B.C ́le kohtu algatusel eestkostja määramise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06.10.2015.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse B.C määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): B.C esindajad (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv, e-post XXX Puudutatud isik: U.Q , elukoht: Tartu Puudutatud isik: Z.N, elukoht Pärnu Puudutatud isik: A.J, elukoht: Tartu Puudutatud isik: L.H , elukoht Tallinn Puudutatud isik: T.C, elukoht Tartu Puudutatud isik: N.Q, elukoht Pärnu Puudutatud isik (eestkosteasutus): (linnavalitsuse kaudu)
Paide
linn
Puudutatud isik (eestkosteasutus): (vallavalitsuse kaudu)
Kambja
vald
Resolutsioon:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06.10.2015.a määrus osas, millega seati B.C üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja tunnistati B.C valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ning teha selles osas uus määrus, millega anda B.C-le õigus teha eestkostja nõusolekuta tehinguid 100 euro ulatuses kuus ja millest tulenevad kohustused täidetakse kohe. Samuti tuleb jätta B.C valimisõiguse tähenduses teovõimetuks tunnistamata ja jätta talle hääleõigus. Muus osas jätta määrus muutmata.
Täpsustada kohtumäärust B.C teovõime piiramise ulatuse, Paide Linnavalitsuse kui eestkostja pädevuse ja B.C valimisõiguse osas. Lugeda kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
1(8)
Tsiviilasi nr 2-14-51527 „1. Seada eestkoste piiratud teovõimega täisealise isiku, B.C üle viieks aastaks ja määrata eestkostjaks Paide linn, Paide Linnavalitsuse kaudu.
2.B.C-l on õigus teha eestkostja nõusolekuta teginguid, millest tulenevad kohustused täidetakse kohe, 100 euro ulatuses kuus. Paide Linnavalitsusel tuleb iseseisvaks kasutamiseks ettenähtud rahasumma anda eestkostetava käsutusse osade kaupa või vastavalt vajadusele.
3.B.C teovõime on piiratud tehingute tegemisel, mille maht ületab 100 eurot kuus ja mille täitmiseks ei piisa eestkostja poolt B.C käsutusse antavatest vahenditest. B.C teovõime on piiratud ka temale määratud pensioni ja muude avalik-õiguslike toetuste taotlemisel ja vastuvõtmisel.
4.Eestkostja ülesanneteks on:
4.1.eestkostetava asjade ajamine ulatuses, mis ületab eestkostetava käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud tehingute tegemise vabadust;
4.2.tehingute tegemine, milleks on perekonnaseadusest tulenevalt vajalik kohtu nõusolek;
4.3.eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine;
4.4.hoolitsemine selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid;
4.5.eestkostetava esindamine (sh ametiasutustes).
5.B.C on valimisõiguse tähenduses teovõimeline ja tal on hääleõigus.
6.B.C ei või teha iseseisvalt perekonnaõiguslikke tehinguid.
7.Kohtule tuleb viivitamata teatada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi eestkostetava varast ega tohi kasutada eestkostetava vara enda huvides.
8.Eestkostja peab esitama üks kord aastas, s.o hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 01. veebruariks elukohajärgsele kohtule aastaaruande oma ülesannete täitmisest, sh eestkostetava vara valitsemisest. Aruandes tuua eraldi välja eestkostja ülesannete täitmisel tehtud suuremad kulutused ja lisada neid tõendavad dokumendid.
9.Kohus otsustab käesoleva määrusega seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 06.10.2020.a.“
3.Rahuldada B.C määruskaebus osaliselt.
4.Jätta määruskaebuse esitaja menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda ja muud menetluskulud riigi kanda.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.30.05.2014 määrusega algatas Pärnu Maakohus menetluse B.C üle eestkoste seadmiseks kohtu algatusel. Kohtul tekkis kahtlus B.C tsiviilkohtumenetlusteovõimes tsiviilasjas nr 2-1242214, kus B.C esitas palju erinevaid arusaamatuid taotlusi, seisukohti ja kirju, märkides osadele kirjadele saatjana „Liivi Vabariigi presidendi ajutistes ülesannetes B.C “ ja väites, et ta on de jure suverään, ning Pärnu Maakohus ega muu kohus ega riigiasutus ei oma tema üle mingit võimu. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 12.12.2014 akti nr 34/45 kohaselt esineb B.C-l hiljemalt alates 1990. aastate algusest vaimuhaigus paranoidne skisofreenia (F20.00). Tulenevalt haigusest ei ole B.C kestvalt suuteline sihipärasteks arutlusteks ja tegevusteks ning ta ei ole suuteline aru saama oma tegude sotsiaalsest tähendusest. Menetlustoimingutel osalemine ei halvenda B.C psüühilist seisundit, kuid tulenevalt temal esinevast haigusest ei ole ta suuteline aru saama menetlustoimingu sisust ja eesmärkidest. B.C-l ei ole oma psüühilise seisundi tõttu otseseid takistusi kohtuistungil osalemiseks,
2(8)
Tsiviilasi nr 2-14-51527 kuid tulenevalt temal püsivalt esinevast haigusest ei saa ta aru keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, sh kohtuistungi tähendusest ning eesmärkidest. Tulenevalt temal esinevast haigusest ei ole ta suuteline mõistma oma psüühilisest haigusest tingitud toimetulekuraskusi ning abivajadust, mistõttu ei ole suuteline avaldama arvamust eestkostja määramise kohta. Temal esineva püsikululise paranoidse skisofreenia tõttu vajab B.C tõenäoliselt elukestvalt olme, vajaliku ravi ning sotsiaalse turvalisuse tagamist täiel määral väliskeskkonna poolt. Konkreetse õigusliku suhte valik toimetuleku ja sotsiaalse turvalisuse tagamiseks ei kuulu ekspertide pädevusse. Tulenevalt temal esinevast püsikululisest skisofreeniast ei ole B.C suuteline aru saama keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, sh valimisõiguse tähendusest ning abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest (kd III tl 75-82).
2.Pärnu Linnavalitsus esitas kohtule seisukoha, milles leiab, et B.C vajab eestkostet seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks ja eelkõige toimingutes, mis on seotud ametkondliku asjaajamisega ja enda esindamisega ametiasutustes. Pärnu Linnavalitsus selgitas, et B.C on oma majandusliku toimetuleku tagamiseks esitanud Pärnu Linnavalitsusele igakuiselt avaldused toimetulekutoetuste saamiseks. Tema avaldused jm kirjavatuse sisu on sageli olnud põhjendamatu, arusaamatu ja seosetu. Samas elamispinna kasutamisega seotud kulud on B.C tasunud ja tal pole sellega seoses võlgnevusi. B.C on taganud endale sobiva olmelise keskkonna ning hoolitsenud selle eest, et see säiliks (tasunud üürikulud), samuti taganud endale söögi ja hügieeni ning pole jätnud ennast selles osas abitusse olukorda (kd IV tl 72-74). Juunist 2001.a kuni maini 2015.a elas B.C Pärnus ning alates maist 2015.a on ta asunud elama Paidesse, mille linnavalitsusest uuris ka abi saamise võimalusi. Samas rahvastikuregistris on B.C elukohana registreeritud Kambja vald, Tartumaa. Eestkostja ülesandeid peaks Pärnu linna arvates täitma see linna- või vallavalitsus, kus on B.C rahvastikuregistrijärgne elukoht (kd VI tl 41-42).
3.Paide Linnavalitsus asus seisukohale, et B.C vajab lähtuvalt oma tervislikust seisundist eestkostet (kd VI tl 57). N.Q ei sobi B.C eestkostjaks. Nende vahel puudub lähedane side, samuti takistab eestkostja rolli täitmist pikk vahemaa (kd VI tl 126). Eestkostja ülesanneteks peaks jääma eestkostetava nimel kõigi rahaliste, juriidiliste ja muude tehingute tegemine ja isiklike õiguste kaitse. B.C elab käesoleval ajal Paide linnas, XXX (kd VII tl 55).
4.Kambja Vallavalitsus selgitas, et B.C elukoht ei ole ega ole kunagi olnud Kambja vallas, samuti puudub tal seal vara ja lähedased inimesed. Elukohateate esitas B.C tema enda sõnul Kambja valda 16.04.2015.a, kuna sel hetkel puudus tal üürileping praeguses elukohas ja sinna ei olnud võimalik elukohateadet vormistada. Vallavalitsuse ametnikud ei ole isiklikult kohtunud B.C-ga ega ole kursis tema elukorralduse ja igapäevase toimetulekuga, seega ei saa anda hinnangut võimaliku eestkostja isiku sobivuse osas. Kuna B.C tegelik elukoht ei ole Kambja vallas, ei saaks Kambja Vallavalitsus olla B.C eestkostja, kuna pika vahemaa tagant oleks keeruline eestkostet korraldada (kd VI tl 142-143).
5.B.C riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe selgitas, et B.C keeldus esindajaga kohtumast. B.C teatas esindajale 10.02.2015.a e-kirjas, et tema suhtes ei saa toimuda mingit eestkostemenetlust ja teda esindab notariaalse volikirja alusel MP. B.C palus esindajal tema vastused süstematiseerida de jure õiguskorrektseks ning välja tuua need kohad, mis esindaja arvates vajavad täiendavat selgitust. Pärast nimetatud e-kirja on B.C edastanud esindajale veel 29 e-kirja, mille sisu on sarnane tema poolt juba varasemalt kohtule edastatud ekirjadega. Esindaja leidis, et B.C ei ole võimeline sihipärasteks arutlusteks ja tegevusteks ega ole täiel määral suuteline aru saama käesoleva menetluse sisust ja eesmärkidest. Tema mõttekäik on paranoiline, laialivalguv ning kohati seosetu. Arvukad e-kirjad ja nende sisu annavad kinnitust, et isikul esinevad erineva sisuga luulumõtted (suurus- ja võimekusluul), mis moodustavad süstematiseeritud luulusüsteemi (nimetades end „Valgeks Maagiks”, 3(8)
Tsiviilasi nr 2-14-51527 „väljapaistvaks sensitiiviks” jne). Esindajal ei ole alust kahelda ekspertiisiaktis toodud diagnoosis. Esindaja leiab, et eestkoste tuleks seada B.C kõikide isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks. B.C-l võiks olla õigus teha iseseisvalt tehinguid, millest talle ei teki otseseid tsiviilkohustusi ja tehinguid, mis B.C täidab vahenditega, mis talle on selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks antud eestkostja või viimase nõusolekul kolmanda isiku poolt. Samuti tuleb eestkoste seada B.C esindamiseks kõigis õigustoimingutes ja kõigis ametiasutustes. Eestkostja peab hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. B.C tuleb tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja lugeda perekonnaõiguslike tehingute osas otsusevõimetuks (kd V tl 3-6). N.Q ei ole sobiv eestkostja B.C-le (kd VI tl 150-152).
6.L.H , T.C , Z.N ja A.J teatasid kohtule, et ei soovi olla oma isa eestkostja (vastavalt kd IV tl 120, 123, 117 ja 191). N.Q teatas algselt, et ei soovi olla isa eestkostja (kd IV tl 97), kuid hiljem palus end määrata isa eestkostjaks (kd VI tl 39). U.Q kohtu vastusenõudele ei reageerinud.
7.Maakohtul ei õnnestunud 17.11.2014.a ärakuulamisel B.C-ga sisulist kontakti saavutada. B.C väitis, et kohtuniku töötõend ei ole kehtiv, kuna see on väikeste tähtedega kirjutatud. Samuti keeldus B.C kohtuniku küsimustele vastamast ja eestkoste seadmise küsimust arutamast. B.C oli väga ärritunud, püüdis anda selgitusi, kuid jutt oli seosetu. B.C küsis korduvalt, kas kohtunik tunnistab Rooma õigusruumis 01.09.2013 aset leidnud muutusi (kd III tl 69a).
8.Harju Maakohus rahuldas 06.10.2015.a määrusega avalduse ja määras järgmist: 1) seada piiratud teovõimega täisealise isiku B.C üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja jätta B.C eestkostja ülesandeid täitma viieks aastaks eestkosteasutus Paide linn, Paide Linnavalitsuse kaudu; 2) B.C ei või iseseisvalt tehinguid teha v.a. tehingud, millest ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi ja tehinguid, mille isik täitis vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik; 3) B.C on valimisõiguse tähenduses teovõimetu ja hääleõiguse kaotanud; 4) eestkostja ülesanneteks on 1) eestkostetava kõikide asjade ajamine, vajadusel perekonnaseadusest tulenevalt kohtu nõusolekul; 2) eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmine; 3) hoolitsemine selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. 4)eestkostetava esindamine. Kohtule tuleb viivitamata teatada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi eestkostetava varast ega tohi kasutada eestkostetava vara enda huvides; 5) B.C ei või teha iseseisvalt perekonnaõiguslikke tehinguid; 6) eestkostja peab esitama üks kord aastas, s.o. hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 01. veebruariks elukohajärgsele kohtule aastaaruande oma ülesannete täitmisest, s.h. eestkostetava vara valitsemisest. Aruandes tuua eraldi välja eestkostja ülesannete täitmisel tehtud suuremad kulutused ja lisada neid tõendavad dokumendid; 7) kohus otsustab käesoleva määrusega seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 06.10.2020.a. Maakohus põhjendas, et B.C ei saa ilmselgelt aru kohtu menetlustoimingute sisust. Kohtumenetluse ajal on B.C saatnud igapäevaselt kohtule e-kirju, mis sisaldavad seosetuid mõttekäike. B.C kahtleb kõikide temaga menetluse kestel kokku puutunud isikute (sh kohtuniku, sekretäri, ekspertide, advokaatide, sotsiaaltöötajate) vaimses tervises ja on pakkunud välja kõigile teostama sundekspertiisi ja eksperdiks ennast. B.C nimetab end kohtule saadetud e-mailides Eesti ja Liivimaa peahiislari kohusetäitjaks ja suverääniks ning tema väitel kohtutel puudub pädevus tema üle kohut mõista. Maakohus leidis, et B.C-le tuleb määrata eestkostja kõigi asjade ajamiseks, arvestades kohtu menetluses olevaid nõudeid ja alaealiste laste
4(8)
Tsiviilasi nr 2-14-51527 ülalpidamiskohustust. B.C ei ole suuteline mõistma oma psüühilisest haigusest tingitud toimetulekuraskusi ja abivajadust ning vajab toimetulekuks abi ja ravi. B.C elab üksi ning vajab varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitset. B.C ei saa aru abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kuna kohus seab eestkoste kõigi asjade ajamiseks, loetakse, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse (TsMS § 526 lg 5). TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kehtiva redaktsiooni kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Seega tuleb eestkoste seada viieks aastaks. Kohus nõustus B.C-le riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutuste arvamustega, et N.Q ei sobi B.C eestkostjaks, kuna tal puudub isaga lähedane side, ta ei tea midagi isa elukorraldusest ega toimetulekust ning pole isa kordagi külastanud, vaid on pigem kontakte isaga vältinud (sh blokeerinud arvutisuhtluse). Samuti elab N.Q teises linnas, mistõttu oleks eestkoste teostamine raskendatud. Kohus leidis, et B.C eestkostjaks tuleb määrata tema elukohajärgne eestkosteasutus, s.o Paide Linnavalitsus. Pärnu linnas elas B.C üürikorteris ja kohtumenetluse ajal muutis elukohta ning rahvastikuregistri kannet ning tema rahvastikuregistrijärgne eestkosteasutus on Kambja vald. Samas Kambja vald ei ole B.C-d kordagi näinud ja kontakt temaga puudub, kuna ta ei ole asunud elama Kambja vallas registreeritud aadressil.
9.B.C uus lepinguline esindaja Robert Sarv esitas 23.10.2015.a määruskaebuse Pärnu Maakohtu 06.10.2015.a määrusele, paludes määruse täitmine peatada kuni lahendi jõustumiseni ning tühistada vaidlustatud määrus ja teha uus määrus, millega jätta B.C üle eestkoste seadmata. Isikul võib olla ka üksnes osaliselt piiratud teovõime ja PKS § 203 lg 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik (RKTKm 3-2-1-87-11 p 19, 3-2-1-31-11 p 14). Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ei ole kohus arvestanud Pärnu linna seisukohti ja selgitusi, millest saab järeldada, et B.C on saanud hakkama oma igapäevase elu korraldamisega. Samuti ei ole maakohus analüüsinud, kas B.C toimetulekut ja heaolu on võimalik tagada muul viisil kui eestkoste määramisega. B.C on 07.03.1995.a notariaalselt tõestatud volikirjas andnud MPle ulatusliku ja tähtajatu volikirja, mille andmise ajal oli B.C teovõimeline ning võimeline aru saama volituse tähendusest. Lisaks on B.C alates 2011.aastast elanud üksi ega ole paljudes eluvaldkondades vajanud kõrvalist abi (v.a toimetulekutoetus). Samuti ei saa ühegi isiku põhiseaduslikke õigusi piirata põhjusel, et ta on teistele (sh ametiasutustele ja kohtule) ebameeldiv või tülikas.
10.Paide Linnavalitsus ei pidanud B.C määruskaebust põhjendatuks. Kambja Vallavalitsus leidis, et kaebus on õige ja põhjendatud. Teised puudutatud isikud ei esitanud oma kirjalikku seisukohta määruskaebuse osas.
11.Maakohus jättis 05.11.2015.a määrusega rahuldamata B.C taotluse peatada maakohtu 06.10.2015.a määruse täitmine. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
12.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Pärnu Maakohtu 06.10.2015.a. määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 tühistada osas, millega seati B.C üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja tunnistati B.C valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ning teha selles osas uus määrus, millega anda B.C-le õigus teha eestkostja nõusolekuta teginguid 100 euro ulatuses kuus. Samuti tuleb tunnistada B.C valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks.
5(8)
Tsiviilasi nr 2-14-51527 Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on nimetatud osas vääralt kohaldanud PKS § 203 lg-t 2 ja rikkunud tõendite hindamise kohustust (TsMS § 232 lg 1 ja 2), jättes eestkoste põhjendatud ulatuse hindamisel arvestamata Pärnu linnavalitsuse seisukohaga. Küll aga on B.C eestkoste vajaduse osas maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning selles osas kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Pärnu Maakohtu 06.10.2015 määruse tühistamiseks täies ulatuses. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
13.Riigikohus on selgitanud, et PKS § 203 lg 2 esimese lause järgi võib kohus määrata eestkostja ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Kohtul peab tõendite alusel olema võimalik piisavalt täpselt tuvastada, millises osas on isiku teovõime psüühikahäire tõttu piiratud ning millises osas suudab isik hoolimata oma psüühikahäirest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Seejuures peab kohus TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (RKTKm 3-2-1-87-11 p 20, 21). Õige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei ole arvestanud Pärnu linnavalitsuse seisukohaga, mille kohaselt on B.C saanud hakkama oma igapäevase elu korraldamisega (sh toidu hankimisega, eluaseme eest kulude kandmisega). Ringkonnakohus ei näe põhjust ega vajadust lugeda B.C teovõimet piiratuks kõikide tehingute osas v.a TsÜS § 11 lg-s 3 nimetatud tehingud, nagu on märgitud maakohtu määruse resolutsiooni punktis 2.
14.Kohtumääruse resolutsioonist peab selgelt ja ühemõtteliselt nähtuma eestkostja ülesannete konkreetne ulatus ning isiku iseseisva tegutsemisvabaduse ulatus (RKTKm 3-2-1-8711 p 21). Vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 2 on maakohus märkinud, et B.C ei või iseseisvalt tehinguid teha v.a tehingud, millest ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi ja tehinguid, mille isik täitis vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Kolleegiumi hinnangul saab eelnimetatud resolutsiooni punktist sisuliselt järeldada, et B.C-l on maakohtu hinnangul õigus sõlmida iseseisvalt üksnes kinkelepingut. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Maakohtu määruse põhjendustest ei selgu, millistel kaalutlustel tuleks käesoleval juhul lugeda B.C teovõime piiratuks sedavõrd suures ulatuses, et tal ei oleks iseseisvalt õigust teha mistahes õigusliku sisuga tahteavaldusi, sh igapäevase elu tehinguid nagu toidu või esmatarbekaupade ostmine. Selles osas on määrus põhjendamata ega vasta seaduse nõuetele. Samuti on resolutsiooni punkt 2 seda täitma asuvate isikute jaoks umbmäärane.
15.B.C elas Pärnu linnas juunist 2001.a kuni maini 2015.a (kd VI tl 41-42). Seega Pärnu linnavalitsus omab eelduslikult head ülevaadet B.C elukorraldusest, arvestades ka asjaolu, et B.C on korduvalt taotlenud linnalt toimetulekutoetust. Pärnu linnavalitsus on oma arvamuses märkinud, et B.C on taganud endale sobiva olmelise keskkonna, söögi ja hügieeni ning pole jätnud ennast selles osas abitusse olukorda (kd IV tl 72-74). Eeltoodut arvestades on kolleegiumi hinnangul mõistlik võimaldada B.C-l jätkuvalt kanda oma igapäevaseid kulusid nt söögile, esmatarbekaupadele jne, mis ei ületa 100 eurot kuus. Samas tuleb lugeda, et B.C teovõime on piiratud niisuguste igapäevaseid elulisi vajadusi ületavate tehingute tegemisel, mille täitmiseks ei piisa eestkostja poolt tema käsutusse antavatest vahenditest. Suuremate väljaminekute puhul (sh nt riided, jalanõud jms) on seega vajalik raha kasutamist kooskõlastada eestkostjaga, et tagada jätkusuutlik majandamine olemasolevate võimaluste piires.
16.Ringkonnakohtu arvates on võimalik ja vajalik reguleerida pensioni ja toetuste vastuvõtmist selliselt, et tagada rahaliste vahendite otstarbekas ja mõistlik kasutamine.
6(8)
Tsiviilasi nr 2-14-51527 Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks näha ette, et B.C-le määratud pensioni ja muid toetusi on õigus vastu võtta Paide linnavalitsusel B.C eestkostjana. Selline korraldus on vajalik eestkostja ülesannete täitmiseks. Eestkostjal tuleb eestkostetava rahaliste vahendite arvel esmajoones katta eestkostetavale tagatava mõistliku eluaseme kasutamisega seotud kulud (üür, kommunaalkulud jm vajalikud kulud). Ülejääva osa arvel tuleb eestkostjal võimaldada eestkostetaval ise võimaluste piires oma igapäevaelu vajadusi katta. Eestkostjal on endal võimalik määrata, missuguste summade kaupa anda eestkostetava raha eestkostetava kasutusse. Seega eestkoste ulatuse osas tuleb maakohtu määrus tühistada, võimaldada teha B.C-l iseseisvaid tehinguid 100 euro ulatuses kuus ja määrata määruse resolutsioonis kindlaks vastav eestkostja pädevuse ulatus.
17.Kuna B.C teovõime ei ole piiratud täies ulatuses, tuleb ta lugeda valimisõiguse tähenduseks teovõimeliseks ja jätta talle alles hääleõigus (TsMS § 526 lg 5). Käesoleval juhul ei ole kolleegiumil teada kaalukaid põhjendusi B.C valimisõiguse kui ühe põhiõiguse selliseks piiramiseks. Ka valimisõiguse piiramise osas tuleb vaidlustatav määrus tühistada ja mitte lugeda B.C-d valimisõiguse osas teovõimetuks.
18.Ülejäänud osas ei anna kolleegiumi hinnangul määruskaebuse väited alust Pärnu Maakohtu määruse muutmiseks. Pärnu linnavalitsuse seisukohaga arvestamata jätmine ei muuda kolleegiumi arvates ebaõigeks maakohtu seisukohta, et B.C vajab eestkostet. B.C eestkoste vajadus on eelkõige tingitud tema tervislikust seisundist. Eksperdid on seisukohal, et B.C puhul esineb kõrge risk teda ennast ja teisi ohustava käitumise vallandumiseks. Tal puudub haiguskriitika. Samas oleks püsiva psühhiaatrilise raviga võimalik luulumõtete aktuaalsuse vähenemine, mille tulemusel väheneksid ka haiguslikest elamustest ning veendumustest tingitud käitumisväljendused, sh ohustav käitumine. Ekspertide hinnangul vajab B.C tõenäoliselt elukestvat olme, ravi ning sotsiaalse turvalisuse tagamist väliskeskkonna poolt (kd III tl 80-81). Ka Pärnu linnavalitsus on leidnud, et B.C vajab eestkostet seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks, kuid eestkoste vajadus on osaline.
19.Iseenesest on õige määruskaebuse viide sellele, et PKS § 203 lg 2 teise lause kohaselt ei ole eestkoste vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel. Kui isik on kehtivalt volitanud kedagi enda asju ajama, peab kohus eestkostja ülesannete määramisel seda arvestama (RKTKm 3-2-1-87-11 p 21). Määruskaebuse kohaselt oleks B.C toimetulekut võimalik tagada volituse andmise teel. Määruskaebuse väidete kohaselt on B.C 07.03.1995.a notariaalselt tõestatud volikirjas andnud MPle ulatusliku ja tähtajatu volikirja, mille andmise ajal oli B.C teovõimeline ning võimeline aru saama volituse tähendusest. Lisaks on B.C alates 2011. aastast elanud üksi ega ole paljudes eluvaldkondades vajanud kõrvalist abi (v.a toimetulekutoetus). Kolleegiumi hinnangul ei ole alust arvata, et B.C toimetulekut ja ravi on võimalik korraldada 07.03.1995.a või mõne muu volikirja alusel. Kohtule on esitatud Elion Ettevõtted Aktsiaseltsiga 26.07.2011 sõlmitud leping, mille on B.C eest sõlminud ja allkirjastanud MP. Puuduvad muud andmed selle kohta, et MP kasutaks temale volikirjaga antud õigusi. MP on rahvastikuregistri andmetel B.C laste ema ning käesoleval ajal toimub menetlus tsiviilasjas nr 2-15-8247, milles MP nõuab endale laste suhtes ainuhooldusõigust. Ehkki nimetatud volikirjaga on MP volitatud ka esindama B.C-d kohtus, ei ole ta seda teinud käesolevas menetluses. Samuti ei ole käesolevas menetluses isegi tõusetunud küsimust sellest, et MP võiks saada B.C eestkostjaks ja teda ei ole kaasatud puudutatud isikuna. Isegi kui B.C mõistab volikirja tähendust, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused arvata, et MP tagaks (või oleks tulevikus valmis tagama) volikirja alusel B.C toimetuleku, sh vajaliku ravi. Seega on kolleegium seisukohal, et põhjendamata on määruskaebuse esitaja väide, et B.C toimetulekut ja heaolu on võimalik tagada volikirja andmise teel. Kokkuvõttes on kolleegium
7(8)
Tsiviilasi nr 2-14-51527 seisukohal, et B.C suhtes eestkoste seadmine on põhjendatud, kuid B.C-le igapäevaste tehingute tegemise õigus 100 euro ulatuses kuus ja valimisõigus.
peab jääma
20.TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 kohaselt peab kohus määruse resolutsiooniga lahendama ka veel lahendamata taotlused. 30.10.2015 esitas B.C ringkonnakohtule taotluse, milles teatas oma senise riigi õigusabi korras määratud esindaja Argo Küünemäe teenusest loobumisest ja soovis, et vandeadvokaat Robert Sarv määrataks B.C esindajaks riigi õigusabi korras. RÕS § 17 lg 3 kohaselt kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile laieneb ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamisele. RÕS § 20 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel võib asuda isikule samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on nõus temale riigi õigusabi osutamise kohustuse üleandmisega. Käesolevas kohtuastmes on B.C esitanud riigi õigusabi osutaja vahetamise taotluse ajal, mil määruskaebus oli juba esitatud. Kolleegium selgitab, et riigi õigusabi ei saa taotleda juba tehtud menetlustoimingu eest (nt käesolevas asjas uue esindaja esitatud määruskaebuse eest) kulude hüvitamise eesmärgil. Samuti eeldab vandeadvokaat Robert Sarve B.C riigi õigusabi osutajana määramine vastavalt RÕS § 20 lg-le 1 Robert Sarve enda nõusolekut. Robert Sarve nõusolekut olla B.C riigi õigusabi osutaja ei saa eeldada olukorras, kus vandeadvokaat Robert Sarv on nimetanud end B.C lepinguliseks esindajaks (vt määruskaebuse p 4.1). Kolleegium selgitab, et kui B.C soovib vaidlustada käesolevat määrust, tuleks riigi õigusabi taotlus Riigikohtule määruskaebuse koostamiseks esitada Riigikohtule.
21.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad määruskaebuse esitaja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel tema enda kanda. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.