CarMasters OÜ hagi kohtutäitur Risto Sepa (Sepp) vastu alusetult tasutu tagastamise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
1165,55 eurot Hageja: CarMasters OÜ (registrikood lepinguline esindaja Jüri Leppik
11242611),
Kostja II: kohtutäitur Risto Sepp (registrikood 14117651), füüsilisest isikust ettevõtja, lepinguline esindaja Raul Uesson Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 11.12.2024, seejärel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta CarMasters OÜ hagi kohtutäitur Risto Sepa (Sepp) vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud CarMasters OÜ kanda.
3.Määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 658,75 eurot ja mõista välja hagejalt CarMasters OÜ kohtutäitur Risto Sepa (Sepp) kasuks välja menetluskulude hüvitis 658,75 eurot. Jätta CarMasters OÜ tasutud tagatis 658,75 euro ulatuses kohtutäitur Risto Sepa (Sepp) menetluskulude katteks ja lugeda selles osas kohtutäitur Risto Sepa (Sepp) menetluskulud kaetuks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-24-6759 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.CarMasters OÜ esitas 29.04.2024 hagi Mittetulundusühingu Baltic Ports Organization ja kohtutäitur Risto Sepa (Sepp) vastu alusetult tasutu tagastamise nõudes.
2.Kohus lõpetas 24.07.2024 määrusega menetluse hagis Mittetulundusühingu Baltic Ports Organization vastu, sest menetlusosalised sõlmisid kompromissi. Menetlus jätkus hagis kohtutäitur Risto Sepa vastu.
3.Kohus keeldus perspektiivituse põhjendustel hagi menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas keeldumise ja saatis asja maakohtule läbivaatamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et raha tagasisaamise nõuet ei saaks lahendada kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebuse rahuldamisega, vaid selleks on vajalik alusetu rikastumise nõude esitamine (RKTKm 12.03.2018, 2-16-12972, p 26). Siinsel juhul on hageja tema väidete kohaselt kandnud alusetult raha kohtutäituri (kostja II) kontole. Juhul, kui kohtutäitur on raha sissenõudjale edasi kandnud, on alusetu rikastumise nõude osas kohaseks kostjaks sissenõudja (kostja I). Kohtutäituri vastu saaks hageja sellisel juhul esitada kahju hüvitamise nõude, kui kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused on täidetud (RKTKm 12.03.2018, 2-16-12972, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika).
4.Hagiavalduse kohaselt arestis 25.08.2021 kohtutäitur Risto Sepp võimalikud CarMasters OÜ rahalised kohustused võlgniku X ees summas kuni 35 014,20 eurot täiteasjas 027/2020/479 sissenõudja Mittetulundusühing Baltic Ports Organization kasuks. 13.03.2023 jõustusid kohtuotsused tsiviilasjas nr 2-19-8627 X hagis CarMasters OÜ vastu, millega mõisteti CarMasters OÜ-lt X kasuks välja kahjuhüvitised kokku summas 4 579,73 eurot ja sellele lisanduv viivis ning menetluskulude hüvitisena 9 801,55 eurot ja sellele lisanduv viivis. CarMasters OÜ sai lähtuda kohtutäituri arestimisaktist ja asus jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud summasid tasuma. CarMasters OÜ tegi kohtutäiturile Risto Sepale 3 makset kokku summas 6 868,87 eurot (soorituse) arestimisakti alusel. Hageja teostas maksed Risto Sepale 11.04.2023 summas 5868,87 eurot, 09.05.2023 summas 500 eurot ja 31.05.2023 summas 500 eurot.
5.CarMasters OÜ poolt pärast 11.04.2023 summa 5868,87 euro tasumist jäi väljamõistetud kahjuhüvitisest tasumata veel 38,21 eurot. Pärast CarMasters OÜ poolt 09.05.2023 tasutud 500 eurot on ilmnenud, et selleks oli kohtutäituril õiguslik alus vaid 38,52 euro ulatuses, s.o kohtutäiturile on laekunud alusetult 461,48 eurot. Alates 31.05.2023, kui CarMasters OÜ tasus kohtutäitur Risto Sepp kontole arestimisakti alusel 500 eurot, on kohtutäiturile on laekunud alusetult kokku 961,48 eurot.
2-24-6759
6.Hageja on seisukohal, et kohtutäitur Risto Sepp arestimisakt ei omanud tsiviilasjas nr 2-198627 tehtud menetluskulude väljamõistmisele reaalset toimet. Enne täitemenetluse algatamist, s.o 27.06.2023, teavitas X esindaja kohtutäiturit, et arestimisakt ei laiene väljamõistetud menetluskuludele. 12.07.2023 edastas kohtutäitur Elin Villipus täitemenetluse algatamise teate täiteasjas 022/2023/4924, mille aluseks oli täitedokument tsiviilasjas nr 2-198627 välja mõistetud menetluskulude ja viivise tasumist. Täitemenetluse algatas sissenõudja X 11.07.2023 täitmisavalduse alusel.
7.CarMasters OÜ informeeris koheselt kohtutäitur Risto Sepa ja Mittetulundusühingu Baltic Ports Organization lepingulist esindajat, et kaks erinevat kohtutäiturit pretendeerivad osaliselt samade summade saamisele samade jõustunud kohtuotsuste alusel. Elin Villipus lõpetas täitemenetluse täiteasjas 022/2023/4924 pärast seda, kui tema poolt täidetud menetluskulude osas oli CarMasters OÜ enda kohustused täitnud.
8.CarMasters OÜ peab kohtutäiturit Risto Seppa ja Mittetulundusühingut Baltic Ports Organization teadlikuks, et 25.08.2021 arestimisakt täiteasjas 027/2020/479 sissenõudja Mittetulundusühing Baltic Ports Organization kasuks ei ole õiguslikuks aluseks tsiviilasjas nr 219-8627 täita välja mõistetud menetluskulude summade saamiseks.
9.MTÜ Baltic Ports Organization taotlused täitemenetluse täiteasjas nr 022/2023/4924 lõpetamiseks jäeti 18.07.2023 rahuldamata ja ühtegi muud õiguskaitse vahendit MTÜ Baltic Ports Organization kasutanud ei ole. Kohtutäitur Risto Sepp ei ole teinud ühtegi toimingut, et arestida täiteasjas nr 022/2023/4924 X nõuete sissenõudmiseks laekuvat raha.
10.Seega osutus 25.08.2021 kohtutäitur Risto Sepa rahalise nõude arestimise akt täiteasjas027/2020/479 sissenõudja Mittetulundusühing Baltic Ports Organization kasuks reaalsuses mitte toimivaks.
11.Kohtutäitur Elin Vilippus on CarMasters OÜ täiteasjas nr 022/2023/4924 debiteerinud CarMasters OÜ arvelduskontot nr EE387700771004817858 AS LHV pangas perioodil 28.08.2023 kuni 27.11.2023 kogusummas 9902,77 eurot ja sellega on X poolt algatatud menetluskulude nõuded kohtutäituri Elin Vilippus poolt täidetud.
12.Hageja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on CarMasters OÜ tsiviilasjas nr 2-19-8627 jõustunud kohtuotsuse täitmisega tasunud kohtutäitur Risto Seppale alusetult 961,48 eurot, sest CarMasters OÜ-t nõuti täiteasjas nr 022/2023/4924 täies ulatuses sisse menetluskulude summad.
13.Hageja täpsustas 11.12.2024 kohtuistungil, et heidab kohtutäiturile ette tegevusetust, st kohtutäituripoolne rikkumine seisneb selles, et kohtutäitur ei ole midagi teinud, et enda arestiõigust nendele summadele maksma panna ning „kohtutäitur ei teinud midagi, et neid summasid kätte saada, mis teine kohtutäituri hageja arvelt ära võttis“ (dtl 425).
14.Samuti kinnitas hageja 11.12.2024 kohtuistungil, et kohtutäitur Risto Sepa arestimisaktist jääb mulje, et kõik selles menetluses tehtud kohtulahendist tulenevad kohustused tuleb täita kostja arveldusarvele. Hageja kinnitas kohtuistungil ka seda, et 31.05.2023 seisuga, kui hageja tegi viimase makse kohtutäitur Risto Sepale, ei teadnud hageja, et midagi toimub valesti, vaid sai sellest teada siis, kui kohtutäitur Vilippus saatis täitmisteate.
15.Hageja on ühtlasi seisukohal, et kohtutäitur R. Sepp loobus oma arestiõigusest, sest ta ei ole arestiõiguse teostamisest, ei E. Vilippuse käes oleva raha suhtes ega hageja käes oleva raha suhtes midagi ette võtnud. Loobumise õigusliku aluse jättis hageja kohtu kvalifitseerida.
2-24-6759
16.Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtutäituri poolt on kõik täitemenetluses läbiviidud toimingud teostatud õiguspäraselt, mistõttu on CarMasters OÜ nõue kohtutäituri vastu mitte ainult alusetu, vaid ka perspektiivitu.
17.Kohtutäitur selgitab, et 25.08.2021 arestimisaktis on kohtutäitur selgitanud hagejale järgmist: „Kohtutäiturile teadaolevalt on võlgniku ja CarMasters OÜ (11242611) vahel toimumas kohtuvaidlus, mille kohaselt CarMasters OÜ’l (11242611) tekib kohustus X’le tasuda nõuet (raha). TMS § 111 alusel kohustab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile.
18.Seega on kohtutäitur 25.08.2021 arestimisaktiga keelanud võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.
19.Kohtutäiturile on laekunud 3 makset, millistega on kohtutäitur edasi toimetanud järgnevalt:
19.1.11.04.2023, 5868,87 eurot – sellest on kohtutäitur kandnud 17.04.2023 sissenõudjale nõude katteks 5589,07 eurot ning kohtutäitur Risto Sepale kohtutäituri tasu 279,8 eurot, s.o kokku 5868,87 eurot.
19.2.09.05.2023, 500 eurot – sellest on kohtutäitur kandnud 16.05.2023 sissenõudjale nõude katteks 476,16 eurot ning kohtutäitur Risto Sepale kohtutäituri tasu 23,84 eurot, s.o kokku 500 eurot.
19.3.31.05.2023, 500 eurot – sellest on kohtutäitur kandnud 06.06.2023 sissenõudjale nõude katteks 476,16 eurot ning kohtutäitur Risto Sepale kohtutäituri tasu 23,84 eurot, s.o kokku 500 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud. Kohus jätab hagi rahuldamata.
21.Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 piirdub kohus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
22.Kohus tuvastab järgmised tähtsust omavad asjaolud:
22.1.Kohtutäitur Risto Sepa 25.08.2021 arestimisaktiga kohustas kohtutäitur X suhtes kohustatud isikut Car Masters OÜ-d täitma tsiviilasjas 2-19-4758 väljamõistetava kohustuse (raha) sissenõudja kasuks kohtutäiturile (dtl 8-9);
22.2.Hageja on teinud kohtutäitur Risto Sepale arestimisakti alusel kolm makset 11.04.2023 summas 5868,87 eurot, 09.05.2023 summas 500 eurot ja 31.05.2023 summas 500 eurot (dtl 10);
22.3.Hageja poolt teostatud maksed olid tsiviilasjas 2-19-4758 kohustuse (põhivõlg ja osaliselt menetluskulud) täitmise katteks;
22.4.Asjaolu, et arestimisaktiga on hõlmatud ka menetluskulude hüvitamise kohustuse on kohtututäitur selgitanud hagejale ka 06.04.2023 (dtl 464);
22.5.27.06.2023 palus X esindaja kohtutäitur Risto Sepal kinnitada, et arestimisakt ei laiene menetluskulude hüvitamise nõudele (dtl 11). Kohtutäitur ei ole sellist kinnitust andnud;
22.6.12.07.2023 algatas kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetluse täiteasjas 022/2023/4924, milles täitis tsiviilasja 2-19-4758 kohtulahendeid (Harju
2-24-6759 Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused menetluskulude ja viivise osas; dtl 15jj);
22.7.Kohtutäitur Risto Sepp ei ole 25.08.2021 arestimisakti tühistanud.
23.Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 piirdub kohus kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
24.Hageja peab alusetuks 09.05.2023 maksest 461,48 eurot ja kogu 31.05.2023 makset summas 500 eurot, ehk alusetult on hageja hinnangu tasutud 961,48 eurot.
25.Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et rahuldada ei saa võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma. Sellisel juhul on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Samas on kolleegium leidnud, et välistatud ei ole kahju hüvitamise nõue ka kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (vt nt Riigikohtu 15. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 13; 3. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 19; 4. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16).
26.Kuivõrd kohtutäitur on nii 09.05.2023 kui 31.05.2023 laekumisest kandnud raha edasi sissenõudjale osaliselt, arvestades osa kummastki laekumisest kohtutäituri tasu katteks, tuleb vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu juhistele kontrollib kohus nõuet kohtutäituri vastu nii kahju hüvitamise nõudena kui alusetu rikastumise nõudena.
27.Kohtutäituriseaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Hageja heidab kohtutäiturile ette tegevusetust, mis seisneb selles, et kohtutäitur ei teinud midagi, et neid summasid kätte saada, mis teine kohtutäituri hageja arvelt ära võttis. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.
28.Esiteks tuvastab kohus, et 25.08.2021 arestimisakt on kehtiv ja kooskõlas Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ga 111. Arestimisakti ei ole vaidlustatud, TMS § 114 lg 5 kohaselt kehtib arestimisakt, kuni nõue täidetakse. 31.05.2023 seisuga ei olnud nõue täidetud ja hageja ei ole sellisele väitele ka tuginenud.
29.Hageja heidab kohtutäitur Risto Sepale ette tegevusetust 31.05.2023 seisuga ja tegevusetus seisneb selles, et kohtutäitur ei teinud midagi, et saada pärast 12.07.2023 kohtutäitur Elin Vilippuse algatatud menetluses sundtäitmist viimaselt kätte sundtäidetud summasid. Hageja väited ei põhine kehtival õigusel ning on seetõttu ebaõiged.
30.Arestimisaktist tuleb sõnaselgelt, et arestitud on kogu rahaline nõue ja hagejal oli kohustus täita kõik rahalised kohustused X ees hoopis kohtutäitur Risto Sepale. Need kohustused hõlmasid ka väljamõistetud menetluskulude hüvitist. Nimetatut on kohtutäitur eraldi selgitanud 06.04.2023 e-kirjas hagejale (dtl 464).Vaidlus puudub, et nii 09.05.2023 kui 31.05.2023 makse tegemise seisuga mõistis ka hageja 25.08.2021 arestimisakti nii, et sellega on menetluskulude hüvitis hõlmatud. Seega toimus 09.05.2023 ja 31.05.2023 hageja poolt tehtud maksetest edasikandmine sissenõudjale ja kohtutäituritasu arvestus seaduspärase ja kehtiva arestimisakti alusel.
2-24-6759
31.Nõustuda ei saa hageja käsitlusega, et tulenevalt asjaolust, et 12.07.2023 algatas kohtutäitur Vilippus täitemenetluse 022/2023/4924, kaotas kohtutäitur Sepa 25.08.2021 arestimisakt oma mõju menetluskuludele. Hageja vastav käsitlus ei rajane mistahes õiguslikul alusel ning on otseses vastuolus TMS § 111 ja § 114 regulatsiooniga.
32.Vastuseks hageja väitele, et kohtutäitur Sepale etteheidetav tegu on tegevusetus, märgib kohus järgmist. Kehtivast seadusest ei tulene kohtutäiturile kohtutust teha mistahes täiendavaid toiminguid arestimisakti kehtivuse säilitamiseks. TMS § 114 lg 5 sätestab sõnaselgelt, et kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. Arestimisakt kehtib, kuni nõue täidetakse. Ei TMS § 111, § 114 ega mistahes muu õigusnorm ei pane kohtutäiturile kohustust täiendavateks toiminguteks, mis oleksid vältimatuks eelduseks arestimisakti kehtivusele.
33.Veel enam, arusaamatuks jääb ka etteheide, et kohtutäitur Sepp ei teinud midagi, et kätte saada kohtutäitur Vilippuse poolt hilisemas täitemenetluses äravõetud summad, mistõttu on hagejale tekkinud kahju 09.05.2023 ja 31.05.2023 maksete näol. Mõlema vaidlusaluse makse tegemise ajal ei olnud kohtutäitur Vilippuse täitemenetlus veel alanud.
34.Hageja on menetluses olnud samuti seisukohal, et kohtutäitur Sepp loobus oma arestiõigusest, sest ta ei ole arestiõiguse teostamisest, ei kohtutäitur Vilippuse käes oleva raha suhtes ega hageja käes oleva raha suhtes midagi ette võtnud. Hageja vastav käsitlus ei rajane kehtival õigusel. Vastavalt TMS § 114 lg-le 5 kehtis kohtutäitur Sepa 25.08.2021 arestimisakt kuni kohustuse täitmiseni, mistõttu ei olnud kohtutäituril kohustust midagi täiendavalt ette võtta ei kohtutäitur Vilipuuse käes oleva raha suhtes ega hageja käes oleva raha suhtes. Sel põhjusel ei ole kohtutäitur arestiõigusest ka loobunud. Veel enam, õiguskord arestiõigusest loobumise instituuti ei tunne. TMS § 114 lg 5 kohaselt on kohtutäituril kohustus tühistada arestimisakt pärast seda, kui nõue on täidetud. Vaidlus puudub, et 31.05.2023 seisuga ei olnud hageja menetluskulude tasumise kohustus X ees täidetud, seega ei olnud alust ka arestimisakti tühistamiseks.
35.Kohus on seega kokkuvõtvalt seisukohal, et kuivõrd 28.05.2021 nõude arestimisakt oli kehtiv, hagejal oli kohustus täita oma võlgnevus X ees kohtutäitur Sepale arestimisakti alusel ja kohtutäitur Sepal puudus kohustus teha arestimisakti jätkuvaks kehtivuseks mistahes toiminguid, on kohtutäituri tegevus olnud õiguspärane ja kohtutäitur Sepp ei ole hageja õigusi rikkunud ega olnud etteheidetavalt tegevusetu. Seega ei ole RVastS § 7 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud ja hagejal ei ole kostja vastu kahju hüvitamise nõuet osas, milles kohtutäitur on 09.05.2023 ja 31.05.2023 kohtutäituri ametialasele arveldusarvetele laekunud summad sissenõudjale edasi kandnud.
36.Osas, milles kohtutäitur arvestas laekumistest kohtutäituri tasu, kontrollib kohus, kas hagejal on kohtutäituri vastu alusetu rikastumise nõue.
37.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
38.Kohus tuvastas, et kohtutäitur Sepa 25.08.2021 arestimisakt on kehtiv ja selle alusel tehtud täitetoimingud õiguspärased. Hageja on samuti 11.12.2024 kohtuistungil möönnud, et kui kohtutäituril ei olnud õigust nendele summadele, sellisel juhul ei olnud nendelt summadelt ka tasule õigust (dtl 425). KTS § 30 kohaselt tasub kohtutäituri tasu võlgnik, seega oli kohtutäituril õigus igast laekumisest kinni pidada kohtutäituri tasu enne summa edasikandmist sissenõudjale.
2-24-6759
39.Hageja on märkinud, et „kohtutäitur Sepalt raha tagasi saamise nõude alus võib ka hiljem ilmneda, et see langeb ära (dtl 425)“.
40.Isegi kui hageja on hilisemas kohtutäitur Vilippuse täitemenetluses tasunud Xle summasid, mis ületasid kohustuse X ees, et ole tegemist olukorraga, kus ajaliselt varem täidetud kohustus oleks ära langenud.
41.Käesoleval juhul ei langenud ära 09.05.2023 ja 31.05.2023 tehtud soorituste õiguslik alus ära sellega, et 12.07.2023 alanud täitemenetluses ehk hiljem, kui 09.05 ja 31.05.2023 maksed, võis hageja olla täitnud kohustust, milline oli juba 09.05.2023 ja 31.05.2023 maksete näol juba täidetud.
42.Kuigi enammakstu maksmiseks puudub õiguslik alus ja alusetu rikastumise olukord sellisel juhul tekib, muutub makstu enammakstuks üksnes pärast seda, kui kehtiv kohustus on täidetud. Seega ei ole välistatud, et täitemenetluse 022/2023/4924 (kohtutäitur Vilippuse menetlus) tasus hageja sissenõudjale Xle alusetult kohustuse, milline oli varem läbi arestimisakti juba täidetud. Eeltoodule võib viidata ka hageja ning X õigusjärglase Mittetulundusühingu Baltic Ports Organization sõlmitud kompromiss käesolevas menetluses.
43.Eeltoodu ei muuda aga ajaliselt varasemaid, kehtiva arestimisakti alusel tehtud makseid õigusliku aluseta makseteks, sest 09.05.2023 ja 31.05.2023 maksete tegemise õiguslik alus ei ole tagasiulatuvalt ära langenud. Seega ei ole VÕS § 1028 kohaldamise eeldused täidetud ja hagejal ei ole kostja vastu alusetu rikastamise nõuet nende summade kohta, millised kohtutäitur arvestas oma tasuks ja sissenõudjale edasi ei kandnud. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
45.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
46.Kostja 11.12.2024 ja 14.01.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt oli kohtutäiturile kuni kohtuistungini osutatud õigusteenus 13 tunni ulatuses tunnihinnaga 85 eurot, millele lisandub käibemaks.
48.Kostja menetluskulude nimekirja kantud toiminguid on ajaliselt ülepaisutatud või on andmed vastuolulised:
48.1.Nii on nimekirja kohaselt esindaja ajavahemikus 13.06.2024 1,95 tundi hagi ja menetlusse võtmise määrusega tutvumisele ja konsultatsioonile kliendiga. 04.07.2024 taotluse punktis 3.4 kinnitab kostja esindaja, et ta ei ole hagi materjalidega tutvunud, mistõttu palub ta kohtul sellega menetluskulude tagatise määramisel arvestada. Kuivõrd kostja kinnitas 04.07.2024, et ta hagi materjalidega tutvunud ei ole, peab kohus 13.06.2024 menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu 1,95 tundi põhjendamatuks ning selges vastuolus olevaks 04.07.2024 kohtule avaldatuga. Kohus vähendab ajakulu 1,95 tunni võrra;
2-24-6759
48.2.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 15.07.2024 0,3 tunni ulatuses seoses kohtu 15.07.2024 määrusega tutvumisega 1,2 tunni ulatuses seoses seisukoha koostamise ja edastamisega. Kostja 15.07.2024 menetlusdokumendi kohaselt esitas kostja seisukoha põhjusel, et kohus ei olnud nimetatud ajaks teinud määrust kostja 04.07.2024 menetluskulude tagatise taotluse lahendamiseks. Oma menetlusdokumendis kordab kostja sisuliselt 04.07.2024 taotlust pikendada hagile vastamise tähtaeg lähtuvalt sellest, kuidas kohus lahendab menetluskulude tagatise taotluse. Tegemist on menetluslikult ebavajaliku ning korduva taotlusega, mille koostamisega seotud kulude väljamõistmine hagejalt on põhjendamatu. Kohus vähendab ajakulu 1,2 tunni võrra;
48.3.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja kulutanud 09.08.2024 kokku 2,35 tundi seoses kohtu 05.08.2024 määrusega ja vastuse koostamisega hageja määruskaebusele. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu peab kohus põhjendatuks maksimaalselt ajakulu 1,5 tunni ulatuses ja vähendab ajakulu 0,85 tunni võrra;
48.4.Ülepaisutatud on ka 11.12.2024 ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Käesolev vaidlus ei ole ei keerukas ega mahukas ning maksimaalselt saab põhjendatud istungiks ettevalmistamise ajakulu olla 1 tund. Seega vähendab kohus ajakulu 1 tunni võrra;
48.5.11.12.2024 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5 tunni ulatuses on samuti põhjendamatult pikk. Dokumendi sisu arvestades saab põhjendatud ajakuluks lugeda 0,25 tundi. Seega vähendab kohus ajakulu 0,25 tunni võrra;
48.6.Ülejäänud menetlustoimingute osas on kostjale osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik.
49.Seega vähendab kohus põhjendatud ajakulu 5,25 tunni (1,95 + 1,2 + 0,85 + 1 +0,25) võrra. Põhjendatud ajakulu on seega 7,75 tundi (13 – 5,25).
50.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 85 eurot, millele lisandub käibemaks, tuleb pidada põhjendatuks.
51.Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kohus on kontrollinud, et kohtutäitur Risto Sepp on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).
52.Kokku on kohtu hinnangul kostja põhjendatud menetluskulu 658,75 eurot (85 * 7,75), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
53.Hageja on andnud kostja menetluskulude katteks tagatise summas 1020 eurot. Hagejalt väljamõistetavad kostja menetluskulud 658,75 eurot kuuluvad hüvitamisele tagatise arvelt.
54.Kohus märgib kostja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
55.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab
2-24-6759 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.