Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 25. veebruar 2025
Tsiviilasja number
2-24-16734
Tsiviilasi
X.X. hagi Y.Y. vastu mittevaralise kahju nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 4. detsembri 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X.X. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (määruskaebuse esitaja) X.X. (isikukood
Kostja Y.Y. (isikukood XXXXXXXXXXX)
avaldamise lõpetamist, kuid mitte ümberlükkamist. Lisaks eeltoodule tuleb hagejal täpsustada asjaolusid, kus on ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud avaldatud. Hagejal tuleb välja tuua, milliste tõenditega soovib hageja igat väidet tõendada. Tõendada tuleb asjaolu, et hagis viidatud väited ja hinnangud on avaldatud. Mittevaralise kahju nõude puhul tuleb põhistada mittevaralise kahju nõude eelduseid. Maakohus selgitas määruse punktis 10, et menetlusabi taotluse lahendab kohus pärast hagis esinevate puuduste kõrvaldamist. Hagejal on võimalik avaldada, kas ta jääb esitatud menetlusabi taotluse juurde ja millises ulatuses hageja menetlusabi soovib.
Eeltoodut kinnitab ka fakt, et hageja pöördus kohtu poole 2. detsembril 2024 taotlusega, kus juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kohus pole lahendanud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmise küsimust, kuid kohus jättis sellele vastamata. Seega on käesoleval juhul tegemist ka maakohtu süüga. Maakohus oleks pidanud kohe hageja tähelepanu juhtima, et kohus on teinud puuduste kõrvaldamise määruse. Hageja palus vabastada end riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
Hagi ese on hageja selgelt väljendatud nõue (TsMS § 363 lg 1 p 1) ehk protsessuaalne taotlus, milles palutakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osutatud asjaolusid (ehk tegeliku elu juhtumit), mille tuvastamisega ta seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Hagi alusena ei saa käsitada mitte igasugust nõudega seotud faktilist asjaolu, vaid asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal (vt nt RKKKm 30.11.2020, 1-20-1975/28, p-d 25 ja 27 koos nendes viidatud kohtupraktikaga). Käesolevas asjas esitatud nõuete ja asjaolude selgus oli oluline ka sellepärast, et maakohtul oleks võimalik muu hulgas otsustada, kas tegemist on tsiviilasjas nr 2-24-14204 menetletava nõudega võrreldes sama nõudega samal alusel (TsMS § 371 lg 1 p 5). Seega selge nõude esitamata jätmine ja nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamata jätmine takistasid asja menetlemist. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest.
määruskaebuse menetlemisel toiminguid. Kostjal puuduvad seega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Hageja vabastati Tartu Maakohtu 19. detsembri 2024. a määrusega määruskaebuse esitamise eest riigilõivuseaduse § 59 lg 14 alusel tasumisele kuuluva riigilõivu 70 euro maksmisest kohustusega see määruskaebuse rahuldamata jätmisel riigile hüvitada. TsMS § 190 lg-test 2 ja 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus võib TsMS § 190 lg 7 järgi sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna ringkonnakohus ei rahuldanud hageja määruskaebust, tuleb riigilõiv, mille tasumisest hageja oli määruskaebuse esitamisel vabastatud, hagejalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel täies ulatuses riigituludesse välja mõista. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja ei ole enda east, tervisest vms tingituna üldse võimeline sissetulekut teenima. Asjaolu, et hageja viibib hetkel vanglas ega teeni seetõttu sissetulekut, ei ole TsMS § 190 lg 7 mõttes mõjuv põhjus, mis tingiks hageja vabastamise 70 euro suuruse riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja peab TsMS § 179 lõikest 5 tulenevalt tasuma riigilõivu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.