Pärnu Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Rasmussen
Otsuse teatavakstegemise
14.01.2016 Rapla kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-10514
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hagi hind
6147.95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Salva Kindlustuse AS 10284984 asukoht: Tallinn, Pärnu mnt 16 Esindaja: Tiina Saluste e-post: [email protected] Kostja: Eesti Horisontaalpuur OÜ 12249609 asukoht: Rapla, Loo 14 Esindaja: vandeadvokaat Enno Heringson Advokaadibüroo Heringson GLO e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg 10.12.2015
Hagi rahuldada. Välja mõista Eesti Horisontaalpuur OÜ-lt (12249609) Salva Kindlustuse AS (10284984) kasuks 6147 (kuustuhat ükssada nelikümmend seitse) eurot ja 95 senti.
Kostja on kohustatud tasuma viivist põhivõlalt (6129.65 eurot) alates 13.07.2015 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista 460 (nelisada kuuskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Pooled sõlmisid 3.06.2013 ehituskindlustuse kokkuleppe nr 28052013CAR ehk kindlustuslepingu kindlustusperioodiga 8.06.2013 – 7.06.2014. Vastavalt lepingule olid kindlustatavad objektid ehk esemed järgmised: 1) aastaste lepinguliste tööde maksumus (kood 01) 2) kahjujärgsed koristuskulud (kood 02) 3) tellija olemasolev või kindlustatule kuuluv, hooldatav, hallatav või kontrollitav vara (kood 03) 4) seadusjärgne tsiviilvastutus seoses otsese isiku- ja varalise kahjuga (kood 04-05). Kindlustusleping oli sõlmitud nn avatud lepingu põhimõttel, mille tingimuste kohaselt esitas kindlustusvõtja kindlustusperioodi jooksul iga lepingulise töö (ehitusobjekti) kohta küsimustiksooviavalduse, milles kindlustusvõtja märkis ehitusobjekti asukoha, töö kestvuse, töö maksumuse ning esemed, mida soovib kindlustada. Sooviavalduste alusel arvutas kindlustusandja igakordse konkreetse kindlustusmakse. Kõnesoleva lepingu raames oli kindlustusvõtjal võimalik kindlustada lepingulisi töid maksimaalselt summas 2 000 000 eurot. Maksimaalse mahu deklareeris kindlustusvõtja enne lepingu sõlmimist ja selle alusel hindas kindlustusandja kindlustusriske ning kujundas kindlustusmakse määra, mis kõnesoleval juhul oli 0,2% lepinguliste tööde kindlustussummast iga kindlustatava eseme kohta. Sooviavaldustes sai kindlustusvõtja igakordselt valida, milliseid esemeid ja millise hüvitislimiidiga ta antud objektil kindlustada soovib. Kostja on hagejale lepingu kehtivusperioodil esitanud 37 sooviavaldust, milles on kõigis valinud järgmised kindlustatavad esemed: ehitustööde lepinguline maksumus, tellijale kuuluv olemasolev vara, kulud kahjujärgseteks koristustöödeks, vastutus kolmandate isikute ees. Avatud lepingu puhul tasub kindlustusvõtja kindlustusmakse teatud osas ette. Nimetatud makse ehk deposiidipreemia arvestamisel võetakse aluseks maksimaalne lepinguliste tööde maht (2 000 000 eurot kostja puhul), iga kindlustatud eseme kindlustusmakse määr ja hüvitislimiit. Kostja tasus deposiidipreemia 4256 eurot vastavalt lepingus kokkulepitud maksegraafikule. Kindlustuslepingu eritingimuste p 1.4 kohaselt arvestatakse deposiidipreemiast maha kindlustusmakseid vastavalt sooviavaldustele. Kui deposiidipreemia on olnud suurem, kui sooviavalduste alusel arvestatud kindlustusmaksed, tagastab kindlustusandja enammakstud summa. Kui deposiidipreemia on väiksem, kui sooviavaldustele vastavad kindlustusmaksed, on kindlustusandjal õigus täiendavale kindlustusmaksele. Kindlustusperioodi lõppemisel selgus, et kostja tasutud deposiidipreemia on väiksem, kui tema esitatud sooviavalduste järgi tasumisele kuuluv summa. Kostja sooviavalduste alusel kujunenud kindlustusmakse suuruseks on kokku 10 387.65 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale 6129.65 eurot. Pooled on sõlminud sarnase avatud lepingu ka kõnesolevale lepingule eelneval perioodil. Siis kujunes kostja sooviavalduste alusel arvestatud kindlustusmakse deposiidipreemiast väiksemaks
ning hageja arvestas kindlustusmakset ületava preemia osa 349.90 eurot järgneva kindlustusperioodi ettemaksuna. Mõlemad kindlustuslepingud on sõlmitud ning nendega seotud sooviavaldused esitatud ja hageja poolt tagastatud läbi CHB Kindlustusmaakler OÜ, kes kostja esindajana tegutsedes on saanud kindlustuslepingu täitmisest aru sarnaselt hagejaga. Hageja esitas kostjale 5.05.2015 kindlustusmakse tasumise nõude summas 6129.50 eurot, mida kostja on keeldunud tasumast. Hageja taotleb kostjalt 6129.65 euro ja perioodil 15.05.2015 kuni 14.07.2015 kujunenud viivise 18.30 eurot väljamõistmist, toetudes VÕS § 422. Kostja esitatud arvutuskäik ei tugine kindlustuslepingule ja on väär eelkõige kindlustatud objektide vale käsitluse tõttu. Kostja arusaamise kohaselt kattis lepinguliste tööde kogumaksumus (ehk üks kindlustatud objektidest) ka kõikide teiste kindlustatud esemete (mida kostja ekslikult nimetab kindlustusriskideks) kindlustussummad. Kui kindlustatud ehitusobjektil oleks toimunud kahjujuhtum, kus kõikide kindlustatud esemete osas oleks tekkinud kostjale kahju, oleks iga esemega seotud kahju hüvitatud eraldi vastavalt hüvitislimiidile, mitte ainult lepinguliste tööde kindlustussummale. Kindlustuslepingus on selgelt ära näidatud kõik kindlustatud esemed, nendega seotud kindlustussummad (hüvitislimiit) ja kindlustusmakse määr. Kostjal ei ole alust väita, et tegemist võiks olla kindlustusriskidega ning et iga kostjaga sarnane mõistlik isik käsitleks esemeid riskidena. Risk on olemuselt sündmus ja neid on kirjeldatud hageja üldtingimuste p-des 5.3.1 ja
Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja hinnangul tuli kindlustusmakset lepingu järgi arvestada järgnevalt: määraga 0,2% lepinguliste tööde kindlustussummalt ehk kostja ehitustööde aastamahu maksumuselt ning täiendavalt kolme kindlustusriski eest kindlustusmakse määraga a’ 0,2%. Eeltoodust tulenevalt on kindlustusmaksemäär 4 (1+3) x 0,2% = 0,8% kindlustatud eseme (kostja ehitustööde aastamahu) kindlustussummast. Kindlustuslepingu sõlmimise hetkel oli kindlustussumma määramise aluseks kindlustatud eseme kindlustusväärtus, milleks olid pooled eelduslikult kokku leppinud 2 000 000 eurot, kuid mis pidi avatud lepingu printsiipide kohaselt täpsustatama tööde käigus kindlustusvõtja deklaratsioonide alusel. Täpne ehituskindlustuse kokkuleppega nr 28052013CAR kindlustatud eseme (ehitustööde aastamahu) maksumus oli 539 366.86 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kindlustuslepingu järgne lõplik kindlustusmakse summa 539 366.86 x 0,8% = 4314.94 eurot. Kostja on tasunud vaidlusaluse lepingu alusel hagejale kindlustusmakseid 3974.60 eurot ning varasema lepingu alusel on hageja arvestanud kostjale ettemaksu 349.40 eurot. Varasema lepingu alusel tasus kostja hagejale kindlustusmakse summas 2258 eurot, aga oleks pidanud tasuma (lähtuvalt kindlustatud eseme maksumusest 150 250 eurot) 1202 eurot. Seega oli kostjal vaidlusaluse lepingu kehtima hakkamisel 8.06.2013 ettemaksu 1056 eurot. Eeltoodust tulenevalt on poolte saldo kahe järjestikuse kindlustuslepingu järgi järgmine: kostja on tasunud kindlustusmakseid 6232.60 eurot, kuid hagejal on õigus kindlustusmaksetele kogusummas 5516.94, seega on kotjal nõue hageja vastu summas 715.66 eurot. Lisaks sellele märgib kostja, et hageja on küsimustiksooviavaldustes nõudnud ehitustööde lepingulise maksumuse deklareerimist koos käibemaksuga, kuid hageja kahjuhüvitamise praktika kohaselt makstakse kahjuhüvitist ilma käibemaksuta. Seega tulnuks kindlustatud eseme (ehitustööde maksumuse) kindlustusmäära arvutada eseme maksumusest ilma käibemaksuta. Poolte vahel on vaidlus kindlustusmakse arvutamise metoodikas. Kindlustuslepingus on ainsa kindlustatud esemena kokku lepitud aastaste lepinguliste tööde maksumus ehk ehitustööde aastamaht, mis on aluseks kindlustusmakse arvutamisel. Kindlustuslepingu preambulas ridadel 02 kuni 05 märgitute puhul ei ole tegemist iseseisvate kindlustatud esemete vaid kindlustusriskidega. Samasugust arusaamist on väljendanud hageja ise küsimustik-sooviavalduse blanketil, pealkirjastades selle „Küsimustik - sooviavaldus kindlustuspoliisi sõlmimiseks ehituse töövõtja riskide kindlustuse avatud lepingu olemasolul“. Hageja on fikseerinud lepingu preambula ridadel 02-05 kindlustusriskide hüvitislimiidid, samas ehitustööde aastamahu lahtris termin hüvitislimiit puudub. Eetoodu tõttu on kostja mõistnud, et lepingu esemeks ja kindlustusmakse arvutamise aluseks on ehitustööde aastamaht, mis on kostja kindlustushuvi objekt. Kostja kindlustushuvi ei oleks tekkinud, kui kostja oleks üheselt aru saanud, et hageja summeerib kindlustusriskide limiidid ehk hüvitissummad, mistõttu kindlustussumma kasvab kumulatiivselt. Hageja on jätnud mõlemal aastal arvutusmetoodika selgitamata ja mõistliku isikuna poleks kostja kunagi lepingut nii tõlgendanud. Kui hageja väidab, et kostja ei ole pooltevahelist lepingut mõistnud (mis on vastuolus faktiliste asjaoludega), tuleb VÕS § 29 lg 3 järgi lepingut tõlgendada selliselt, nagu kostja seda mõistis. Kui VÕS § 29 lg 3 mitte kohaldada, kuulub igal juhul kohaldamisele VÕS § 29 lg 4, kuivõrd iga mõistlik isik tõlgendaks vaidlusalust lepingut nii, et kindlustushuvi VÕS § 478 lg 1 mõttes oleks ikkagi ehitustööde aastamaht, mille hulka kuuluksid lepingus märgitud kindlustusriskid. Hageja tõlgendus on ebaseaduslik, kuna on vastuolus TsÜS § 138 lg 1 sätestatud
hea usu põhimõttega. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kostja on seisukohal, et poolte vahel on vaidlus ehituskindlustuse kokkuleppest nr 28052013CAR tuleneva kindlustusmakse arvestamise metoodikas. Hageja on arvestanud kindlustusmakset valesti, kuna hageja arvestusmetoodika ei lähtu ega nähtu poolte vahel sõlmitud lepingust. Kostja tõlgenduse kohaselt on kindlustuslepingus vaid üks kindlustatav objekt – aastaste lepinguliste tööde maksumus, muud kindlustatavate objektide lahtrisse märgitud /tl 7/ on tegelikult kindlustusriskid, mitte kindlustatavad objektid. Kostja möönab, et täiendavate riskide eest tuleb täiendavalt maksta, mistõttu tuleb kindlustusmakse arvestamisel korrutada aastaste lepinguliste tööde maksumus mitte 0,2 (nagu lepingusse on märgitud), vaid 0,8-ga. Kostja hinnangul on lepingu selline tõlgendus ainuvõimalik ja mõistlik, hageja tõlgendus aga vastuolus TsÜS § 138 lg 1 sätestatuga, s.o hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul on asjakohatu süüdistada hagejat vales arvestusmetoodikas. Hageja on vastava kindlustustoote omanik ja seega on tal otsustusõigus, millise metoodikaga ta vastavas lepingus kindlustusmakset arvutab. Küsimus saab olla vaid selles, kas kostja võis lepingus kokkulepitu põhjal eeldada, et kindlustusmakset arvutatakse kostja nägemuse kohaselt. Kohtu hinnangul kostjal selliseks eelduseks alus puudus, mida kinnitab asjaolu, et oma arvestusmetoodika põhjendamiseks on kostja andnud lepingus fikseeritud ja kokkulepitud mõistetele uue sisu. Lepingu I osa (materiaalne kahju) ja II osa (vastutuskahju) vasakpoolne lahter kannab pealkirja „kindlustatavad objektid“ /tl 7/. Kostja väidab, et kindlustatavaid objekte on loetelus vaid üks (kood 01), ülejäänud on kindlustusriskid. Hageja ehituskindlustuse üldtingimuste p 1.6 järgi on kindlustusobjektiks üldtingingimuste p 5.1 loetletud vara ja kohustused ning p 6.1 määratletud tsiviilvastutus. Kindlustusobjekt peab olema märgitud kindlustuspoliisile /tl 15, 19-20/. Kõik poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud kindlustatavad objektid on hageja ehituskindlustuse üldtingimustes loetletud. Üldtingimuste p 1.10 järgi on kindlustusrisk kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustusjuhtumi saabumise tõenäoline oht /tl 15/. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal alus lepingus loetletud kindlustusobjekte pidada kindlustusriskideks. Selline tõlgendus on meelevaldne ega ole kooskõlas üldtingimustes antud definitsioonile lepingus kasutatavatele mõistetele. Kostja huvitus kindlustusmakse arvutusmetoodikast siis, kui teise hagejaga sõlmitud lepingu puhul ületas lõplik kindlustusmakse deposiitpreemiat ehk ettemaksu. Lepingu olemus tuleb selgeks teha enne selle sõlmimist. Kostja sõlmis vaidlusaluse lepingu kindlustusmaakleri vahendusel, kelle kohustuseks kindlustustegevuse seaduse § 141 lg 1 järgi on kindlustusvõtjale turul olevaid kindlustustooteid tutvustada ning nende sisu selgitada. Kui kostjale jäi lepingu sõlmimisel kindlustusmakse kujunemine ja sellest tulenevalt ka kindlustusmakse võimalik suurus mingil põhjusel arusaamatuks, oli tal võimalik sellest ülevaade saada oma sooviavalduste kaudu, millised kindlustusvõtja poolt tagastati ja millele oli iga kord märgitud sooviavaldusest tuleneva kindlustusmakse suurus. Kostja väide, et tal puudus sooviavalduste alusel määratud kindlustusmaksete kohta ülevaade ning sellise arvestuse pidamine olnuks kostjale ka ülemäära koormav, on arusaamatu. Avatud lepingu puhul sõltub lõpliku kindlustusmakse suurus kindlustusvõtja sooviavalduste hulgast ja sisust, seega kujundab kindlustusvõtja oma kindlustusmakse ise ja ebamõistlik oleks selles osas ülevaadet mitte omada. VÕS § 422 järgi kohustub kindlustusandja kindlustuslepinguga kindlustusjuhtumi toimumisel
hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Poolte vahel sõlmitud ehituskindlustus kokkuleppe p 1.2 järgi registreeris kindlustusandaja täidetud küsimustik-sooviavalduse alusel objekti ja arvutas kindlustusmakse. Kokkuleppe p 1.5 järgi algas kindlustatud ehitusobjektide kindlustusperiood küsimustiksooviavaldustes märgitud alguskuupäeval ja lõppes lõpukuupäeval. Kuna hageja registreeris kõik kostja esitatud küsimustik-sooviavaldused ja arvutas kindlustusmakse, oli kostja ehitusobjektidel kindlustuskaitse tema soovitud ulatuses ning hagejal kindlustusjuhtumi korral kahju hüvitamise kohustus. Seega on hageja oma lepingulise kohustuse täitnud ning kostjal on kohustus talle pakutud teenuse, s.o kindlustuskaitse, eest tasuda küsimustik-sooviavaldustes märgitud maksete ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista tasumata kindlustusmaksed summas 6129.65 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kuna lepingus viivise määra osas kokkulepe puudub, on hageja arvestanud kostjale viivist seaduses sätestatud määras alates kindlustusmakse tasumise nõude esitamisest, s.o 14.05.2015. Kohus leiab, et viivise nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 450 eurot ja esindaja sõidukuludest 10 eurot. Kohus leiab, et menetluskulud on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.