Jätta AS Kiviõli Soojus hagi V. J. vastu rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta AS Kiviõli Soojus kanda.
Välja mõista AS-lt Kiviõli Soojus V. J. menetluskulude katteks 420 (nelisada kakskümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Kostja V. J. omandis oli kuni 26.01.2011 korteriomand asukohaga xxx. 26.01.2011 sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt kohustus kostja tasuma kõik lepingu eseme kasutamisega seotud võlgnevused. Kiviõlis Keskpuiesee 34 korterelamus korteriühistut moodustatud ei ole. Hageja on võrguettevõtjana kütnud Keskpuiestee 34 elamut, sh ka kostja korterit ning esitanud osutatud teenuste eest arved. Kostja poolt on tasumata 2 arvet, millest tulenev nõue ei ole käesolevaks ajaks aegunud: - Arve nr 24202 tasumise tähtaeg 25.01.2011 põshisummas 74, 06 eurot; - Arve nr 1967 tasumise tähtaeg 25.02.2011 põhisummas 68, 28 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg hageja ees 142, 34 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist seadusjärgses määras so 0,022% päevas alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni järgmiselt: - Arve nr 24202, viivise summa 23, 87 eurot; - Arve nr 1967, viivise summa 21, 54, kokku 45, 41 eurot. Hageja nõuab lisanduvat viivist TsMS § 367 alusel
2.Hageja tugineb nõude materiaalõigusliku alusena käsundita asjaajamise sätetele (VÕS § 1018 lg 1, § 1019 -1023) Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 142, 34 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised su § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. 31.03.2015 esitas hageja nõude täpsustuse (tl 68 jj). Hageja leiab, et tulenevalt käsundita asjaajamist reguleerivatest sätetest ei ole hageja nõue suuremas osas aegunud nagu ekslikult esialgselt leiti, vaid põhinõue kostja vastu on 1801, 83 eurot, millele lisanduvad viivised kuni hagiavalduse esitamiseni summas 1091, eurot ning täiendavad viivised vastavalt TsMS § 367 sätestatule 106, 34 eurot.
3.Hageja kostja 13.02.2015.a vastuväidetega ei nõustu (tl 50 jj) Hageja märgib, et on võrguettevõtjana elumaja Keskpuiestee 34 kütnud ning korteriomanikele arved esitanud. Korteriomanik on kohustatud soojusenergia kasutamise eest tasuma vastavalt
hageja esitatud arvetele. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et soojusenergiat kostja korteris tarbiti. Kostjal tekkis kohustus tasuda keskkütte eest alates korteriomanikuks saamisest, samuti tasuma kaasomandi korrashoiuks ja majandamiseks tehtavad mõistlikud kulutised (KOS § 13 lg 1). Hageja märgib, et kostja pole vaidlustanud osutatud teenuste tarbimist, lisaks sellele on kostja tasunud hageja poolt esitatud 2 arvet nr 24202 31.12.2010 ja nr 1967 31.01.2011, mida saab hageja arvates käsitleda nõude tunnustamisena. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega selles, et hagejaks saab olla vaid Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ ning kostjal saab kohustus olla vaid viimase ees. Hagejaks ja teenuse osutajaks on AS Kiviõli Soojus ning teenuse saajaks kostja. Kostja on 07.05.2015.a esitatud menetlusdokumendile lisanud erinevad lepingud, mis on pärit ajavahemikust 1995.a -1999.a. Hageja juhib tähelepanu sellele, et hageja nõue tuleneb ajavahemikus 31.03.2004 -31.01.2011.a hageja osutatud teenuse eest esitatud arvete tasumata jätmisest kostja poolt. Hageja leiab, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke tenuseid (sh küte) lepinguta, siis on tegemist käsundit sjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-33-13 p 13) Hageja leiab, et nõue tuleb kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel kui käsundita asjajaja tasunõudele. Hageja saab VÕS § 1023 järgi nõuda kostjalt mõistlikku tasu käsundita asjaajamise eest. Hageja nõuab mõistlikku tasu, kuna soojusettevõtjale on kehtestatud müüdava soojuse piirhind, millest kallimalt soojusettevõtja soojust müüa ei tohi. Lõppsisukohtades leiab hageja, et nõue ei ole aegunud 31.03.2004-30.11.2010 arvete osas. Kuivõrd kostja tasus hagejale pärast hagi esitamist 187, 75 eurot, jääb hageja nõue: põhinõue 1 659, 49 eurot, sissenõutavaks muutundu sedusjärgsed viivised 1046, 42 eurot ja viivised TsMS § 367 alusel 133, 26 eurot. Hageja palub hagi rahuldada.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab 15.02.2015.a kirjalikus vasuses (tl 37-39), et kohus ei oleks pidanud hagiavaldust menetlusse võtma. Kostja märgib, et talle jääb arusaamatuks, millest koosneb kostja võlg, millal ja mille alusel see tekkis. Kostja tunnistab, et kuni 26.01.2011.a oli ta xxx asuva korteri omanik, kuid korteriomanikuna ei ole ta sõlminud hagejaga mingeid lepinguid ega ole olnud AS Kiviõli soojus klient. Eeltoodust tulenevalt on kostja arvates hageja nõuded võla osas tõestamatud (kostja esindaja sõnastus, tl 38). Kostjale jääb arusaamatuks hageja arvestatava viivise suurus (0,022% iga viivitatud päeva eest). Kostja oletab, et tegemist on VÕS § 113 lg 1 tuleneva viivise nõudega, kuid seaduses endas ega mistahes muus dokumendis ei ole märgitud sellist viivise summat. Kostja oli korteriomanik kuni 26.01.2011.a. Järelikult pidi 2011.a veebruaris esitatud arve jaanuarikuu eest olema esitatud juba uuele korteriomanikule. Kostjale jääb arusaamatuks, miks arve nr 1967 oli esitatud kostjal mitte uuele korteriomanikule.
5.Kostja esindaja märkis kohtuistungil 16.04.2015.a (tl 85), et oli šokeeritud hageja nõude suurendamisest. Kostja esindaja märkis, et poolte vahel lepingut ei olnud, oli mingisugune muu kokkulepe, mille alusel kostjale kuuluvat korterist soojusenergiaga varustati. Kostja esitab nõudele aegumise vastuväite. Kuna poolte vahel puudus kirjalik leping, sõlmisid kostja esindaja arvates pooled iga kuu eraldi kokkulepped. Aegumise tähtaega tuleb kostja esindaja arvates hakata lugema ajast, mil nõuded muutusid sissenõutavaks lähtudes TsÜS § 147 lg 2. Esialgselt esitatud kostja vastu nõue, mis tulenes väidetavalt kahest tasumata jäänud arvest leiab kostja, et arvest nr 24202 tulenev nõue aegus TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 2 tulenevalt 26.01.2014 ja arve nr 1967 26.02.2014.a Kostja tunnistas, et midagi on tal Kiviõli Soojusele maksmata.
Kostja esitas kohtuistungil maksekorralduse, mille kohaselt on esialgse haginõude summas 187, 75 eurot hagejale tasunud. Kostja leiab, et VÕS § 11 lg 1 ja KKütS § 11 lg 1 tulenevalt võib teha järelduse, et poolte vahelisi suhteid võib vaadelda kui lepingulisi suhteid. Kostja seab kahtluse alla hageja viited VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023.
6.1996.a sõlmisid kostja ja Kinnisvarahoolduse OÜ elamu hoolduslepingu, mille § 10 järgi kohustus kostja tasuma tema poolt tarbitud soojusenergia eest. Kuigi hageja ja kostja vahel ei eksisteerinud otsest lepingut, delegeeris hageja oma õiguse tegeleda soojusenergia jaotamisega kolmandale isikule (Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ), kes omakorda sõlmis kostaga vastavasisulise kokkuleppe. Kostja arvates viitab eeltoodu ilmselgelt pooltevahelisele lepingulisele suhtele. 30.09.1999.a sõlmisid Kiviõli Soojus ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ lepingu soojusenergia vahendamiseks ja õiguste ning kohustuste üleandmiseks. Kostja leiab, et AS Kiviõli Soojus andis viidatud lepinguga oma õigused soojusenergia kasutamiseks lepingute sõlmimiseks Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-le, kes omakorda sõlmis kostjaga lepingu tema korteri tenindamiseks. Eeltoodust tuleneb, et poolte vahel eksisteerisid lepingulised suhted. Kostja kahtleb, kas Kiviõli Soojusel on üldse õigus hagi esitada, või peaks kohane hageja olema Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ. Kostja palub hageja nõuded jätta rahuldamta aegumise tõttu. Hageja esialgse nõude aluseks olid väidetavalt kaks tasumata arvet nr: 24202 ja 1967, so arved mida saatis Kiviõli Kinnisvarahooldus kostjale. Hagi aegumistähtaegade osas tuleb kostja arvates lähtud TsÜS § 147 lg 2 sätetetst.
7.Kostja V. J. saatis kohtule omapoolse seisukoha, milles leiab, et kostjale teenuse osutamisega ning arvete esitamisega AS Kiviõli Soojus poolt tekkis poolte vahel lepinguline suhe ning kostja oli AS Kiviõli Soojus klient. Kostja leiab, et leping tuleb lugeda sõlmituks arvates kostja korteriomanikuks saamisest. Kostja palub kohtul kohaldada aegumist. Kostja tunnistab nõuet, mis tuleneb hageja esialgselt esitatud nõudest kahe arve osas: arve nr 24202 ja 1967, mis on kostja hagejale ka tasunud 10.04.2015.a
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
9.Kostja on esitanud hageja esitatud nõudele aegumise vastuväite. Hageja märgib õigesti, et V. J. pole vaidlustanud soojusenergia tarbimist kuni korteriomandi võõrandamiseni 26.01.2011. Poolte vahel on vaidlus selles, kas poolte vaheline õigussuhe tuleneb lepingust või on tegemist käsundita asjaajamisest tuleneva nõudega. Kohus märgib, et nii hageja kui kostja on esitanud nõude materiaalõigusliku aluse osas erinevaid seisukohti ning nende seisukohad on menetluste kestel muutunud.
10.Hageja märgib, et nõue tuleneb ajavahemikus 31.03.2004 -31.01.2011.a hageja osutatud teenuse eest esitatud arvete tasumata jätmisest kostja poolt. Hageja leiab, et kui korteriomanikud tarbivad korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (sh küte) lepinguta, siis on tegemist käsundit asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-33-13 p 13).
Hageja leiab, et nõue tuleb kvalifitseerida VÕS § 1023 lg 2 alusel (kui käsundita asjaajaja tasunõue). Kostja esindaja leiab, et VÕS § 11 lg 1 ja KKütS § 11 lg 1 tulenevalt võib poolte vahelisi suhteid vaadelda kui lepingulisi suhteid. Kostja seab kahtluse alla hageja viited VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023. 30.09.1999.a sõlmisid Kiviõli Soojus ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ lepingu soojusenergia vahendamiseks ja õiguste ning kohustuste üleandmiseks. Kostja leiab, et AS Kiviõli Soojus andis viidatud lepinguga oma õigused soojusenergia kasutamiseks lepingute sõlmimiseks Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-le, kes omakorda sõlmis kostjaga lepingu tema korteri teenindamiseks. Eeltoodust tuleneb, et poolte vahel eksisteerisid lepingulised suhted. Kostja V. J. saatis kohtule omapoolse seisukoha, milles leiab, et kostjale teenuse osutamisega ning arvete esitamisega AS Kiviõli Soojus poolt tekkis poolte vahel lepinguline suhe ning kostja oli AS Kiviõli Soojus klient. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.Kiviõli Elamuettevõtte (käesoleval ajal Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ) ja V. J. vahel sõlmitud elamu hoolduslepingu (t. 109-112) p 10 tulenes V. J. kohustus tasuda soojavarustuse eest. 30.09.1999.a AS Kiviõli Soojus ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ sõlmisid lepingu soojusenergia vahendamiseks ja õiguste / kohustuste üleandmiseks (tl 113-115) mille kohaselt AS Kiviõli Soojus andis üle ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ võttis vastu kõik AS Kiviõli Soojus ja Kiviõli linnas asuvate tarbijate vahel sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused soojavarustuse kohta. Hageja selgituste kohaselt arveldas kuni 1994.a elanikkonnaga kommunaalmakseid sh soojus Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (praeguse nimega), alates 1994.a –oktoober 1999 arveldas AS Kiviõli Soojus otse elanikkonnaga. Alates oktoobrist 1999 läksid õigused ja kohustused jälle üle Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-.le (kuni mai 2003). Alates 2003. aastast varustab elanikkonda soojusenergiaga ja arveldab elanikkonnaga AS Kiviõli soojus (tl 139 -140). Hageja väide, et ajavahemikus 1994-1999, mil teenuseid osutas ja arveldas AS Kiviõli Soojus sõlmiti iga korteriomanikuga individuaalne leping, see saadeti ka kostjale, kuid viimane ei allkirjastanud, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus on seisukohal, et kostja kohustus tasuda soojusenergia eest tulenes Kiviõli Elamuettevõtte ja kostja sõlmitud lepingu p 10 (tl 109-112). Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, kas iga teenuse osutajaga sõlmiti uued lepingud või võeti üle endise teenuse osutajaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Arvestades, et teenuse osutaja /vahendaja muutus aastatel 1994-2003 korduvalt (AS-lt Kiviõli Soojus OÜ-le Kiviõli Kinnisvarahooldus ja vastupidi), on usutav ja tõenäoline, et iga kord kui muutus teenuse osutaja /vahendaja ei sõlmitud uusi lepinguid teenuse osutaja ja iga varasema kliendiga. Kohtu eeltoodud seisukohta kinnitab ka korteriomanikele saadetud teade, milles teavitatakse soojusenergia eest tasumise kohustusest OÜ-le Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vastavalt elamuhoolduse lepingule (tl 121, sh sõlmitud V. J.ga 109-111). 2003.a otsustas Kiviõli linn, 23.05.2003.a linnavalitsuse korraldusega nr 197, et soojusega hakkab arveldama uuesti AS Kiviõli Soojus (tl 144-147) Hageja väitel valmistas AS Kiviõli Soojus nette soojusenergia ostu-müügilepingud ja saatis need igale kliendile sh kostjale, kuid viimane allkirjastatud lepingut ei tagastanud (tl 140). Eeltoodud hageja väide on paljasõnaline ja tõendamata.
Kohus on eeltoodut arvesse võtte seisukohal, et poolte vahel olid lepingulised suhted ning käsundita asjaajamise regulatsiooni rakendamiseks alust ei ole.
12.Kostja on esitanud aegumise vastuväite Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1, on tehingut tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega (TsÜS § 147 lg 1) ja nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsMS § 147 lg 2). Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada (TsMS § 147 lg 3) Hagi on kohtule esitatud 27.11.2014.a (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega, vt TsMS § 486 lg 2). Arvestades eelviidatud sätteid on aegumata arvetest nr 24202 (tasumise tähtaeg 25.01.2011) ja nt 1967 (tasumise tähtaeg 25.02.2011) tulenev nõue kokku põhiosas 142, 34 eurot (tl 2324) Nimetatud arvetest tulenevat võlgnevust on kostja tunnistanud ja põhivõla koos hageja arvestatud viivisega tasunud 10.04.2015 (tl 86). Ülejäänud osas on hageja esitatud nõue (tl 68-71) aegunud.
13.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna hageja põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivise nõue (aegumata osas on kostja nii põhi- kui viivisenõude täitnud). Kohus möönab, et tulenevalt hageja esitatud arvelduste seisust on kostja jätnud aastate vältel oma maksekohustuse täitmata ning tegemist võib olla oma kohustuste tahtliku ja pahauskse täitmata jätmisega, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud ka hageja enda poolne aastatepikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgnike suhtes.
14.Lähtudes hagihinnast lahendas kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luna edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad seega täies ulatuses hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kostja menetluskulu on kulu nimekirja kohaselt kokku 560 eurot (õigusabikulu) ca 5 töötunni eest lähtudes tunnihinnast 120 eurot.
Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et õigusabikulu hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt, summas 420 eurot (arvestades nii hagile vastuse kui hageja täpsustatud hagile vastuse koostamise eest 80 min ajakulu ja tasu 160 eurot, osalemine istungil 16.04.2015 40 eurot, kompromissettepaneku ettevalmistamine 60 eurot). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest tasunõue ei ole põhjendatud. Menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p 13). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 420 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.