Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta hageja V. S. kanda.
2.Välja mõista hagejalt V.S. ́ilt kostja M. K. ́i kasuks välja 1728€ (üks tuhat seitsesada kakskümmend kaheksa eurot), mis on kostja lepingulise esindaja kulu.
3.Välja mõista hagejalt V. S. ́ilt riigi kasuks riigilõiv summas 650 (kuussada viiskümmend) eurot.
2-15-10485
3.1.Riigilõiv tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700002924 Maksekorralduse selgitusse lisada tsiviilasja nr 2-15-10485 ja menetluskulu liik (riigilõiv).
3.2.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja V. S. on 13.07.2015.a. ja 31.07.2015.a. esitanud hagi, millega palub kohtul kostjalt M. K. ́ilt välja mõista 1962,50 eurot ning kohustada kostjat M. K.`i andma hagejale Vladimir Soinin`ile üle kinnistu 1⁄2 osa omand (registriosa nr *, aadressiga *), seejuures lubama ja avaldama soovi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr * teises (II) jaos senise kande M. K.`i kohta kustutamiseks ning uutena kaasomanikena kinnistusraamatusse V. S. - 1/2 osa ja M. K.`i - 1/2 osa kandmiseks ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr * kolmandas (III) jaos kande V. S.`i tasuta isikliku kasutusõiguse kohta kustutamiseks. 19.10.2015.a. esitas hageja avalduse, millega suurendas nõuet. Hageja palku välja mõista kostjalt M. K.`ilt hageja V. S.`i kasuks välja 4415,47 eurot.
1.2.Hagiavalduse kohaselt on V.S., M. K. ja J. I. 11.07.2014 sõlminud notariaalselt tõestatud Pärandvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise lepingu, kokkuleppe annakute täitmiseks ja omandi üleandmiseks, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ülalpidamiskohustusega, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Lepingu kohaselt V. S. on andnud M. K.`ile oma osa abikaasade ühisvaras (s.h. 1⁄2 osa kinnistust asukohaga * ja 1⁄2 osa tema ja surnud abikaasa N. I. pangakontol olevatest rahalistest vahenditest) üle, mistõttu sai M. K. eelnimetatud kinnistu ja rahaliste vahendite ainuomanikuks. M. K. ja J. I. on omakorda võtnud endale kohustuse ülal pidama V. S.`it juhul, kui ta selleks ise võimeline ei ole. Arstliku nähtub ekspertiisi otsusest nr 1063840, et hagejal V. S.`il on tuvastatud raske puue, millest tingituna tema vajab igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel; juhendamist, järelevalvet, kestusega alates 28.02.2014 kuni 28.02.2017. Seega peavad kostjad M. K. ja J. I. ülal pidama V. S.`it alates lepingu sõlmimisest, kuid ei tee seda. 14.11.2014.a. esitas hageja M. K.`ile ja J. I.`ile nõude, milles tuletas nendele meelde ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse ning ka palus viivitamatult asuda oma kohustusi täitma,
2-15-10485
tagades hagejale eelkõige: 1) pideva (vähemalt üks kord nädalas) vajalike toiduainete, hügieenitarvete ja ravimite kättesaadavuse; 2) abi kodu (vähemalt üks kord nädalas märg puhastus ning vajaduse korral – puhastus tolmuimejaga) ja krundi korrastamisel (lehte kokku riisumine ning lumekoristus - vajadusel) ning elamu kütmisel (tänaseks ajaks on veel vaja küttepuud 12 m3 ulatuses); 3) abi arsti juurde minekut (vajaduse korral); 4) abi saunas käimisel (üks kord nädalas); 5) teatud rahaline abi – vajaduse korral. Peale selle palus hageja kostjatel hüvitada hiljemalt 14.12.2014 hagejale tema ülalpidamiskohuse rikkumisega tekitatud kahju summas 265 eurot, mis koosneb kuludest, mis on tekkinud kostjate kohustuste rikkumisest. Hageja on 30.12.2014 esitanud M. K.`ile ja J. I.`ile lepingust taganemise avalduse, sest kostja M. K. on keeldunud kohustuste täitmisest. M. K. ja J. I. ei täida hageja ülalpidamiskohustust alates lepingu sõlmimisest (11.07.2014) ning ei kavatse seda teha ka edaspidi, mistõttu sooviski hageja lepingust taganeda. Peale selle notari juures leppisid pooled kokku ja seda notari soovitusel, eesmärgiga lihtsustada raha saamist, et hageja surnud abikaasa pangakontol oleva raha saamisega tegeleb üks pärijatest ehk kostja M. K., kes pärast raha kättesaamist jagab seda pärijate vahel võrdselt, mis oligi tehtud. Kostja M. K. on 19.08.2014 kandnud hageja pangakontole üle 1570 eurot selgitusega „1/3 pärimisrahast“. Sellest võiks teha loomuliku järelduse, et tema on saanud hageja abikaasa pangakontolt 4710 eurot (1570 x 3 = 4710). Seega tegemist on mitte ülalpidamiskohustuse täimisega rahas, nagu väidab kostja esindaja, vaid pärimisraha jagamisega, nagu nähtub nii kostja M. K.`i 19.08.2014 maksekorralduse selgitusest kui ka M. K.`i ja J. I.`i 11.12.2014 kirjast. Eelnimetatud kokkuleppe kohta teab anda ütlusi vajaduse korral ka Pärnu notar Kaia Krüger. Abikaasade pangakontodel olevad rahalised vahendid on abikaasade ühisvara. Seega hagejale kui surnud isiku abikaasale kuulub 1⁄2 osa sellest summast ehk 2 355 eurot. Peale selle hagejale kui surnud isiku pärijale läheb pärimise teel 1⁄2 osa ülejäänud summast ehk 1 177,50 eurot (2355 : 2 = 1177,50). Seega kostja M. K. peab hagejale üle andma 3 532,50 eurot. Kostja M. K. aga andis hagejale ainult 1570 eurot. Seega kuulub kostja M. K.`ilt väljamõistmisele hageja kasuks 1 962,50 eurot (3532,50 – 1570 = 1962,50).
1.3.19.10.2015.a. on hageja nõuet suurendanud. Kostja 12.10.2015 menetlusdokumendi Lisast 1 sai hageja teada, et surnud abikaasa kontodel tema surma päevaks oli kokku 6639,80 eurot (2611,35 + 1997,71 + 998,36 + 1032,38 = 6639,80) ja 907,30 USA dollarit, mis 21.05.2014 päevakursiga (1 EUR = 1,3676 USD) annab 1240,82 eurot, ning 10 Sanatooriumi Tervis lihtaktsiat nimiväärtusega 10 eurot/aktsia ehk kogu nimiväärtusega 100 eurot. Seega hageja surnud abikaasa kontodel oli tema surma päevaks kokku 7980,62 eurot (6639,80 + 1240,82 + 100 = 7980,62). Abikaasade pangakontodel olevad rahalised vahendid on abikaasade ühisvara. Seega hagejale kui surnud isiku abikaasale kuulub 1⁄2 osa sellest summast ehk 3990,31 eurot (7980,62 : 2 = 3990,31). Peale selle hagejale kui surnud isiku pärijale läheb pärimise teel 1⁄2 osa ülejäänud summast ehk 1995,15 eurot (3990,31 : 2 = 1995,15). Seega kostja M. K. peab hagejale üle andma 5985,47 eurot (3990,31 + 1995,15 = 5985,47). Kostja M. K. aga andis hagejale üle ainult 1570 eurot. Seega kuulub kostja M. K.`ilt väljamõistmisele hageja kasuks 4415,47 eurot (5985,47 – 1570 = 4415,47), mille summa väljamõistmist hageja soovib nõuda.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja M. K. esitas 31.08.2015.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostja ei nõustu hagiga. Kostja ei nõustu hageja väidetega 11.07.2014.a sõlmitud lepingus kokkulepitud ülalpidamiskohustuse rikkumise kohta. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole nii telefonitsi kui ka isiklikult järelpärimisega hageja toimetuleku kohta, kuid hageja keeldus pidevalt pakutud abist. Nimetatud asjaolu kinnitab, et hageja ei vajanud abi, mistõttu ta pakutud abi vastu võtnud. 11.07.2014.a. sõlmitud Lepingu punkt 6.3.1. kohaselt on M. K. ja J. I. kohustatud ülalpidamist pakkuma üksnes juhul, kui V. S. enda ülalpidamiseks võimeline ei ole. Käesolevas asjas hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kordagi teavitanud kostjat enda ülalpidamise vajadusest. Kostja leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud ja on oma kohustusi täitnud kohase
2-15-10485
hoolsusega, muu hulgas võimaldanud V. S.ile toimetulekut majanduslikult, mistõttu puuduvad alused 11.07.2014.a poolte vahel sõlmitud lepingust taganeda.
2.2.Ebaõige on hageja seisukoht sellest, nagu oleks kostja kandnud 19.08.2014 hagejale üle pärandvara summas 1570 eurot. Kostja ja hageja vahel puudus selline kokkulepe ja ka 11.07.2014 sõlmitud Lepingu punktist 5.2.2. nähtub, et pooled leppisid kokku Lepingu punktis 1.6. nimetatud lepinguobjektide (pärandajale kuulunud arvelduskontod) üleandmise ja neil ei ole üksteise vastu mingeid nõudeid. Teistsuguse kokkuleppe olemasolu korral oleks notariaalses lepingus avaldatud ka teistsugust tahet. Hageja poolt väidetud (pärandi raha võrdsetes osades jagamine) kokkuleppe puudumist tõendab ka asjaolu, et kostja ei kandnud hagejale pärandis olevat raha mitte peale lepingu sõlmimist vaid hiljem selleks, et hagejal oleks võimalik vajadusel ennast ülal pidada. Kostja on teinud alates lepingu sõlmimisest hagejale tema ülalpidamiseks vajalike kulude katteks ettemakse, mistõttu ei ole hageja õigustatud 11.07.2014.a sõlmitud lepingust taganema, mh on kostjal õigus teha igal aastal ühekordne või kogu ülalpidamiskohustuse täitmise perioodi jooksul ühekordne tasumine kui Lepingus ei ole kokkulepitud teisiti.
MENETLUSE KÄIK
3.16.07.2015.a. on Pärnu Maakohus jätnud hagi ja menetlusabi taotluse käiguta. 03.08.2015.a. on kohus rahuldanud menetlusabi taotluse, millega on hageja V. S. vabastatud riigilõivu tasumisest summas 600€. 03.08.2015.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 22.09.2015.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 06.10.2015.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 19.10.2015.a. 19.10.2015.a. esitas hageja avalduse rahalise nõude suurendamiseks ja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 05.11.2015.a. võttis kohus hagiavalduse täienduse menetlusse ja rahuldas hageja V. S. taotluse menetlusabi saamiseks. Kohus vabastas hageja riigilõivu tasumisest summas 50€. 07.12.2015.a., 14.12.2015.a. ja 05.01.2015.a. kohtuistungil jäid kohtumenetluse pooled varem esitatud seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja V. S. 11.07.2014.a. sõlminud J. I. ́iga ja kostjaga M. K. notariaalselt tõestatud pärandvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise lepingu, kokkuleppe annakute täitmiseks ja omandi üleandmiseks, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ülalpidamiskohustusega, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Lepingu kohaselt on hageja V. S. on andnud M. K.`ile oma osa abikaasade ühisvaras (s.h. 1⁄2 osa kinnistust asukohaga * ja 1⁄2 osa tema ja surnud abikaasa N. I. pangakontol olevatest rahalistest vahenditest) üle, mistõttu sai M. K. eelnimetatud kinnistu ja rahaliste vahendite ainuomanikuks. M. K. ja J. I. on omakorda võtnud lepingu p. 6.3.1 alusel endale kohustuse ülal pidada V. S.`it juhul, kui ta selleks ise võimeline ei ole. Hageja on soovinud lepingust taganeda, sest hagiavalduse kohaselt on kostja M. K. lepingut rikkunud Tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 572 lg 1 alusel kohustub ülalpidamislepinguga üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Sama seaduse § 574 alusel peab ülalpidaja ülalpeetavat ülal pidama ja hooldama viisil, mida ülalpeetav võib mõistlikult oodata tema poolt üleantu väärtuse ning tema senise
2-15-10485
elukorralduse põhjal. Ülalpidaja peab ülalpeetavale tagama mõistliku eluaseme ning tema haiguse korral vajaliku hoolitsuse ja tervishoiuteenuse osutamise. Ülalpidamislepinguga võib ülalpeetav mh võtta endale kohustuse võõrandada talle kuuluv ese, kuid ülalpeetav võtab endale sellise kohustuse tingimusel, et lepingu teine pool võtab endale kohustuse ülalpeetavat tema eluajal ülal pidada. Kui tavapärase tasulise lepingu puhul on võõrandamise eest lepingus ettenähtud kindla suurusega tasu, siis ülalpidamislepingu puhul võib tasu seisneda nii rahalises toetamises (raha maksmises) kui ka isiku hooldamises (teo tegemises) ning lepingu sõlmimise ajal ei ole üldjuhul teada nende kohustuste kestus ega tasu lõplik suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-119-09, p 14). Hageja leiab, et kostja M. K. ja J. I. ei ole lepingust tulenevat hageja ülalpidamiskohustust täitnud, mistõttu hagejal on seaduslik alus lepingust taganeda. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel võib võlausaldaja lepingust taganeda, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumisena näeb hageja asjaolu, et M. K. ja J. I. ei anna V. S.`it ülalpidamist lepingu sõlmimisest alates. Hageja V. S. abivajaduse tõendamiseks on hageja esitanud kohtule arstliku ekspertiisi otsuse nr 1063840, millega on 30.01.2014.a. V. S.-il tuvastatud raske puue, millest tingituna tema vajab igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel; juhendamist, järelevalvet, kestusega alates 28.02.2014 kuni 28.02.2017.a. VÕS 116 lg 1 alusel võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine) ja teise lõike järgi on oluliseks lepingurikkumiseks mh olukord, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud ja 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. 14.11.2014.a. esitas hageja M. K.`ile ja J. I.`ile teate, milles teatas ülalpidamiskohustuse täitmise vajadusest, märkides, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud, sest ülalpeetav (hageja) ei ole saanud ülalpidamist ja hoolitsust. Hageja oli teate kohaselt sunnitud ise muretsema endale kõik vajaliku, sh korraldama transpordi haiglasse ja tagasi. Hageja nõudis 14.11.2014.a. M. K.`ilt ja J. I.`ilt: 1) pideva (üks kord nädalas) vajalike toiduainete, hügieenitarvete ja ravimite kättesaadavuse; 2) abi kodu koristamisel (üks kord nädalas märg puhastus ning vajaduse korral – puhastus tolmuimejaga) ja krundi korrastamisel (lehte kokku riisumine ning lumekoristus - vajadusel) ning elamu kütmisel (tänaseks ajaks on veel vaja küttepuud 12 m3 ulatuses); 3)abi arsti juurde minekut (vajaduse korral); 4) abi saunas käimisel (üks kord nädalas); 5) teatud rahaline abi – vajaduse korral. Seega on kohtu hinnangul hageja andnud kostjale kohase tähtaja selleks, et viimane saaks asuda oma kohustusi täitma. Vastuseks hageja 14.11.2014.a. nõudmisele on aga kostja M. K. teatanud hagejale V. S., et nad ei ole saanud ülalpidamist anda, sest hageja on keeldunud pakutud abist ning lepingu sõlmimisel ei olnud kostjatel teada hageja tervislik seisund ja seetõttu tema abivajadus. Kostja teatas samas kirjas, et on sunnitud ülalpidamisest loobuma enda raske tervisliku seisundi tõttu. Hageja on 30.12.2014 esitanud M. K.`ile ja J. I.`ile lepingust taganemise avalduse ja ettepaneku kostjale, et sõlmida notariaalne leping kinnistu tasuta hagejale tagasiandmiseks, mis jäi tagajärjetuks. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 575 alusel võib ülalpeetav ülalpidamislepingust taganeda samadel alustel ja korras nagu kinkija kinkelepingust. VÕS § 268 lg 1 järgi, kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Hageja leiab, et lepingust saab taganeda VÕS § 267 p 3 alusel, so kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
2-15-10485
Kostja vastuväidete kohaselt oli kostja ja J. I. kohustatud ülalpidamist pakkuma üksnes juhul, kui V. S. enda ülalpidamiseks võimeline ei ole. Teiseks, kostja on võimaldanud V. S.'ile toimetulekut majanduslikult sellega, et kostja on kandnud 19.08.2014 hagejale üle 1570 eurot. 11.07.2014.a. hageja V. S. ning J. I. ́iga ja kostjaga M. K. ́iga notariaalselt tõestatud lepingu p
6.3.1.kohaselt „pooled on kokku leppinud, et M. K. ja J. I. on kohustatud V.S. ́it ülal pidama juhul, kui ta selleks ise võimeline ei ole.“ Kohus nõustub hagejaga selles, et VÕS 574 näeb ülalpidajale (kostjale) ette kohustuse tagada hoolitsus ja ülalpidamine, kuid kohtu hinnangul ei ole lepingu pooled soovinud sõlmida lepingut, millest kostjale ja J. I. oleks koheselt kohustused tekkinud. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi 4. lõike järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kõnealuses lepingus on selgesõnaliselt kirjas, so lepingu grammatilisel tõlgendamisel, et kohustus tekib tingimuse saabumisel, ehk siis kui hageja ei saa enam ise hakkama. Kostja M. K. on vande all seletuse andmisel kinnitanud, et ta teadis hageja varasematest infarktidest, kuid ei olnud teadlik sellest, et juba lepingu sõlmimise ajal oli hagejal ööpäevaringne järelevalve vajadus. Hageja ei ole lepingu p 6.3.1. tõlgendamise osas soovinud seisukohta võtta, jäädes selle juurde, et kostja kohene ülalpidamise kohustus oli lepingu sõlmimise eesmärk. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ja lepingu olemust ja eesmärki (VÕS § 29 lg 5). Tunnistajana on üle kuulatud J. I., kelle ütluste järgi on ta enne lepingu sõlmimist 11.07.2014.a. koos M. K. käinud järjepidevalt hageja juures, et süüa tegemas ja muru niitmas. Vaidlust ei ole selles, et kostja on enne lepingu sõlmimist hageja eest hoolt kandnud, kuid hageja leiab, et pärast lepingu sõlmimist on kostja huvi ülalpidamiseks puudunud. Tunnistaja J. I. ütluste ja kostja M. K. poolt vande all antud seletustest nähtub, et alates 2014.a. augustist on hageja tütar N. S. asunud hagejat abistama. Tunnistaja E. R. ütluste järgi sai ta N. S. abikaasana 2014.a. augustis hagejaga tuttavaks, kui viimane otsis oma tütrega kontakti. Seejärel on tunnistaja kirjeldanud toiminguid, mida ta on teinud koos N. S., et tagada hagejale transport poodi ja haiglasse. Tunnistaja ütlustega haakub hageja SEB Panga kontoväljavõte nr EE141010010571615014, millest nähtub asjaolu, et hageja on järjepidevalt perioodil 11.12.2014.a.-09.06.2015.a. isikliku pangakaardiga maksnud kauplustes ja on sularahaautomaadist ka raha välja võtnud. Seega on olnud ebaõige hageja väide, et tal tuli kostja kohustuste täitmata jätmise tõttu ise organiseerida vajalik poodi ja haiglasse minek, sest E. R. on koos N. S. taganud omal initsiatiivil hagejale transpordi ja on teinud majapidamistoimingud. Vahe lepingu sõlmimisest kuni selleni, et hageja eelmisest abielust tütar tema eest hoolitsema hakkas oli niivõrd lühike, et kostja ja I. I. ei saanud ka ülalpidamise kohustuse sissenõutavuse olemasolul oma kohustusi rikkuda. Hageja on kohtu hinnangul teinud valiku ülalpidamise saamiseks enda sugulaste kasuks, kes hakkasid tema vastu huvi tundma alles 2014.a. suvel. Tunnistaja E. R. ütlustest nähtub, et „S. rääkis mingist lepingust, et midagi oli valesti tehtud.“ Kohtu hinnangul on usutavad M. K. ja J. I. ütlused, et pärast seda, kui hageja sugulased välja ilmusid ei soovitud enam kostjaga M. K. suhelda. Tunnistaja J. I. ütluste järgi teatas enne lepingu sõlmimist V. S., kui oli vaja kuhugile sõita, kuid alates septembrist 2014.a. seda enam ei tehtud ja sellest, et hageja oli 2014.a. oktoobris kuulsid kostjad J. I. tagantjärele. Hinnates hageja ja kostjate käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist leiab kohus, et 11.07.2014.a. sõlmitud kokkulepe mõtteks oli siiski V. S. aidata, kui selleks vajadus tekkis. Kahtlusi ei olnud selles, et hageja ei olnud hea tervisega juba 2014.a. jaanuarist alates, mil Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastati tal raske puude, mis aga ei tähenda, et 11.07.2014.a. oli sellega lepinguga ette nähtud ülalpidamise kohustuse täitmise tingimus saabunud. Kohus leiab, et hoolitsemine ja ülalpidamise kohustus oli lepingu järgi ette nähtud selliselt, et seda tuli anda vastavalt vajadusele, millest tuli hagejal kostjale teatada (konkreetselt transport), seetõttu ei ole kostja lepinguga ette nähtud ülalpidamise kohustust
2-15-10485
rikkunud ja seetõttu oli põhjendamatu ka 30.12.2014.a. kostjale esitatud lepingust taganemise avaldus. Kohtu järeldust ei väära asjaolu, et hageja lepinguline esindaja on 14.11.2014.a. esitanud kostjale nõude hagejale ülalpidamise andmiseks ja hoolitsemiseks, mis nägi hageja huvides ette väga konkreetsete toimingute tegemist. Lepingu täitmise nõudes märgitud asjaolu, et 30.01.2014.a. on hagejale määratud raske puue. Kohtu hinnangul ei saanud sellist nõuet esitada, sest kohustus ei olnud selleks ajaks muutunud veel sissenõutavaks (vt eeltoodud põhjendusi). E. R. ütlusest ja hageja kontoväljavõttest nähtub, et hageja käis ise poes ja tegi ise majapidamistoiminguid, mis ei olnud seotud suurte raskuste tõstmisega. Seega ei olnud hagejal 14.11.2014.a. põhjust kostjale nõude esitamiseks. 26.11.2015.a. hageja V. S. poolt kohtule esitatud hageja statsionaarsest epikriisist nähtub, et ajavahemikul 08.-29.10.2015 viibis hageja Pärnu Haiglas kopsupõletikuga, pärast haiglas viibimist suunati teda SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkokirurgi vastuvõtule. 05.11.2015.a. tehti hagejale operatsioon, millest taastumiseks on hagejale vaja hoolitsust ja järelevalvet. Hageja on esitanud kohtule dokumendid, millest nähtub, et tal on kasvaja ning tänaseks päevaks voodihaige, seetõttu on ilmne, et hageja ei saa enam enda hoolitsemisega hakkama ja seega on ülalpidamise kohustus muutunud sissenõutavaks hiljemalt alates 2015.a. novembrist. Kostja on ka 05.01.2016.a. kohtuistungil nõustunud väitega, et hageja vajab käeoleval ajal ülalpidamist. Kohus selgitab, et juhul kui lepinguga ülalpidamiseks kohustatud pool (kostja ja J. I.) ei taga siiski õigustatud isikule (V. S.) ülalpidamist on V. S. õigus nõuda ülalpidamist ja hoolitsemist alates nõude sissenõutavaks muutumisest.
4.2.Hageja on esitanud nõude kostjalt 3990,31 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja ja kostja notari juures kokku, et hageja surnud abikaasa N. I. pangakontol oleva raha saamisega tegeleb üks pärijatest ehk kostja M. K., kes pärast raha kättesaamist jagab seda pärijate vahel võrdselt. Hagiavalduse kohaselt on abikaasade pangakontodel olevad rahalised vahendid on abikaasade ühisvara. Seega hagejale kui surnud isiku abikaasale kuulub 1⁄2 osa sellest summast ehk 3990,31 eurot (7980,62 : 2 = 3990,31). Peale selle hagejale kui surnud isiku pärijale läheb pärimise teel 1⁄2 osa ülejäänud summast ehk 1995,15 eurot (3990,31 : 2 = 1995,15). Kostja M. K. peab hageja hinnangul üle andma 5985,47 eurot (3990,31 + 1995,15 = 5985,47) andis aga ainult 1570 eurot. Hageja V. S. 11.07.2014.a. ja J. I. ́iga ja kostjaga M. K. vahel notariaalselt tõestatud lepingu p.
3.1.kohaselt saab M. K. Swedbank arvelduskonto, hoiukontode ja väärtpaberikontol olevate rahaliste vahendite ainuomanikuks. Kostja on esitanud vastuväite, mille järgi ei ole hageja väidetud rahaliste vahendite jagamise kokkulepet sõlmitud. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Nimetatud sättest tuleneb, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormus lasub poolel, kes sellele toetub (RKTKo 3-2-1-13709, p 11). Kohus leiab, et ainuüksi asjaolust, et kostja M. K. on teinud 19.08.2014.a. maksekorralduse alusel hageja V. S. pangakontole ülekande summas 1570 eurot, märkides seejuures selgitusse „1/3 pärimisrahas“, ei võimalda teha järeldust, et poolte vahel oli kokkulepe erinevalt notariaalselt tõestatud lepingust. Kohus ei pea usutavaks hageja väidet, et lepingu p 3.1. eesmärgiks oleks olnud kergem rahade jagamine hageja ja kostja vahel, sest tegelikku ajalist vms võitu lepingus nimetatud kokkulepe ei oleks toonud. Külla aga nõustub kohus kostjaga selles, et üle kantud summat saab käsitleda ülalpidamise kohustuse täitmisena, mis võimaldas hagejal teha sisseoste ja tasuda ravi, sõidu jm kulude eest. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 13.07.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus
2-15-10485
TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja hindab nõutud kinnistu 1/2 osa väärtuseks 10 000 eurot. Samuti nõuab kostjalt 4415,47 euro väljamõistmist. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega hagihinnaks on 14 415,47 eurot (10000 + 4415,47 = 14 415,47). Menetluskulud
6.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus jätab hagi rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Pärnu Maakohtu 03.08.2015. a ja 05.11.2015.a. määrustega rahuldas kohus hageja taotlused ja vabastas ta riigilõivu tasumisest summas 650 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust tulenevalt tuleb välja mõista hagejalt V. S. riigi kasuks riigilõiv summas 650 eurot. Arveldusarve numbrid ja kohustuslik viitenumber, kuhu menetluskulu tasuda, on välja toodud kohtumääruse resolutiivosas. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
6.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus jätab hagi rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 05.01.2016.a. esitas kostja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 1224 eurot järgmiselt: - materjalidega tutvumine, hagile vastuse koostamine kokku 240,00 eurot, millele lisandub käibemaks 48,00 eurot. Kokku koos käibemaksuga 288,00 eurot. - 22.09.2015 kohtuistungil esindamine 1,5 tundi kokku 180.00 eurot, millele lisandub käibemaks 36,00 eurot. kokku koos käibemaksuga 216,00 eurot. - 07.12.2015 kohtuistungil esindamine 1,0 tundi. 14.12.2015 toimunud kohtuistungiks ettevalmistamine 1,0 h ja 14.12.2015 kohtuistungil esindamine 3.0, kokku 600,00 eurot, millele lisandub käibemaks 120,00 eurot, kokku koos käibemaksuga 720,00 eurot, Advokaadibüroo Aus ja Talu 05.01.2016 arve nr 371-K kohtuistungiks ettevalmistamine 0,5 h ja kohtuistungil esindamine 3,0 h, kokku 420,00 eurot, millele lisandub käibemaks 84,00 eurot,
2-15-10485
kokku koos käibemaksuga 504,00 eurot. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud tsiviilasja nr 215-10485 menetluses ja kostja ei ole käibemaksukohuslane Kostja palub juhindudes TsMS § 174 lg 1 kohtumenetluses kantud menetluskulud summas 1728 eurot (05.01.2016 taotluses esitatud kulu 1224,00 eurot + 504,00 eurot) kindlaks määrata ja mõista välja hagejalt kostja kasuks. 07.01.2016.a. esitas hageja taotlusele vastuväited, mille järgi menetluskulude nimekirjas viitab kostja enda lepingulise esindaja Advokaadibüroo Aus ja Talu arvele nr 337-K 01.09.2015, kuid eelnimetatud arve ei ole menetluskulude nimekirjale lisatud. Seetõttu jääb hagejale arusaamatuks, mis ajakulust ning tunnitasust lähtudes on kostja lepinguline esindaja kehtestanud õigusabikulu hinnaks 240 eurot (pluss km) hagimaterjalidega tutvumiseks ja vastuse hagiavaldusele koostamiseks. Seega eelnimetatud kulu ei ole detailselt näidatud nii, nagu nõuab seadus. Kostja ei ole esitanud kohtule ka arveid nr 343-K 15.09.2015 ja nr 369-K 16.12.2015, milledele viitab oma menetluskulude nimekirjas. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et menetluskulude nimekirjas avaldatud kulud tegelikkuses on kostja poolt asjas menetluskuludena kantud. Hagejal tekkisid õigustatud kahtlused ka arve nr 343K 15.09.2015 kostjale esitamises ja selle arve kostja poolt tasumises, kuna arve oli väidetavalt koostatud 15.09.2015, kuid kajastanud kostja lepingulise esindaja 1,5 tunnitööd kohtuistungil, mis peaks toimuma 22.09.2015 ehk tulevikus. Seda enam et 22.09.2015 kohtuistung kestis mitte 1,5 tundi, nagu väidab kostja, vaid 1 tund. Peale selle hageja ei saa nõustuda kostja lepingulise esindaja teenustasu määraga 120 eurot/h pluss km (mis on aritmeetiliselt arvestatud, lähtudes kostja poolt avaldatud ajakulust ja töö lõpliku maksumusest). Arvestades asja keerulisega leiab hageja, et käesolevas asjas esindamise tasuks võiks olla mitte rohkem, kui 100 eurot/h pluss käibemaks. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja taotluses nimetatud kulud on põhjendatud ja õigusabi taotluses nimetatud toimingud on olnud vajalikud, töötunni maksumus vastab keskmisele turuhinnale (120€/h). TsMS § 176 lg 6 alusel ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Võttes arvesse, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 120€, siis on materjalidega tutvumine ja hagile vastuse koostamine võtnud kostja lepingulisel esindajal aega 2 tundi, mis on mõistlik aeg arvestades seejuures asja mahtu. Kohtule ei ole tekkinud kahtlusi, et kostja oleks näidanud kulusid ebaõigetena, seetõttu ei ole kohus kostjalt dokumentide esitamist ka nõudnud. Kohus rahuldab kostja menetluskulude hüvitamise taotluse, so summas 1728 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.