Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
19.oktoober 2021, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
X nõude hind 1350 eurot C nõude hind 1350 eurot D nõude hind 1350 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad:
1.X (isikukood xxxxxxxxxxx)
2.C (isikukood xxxxxxxxxxx)
3.D (isikukood xxxxxxxxxxx) Kõigi hagejate elukoht W juures Hagejate 1 ja 2 seaduslik esindaja ning hageja 3 volitatud esindaja: W (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x, e-post: xxx) Kostja: Q (isikukood xxxxxxxxxxx, postiaadress: xxx)
Kohtuistung
27.09.2021, osalesid W ja Q
Alaealiste laste X ja C hagi Q vastu elatise väljamõistmiseks Täisealise lapse D hagi Q vastu elatise väljamõistmiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X, C ja D hagid Q vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Qlt (isikukood xxxxxxxxxxx) X (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja elatis 150 eurot kuus alates 01.10.2020 kuni X xx xx xxxx.a täisealiseks saamiseni.
3.Välja mõista Qlt C (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja elatis 150 eurot kuus alates 01.10.2020 kuni C xx xx xxxx.a täisealiseks saamiseni.
4.Välja mõista Qlt D (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja elatis 150 eurot kuus alates 01.10.2020 kuni D gümnaasiumiõpingute lõppemiseni (eeldatavalt 30.06.2022), kuid mitte kauemaks, kui D 21-aastaseks saamiseni.
5.Elatist makstakse iga kuu eest ette.
5.1.X ja C kasuks väljamõistetud elatis tuleb Ql maksta selle kuu, mille eest elatist makstakse, 16.kuupäevaks W arvelduskontole (otsuse tegemise ajal konto nr EExxx SEB Pangas).
2-20-136415
5.2.D kasuks väljamõistetud elatis tuleb Ql maksta selle kuu, mille eest elatist makstakse, 16.kuupäevaks D arvelduskontole (otsuse tegemise ajal konto nr EExxx SEB Pangas).
6.Menetluse ajal perioodi eest 01.10.2020 – 01.11.2021 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus - iga hageja kohta 1450 eurot - tuleb Ql tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 20 päeva jooksul ühekordse maksena, vastavalt W arvelduskontole 2900 eurot X ja C jaoks ning D arvelduskontole 1450 eurot. Q poolt pärast 27.09.2021 kohtuistungit elatise katteks tehtud võimalikke makseid tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisena.
7.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.W esitas 01.10.2020 alaealiste laste D, C ja X seadusliku esindajana Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Qlt elatise väljamõistmiseks igale lapsele 150 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Q vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja Pärnu Maakohtu kohtunik jätkas menetlust hagimenetluses. Kohtu nõudmisel hagejad esitasid oma põhjendatud nõuded hagiavalduse vormis.
2.Xx xx xxxx sai D täisealiseks ja esitas enda elatise nõude eraldi hagiavaldusena, sh alates 01.10.2020 alaealise lapse elatise nõudena ning alates xx xx xxxx täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmise nõudena. C ja X elatise nõuded on samas menetluses esitatud eraldi hagiavalduses.
3.C ja X hagiavalduse kohaselt hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselust sündis xx xx xxxx poeg X ja xx xx xxxx poeg C. Lapsed elavad hagejate seadusliku esindaja juures ja on tema ülalpidamisel. Käesoleval ajal õpivad hagejad koolis ning on täielikult hagejate seadusliku esindaja hoole ja hoolitsuse all. Kostja osalus laste kasvatamises on olnud ebakorrapärane ja minimaalne. Arvestades mõlema vanema kohustust lapsi ülal pidada, ning arvesse võttes kostja tahtmatust vabatahtlikult laste kasvatamiseks elatist maksta, esitas hagejate seaduslik esindaja nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kohtusse, s.o alates 01 oktoobrist 2020 a. Hagejate seaduslik esindaja on seisukohal, et taotletav elatise summa 150 eurot lapse kohta kuus on väikseim summa, millega on võimalik lastele tagada esmavajalik nende normaalseks eluksoluks.
4.D oma hagiavalduses märgib, et on sündinud W ja Q suhtest, vanemad tema sünni ajal omavahel veel abielus ei olnud. Käesoleval ajal elab D koos enda nooremate vendadega ja emaga. Kostja Q ei ole osalenud juba mitme kalendrikuu jooksul D ülalpidamises, mistõttu hageja on
2-20-136415 sunnitud käesoleva haginõudega kohtusse pöörduma. Paljasõnaline on kostja seisukoht, et ta osaleb hageja kasvatamises ja on täitnud oma ülalpidamiskohustuse hageja ees. D nõuab elatist alates 01.10.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kohtusse. Arvestades asjaolu, et mõlemad vanemad on kohustatud lapsi ülal pidama, taotleb D, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja elatise kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Arvatavalt toimub see 2022. aastal.
5.Eeltoodu alusel hagejad paluvad:
5.1.Mõista Qlt välja alaealise X kasuks igakuine elatis summas 150,00 eurot kuus alates 01.10.2020. a kuni X täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx xx xxxx.a.
5.2.Mõista Qlt välja meie alaealise C kasuks igakuine elatis summas 150,00 eurot kuus alates 01.10.2020. a kuni C täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx xx xxxx.a.
5.3.Mõista Qlt D kasuks välja igakuine elatis summas 150,00 eurot kuus alates 01.10.2020 kuni ajani, mil D on gümnaasiumi õpilane, arvatavalt kuni 30. juunini 2022.a.
5.4.Menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
6.Kostja kirjalikus vastuses hagile elatise nõudeid ei tunnista. Kostja väidetel on ta eelnevalt maksnud lastele elatist, kuid laste ema kasutab lastele mõeldud raha enda peale. Kostja kirjeldas emotsionaalselt enda ja laste ema suhteid, laste ema arvatavat käitumist ja kulutusi. Kostjal on tekkinud kahtlused laste temast põlvnemise osas. Elatise maksmiseks soovib kostja olla veendunud, et need on tema lapsed. Kostja ei esitanud vastuväiteid nõutava elatise suurusele ning oli valmis kandma laste isaduse tuvastamisega seotud kulud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, kuulanud ära hagejate esindaja ja kostja kohtuistungil, uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagejate elatise nõuded on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Kostja Q on kantuD D, C ja X sünniaktidesse nende isana. 30.07.2021 on hagejad ja nende mõlemad vanemad kostja isaduse kontrollimiseks osalenud kohtuväliselt Eesti Kohtuekseprtiisi Instituudi poolt läbi viiduDNA-uuringus. Kohtule esitatud 26.08.2021 uuringuaktis nr xxx- antud eksperdiarvamuse kohaselt Q bioloogiline isadus C, D ja X suhtes ei ole välistatud. Hagejate, Q ja W DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeksite kohaselt saab Q >99,999999999% tõenäosusega olla C bioloogiline isa (isaduse indeks 3,2·1011); D bioloogiline isa 99,9999999903% tõenäosusega (isaduse indeks 1,0·1010) ja X bioloogiline isa 99,999999997% tõenäosusega (isaduse indeks 2,9·1010).
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 97 p 2 alusel on ülalpidamist saama õigustatud ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (PKS § 96). Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
2-20-136415 Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Elatist makstakse iga kuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
10.Asjas ei ole vaidlust, et hagejate vanemate Q ja W abielu on lahutatud, kostja elab lastest eraldi. 27.09.2021 kohtuistungil kostja võttis omaks, et ei ole alates 01.10.2020, millest alates elatist nõutakse, lastele elatist maksnud. Q väidetel on ta pärast lahkuminekut lastele andnud raha nii, et laste ema ei tea. Kohus leiab, et kostja need väited on paljasõnalised. Kostja ei ole esile toonud, et on lastele raha andnud ka hagetaval perioodil, alates 01.10.2020. Samuti ei ole kostja konkretiseerinud, kui suuri summasid ja kui sageli ta lastele väidetavalt maksis. W kinnitusel tema ei tea, et kostja oleks lastele raha andnud, kostja on käinud mõned korras lastega väljas söömas, kuid viimasel ajal ei ole isa lastega ka suhelnud, väites, et laste ema keelab. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et on alates 01.10.2020 laste ülalpidamises regulaarselt ja piisavalt osalenud. Kohtu ette toodud asjaoludest järelduvalt kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud ning hagejate ema on põhjendatult elatise saamiseks laste nimel kohtu poole pöördunud.
11.Samuti ei saa olla vaidlust selles, et D sai 3 päeva pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist täisealiseks ja ta õpib gümnaasiumis. Kohtule on esitatud xxx i 30.03.2021 tõend nr 313/3, milles direktor E tõendab, et D õpib 2020/2021 õa xxx 11. klassis. W kinnitas 27.09.2021 istungil, et D õpib gümnaasiumi viimases astmes. Seega eeldatavalt lõpetab D gümnaasiumi 2022.a juunis. Eeltoodust tulenevalt on kõik hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.
12.Vanematel on PKS § 116 lg-st 1 tulenevalt laste ees võrdsed õigused ja kohustused, sh võrdne kohustus lapsi ülal pidada. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-1515909 (p 12) märgitakse: „Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt kehtestati alates 1.jaanuarist 2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning seega alates 01.01.2020 on elatise minimaalmäär 292 eurot ühe lapse kohta kuus. Alampalga ega sellega seotud minimaalse elatise suurused 2021.a ei muutunud.
13.Keelatud ei ole nõuda lahus elavalt vanemalt elatist väiksemas summas, kui sellega on võimalik laste vajadused katta. Hagejad taotlevadki kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrast peaaegu poole väiksemas summas - igale lapsele 150 eurot kuus. Seetõttu kohus laste vajaduste ja kulude suurust täiendavalt ei analüüsi. Kohus nõustub hagejate esindajaga, et 150 eurot lapse kohta kuus on minimaalne summa, millega on võimalik tagada laste elementaarsete vajaduste katmine. Üldteadaolevalt valmistab valitsus ette perekonnaseaduses sätestatud elatise regulatsiooni muutmist. Seaduse muutmise seniste eelnõude kohaselt on kavas siduda elatis alampalgast lahti ning miinimumelatise arvutamiseks kehtestada uued kriteeriumid. Muudatuste jõustumise korral ei ole välistatud, et võrreldes täna kehtiva 292 euroga minimaalse elatise suurus väheneb. Selles valguses on hagejate taotletav elatis mõistlik, laste huvisid ja kostja võimalusi arvestav.
14.Kostja ei ole elatise suurusele vastu vaielnud, 27.09.2021 kohtuistungil kostja oli nõus elatist tasuma 150 eurot igale lapsele. Kohtule esitatud andmetest järelduvalt on kostja suuteline hagejatele nõutavas suuruses elatist maksma. Kostja väidetel töötab ta OÜ-s xxx xxxxxxxxx renditööjõuna xxxxxxxxxxx ning tema
2-20-136415 töötasu suuruseks on normtundidega 1100 eurot brutotasuna, palgast saab kätte 800 – 900 eurot, lisaks saab kostja osalise töövõime toetust u 200 eurot kuus.
15.Hagejate esindaja taotles kindlaks määrata, et elatist tuleb maksta pangaülekandega - alaealiste hagejate elatis nende ema arvelduskontole ning täisealisele hagejale tema enda arvelduskontole. Kostja soovis raha üle anda hagejate esindajale sularahas tema töökohas, kohus peaks selleks maha võtma lähenemiskeelu ning kostja filmiks raha üleandmist. Hagejate esindaja sularahas maksmisega nõus ei olnud. Kohus samuti ei pea põhjendatuks kostja taotlust võimaldada tal elatist maksta sularahas. Kohtute infosüsteemi andmetel on kostja suhtes kohaldatud kriminaalasja raames xx xx xxxx määrusega kriminaalmenetluse ajaks Wle lähenemise keeldu. See keeld ei keela kostjat osaleda menetlustoimingutel samaaegselt hagejate esindajaga, sh tsiviilasjas kohtuistungil. Elatise asjas ei ole kohtul võimalik seda lähenemiskeeldu tühistada. Lisaks kostja käitumine ja sõnaline väljendusviis hagejate esindaja suhtes kohtuistungitel ei jäta kahtlust, et kostjale kehtestatud keeld läheneda hagejate emale on jätkuvalt põhjendatud. Kostja poolt W suhtes esitatud arvamusavaldused olid solvavad ja kohati absurdsed, sisuliselt kostja viitas kavatsusele maksta elatist Wt ahistaval ja tema eraelu puutumatust riivaval viisil. Kostja kirjalikes seisukohtades ja suuliselt korduvalt esitatud ühed ja samad väited, et W kulutab raha Y koolitustele ja oma pedofiilist armukestele, viitavad sellele, et Q on kooselu lõppemise tõttu jätkuvalt kibestunud ja solvunud, kuid ei soovigi midagi ette võtta, et abielu lahutamisega seotud negatiivsetest tunnetest üle saada. Seetõttu kohus hagejate esindaja taotlusel ja TsMS § 445 lg 1 alusel kohus määrab elatise maksmise korra kindlaks pooltega istungil arutatud viisil: alaealistele lastele makstav elatist tuleb kanda pangaülekandega hagejate ema pangakontole ning täisealise lapse elatis kanda lapse enda kontole. Kostja ja hagejate esindaja mõlemad olid päri, et kuna kostja palgapäev on 15.kuupäev, siis elatise maksmise tähtpäevaks määratakse jooksva kuu 16. kuupäev.
16.Hagejad nõuavad elatist 150 eurot lapse kohta kuus alates 01.10.2020 ning kohus rahuldab nõude täies ulatuses. Arvestades, et kostja ei ole kogu menetluse aja lastele midagi maksnud, on kostjal otsuse tegemise ajaks kogunenud võlgnevus 13 kuu elatise summas, s.o iga lapse kohta 1950 eurot. Hagejate esindaja taotleb kohustada kostjat kogunenud võlgnevuse tasuma ühekordse summana 20 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hagejate esindaja kinnitusel on lastele perehüvitiste seaduse § 49 kohaselt makstud 5 kuu jooksul riigi poolt elatisabi 100 eurot kuus, s.o igale lapsele kokku 500 eurot. Selles osas on hagejate elatise nõudeõigus kostja vastu üle läinud riigile (perehüvitiste seaduse § 57 lg 1) ning selle summa võrra tuleb kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavat summat muuta. Seega võlgneb kostja perioodi 01.10.2020 – 01.11.2021 eest sissenõutavaks muutunud elatist igale lapsele 1450 eurot, kokku kolmele lapsele 4350 eurot. Kohus selgitab, et kuna elatis makstakse iga kuu eest ette ning pooled sisuliselt leppisid elatise maksmise kuupäevaks kokku 16.kuupäeva, on otsuse 19.10.2021 tegemise ajaks täies ulatuses sissnõutavaks muutunud ka 2021.a oktoobrikuu elatis. Selle tõttu erineb kostjalt ühekordse summana väljamõistetav elatise võlgnevuse suurus 27.09.2021 kohtuistungil nimetatud võlgnevuse suurusest.
17.Kostja ei vaielnud vastu hagejate taotlusele määrata kogunenud võlgnevuse tasumise tähtajaks 20 päeva kohtuotsuse jõustumisest. Kostja kohtuistungil ei nõustunud elatise maksmises kokku leppima, sh ei nõustunud kostja hagejate kompromissettepanekuga tasuda menetluse ajal kogunenud elatise võlgnevus osamaksetena lisaks igakuisele elatisele. Kostja kinnitas, et leiab selle raha ja maksab kogunenud võlgnevuse ühekordse summana kohtu määratava tähtaja jooksul. Kohus leiab, et hagejate taotletud 20 päeva kohtuotsuse jõustumisest alates on nendel asjaoludel piisav tähtaeg.
18.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagejate hagi täies ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise 150 eurot kuus iga hageja kasuks alates 01.oktoobrist 2020. Xle ja Cle tuleb
2-20-136415 selle kohtuotsuse alusel elatist maksta kuni nende täisealiseks saamiseni. Dle tuleb elatist maksta kuni gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem, kui D 21-aastaseks saamiseni. Kohus määrab kindlaks ka elatise maksmise korra: jooksev elatis tuleb maksta iga kuu 16.kuupäevaks, seejuures Xle ja Cle maksab kostja elatist raha kandmisega laste ema W pangakontole ning täisealise D elatise kannab kostja lapse enda pangakontole. Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse igale lapsele 1450 eurot on kostja kohustatud tasuma 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates samadele pangakontodele. Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluses kannab kulud menetlusosaline, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kõigi kolme hageja hagid täies ulatuses rahuldab, peaksid menetluskulud jääma kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 võimaldab aga jätta kohtul kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus peab selles asjas põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad hagiavalduses küll taotlesid menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid kumbki pool ei esitanud menetluskulude nimekirju. Kohtutoimiku andmetel ei ole hüvitatavaid kulusid selles asjas tekkinud. Elatise asjas hagi esitamise eest riigilõivu ei nõuta. Pooltel menetluses lepingulisi esindajaid ei olnud. Seega ei ole pooltel tekkinud kulusid, mille hüvitamist vastaspoolelt nõuda. Seetõttu ei ole kulude kostja kanda jätmisel mõtet – hüvitatavate kulude puudumise tõttu oleks kulude kostja kanda jätmise korral tegelik olukord samasugune nagu siis, kui kulud jätta poolte endi kanda. Heli Käpp Kohtunik
(AllkirjastatuDigitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.