Pärnu Maakohus
Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2016, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Tsiviilasja number
2-15-5838
Tsiviilasi
A. M. hagi A. K. kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. M., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx, xxxxxxx, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostjad A. K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx x, xxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, menetluskulude kindlaksmääramine ja riigilõivu tagastamine
Kinnitada hageja A. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja kostja A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) vahel sõlmitud kompromissileping tsiviilasjas nr 2-15-5838 järgmise sisuga: Kostja A. K. nõustub käesoleva kohtuvaidluse lõpetamiseks tasuma hageja A. M.le kahju hüvitamiseks 500 (viissada) eurot millele lisandub pool käesolevas asjas hageja poolt tasuma peetavast riigilõivust ehk 212 (kakssada kaksteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, kokku seega 712 (seitsesada kaksteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti. Kostja tasub nimetatud summa hageja kontole Nordea Pank AB Eesti filiaalis nr EEx 5 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Summa tasumisel eelmärgitud korras puuduvad pooltel teineteise vastu mistahes nõuded käesolevas asjas esitatud asjaoludel. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine ning poole riigilõivu tagastamine
Jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv ning hagejat esindanud advokaadi riigi õigusabi tasu, milline jätta riigi kanda. Tagastada A. M.le tema poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust 450 (neljasaja viiekümnest) eurost 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurot ja 50
Tsiviilasi nr 2-15-5838 (viiskümmend) senti. Riigilõiv tuleb tagastada A. M. arvelduskontole nr EEx Nordea Bank, märkides selgitusse „riigilõivu osaline tagastamine tsiviilasjas nr 2-15-5838“. Määrata riigi õigusabi osutaja tasuks Pärnu Maakohtus A. M. esindamisel käesolevas tsiviilasjas kokku 470 (nelisada seitsekümmend) eurot ja 40 (nelikümmend) senti (sisaldab käibemaksu) ning mõista see välja advokaat Natalia Lausmaale (Lausmaa), Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, asukoht Herne 23-2, Tallinn. Edasikaebamise kord
Käesolevale määrusele võib kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas esitada määruskaebuse 5 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Riigi õigusabi eest määratud tasu ja kulude osas võib määruskaebuse eeltoodud korras 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada riigi õigusabi osutaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.
Sisulised asjaolud 14.01.2016 toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissilepingu ja palusid kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. Kohtuistungil esitas hageja kohtule ka taotluse (protokollilise), milles palub tagastada enamtasutud riigilõiv. Vahetult pärast kohtuistungit on hageja esindaja esitanud veel kaks taotlust – määrata kindlaks hageja esindanud advokaadi riigi õigusabi tasu suurus ning vabastada hageja riigi õigusabi tasu makmisest riigituludesse. Kohtu põhjendused Kompromiss Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest tulenevalt TsMS § 432. Lähtudes TsMS § 661 lg 4 sätetest on pooled leppinud kokku määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevale. Menetluskulud Vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg 3 tuleb kompromissi esitamiseni tekkinud menetluskulud jätta poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Käesolevas asjas on hageja tasunud 13.04.2015 (tl 123) riigilõvu 450 eurot. Kuivõrd hageja nõue vähenes seoses 27.10.2015 haginõude vähendamise avaldusega 6070 eurot 5715 euroni (kohus võttis selle vastu 21.12.2015 määrusega, mis on jõustunud), on hageja tasunud riigilõivu 25 eurot ettenähtust enam, sest nõudelt kuni 6000 EUR tulnuks riigilõivuseaduse Lisa 1 tabeli kohaselt tasuda riigilõivu 425 eurot. Enamtasutud riigilõiv tuleb tagastada TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Samuti tuleb kompromissi sõlmimise tõttu hagejale tagastada pool 2 (3)
Tsiviilasi nr 2-15-5838 riigilõivust ehk 212.50 eurot TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Seega tuleb käesoleva määrusega tagastada hagejale kokku 237.50 eurot. Riigilõivu tasumist on kohus riigilõivu vastuvõtjana kontrollinud. Hageja advokaat on esitanud taotluse temale riigi õigusabi osutamise eest tasu maksmiseks. Taotluse kohaselt on advokaat töötanud kokku 13 pooltundi maksumusega 260 eurot. Sõidukulude eest ei ole taotlust esitatud ning advokaat on kinnitanud, et seda ta ka ei esita. Kohus leiab, et taotlus riigi õigusabi tasu määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada täies mahus. Riigi õigusabi seaduse (RÕAS) § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. RÕAS § 23 lg 1 järgi võib kohus nimetatud tasu ja kulud kindlaks määrata menetlust lõpetavas määruses. Õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulutused on arvutatud vastavalt 15.12.2009 Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktides sätestatule. Taotluses märgitud toimingud (kohtuistungid, menetlusdokumentide koostamine) on reaalselt aset leidnud ja vajalikud, kohus ei näe nende ajakulu osas ülepaisutatust. A. M.le on antud riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks ning isiku õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks kohustusega ühekordse maksena 25 % ulatuses hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Hageja on 14.01.2016 taotluses palunud kohtul kohaldada TsMS § 190 lg 7 ning vabastada hageja riigiõiguabi tasu maksmise kohustusest selles osas, milles see temale langeb, kuivõrd menetlus lõppes kompromissiga. Kohus võtab arvesse asjaolu, et seadusandja on kompromissi sõlmimist pidanud mõjuvaks põhjuseks TsMS § 190 lg 7 tähenduses, mille alusel isik menetluskulude riigituludesse tasumisest vabastada. Pealegi on hageja nõustunud kompromissiga summas, mis jääb enam kui kümnekordselt (poole riigilõivu osa arvestamata) alla esialgsele nõudele, seega teinud märkimisväärse pingutuse asja kiiremaks ja väiksemate kuludega lahendamiseks. Seega vabastab kohus hageja tema taotluse alusel riigi õigusabi tasu maksmisest riigituludesse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.