Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-15-15408

ASJAOLUD

15.10.2015 esitas XXX Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. 04.12.2014 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermet’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Võlgnikule on aruanne kätte toimetatud, võlgnik vastuväiteid esitanud ei ole.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur pöördus võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks, võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Maanteeameti liiklusregistri, erinevate liisingufirmade, Eesti väärtpaberite keskregistri, kinnistusregistri ja ehitusregistri ning abieluvararegistri poole. Ajutine haldur teostas järelepärimisi vararegistritest kasutades selleks ka elektroonilisi andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite teadasaamiseks tegi ajutine haldur päringud pankadele ning seejuures teostas otsingu Ametlikes Teadaannetes ning tegi järelepäringu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt algatatud täitemenetlusi. Selgitamaks võlgniku kohustuste ja nõuete suurust tegi ajutine haldur järelepärimise Maksu- ja Tolliametile. Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ning tähtsust omavaid dokumente. Tuginedes võlgniku-, kolmandate isikute poolt esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele analüüsis võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline.

2(5)

2-15-15408 Ajutise halduri esialgsel hinnangul puudub võlgnikul pankrotiavalduse menetluse algatamise seisuga vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid oleks võimalik rahuldada. Esialgsetel andmetel on võlgnikul menetluse algatamise seisuga kohustusi võlausaldajate ees kokku vähemalt summas 5 732.71 eurot. Arvestades võlgniku olemasolevaid varasid ja kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad kordades tema teadaolevaid varasid, siis ajutise halduri arvamusel puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täies ulatuses täita. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või oluliselt paraneda. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu ca 700 eurot (neto), millest saab pankrotivarasse igakuiselt arvata max ca 270 eurot. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Seega leiab ajutine haldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on oma maksejõuetuse tekkimist selgitanud töökoha kaotusega. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku üldine finantskäitumine - võlgnik on liiga kergekäeliselt suhtunud võetavatesse kohustustesse, omamata kindlust, et suudab võimaliku töö kaotuse korral võetud kohustusi endiselt jooksvalt täita. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on alguse saanud juba enne 2011 aastat. OÜ Acme Finants, AS SEB Pank ja BIGBANK AS nõuded pärinevad kõik aastast 2011. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei ole käesolevate esialgsete andmete alusel tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud võlgniku poolt toime pandud kuriteo tunnustega tegu. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ajutine haldur ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt esineb antud juhul alus pankrotimenetluse raugemiseks. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 (võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda) ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on avaldanud soovi algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Ajutine haldur on seega seisukohal, et XXXpankrot tuleb välja kuulutada tulenevalt PankrS § 171 lg 11. Ajutise halduri tasu taotlus Andres Hermet on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 7,5 tundi (tunnitasuga 90 eurot), s.h halduri toimiku koostamine, järelepäringute teostamine ja vara arestimine, seniste kohtutoimiku materjalidega tutvumine, suhtlemine võlgnikuga, järelepäringute vastuste analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Samuti on ajutine haldur kandnud kulusid. Kulud koosnevad tasulistest päringutest registrisse ja büroo- ning sidekuludest.

3(5)

2-15-15408 Ajutine haldur palub määrata ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet ́ile ajutise halduri tasuks 675 eurot, millele lisandub käibemaks summas 135 eurot ning hüvitatavateks kuludeks 80 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused palub ajutine haldur välja mõista riigivahenditest summas 397 eurot büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a EE372200221011469150). Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud mõista välja võlgnikult.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et XXXmajandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu ca 700 eurot (neto), millest saab pankrotivarasse igakuiselt arvata max ca 270 eurot, muus osas vara sisuliselt puudub ja seega puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid täielikult, kuid kohustusi on vähemalt summas 5 732.71 eurot ja kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXpankrotihalduriks. Andres Hermet tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik istungil vastu vaielnud. 4(5)

2-15-15408 PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale). Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 03.02.2016, algusega kell 14.30 PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), 05.02.2016, kell 14.30. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.