2-14-61362/52 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 24.11.2014 esitas EN (hageja) Harju Maakohtule hagi Paldiski linna (Paldiski Linnavalitsuse kaudu) (kostja I), milles palus tuvastada NN (kostja II) ja kostja I vahel eluruumi XXX XXXX Paldiski 76806 üürimiseks 13.03.2014 sõlmitud üürilepingu nr 2-17/22 kehtivus ja kohustada kostjat I üürilepingut täitma ja tuvastada hageja õigus kasutada üürilepingu alusel eluruumi ning määrata perekonna eluruumi asukohaga XXX XX-XX Paldiski kasutustingimused selliselt, et üürilepingu pooleks üürnikuna saab hageja. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palus esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet ja kohustada kostjat I viivitamatult tagama hagejale eluruumi juurdepääs ja kasutusõigus. Hagiavalduse kohaselt üüris hageja koos oma abikaasaga NN-ga (kostja II) alates 13.03.2014 kostjaga I tähtajatu üürilepingu alusel korterit suurusega 45,75 m2 asukohaga XXX XX-XX Paldiskis. Eluruumis elasid ka abikaasade ühised lapsed M (sünd. 2011) ja M (sünd 2013). Hageja on 80% ulatuses töövõimetu ja on saanud alates veebruarist 2014 kostjalt I vajaduspõhist sotsiaaltoetust. Hageja sissetulekuks on ka töövõimetuspension. Seoses abivajadusega oli üürileping sõlmitud alandatud üüriga, milleks oli 25% kostja I kehtestatud korteriüüri piirmäärast ehk kokku 0,89 senti/m2. 05.11.2014 sõlmis kostja II Paldiski linnaga üürilepingu lõpetamise kokkuleppe. 24.11.2014 esitas hageja avalduse abielu lahutamiseks ja 21.05.2015 Harju Maakohtu otsusega lahutas kohus poolte abielu. Hageja esitas kohtule ka avalduse laste suhtes hooldusõiguse määramiseks, kuid 13.04.2015 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäi avaldus rahuldamata. Hageja ei ole korraldanud oma korteris joominguid, küll aga on seda teinud kostja II ajal, mil ta seal elas. Hageja ei saagi alkoholi tarbida oma tervise tõttu. Kostja II on hagejale ka helistanud, olles ise alkoholijoobes. Kostja II on leidnud uue elamispinna ning vana korter ei ole talle enam vajalik. Ka kostja I on oma 08.01.2015 avalduses tuvastanud, et kostjal II puudub vajadus soodustingimustel eluruumile. 27.01.2015 esitas hageja kohtule kirjaliku seisukoha (tl 125), milles selgitas, et leidis 14.01.2015 postkastist kostja I avalduse üürilepingu korraliseks ülesütlemiseks. Seisukohale lisas hageja kostjale I 27.01.2015 esitatud dokumendi (tl 137), milles hageja on esitanud vastuväited 14.01.2015 saadud ülesütlemisavaldusele. Oma 27.01.2015 avalduses kostjale I selgitab hageja, et vajab soodustingimustel eluruumi ja et üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. 08.04.2015 esitas hageja nõude üürilepingu ülesütlemiseavalduse tühisuse tuvastamiseks VÕS § 327 lg 4 alusel. Hageja selgitas, et talle

on kavas teha mitmeid suuremahulisi operatsioone, pärast mida on hageja töövõimetuse määraks tõenäoliselt 100 %. Hagejal on tarvis mõlemas jalas välja vahetada veresooned, ühes jalas on juba operatsioon tehtud. Hagejale on oluline korteri asukoht, sest see on väga lähedal apteegile ja kiirabile, eluruum on esimesel korrusel. Kostja I vastuväited Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I selgitas, et Paldiski Linnavalitsuse eluasemekomisjonile on esitanud avalduse munitsipaalkorteri saamiseks kostja II. Selle avalduse alusel on Paldiski Linnavalitsuse eluasemekomisjoni koosoleku protokolliga nr 1 11.03.2014 p.4 eraldatud kostjale II Paldiski Linnavolikogu otsusega müügis olev eluruum XXX XX-XX, Paldiski, tähtajaliselt, 1-kuulise etteteatamisega, kui korter võõrandatakse. NN-ga sõlmiti Eluruumi üürileping 7-17/21. Üürilepingu alusel registreeris elanikeregistri spetsialist aadressile XXX XX-XX Paldiski kostja II, MN ja MN. 27.08.2014 ähvardas alkoholijoobes hageja kostjat II noaga ja see andis kostjal II põhjuse kolida koos lastega eluruumist välja. 22.09.2014 pöördus kostja II Paldiski Linnavalitsuse sotsiaalosakonna poole avaldusega, milles palus tõsta oma korterist välja alkoholi kuritarvitav abikaasa hageja. Selle avalduse peale tegi sotsiaalosakond kodukülastuse, kus tuvastas purupurjus hageja, kes ei ole adekvaatne ametnikega suhtlema, sõimab valimatult ja ähvardab. 04.11.2014 pöördus kostja II uuesti sotsiaalosakonna poole, milles kirjalikult teavitas, et ta elab uuel aadressil ja maksab üüri uue elamispinna eest ning eluruum aadressil XXX XX-XX Paldiski ei ole talle enam vajalik. Selle tulemusena leppisid kostjad kokku üürilepingu lõpetamises poolte kokkuleppel. 04.11.2014, kui kostja II oli koos lastega juba mõnda aega elanud muul aadressil, jätkas hageja korteris XXX XX-XX alkoholi tarbimist. Kodanikud pöördusid kohaliku kontsaabli poole. Kohalik konstaabel pöördus linnavalitsuse poole ning peale ametnikuga kooskõlastamist kutsus konstaabel välja politseipatrulli. Patrull koos kahe linnavalitsuse ametnikuga sisenes korterisse, kus viibis purjus räuskav ja ähvardav hageja ning palusid tal vabastada antud eluruum 2 tunni jooksul. Hageja lahkus korterist, võttes kaasa oma dokumendid, isiklikud asjad, talle anti võimalus helistada oma sõbrale või pereliikmele, kes saaks talle appi tulla. Samas pakuti hagejale võimalust kasutada Paldiski sotsiaalmajas ööbimise võimalust, millest hageja keeldus. Kostja II vastuväited Kostja II hagi ei tunnistanud. Üürilepingu sõlmimisel oli määravaks asjaolu, et eluruumi vajavad kostja II alaealised lapsed. Kostja II ei saanud kodus elada hageja üleliigse alkoholitarbimise tõttu ning seoses ära kolimisega sõlmis linnaga ka kokkuleppe üürilepingu lõpetamiseks. Edasine menetluse käik 22.12.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja taotluse õigussuhte esialgseks reguleerimiseks ja kohustas kostjat I tagastama hagejale korteri valdus viivitamatult. 10.02.2015 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse ja määras kostjale I kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks 14 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. 30.03.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja taotluse kaasata kostjana menetlusse hageja abikaasa NN.

10.11.2015 toimunud kohtuistungil esitas kostja I vastuhagi, mille nõudeks oli hageja kohustus lõpetada eluruumi ebaseaduslik valdus ja anda see üle kostjale I. Samal kohtuistungil otsustas kohus võtta vastuhagi vastu ja märkis, et hagejal tuleb vastata vastuhagile hiljemalt 20.11.2015. Maakohtu otsus 09.12.2015 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus kostjate kanda ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulu 75 eurot. Kohus leidis, et üürileping ei lõppenud 05.11.2014 sõlmitud kostjate kokkuleppega üürilepingu lõpetamiseks. Kuigi üürilepingus oli üürnikuks vaid kostja II, siis ei ole vaidlust selles, et lepingu sõlmimise ajal oli kostja II eesmärgiks üürida eluase nii endale kui abikaasale ja nende ühistele lastele ja seega oli tegemist üürilepinguga perekonna vajaduste rahuldamiseks. Vastavalt PKS § 18 lg 1 ja 2 loetakse sellisel juhul nii kohustatud kui õigustatud lepingupooleks ka teist abikaasat. Vaidlust ei ole ka selles, et lepingu lõpetamiseks novembris 2014 puudus hageja kui teise abikaasa nõusolek, mis oli lepingu lõpetamisel nõutav VÕS § 325 lg 3 kohaselt. Vastavalt VÕS § 325 lg 5 on üürilepingu lõpetamine sellisel juhul tühine. Teiseks leidis kohus, et üürileping ei lõppenud 08.01.2015 dateeritud kostja I korralise ülesütlemisavaldusega ning et hagejal on õigus tugineda lepingu ülesütlemise vastuolule hea usu põhimõttega. Vaidlust ei ole selles, et üürilepingu ülesütlemise ajal jaanuaris 2015 oli Harju Maakohtu menetluses juba käesolevas tsiviilasjas 24.11.2015 hageja esitatud nõue üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks tulenevalt asjaolust, et kostja I oli 05.11.2014 sõlminud kostjaga II kokkuleppe üürilepingu lõppemiseks. Seega oli jaanuaris 2015 käimas kohtumenetlus sellesama üürilepingu üle, mille kostja I soovis üles öelda ning VÕS §-st 327 lg-st 2 tulenevalt oli sellises olukorras üürilepingu korraline ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu tühine. Kohus märkis, et VÕS § 327 lg 3 kohaselt tühisust välistavatele asjaoludele menetluses tuginetud ei ole ning nende esinemisele miski ei viita. Kohus leidis, et hageja ei ole VÕS § 329 lg 1 kohaselt kaotanud õigust VÕS § 327 lg 2 alusel tugineda üürilepingu ülesütlemise vastuolule hea usu põhimõttega. Hageja väitel sai ta üürilepingu korralise ülesütlemise avalduse kätte 14.01.2015 ning asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks dokumendi saanud varem, seega luges kohus tõendatuks, et hageja sai üürilepingu korralise ülesütlemise avalduse kätte 14.01.2015. VÕS § 329 lg-st 1 tulenevalt oli hagejal õigus pöörduda kohtusse VÕS § 326 kohase nõudega kuni 13.02.2015. Kohus asus seisukohale, et hagi üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks kuulub rahuldamisele ning kostja I vastuhagi üürilepingu eseme valduse nõudes kuulub rahuldamata jätmisele. Eluruumi kasutustingimuste määramisel arvestas kohus, et kostja II on eluruumist omal soovil lahkunud ning väljendanud menetluse käigus, et ei soovi eluruumi kasutada (kuigi hiljem on selles osas ümber mõelnud). Kohus leidis, et tõendamist ei ole leidnud, et hageja oleks kostja II suhtes käitunud vägivaldselt ja seetõttu põhjustanud kostja II ära kolimise. Asjaolu, et kostja II sõlmis üürilepingu lõpetamise kokkuleppe ega esitanud ise kohtule hagi üürilepingu poole määramiseks ning on menetluses avaldanud vastuolulisi seisukohti, näitab, et kostja ei pruugi tegelikult olla vajadust eluruumi üürilepingu jätkamiseks. Samuti arvestas kohus, et hageja on isik, kel on Paldiski linnalt õigus saada soodustingimustel eluruumi, hageja on töövõimetu ning tema tervislik seisukord on halb. Kostja I on kinnitanud, et ka üksinda elades on hagejal õigus soodustingimustel eluruumile (tõsi küll, kostja I arvates väiksemale eluruumile). Arstitõendist (II kd tl 79) nähtub, et hagejal on raskendatud liikumine. Dr. B tõendist (II kd tl 80) nähtub, et hageja põeb südamehaigusi ning on varasemalt läbi elanud

infarkti, samuti põeb hageja jäsemete liigesehaigusi. Kohus nõustus hagejaga, et hagejal on tähelepanu vääriv huvi korteri vastu seetõttu, et korter asub esimesel korrusel, apteegi lähedal ja hagejal oleks tervise tõttu raskendatud elukoha vahetamine. Kohus rahuldas hageja nõude määrata, et kostjate I ja II vahel 13.03.2014 sõlmitud üürilepingu nr 7-17/22 pooleks üürnikuna saab hageja. Menetluskulude jaotuse määramisel tugines kohus TsMS § 162 lg-le 1, jättes kostjate menetluskulud nende enda kanda ja üürilepingu kehtivuse tuvastamise nõudega seotud menetluskulud kostja I kanda. Apellatsioonkaebus 08.01.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja I tühistada Harju Maakohtu 09.12.2015 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja mõista hagejalt kostja I kasuks välja kõik kostja I kantud menetluskulud, sh riigilõiv ja tasu õigusabi eest ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kaebuse kohaselt ei ole maakohus järginud TsMS §-des 232, 436 ja 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid. Kostja I märgib, et hageja ei vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist üürikomisjonis ega kohtus 30 päeva jooksul, mistõttu on hageja VÕS § 329 lg 1 kohaselt kaotanud õiguse tugineda üürilepingu ülesütlemise vastuolule hea usu põhimõttega. Maakohtu vastupidine seisukoht on ekslik, põhjendamatu ning materiaalõiguse norme valesti kohaldav. Kostja I hinnangul tuleb hageja nõue üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Samuti on maakohus kostja I arvates ekslikult ja alusetult rahuldanud hageja nõude määrata, et NN ja Paldiski Linnavalitsuse vahel 13.03.2014 sõlmitud üürilepingu pooleks üürnikuna saab hageja. Tegemist on kaalutlusotsusega, mis kuulub üksnes kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kostja I leiab, et vaidlusaluse eluruumi kasutamise üle saab otsustada üksnes kostja I. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 09.12.2015 otsus tuleb TsMS § 656 lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. TsMS § 656 lg 2 lause 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusetest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium lahendab asja apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata, sest käesoleval juhul ongi tegemist eelviidatud sättes kirjeldatud olukorraga. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 373 lg 1 sätestab, et kostjal on õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi) kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise, 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. Kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina. Käesoleval juhul on kostja I 10.11.2015 toimunud kohtuistungil juhtinud kohtu tähelepanu vastuhagi esitamise võimalusele, küsinud kohtult, kas vastuhagi esitamine on lubatud ning

331.Samuti märkis kohus, et 20.11.2015 võtab kohus vastu ainult need seisukohad, mida ei saanud varem esitada. Kohtu poolt kohtuistungil märgitust nähtuvalt on kohus olnud seisukohal, et kuigi vastavalt TsMS §-le 405 on tegemist kirjaliku menetlusega, kehtib siiski TsMS § 329. Kohus leidis, et vastuhagi on võimalik esitada, kuid uusi faktilisi asjaolusid vastavalt TsMS §-le 329 esitada ei saa. Kohtuistungil otsustas kohus võtta vastuhagi vastu ja märkis, et hagejal tuleb vastuhagile vastata hiljemalt 20.11.2015. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu, et käesolevas asjas on hageja esitanud hagi üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks ja eluruumi kasutustingimuste määramiseks, milliste nõuete puhul ei ole tegemist varalise nõudega hagiga, mida võiks kohus TsMS § 405 kohaselt menetleda lihtsustatud korras. Sel põhjusel ei ole maakohtu poolt 10.11.2015 kohtuistungil selgitatu, et vastavalt TsMS §-le 405 on tegemist kirjaliku menetlusega, käesoleval juhul asjakohane. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et kuivõrd kostja I on esitanud kohtule vastuhagi, mille rahuldamine välistaks hageja üürilepingu kehtivuse tuvastamise nõude rahuldamise, vastab kostja I esitatud nõue seega TsMS § 373 lg 1 p-s 2 toodud vastuhagi määratlusele ja selle menetlemisel tuleb juhinduda seaduses ettenähtust. Maakohus ei ole vastuhagi menetlemisele seadusega sätestatud nõudeid järginud. Pidades silmas, et vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut (TsMS § 373 lg 3 lause 1) ja hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks lahendab kohus vastavalt TsMS § 372 lg-le 1 määrusega mõistliku aja jooksul, tulnuks maakohtul ka kostja I esitatud vastuhagi avalduse menetlusse võtmine lahendada määrusega. Et maakohus seda teinud ei ole, on kohus sellega rikkunud menetlusnorme ja lahendanud asja ilma vastuhagi menetlusse võtmata. Selliselt on maakohus rikkunud ka TsMS § 371 lg 1 p-i 10, kuivõrd on menetlenud vastuhagi ilma, et selles esitatud nõudelt oleks tasutud riigilõivu. Eeltoodud menetlusõiguse normide rikkumise tõttu on maakohus teinud lõpplahendi olukorras, kus vastuhagi ei ole menetlusse võetud ega tasutud riigilõivu vastuhagi avalduses esitatud nõudelt. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva menetluse raames ei saa maakohtu otsuse tühistamise aluseks olevaid puudusi ringkonnakohtus kõrvaldada, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Tulenevalt asjaolust, et vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikune seos ja nende ühine menetlemine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist, tuleb maakohtu otsus tühistada täies ulatuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 173 lg-st 3 tulenevalt poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.