Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Maakohus lõpetas 01.09.2014.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Menetluse lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et kostjale ei õnnestunud makskäsku kätte toimetada. Tartu Maakohus tegi 19.01.2015.a tagaseljaotsuse, kuna kostja hagile ei vastanud. Kostjale toimetati pärast korduvaid katseid asja materjalid kätte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kohus rahuldas hagi. Kostja esindaja esitas 20.07.2015.a kohtule kaja koos kostja vastuväidetega hagile. Kohus rahuldas 23.07.2015.a määrusega kaja ja jätkas asja eelmenetlust. Kohus määras 18.09.2015.a määrusega asja menetlemiseks kirjalikku menetlusse, kuid 23.10.2015.a määrusega uuendas asja arutamise, sest kostja esitas kirjalikus menetluses esitatud lõppseisukohas vastuväiteid, mida ta varasemas menetluses esitanud ei olnud. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palus kostjalt välja mõista korteriomandi hooldusteenuse ja muude teenuste eest tasumise võlgnevuse 229.31 eurot ja viivised 131.67 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulus kostjale kuni 03.11.2011.a korteriomand, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx reaalosana korter nr xx. Kostja ei tasunud perioodil 01.0831.10.2011.a nõuetekohaselt korteriomandiga seotud kulusid. Hooldusteenuste hulka kuulub haldusteenuse, üldelektri, prügiveoteenuse ja remondimakse kulu. Kulud on kindlaks määratud majanduskavaga, mis kinnitati üldkoosoleku otsusega 28.02.2011.a. Arved väljastati kostjale tema e-posti aadressil hxxxxxxxxxxxxxxxxxxe. 13.03.2014.a saatis hageja kostjale ka täitmise nõude. Kostjal on hageja ees võlgnevus summas 229,31 eurot. Hageja nõudis kostjalt viivist hagi esitamise seisuga 131,67 eurot. Viivise kohta on korteriomanike 09.04.2007.a üldkoosolek võtnud vastu otsuse. Viivise määraks on 20% aastas. Hageja oli 09.04.2007.a korteriomanike üldkoosoleku otsusega valitud elamu xxxxxxxxxxvalitsejaks perioodiks 01.01.200831.12.2012.a. Kajas esitatud vastuväidetele esitas hageja 18.03.2015.a täiendavad seisukohad. Hageja teatas, et tal pole vastuväiteid kostja väitele, et kohtutäituri poolt täitemenetluse nr 047/2010/2237 kohta esitatud menetluse lõpetamise otsuse 21.10.2011 alusel on sissenõudja Jõgeva Elamu AS nõue täielikult täidetud. Nimetatud täitemenetluses täideti nõuet, mille aluseks oli Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.10.2010 määruse alusel ts asjas nr 2-10-27538 Hxxxx Hxxxxxxxx välja mõistetud võlgnevus perioodi 01.02.2009 kuni 30.04.2010 eest. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduses nõuab hageja kostjalt võlga aga perioodi 01.08.2011 kuni 31.10.2011.a eest. Hageja ei nõustunud kostja vastuväitega, et nõue on esitatud vale kostja vastu, sest elamus xxxxxxxxxxxxxxxx ei ole asutatud korteriühistut ning seetõttu puudus alus KÜS-s sätestatut kohaldada ning korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxx omandajalt kostja võlgnevuse tasumist nõuda. Hageja jäi hagi põhjenduste juurde. Kostjal on elamu xxxxxxxxxxxxxxxx kaasomanikuna AÕS § 75 lg 1 tulenev kohustus kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, selle alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. KOS § 13 lg 1 tuleneb kostja kohustus osaleda kaasomandi majandamise kulude kandmises. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja esitas kohtule täiendavalt kostjale esitatud ning kostja poolt tasumata hooldusteenuse ja muude teenuste arvete koopiad. Arved saadeti igakuuliselt kostja e-posti aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostjaga peeti sama e-posti aadressi vahendusel 2011.a detsembris kirjavahetust ja teavitati kostjat perioodi 01.08.2011 kuni 31.10.2011 tasumata arvete

2 (7)

võlgnevusest summas 229.31 eurot, millele kostaja oma 09.12.2011 vastuskirjas andis teada, et on teavituse kätte saanud. Hageja 02.11.2015.a seisukohas selgitas, et käesolevas hagimenetluses esindab Jõgeva Elamu Halduse AS valitsejana xxxxxxxxxxxxxxxx korteriomanikke ning nõuab kostjalt majandamiskulude võlgnevuse tasumist korteriomanike ühisusele, mitte endale. Riigikohus on tunnistanud valitseja õigust korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõuda nõudeid ja esitada neid kohtus kõigi korteriomanike nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja (vt 09.01.2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-10, p 10; 25.05.2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-138-11, p 12; 4.03.2015.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-14, p 15). Elamu xxxxxxxxxxkorteriomanike üldkoosolekul 14.03.2012.a valiti AS Jõgeva Elamu valitsejaks alates 01.01.2013 kuni 31.12.2017.a. Kostja viidatud KOS § 13 lg 4 jõustus alles 23.03.2014.a ja seega ei ole see käesolevalt kohaldatav. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Hageja selgitas, et esindab korteriomanike ühistust, mis ei saa olla kohtus iseseisev hageja, sest sellele puudub õigusvõime. Võlga nõutakse sisse korteriomanike huvides. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid, kuna hagejal puudub kostja vastu nõue, mistõttu on hagiavaldus esitatud ebaõige isiku vastu. Samuti on hagiavaldusega esitatud nõue tõendamata, sest hagile ei ole lisatud ühtegi arvet või muud dokumenti, mille alusel oleks kostjal hageja ees kohustus tekkinud. Kostjal puudusid vastuväited selle kohta, et registrikaardi väljavõte kohaselt kuulus talle ajavahemikul 27.08.2008 kuni 03.11.2011 korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, reaalosana korter nr xx. Kohtutäitur Ivi Kalmet on sissenõudjate Jõgeva Elamu AS ja Eraküte AS Jõgeva Osakond avalduste alusel algatatud täitemenetluste nr 047/2010/2237 ja nr 047/2011/1331 raames enampakkumise teel müünud korteriomandi. Kohtutäitur on mõlemas nimetatud täiteasjas lõpetanud 21.10.2011 kuupäeval täitemenetlused, kuna kohustused on täidetud. Täiteasjas nr 047/2011/1331 otsuses nr 2-10-59724 nähtuvalt kinnitab kohtutäitur, et võlgnik on sissenõudja nõude täitnud menetluse ajal. Täiteasjas nr 047/2010/2237 otsusega nr 2-10-27538/4 on kohtutäitur kinnitanud, et nõue on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatud. Kuna korteriomand müüdi täitemenetluses, siis oli hagejal ka täitemenetluses võimalus kohtutäiturile või korteriomandi ostjale teada anda, et korteriomandil lasub eelmise omaniku võlgnevus. Kostja leidis, et lähtudes Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 on hageja esitanud hagiavalduse vale isiku vastu, sest kohustus pidanuks üle minema uuele omanikule. Kostja esitas 06.10.2015.a täiendavad vastuväited. Kostja nõustus hagejaga, et KÜS § 7 lg 3 ei kohaldu, kuid kohaldada tuleb korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 4. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, sest hageja ei saa esitada kostja vastu hagis märgitud nõuet ja seda oleks saanud teha xxxxxxxxx elamu korteriomanikud. Majandamiskuludest tuleneva raha maksmisele suunatud nõude rahuldamise aluseks saab olla KOS § 13 lg 2, kuid vastava normi kohaselt peab korteriomanik hüvitama majandamiskulud teistele korteriomanikele, mitte valitsejale. Seega antud asjas võiksid hagejaks olla teised korteriomanikud ja mitte valitseja. Hageja viidatud KOS § 21 lg 2 p 5 ei anna valitsejale õigust enda nimel nõuet esitada, mitte aga valitseja õigust esitada korteriomanike nimel nõudeid kohtus ja kohtuväliselt. Hageja ei ole kohtule esitanud volikirja, mille xxxxxxxxxxxxxxxx linn

3 (7)

korteriomanikud on allkirjastanud ja millega volitatakse valitsejat esitama enda nimel kostja vastu hagi. Hagi esitamise ajal ei olnud hageja lisaks ka nimetatud elamu valitseja. Kohtuistungil loobus kostja esindaja taotlusest kohaldada KOS § 13 lg 4. Kostja möönis, et hageja oli xxxxxxxxxxxxxxxxxelamu valitsejaks valitud ka hagiavalduse esitamise ajal, kuid jäi siiski seisukohale, et hagi esitamise õigust see hagejale ei andnud. Esindaja oli seisukohal, et Jõgeva Elamu Halduse AS saanuks hagi esitada vaid korteriomanike esindajana, st hagejaks peaks olema korteriomanikud. Kostja viitas Riigikohtu otsusele tsiviilasjas 3-2-1-146-10, milles riigikohus on öelnud, et valitseja saab korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõuda nõudeid ja esitada neid kohtus korteriomanike nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et kostjale kulus perioodil 21.08.2008-03.11.2011.a korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxx, reaalosa korterile nr xx (kinnistu nr 2269935) (t lk 20). Puudub ka vaidlus, et kinnistu võõrandati sundtäitmise käigus. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et täitemenetlused 047/201/2237 (Jõgeva Elamu AS nõue, kohtuotsus 2-10-27538) ja 047/2011/1331 (Eraküte AS Jõgeva osakond nõue, kohtuotsus nr 2-10-59724) lõpetati 21.10.2011.a (t lk 67-68). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus. Korteriomandiseadus (KOS) § 1 lg 1 kohaselt koosneb korteriomand reaalosast ja sellega ühendatud mõttelisest osast kaasomandist. Nimetatud kaasomandit kasutavad, käsutavad ja ka valitsevad korteriomanikud ühiselt (KOS § 15 lg 1) nii KOS kui AÕS sätete kohaselt. Samade seaduste alusel toimub ka kaasomandiga seotud kulude kandmine. KOS § 8 lg 1 kohaselt moodustavad korteriomanikud ühiste õigussuhete ajamisel korteriomanike ühisuse, millel aga puudub õigus- ja teovõime RKO 3-2-1-163-14 p 13). Seega ei saa korteriomanike ühisus kohtus menetlusosaliseks olla. Hageja on esitanud kostja vastu nõude korteriomandiga seotud halduskulude ja osutatud teenuse eest tasumata jätmisest. Nõude aluseks on korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Ka asjaõigusseadus (AÕS) § 75 lg 1sätestab sama kohustuse kaasomanikule: kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti sellel asja alahoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulusid. Millised kaasomandi majandamise kulud tuleb korteriomanikel ja millises summas tasuda, on korteriomanikud kindlaks määranud üldkoosolekul majanduskava kinnitamisega: 2011.asta kohta 28.02.2011.a toimunud koosolekul (t lk 27-30). Majanduskava kohaselt tuli kaasomanikel tasuda järgenvaid kulusid: remondifondi planeeritav laekumine arvestusega 0.49€/m 2 ja kaasomandi majandamise kulud, sh haldusteenus 5.52€/m2, üldelekter 0.26€/m2 (tegeliku kulu järgi tasaarvestus 2x aastas), prügivedu 0.79€/m2 (tegeliku lkulu järgi, majanduskavas on vaid prognoositav summa), vee- ja kanalisatsiooni vahendustasu 0.19€/m2 (samuti tegeliku kulu järgi). KOS § 22 lg 2 teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. xxxxxxxxxxxxxxxx elamu korteriomanikud olid KOS § 20 tulenevalt valinud elamu valitsejaks Jõgeva Elamu AS-i 09.04.2007.a üldkoosoleku otsusega perioodiks 01.01.2008-31.12.2012.a (t lk 23-26) ja 14.03.2012.a üldkoosoleku otsusega alates 01.01.2013.a viieks aastaks (t lk 1024 (7)

104). Vastavalt ettevõtte üleandmise lepingule (t lk 31-36) on Jõgeva Elamu halduse AS Jõgeva Elamu AS õigusjärglane. Puudub vaidlus, et hageja on xxxxxxxxxxxxxxxxx elamu valitseja õigusjärglane nii nõude tekkimise ajal 2011 kui ka hagi esitamise ajal. Kostja hinnangul puudud aga valitsejal iseseisev nõudeõigus korteriomandi haldamise ja sellele teenuste osutamisega kaasnenud kulude sissenõudmiseks. KOS § 21 lg 2 p 5 sätestab: Valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kostja leidis, et eelnimetatud säte ei anna valitsejale õigust enda nimel kaasomandiga seotud kulude nõudes kohtusse pöörduda. Kostja viitas riigikohtu lahendile 3-2-1-146-10 p 10 ja tsiteeris nimetatud otsusest järgmist osa: Kolleegium leiab, et nimetatud sätete alusel on valitseja seega õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja. Samas on Riigikohus teinud aga ka teise sisuga lahendeid KOS § 21 lg 1 p 5 tõlgenduseks. Lahendi 3-2-1-163-14 p 15 on riigikohus nimetatud küsimust ülevaatlikult käsitlenud ja leidnud: tuleb arvestada, et KOS § 21 lg 2 p 5 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Kolleegium on oma varasemas praktikas leidnud, et valitsejal võib KOS § 21 lg 2 p-st 5 tulenevalt olla õigus oma nimel hagi esitada (vt 28. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 10). Kolleegium leidis, et KOS § 21 lg 2 p 5 tähenduses saab hagi esitamise õiguslikuks aluseks lugeda muuhulgas korteriomanike üldkoosoleku otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Sarnasele otsusele on riigikohus asunud ka otsiviilasjas 3-2-1-38-11 otsuse p 12: Valitsejal on seega õigus esindada kohtus kõiki korteriomanikke ja mh esitada hagi korteriomaniku vastu hooldustasu sissenõudmiseks, olles nende ühiste huvide esindaja (vt ka Riigikohtu 28. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 9). Kohus möönab aga, et riigikohtu poolt korteriomandi kaasomandi haldamise ja majandamise kuludega seotud asjades on riigikohus teinud vastuolulisi lahendeid (vt kostja viidatud lahend 32-1-146-10). Ka 04.03.2015.a lahend, mis on antud valdkonnas viimane on tegelikult vastuoluline, sest lisaks eelpool välja toodud KOS § 21 lg 2 p 5 käsitlusele on riigikohus leidnud veel järgmist: Samuti on kolleegium tunnistanud valitseja õigust korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõuda nõudeid ja esitada neid kohtus kõigi korteriomanike nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja (vt 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-10, p 10; 25. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11, p 12). Veel on kolleegium varem ühtse kohtupraktika kujundamise eesmärki silmas pidades märkinud, et lisaks korteriomanike ja valitseja vahel sõlmitud üldisele käsunduslepingule võib valitseja ja korteriomanike vaheline leping sõltuvalt poolte kokkuleppest vastata komisjonilepingu (VÕS § 692) tunnustele (vt 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-06, p 17). Sel juhul sõlmib valitseja kui komisjonär kolmanda isikuga lepingu enda nimel, kuid korteriomanike kui komitentide arvel, näiteks juhul, kui valitseja korraldab elamu varustamist kommunaalteenustega või elamus remonttööde tegemist. Seega on valitseja ja korteriomanike vahelised õigussuhted korraldada erinevate lepingute alusel. Kohus märgib, et riigikohtu lahendid ei ole igale konkreetsele kohtuvaidlusele absoluutselt kohaldatavad, sest kohtuvaidluste sisu ja asjaolud on erinevad.

5 (7)

Kohus märgib, et hageja õiguseellase valitsejaks valimisel pole täpsustatud, milline lepinguline suhe korteriomanike ja valitseja vahel on: mõlemas üldkoosoleku protokolli kohaselt on AS Jõgeva Elamu nimetatud lihtsalt elamu valitsejaks. Kohus leiab, et kostja tegutseb korteriomanike huvides kuid enda nimel. Lisaks KOS § 21 lg 2 p 5 saab valitseja oma õigused korteriomanike eest tegutseda ka sama paragrahvi lg 1 p 1 ja 4 koosmõjust, sest just valitsejal lasub kohustus täita majanduskavas pandud kohustused, sh koguda selleks rahalised vahendid. Vastavalt KOS § 21 lg 4 on valitsejal kohustus säilitada korteriomanike vara muust varast eraldi. Seega on asjaolu, kas hageja annab kostjalt välja mõistetavad rahalised vahendid üle korteriomanikele või tasub sellega korteriomanikele osutatavate teenuste eest, hageja ja korteriomanike vaheline asi. Käesolevalt juhindub kohus muuhulgas ka pikaajalisest kohtute praktikast: valitsejatena tegutsevad haldusfirmad on esitanud enda nimel analoogseid hagisid pika aja jooksul ja kõigisse maakohtutesse ning seejuures pole kohtud jätnud hagisid rahuldamata seeõttu, et valitsejal ei oleks õigust korteriomanike eest iseseisvalt nõudeid esitada (muul alusel küll). Kohus tegi kindlaks, et nt 17.12.2015.a on Riigikohus keeldunud menetlusse võtmast Paide Elamuhoolduse OÜ kassatsioonkaebust (tsiviilasi 2-15-2414), kus kaebus esitatid viivise nõude küsimuses. Kui valitsejal puudunuks iseseisev hagemise õigus, oleks Riigikohus eelatavalt asja menetlusse võtnud. Ka Tartu Maakohtus on lahendatud hulgaliselt haldus- ja kommunaalteenuste nõudeid, kus hagejaks on kas AS Jõgeva Elamu või Jõgeva Elamu Halduse AS (alates 01.01.2010.a 14 Jõgeva Elamu Halduse AS hagi (s.h ka teises astmes) ja 41 praeguse hageja õuguseellase AS Jõgeva Elamu hagi). Kõike eeltoodudt arvestdes leiab kohus, et hagejal on enda nimel õigus niemtatud hagiavaldust esitada. Kohus leiab, et hageja nõue on sisuliselt põhjendatud. Kostja nõude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Nõue on esitatud kolme arve alusel: 31.08.2011.a arve summas 57.72€ 2011.a augustikuu eest; 30.09.2011.a arve summas 63.14€ septembrikuu eest ja 31.10.2011.arve summas 108.46€ oktoobrikuu eest (t lk 81-82). Arved on edastatud kostjale tema meiliaadressile, mille tõenduseks on meilivahetus (t lk 83). Arvetel kajastatud teenused on tasumiseks määratud eelpool käsitletud majanduskava alusel. Puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud arveid, kokku summas 229.31€, tasunud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Käesolevalt ei ole kostja täitnud seadusest ja korteriomanike otsustest tulenevat kohustust tasuda kaasomandi majandamise kulusid. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 229.31€. Hageja on palunud välja mõista ka viisise perioodi 21.09.2011-09.09.2014.a eest. Korteriomanikud on viivise määra üle otsustanud üldkoosolekul 09.04.2004.a (t lk 23-24) ja selleks on 20% aastas. VÕS § VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

6 (7)

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevalt on viivise määra otsustanud korteriomanikud otsusega ja seega tuleb kohaldada nimetatud viivisemäära. Kuna kostja põhikohustust ei täitnud, on hagejal õigus kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist. Hageja on esitanud koos hagiga viivise arvestuse (t lk 21) ja kohus leiab, et arvestus on tehtud korrektselt (st iga tasumata arve kohta eraldi alates arve sissenõutavaks muutumisest). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt koos põhivõlaga välja mõista ka viivised summas 131.67€. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtule esitas menetluskulude nimekirja kostja. Kohus leiab, et kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub vajadus asuda hindama kostja menetluskulude koosseisu ja põhjendatust sisuliselt. Hageja palus välja mõista vaid tasutud riigilõivu summas 75€. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 75€, sh 45€ maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30€. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtud hagihinnast, ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 75€.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.