 kostja vastuse lisa 4 – konto väljavõte), arvestamata sealjuures peretoetuse edastamist (mida ei saa vanema poolt lapsele tehtavaks kuluks pidada) ning huviringi võlgnevuse tasumist (huviring ei olnud seotud nõudeperioodiga), arvestades sealjuures asjaolu, et osa kulusid on isa emale 50% ulatuses hüvitanud; b) 45 eurot (12.05.2021 kostja vastuse lisa 5 – arve) ühekordne kulu kanuumatka eest; c) 122,50 eurot kostja kasutuses oleva korteri kasutuseelise näol (kostja on tõendanud, et kasutuseelise hind on ca 490 eurot kuus – 17.09.2021 kostja vastuse lisa 11; sellest hageja osa oleks 245 eurot, kuivõrd hageja viibib ema juures 50% ajast, siis hageja korterist saadav kasutuseelis on 50% 245 eurost); d) 93,75 eurot hageja ja tema isa kasutuses (kuid vanemate kaasomandis) oleva korteri kasutuseelise näol (kostja on tõendanud, et kasutuseelise hind on ca 375 eurot kuus – dtl 135, millest hageja (või siis kostja poolse kasutuse korral kostja) osa oleks 187,50 eurot, kuivõrd hageja viibib isa juures 50% ajast, siis hageja poolt kostjale kaasomandina kuuluvast korterist saadav kasutuseelis on 50% 187,50 eurost); e) 113,80 eurot toit (17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane); f) 48 eurot riided (17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane); g) 53,40 eurot sidekulu (sh telefoni soetamine; 17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane); h) 43,90 eurot transpordile (17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane); i) 29,50 eurot õppevahenditele (17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane); j) 17,10 euro tervisele ja hügieenile (17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane); k) 44,3 eurot meelelahutusele (17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane); 9(11)
l) 21,10 eurot muudele vältimatutele kuludele (17.09.2021 kostja vastuse lisa 11 – konto väljavõte; hageja pole vaidlustanud, kulu pole ülemäärane). Ülejäänud kulutused ja tõendid on tehtud enne nõudeperioodi ega kuulu arvestamisele. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostja annab vahetult hageja seotud kulusid igakuiselt ca 587,35 euro ulatuses, millele lisanduvad ühekordsed kulud.
30.Kostja ei ole märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Seetõttu ei analüüsi kohus kostja majanduslikku seisundit ja eeldab, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et võimaldab hagejale elatist tasuda.
31.Arvestades asjaolusid, et (i) laps veedab emaga ca 50% ajast ühes kuus ja (ii) sel ajal kannab 587,35 euro ulatuses tema vältimatult vajalikud kulud (toit, eluase, ajaviide jms) kostja ning (iii) laps veedab ka isaga ca 50% ajast ühes kuus ning (iv) sel ajal kannab vähemalt 220 euro ulatuses tema vältimatult vajalikud kulud (toit, eluase, ajaviide jms) tema isa, on tegemist olukorraga, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista.
32.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
33.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Siiski sätestab TsMS § 164 lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolev menetlus seisnes alaealise lapse nõudes oma vanema vastu ülalpidamise saamiseks. Olukorras, kus vastav hagi jääb rahuldamata, ei ole õiglane jätta menetluskulusid alaealise lapse kanda. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
10(11)
36.Kuivõrd kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus ja võimalus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.