2.Jätta tsiviilasjas nr 2-24-16734 4. detsembril 2024 tehtud Viru Maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada ja osaliselt muuta määruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X.X. kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
4.Mõista X.X. Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 70 eurot, mille tasumisest oli X.X. määruskaebuse esitamisel vabastatud. X.X. tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
5.X.X. tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud riigilõiv tasuda Maksu-ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE522200221013264447 (Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank). Rahaliste kohustuste täitmisel tuleb järgida määruses märgitud unikaalset viitenumbrit 99925700005679.
6.X.X. tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 9). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. (hageja) esitas 21. septembril 2024 Viru Maakohtule hagi Y.Y. (kostja) vastu abielu lahutamise ja mittevaralise kahju nõudes, mis registreeriti tsiviilasjana nr 2-24-14273. Hageja esitas 23. septembril 2024 hagi tagamise taotluse, milles palus keelata kostjal kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni faktiväidete ja/või väärtushinnangute avaldamine. Koos hagiavalduse ja hagi tagamise taotlusega esitas hageja menetlusabi taotlused hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasumisele kuuluvatest riigilõivudest vabastamiseks.
2.Maakohus rahuldas 4. novembri 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-14273 hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja hagilt (abielulahutuse nõudelt) tasumisele kuuluva riigilõivu 100 euro tasumisest. Kohus võttis tsiviilasjas nr 2-2414273 menetlusse hageja hagi kostja vastu abielulahutuse nõudes. Kohus eraldas sama määrusega iseseisvasse menetlusse hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju nõudes ning määras anda tsiviilasjale uus number. Eraldatud nõuet menetletakse käesolevas menetluses ehk tsiviilasjana nr 2-24-16734.
3.Maakohus jättis käesolevas tsiviilasjas 5. novembri 2024. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse keelata kostjal kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni faktiväidete ja/või väärtushinnangute avaldamine rahuldamata. Sama määrusega jättis maakohus hageja hagi käiguta ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15. novembrini 2024. Maakohus tugines hagiavalduse käiguta jätmisel tsiviilasjas nr 224-14273 Tartu Ringkonnakohtu 1. novembri 2024. a määruses osundatule, et 21. septembril 2024 esitatud hageja hagiavaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, sest hagis puudub hagi ese ja arusaadavalt kirjeldatud hagi aluseks olevad asjaolud. Maakohus märkis määruse põhjenduste punktides 8 ja 9, et hageja nõue (hagi ese) vajab täpsustamist, kuivõrd esialgselt on hageja hagis esitanud vaid mittevaralise kahju ja viivise nõuded, järgnevalt on 23. septembri 2024. a hagi tagamise taotluses hageja täiendanud haginõuet. Seega esineb hagi esemes ebaselgus. Hagi puuduste kõrvaldamisel tuleb hagejal haginõudes selgelt esile tuua, milliste lausete ja väljendite puhul on tegemist faktiväidetega, mille paikapidavust on võimalik kontrollida ja tõendada, ning milliste puhul ebakohaste väärtushinnangutega (nt ebakohase väljendusviisi tõttu), mille puhul võib nõuda küll nende
avaldamise lõpetamist, kuid mitte ümberlükkamist. Lisaks eeltoodule tuleb hagejal täpsustada asjaolusid, kus on ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud avaldatud. Hagejal tuleb välja tuua, milliste tõenditega soovib hageja igat väidet tõendada. Tõendada tuleb asjaolu, et hagis viidatud väited ja hinnangud on avaldatud. Mittevaralise kahju nõude puhul tuleb põhistada mittevaralise kahju nõude eelduseid. Maakohus selgitas määruse punktis 10, et menetlusabi taotluse lahendab kohus pärast hagis esinevate puuduste kõrvaldamist. Hagejal on võimalik avaldada, kas ta jääb esitatud menetlusabi taotluse juurde ja millises ulatuses hageja menetlusabi soovib.
4.Hageja sai maakohtu 5. novembri 2024. a määruse kätte isiklikult e-toimiku vahendusel 5. novembril 2024. Hageja tähtaegselt puuduseid ei kõrvaldanud.
MAAKOHTU LAHEND
5.Maakohus keeldus 4. detsembri 2024. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu 5. novembri 2024. a määrusega jäeti hageja 23. septembri 2024. a hagi tagamise taotlus rahuldamata. Hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju nõudes jäeti käiguta ja kohustati hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused (vt kohtumääruse põhjenduste punktid 8 ja 9) hiljemalt 15. novembril 2024. Hageja sai kohtumääruse isiklikult kätte 5. novembril 2024 AET-s, mis nähtub kohtute infosüsteemist. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavalduses esinenud puudusi kõrvaldanud. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kuna hageja tähtaegselt hagis esinenud puudusi ei kõrvaldanud, keeldus maakohus hagi mittevaralise kahju nõudes menetlusse võtmast.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas maakohtu määruse peale 17. detsembril 2024 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud kohtumenetluse norme ja materiaalõigust, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus on ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmast, sest puuduste kõrvaldamata jätmine ei toimunud hageja süül, vaid etoimiku süsteemi vea tõttu. Hagi menetlusse võtmata jätmine oleks põhjendatud üksnes olukorras, kus hageja oleks tahtlikult/teadlikult jätnud kohtu nõutud puudused kõrvaldamata. Käesoleval juhul ei lülitunud süsteem ümber esimese astme kohtumenetluse peale pärast ringkonnakohtu menetlust ega näidanud (asja "info" nupule vajutades) hagejale puuduste kõrvaldamise määrust enne, kui hageja avastas vaidlusaluse määruse avaldamise järel, et vajutades toimikus "kõik menetlused" tulevad nähtavale kõik menetlusdokumendid ja selletõttu jäid ka puudused kõrvaldamata.
Eeltoodut kinnitab ka fakt, et hageja pöördus kohtu poole 2. detsembril 2024 taotlusega, kus juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kohus pole lahendanud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmise küsimust, kuid kohus jättis sellele vastamata. Seega on käesoleval juhul tegemist ka maakohtu süüga. Maakohus oleks pidanud kohe hageja tähelepanu juhtima, et kohus on teinud puuduste kõrvaldamise määruse. Hageja palus vabastada end riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 2 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab ja osaliselt muudab määruse põhjendusi.
9.Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata seetõttu, et hageja ei kõrvaldanud talle selleks antud tähtaja jooksul hagis esinevaid puuduseid (TsMS § 3401 lg 2). Maakohus viitas seejuures TsMS § 371 lg 1 p-dele 9 ja 10.
9.1.TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavaldusele kehtivate vorminõuete üldine regulatsioon on sätestatud TsMS §-des 334–339, samuti TsMS §-s 33 (keelenõuded) ning hagiavalduse sisu osas TsMS §-s 363. TsMS § 3401 lg 2 järgi, kui puudusi ei kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks, jätab maakohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avalduse esitajale. Kohus ei või jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad maakohtu määrusest vastavad põhjendused, mistõttu ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu põhjendusi. Arvestades 21. septembri 2024. a hagiavalduses ja 23. septembri 2024. a hagi tagamise taotluses esitatut, on maakohus põhjendatult jätnud hageja hagiavalduse käiguta ning määranud tähtaja hagi eseme, hagi aluseks olevate asjaolude ja tõendite märkimiseks. Hageja esitas hagiavalduses nõude mõista kostjalt välja mittevaraline kahju 1500 eurot koos viivistega. Hagi tagamise taotluses palus hageja kohustada kostjat lõpetama/hoiduma hageja maine kahjustamisest ja ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Nõuet keelata kostjal ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamist ei olnud hageja 21. septembri 2024. a hagis esitanud. Sellest tulenevalt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et ei ole selge, milliseid nõudeid hageja kostja vastu esitada soovis ja millistele asjaoludele tugineb. Maakohus selgitas, mida peab hageja puuduste kõrvaldamiseks tegema. Hageja sai kohtumääruse kätte 5. novembril 2024, kuid tähtaegselt kohtule midagi ei esitanud. Hageja ei tugine ka määruskaebuses, et oleks puuduseid kõrvaldanud. Hagiavalduse esitamisega määrab hageja kindlaks vaidluse eseme, näidates ära oma menetlusliku nõude ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud (TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2).
Hagi ese on hageja selgelt väljendatud nõue (TsMS § 363 lg 1 p 1) ehk protsessuaalne taotlus, milles palutakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osutatud asjaolusid (ehk tegeliku elu juhtumit), mille tuvastamisega ta seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Hagi alusena ei saa käsitada mitte igasugust nõudega seotud faktilist asjaolu, vaid asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal (vt nt RKKKm 30.11.2020, 1-20-1975/28, p-d 25 ja 27 koos nendes viidatud kohtupraktikaga). Käesolevas asjas esitatud nõuete ja asjaolude selgus oli oluline ka sellepärast, et maakohtul oleks võimalik muu hulgas otsustada, kas tegemist on tsiviilasjas nr 2-24-14204 menetletava nõudega võrreldes sama nõudega samal alusel (TsMS § 371 lg 1 p 5). Seega selge nõude esitamata jätmine ja nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamata jätmine takistasid asja menetlemist. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest.
9.2.TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kuna hageja oli esitanud menetlusabi taotluse, mis puudutas ka käesolevasse tsiviilasja eraldatud nõuet, siis maakohtu viide TsMS § 371 lg 1 p-le 10 hagi menetlusse võtmata jätmisel ei ole asjakohane. Ka maakohtu 5. novembri 2024. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt oli hagejale määratud tähtaeg kohtumääruse põhjenduste punktides 8 ja 9 kirjeldatud puuduste kõrvaldamiseks, mis ei puudutanud riigilõivu tasumist. Veel enam, maakohus on sama määruse punktis 10 märkinud, et lahendab menetlusabi taotluse pärast hagis esinevate puuduste kõrvaldamist. Selles osas tuleb maakohtu määrust muuta, kuid see ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamiseks.
10.Hageja leiab, et keeldumise määrus tuleb tühistada põhjusel, et tähtaegselt puuduste kõrvaldamata jätmine ei olnud tahtlik. Kohtute infosüsteemi andmetel sai hageja käesolevas tsiviilasjas 5. novembril 2024 tehtud hagi tagamata jätmise ja hagi käiguta jätmise määruse kätte 5. novembril 2024. Puuduste kõrvaldamise tähtpäev oli 15. november 2024. Hageja nõue eraldati tsiviilasjast nr 2-24-14273. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja pärast 4. novembril 2024 tsiviilasjas nr 2-24-14273 tehtud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude eraldamise määrust esitanud maakohtule tsiviilasjas nr 2-24-14273 muu hulgas taotluse eraldamise määruse tühistamiseks, mille maakohus jättis 5. novembri 2024. a määrusega rahuldamata. Hageja sai nimetatud määruse kätte 5. novembril 2024. Sellest tulenevalt pidi hageja saama aru, et tema mittevaralise kahju nõuet hakatakse lahendama eraldi menetluses. Samal päeval ehk 5. novembril 2024, oli tehtud käesolevas asjas (kuhu eraldati hageja mittevaralise kahju nõue) hagi tagamata jätmise ja hagi käiguta jätmise määrus, mille hageja sai e-toimiku vahendusel isiklikult kätte. Seda, kas hageja otsustab määrust hiljem lugeda, on hageja enda otsustada ning seetõttu tähtaegselt puuduste kõrvaldamata jätmises ei saa süüdistada kohtu infosüsteemi. Maakohus määras hagejale puuduste kõrvaldamiseks piisava tähtaja. Hageja 2. detsembri 2024. a päring, mille ta tegi asjas, millest eraldati mittevaralise kahju nõue, ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamise seisukohalt oluline. Hageja määruskaebuses esitatud väited ja suutmatus hallata tema esitatud nõuete menetlemist ei ole aluseks määruskaebuse tühistamisele.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud hageja menetluskulud tema enda kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja ei teinud
määruskaebuse menetlemisel toiminguid. Kostjal puuduvad seega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Hageja vabastati Tartu Maakohtu 19. detsembri 2024. a määrusega määruskaebuse esitamise eest riigilõivuseaduse § 59 lg 14 alusel tasumisele kuuluva riigilõivu 70 euro maksmisest kohustusega see määruskaebuse rahuldamata jätmisel riigile hüvitada. TsMS § 190 lg-test 2 ja 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus võib TsMS § 190 lg 7 järgi sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna ringkonnakohus ei rahuldanud hageja määruskaebust, tuleb riigilõiv, mille tasumisest hageja oli määruskaebuse esitamisel vabastatud, hagejalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel täies ulatuses riigituludesse välja mõista. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja ei ole enda east, tervisest vms tingituna üldse võimeline sissetulekut teenima. Asjaolu, et hageja viibib hetkel vanglas ega teeni seetõttu sissetulekut, ei ole TsMS § 190 lg 7 mõttes mõjuv põhjus, mis tingiks hageja vabastamise 70 euro suuruse riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja peab TsMS § 179 lõikest 5 tulenevalt tasuma riigilõivu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.