Välja mõista V. J.ilt Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulud 305 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
2-16-111550 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt esindas hageja tsiviilasjas nr 2-14-36690 kostjat. Hageja esitas õigusabi osutamise eest kostjale arved kokku summas 560 eurot, mida kostja ei tasunud. Kostja tegi ettepaneku, et tasub õigusabi eest pärast tsiviilasja menetluse lõppemist. Pärast seda kui Kiviõli Soojus hüvitas kostjale menetluskulud summas 420 eurot, andis hageja kostjale tähtaja 10 päeva õigusabi eest tasumiseks. Kostja sai teatise kätte 27.04.2016, kuid jättis hagejale tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista 560 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et õigusabikulud on tasutud. Kui kostja on hagejale teenuse eest täielikult tasunud, peab ta seda tõendama. Kostja ei ole raha maksmist tõendanud. Kui kostja tasus teenuse eest sularahas, oleks tal olemas raamatupidamisdokumendid. Kostja väide, et hageja nõuab teenuse eest tasumist teist korda, ei vasta tegelikkusele. Hageja jääb nõude juurde ja palub hagi rahuldada täielikult.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja maksis hagejale nõutud summa sularahas. Hageja lubas raha vastuvõtmise kohta väljastada kviitungi, kuid ei teinud seda. Kostjal ei ole olnud rahalisi raskusi, nagu väidab hageja. Hageja esindaja on „avalduses menetluskulude kindlaksmääramiseks“ kinnitanud oma allkirjaga, et kostja on menetluskulud kandnud. Sisuliselt nõuab hageja teistkordselt kostjalt raha õigusabi osutamise eest. Jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud mõista välja hagejalt.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 560 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja osutas kostjale õigusteenust tsiviilasjas nr 2-14-36690, et teenuse eest tuli tasuda ja tasu suuruse üle. Üldjuhul vastab leping, mille täitmiseks üks isik kohustab teisele isikule osutama teenuseid, käsunduslepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsundisaaja osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi) ja käsundiandja maksma selle eest tasu. Kuna hageja osutas kostjale õigusteenust ja väidetavalt kostja teenuse eest ei tasunud, järeldub eeltoodust, et hageja nõuab kostjalt, kui käsundiandjalt tasu osutatud teenuse eest. Hageja on esitanud tsiviilasjas nr. 2-14-36690 koostatud menetluskulude nimekirja (tl. 33, 34), kus on detailselt ära toodud kostjale osutatud õigusabi ja selle maksumus. Samuti on hageja esitanud arved (tl. 35-39), kokku summale 560 eurot, mille alusel tekkis kostjal kohustus hagejale õigusteenuse eest tasuda. Kostja arvete osas vastuväiteid esitanud ei ole.
2-16-111550 Seega on hageja tõendanud, et tal on sisse nõutav nõue kostja vastu. Kuna hageja esitas tõendid selle kohta, et tal on sisse nõutav tasunõue kostja vastu, siis on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel omakorda kohustus oma vastuväiteid tõendada.
5.Hageja tugineb sellele, et kostja ei ole talle osutatud õigusteenuse eest tasunud. Kostja väitel tasus ta hagejale sularahas. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kui kostja väidab, et ta tasus hagejale teenuse eest (sularahas), siis peab kostja oma väidet ka tõendama. Üldise tõendamisreegli kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Seega pidi kostja tõendama, et on rahasumma hagejale üle andnud. Kostja oma väidet, et ta maksis hagejale teenuse eest sularahas, tõendanud ei ole. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja esindaja kinnitus menetluskulude kindlaksmääramise avalduses (tl 33, 34), et kostja on menetluskulud kandnud, tõendaks seda, et kostja on teenuse eest hagejale tasunud. Sellise kinnituse esitamise nõue kohtule tuleneb TsMS § 176 lg 5 ja see ei tähenda seda, et kulud on, või peaksid olema reaalselt kantud.
6.Kostja väite osas, et hageja ei andnud talle raha vastuvõtmise kohta kviitungit, märgib kohus, et täitmise kviitungi peab võlausaldaja VÕS § 95 lg 1 järgi andma ainult täitmise vastuvõtmisel ja juhul, kui võlgnik seda nõuab. Lisaks sellele, et kostja ei ole tõendanud raha maksmist hagejale, ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit ka selle kohta, et ta on üldse mingis vormis hagejalt täitmise kohta kviitungit nõudnud, st. kasutanud oma VÕS § 95 lg 1 tulenevat õigust. Kui võlgnik kviitungit ei nõua, ei ole võlausaldajal ka kohustust kviitungi t anda. Kui võlgnik (kostja) ei ole oma õigust kasutanud ega kviitungit nõudnud ja võlausaldaja eitab kohustuse täitmist, võib võlgnik tõendada oma kohustuse täitmist ka teiste tõenditega, eelkõige muude kirjalike dokumentidega. Kostja seda teinud ei ole. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja 560 eurot. Hagi hind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt 560 eurot. Seega on hagihind 560 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 305 eurot, sh. maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 80 eurot ning esindaja kulud 180 eurot (tl 45). Riigikohus on leidnud, et õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi ei pea ka korteriühistu juhatuse liikmest seaduslik esindaja osutama tasuta, täites lepingulise esindaja ülesandeid. Selline põhimõte on kohaldatav ka äriühingu juhatuse liikme puhul. Äriühingu juhatus on juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust (RKTKm 3-2-1-102-16 p 15).
2-16-111550 Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista ka hageja lepingulise esindaja kulud. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta on mõistlik. Kohus leiab, arvestades hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente, et hageja lepingulise esindaja kulu 180 eurot on põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulud kokku 305 eurot, sh. tasutud riigilõiv 125 eurot ja esindaja kulud 180 eurot.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.