2-21-10065
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel; vanemkohtujurist Sandri Laurand
Määruse tegemise aeg ja koht
7. oktoober 2021.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-10065
Tsiviilasi
X hagi Z vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx) Hageja seaduslik esindaja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx, e-post xxx) Kostja: Z (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu menetluses on X hagi Z vastu elatise nõudes. Hageja seaduslik esindaja Y on 28.09.2021.a kohtule teatanud, et ta soovib esitatud hagi tagasi võtta, kuna kostja on ülalpidamiskohustust täitma asunud.
2-21-10065 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 järgi võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Hagiavalduse tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 pga 2 hagi läbi vaatamata. Hageja on kohtule teatanud, et ta võtab hagi tagasi, kuna kostja on ülalpidamiskohustust täitma asunud. Võttes eeltoodut arvesse, jätab kohus TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel X hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Antud juhul on hageja hagi tagasi võtnud seetõttu, et kostja on pärast hagi menetlusse võtmist asunud enda ülalpidamiskohustust täitma. Seega on kostja hageja nõude sisuliselt rahuldanud, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kohus on tsiviilasja toimiku materjalide põhjal veendunud, et hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.