1.Jätta Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi M. L., A. L., I. L. ja V. L. vastu 1 368,92 euro nõudes rahuldamata aegumise tõttu.
Lõpetada Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi L. I. vastu, kuna hageja on L. I. vastu hagist loobunud ja kohus võtab loobumise vastu.
3.Menetluskulud jäävad hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE
1.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis M. L. 21.02.2004. a õppelaenu saamiseks AS-ga SEB Pank (endise nimega AS Eesti Ühispank) õppelaenulepingu nr S040000559 ja 15.10.2004. a sõlmis õppelaenlepingule lisa nr 1. Lepingu alusel laenati laenusaajale 33 000 krooni (2 109,08 eurot), mis kanti laenusaaja kontole kahes osas: 23.02.2004. a summas 16 000 krooni (1 022,59 eurot) ja 15.10.2004. a summas 17 000 (1 086,50 eurot). Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele sõlmisid A. L., L. I., I. L. ja V. L. käenduslepingu tagamaks tulenevate kohustuste täitmist. Käendajad L. I. ja A. L. sõlmisid 21.02.2004. a limiteeritud käenduslepingu maksimumsummas 16 000 krooni (1 022,59 eurot), I. L. ja V. L. sõlmisid 15.10.2004. a limiteeritud käenduslepingu maksimumsummas 17 000 krooni (1 086,50 eurot). Käendajad vastutavad riigi ees solidaarvõlgnikena käenduse ja solidaarvastutuse sätete alusel.
2.Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Kui riik on kohustuse panga ees täitnud, tekib tal nõudeõigus kogu tema poolt tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas 11.06.2009. a kirjas laenusaajat ja 30.07.2009. a käendajaid võlausaldaja vahetumisest ning palus võlgnevus tasuda või taotleda maksegraafikut.
3.Kuna kostjad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, pöördus hageja 04.01.2010. a maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati laenusaaja ja käendajate vastu. Hageja võttis maksekäsu kiirmenetluse avalduse tagasi, kuna laenusaajale ei õnnestunud dokumente kätte toimetada ning käendajad esitasid nõudele vastuväited.
4.Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib laenusaaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõuab viivist 8% aastas. Käesoleval juhul ajavahemikus 12.07.2009. a kuni 11.10.2015. a on kogunenud viivist summas 452,21 eurot. Riigitagatise rakendamisel oli võlgnikul tasumata intressi summas 12,58 eurot. Seisuga 12.10.2015. a on hageja nõude suuruseks 1 368,92 eurot, mis tuleneb põhivõlast 904,13 eurot, intressist 12,58 eurot ning viivist 452,21 eurot.
5.Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 1 368,92 eurot, millest kostjatelt L. I.lt ja A. L.lt maksimaalselt 1 022,59 eurot ning kostjatelt I. L.lt ja V. L.lt maksimaalsest 1 086,50 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista viivis põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest (so 13.10.2015. a) kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
KOSTJATE VASTUSED
6.Kostja M. L. vastuse kohaselt ta hagiavaldust ei tunnista. Kostja viitab asjaolule, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses avalduse tagasi võtnud ning hagi jäeti rahuldamata. Kostja märgib, et hagi samade alustel samade poolte vahel esitamise tähtaeg on möödas. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega (tl 81).
2.Kostja V. L. vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista. Kostja viitab asjaolule, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses avalduse tagasi võtnud ning hagi jäeti rahuldamata. Kostja märgib, et hagi samade alustel samade poolte vahel esitamise tähtaeg on möödas. Kostja V. L. märgib, et juhul kui kohus leiab, et hagi on esitatud kehtiva seadusandlusega vastavuses, siis vaidleb kostja esitatud nõude vastu. Kostja on tasunud käenduslepingu nr 850275930480 alusel 17 000 krooni (1 086,50 eurot) pangale. Viimase makse teostas kostja 03.07.2008. a. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega (tl 82).
3.Kostja I. L. vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista. Kostja viitab asjaolule, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses avalduse tagasi võtnud ning hagi jäeti rahuldamata. Kostja märgib, et hagi samade alustel samade poolte vahel esitamise tähtaeg on möödas. Kostja I. L. märgib, et juhul kui kohus leiab, et hagi on esitatud kehtiva seadusandlusega vastavuses, siis vaidleb kostja esitatud nõude vastu. Kostja on koos V. L.ga tasunud käenduslepingu nr 850275930480 alusel 17 000 krooni (1 086,50 eurot) pangale. Viimase makse teostasid kostjad 03.07.2008. a. Kostja I. L. esitas maksekorraldused, millest nähtub, et kostjad V. ja I. L. on pangale tasunud alates 22.02.2007. a kuni 03.07.2008. a igakuiselt 1 000 krooni (63,91 eurot). Kostja on nõus kirjaliku menetlusega (tl 83-90).
4.Kostja L. I. vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista. Kostja leiab, et vastavalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Laenusaaja lõpetas võlgnevuse tasumise 04.05.2009. a. Hageja 30.07.2009. a kirja kohaselt kohustas võlgnevuse tasuma hiljemalt 02.09.2009. a. Pooled laenulepingus laenu tagasimakse graafikut kindlaks määranud ei ole seega, tuleb lähtuda aegumise algusest selle sissenõutavaks muutumisest, so alates 02.09.2009. a. Hagi on esitatud 13.10.2015. a, seega pärast nõude sissenõutavaks muutumist TsÜS § 146 lg 1 sätestatud kolme aasta tähtaega. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Alternatiivselt vaidleb kostja vastu intressi, viivise ja menetluskulude nõuetele, kuna nimetatud nõuded ei ole käenduslepinguga tagatud ning kostja ei vastuta kõrvalkohustuste eest. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega (tl 91-92).
5.Kostja A. L. vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista, kuna hageja on oma nõude maksekäsus tagasi võtnud ning kehtiva seadusandluse kohaselt ei esitanud õiget hagi tähtajaliselt (tl 93).
HAGEJA SEISUKOHT
6.Hageja esitas omapoolese seisukoha, milles selgitab kostjatele, et maksekäsu kiirmenetluses ei jäetud hageja avaldus rahuldamata, vaid hageja võttis maksekäsu kiirmenetluse avalduse
tagasi ning kohus jättis avalduse läbi vaatamata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega on hagejal õigus esitada hagi kohtusse kostjate vastu õppelaenuvõlgnevuse nõudes.
7.Hageja loobus hagist kostja L. I. vastu tulenevalt TsMS § 429 lg 1. Hageja on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest kostja L. I. osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Käesolev otsus käsitleb TsMS § 449 järgi ainult hagi aegumist.
9.Kui riik on täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 21 lg 2 järgi nõudeõigus laenusaaja vastu kogu krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Tegemist on seadusjärgse lepingulise nõude üleminekuga VÕS § 173 lg 1 mõttes ning uus võlausaldaja astub senise asemele. Riik täitis laenusaaja kohustuse 28.05.2009. a (tl. 40). Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses nõude aegumise kohta erisätteid ei ole ja seega tuleb asi lahendada kehtiva TsÜS alusel. Sisuliselt on õppelaen tavaline tsiviilõiguslik laenuleping, mille eripäraks on soodusintress (intressivahe katab riik) ja riigipoolne tagatus krediidiasutuse ees (RKTKo 3-2-1-178-10 p 20).
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Vastavalt TsÜS § 146 lg 1on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
11.Kohus loeb kostjate vastuses viidatud „uue hagi samadel alustel samade poolte vahel esitamise tähtaeg on möödas“ aegumise kohaldamise taotluseks. Kostjatel puuduvad juriidilised teadmised, et esitada aegumise taotlus, kus sõnasõnalt taotleda aegumise kohaldamist. Lausega „esitamise tähtaeg on möödas“ on kostjad väljendanud nõude aegumise kohaldamist.
12.TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsüS § 147 lg 1 lg 2). Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks.
13.Kostjad V. L. ja I. L. on hagejale käenduslepingust tulenevat kohustust täitnud alates 22.02.2007. a kuni 03.07.2008. a (tl 84-90). Hageja teavitas 11.06.2009. a laenusaajat M. L.t võlgnevuse tasumisest summas 14 343,48 krooni (916,72 eurot) hiljemalt 11.07.2009. a (tl 41) Hageja saatis 30.07.2009. a käendajatele teated, milles palub tasuda võlgnevus 14 375,35 krooni (918,75 eurot) koos maksekuupäeva intressidega hiljemalt 02.09.2009. a (tl 42-45).
14.04.01.2010. a esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse laenusaaja ja käendajate vastu. Pärnu Maakohtu 15.06.2010. a määrusega jäeti hageja avaldus läbi vaatamata, seoses sellega, et hageja võttis avalduse tagasi. (kohtumäärus jõustus 15.11.2010. a) (tl 46-52).
15.Kuna hagejale läks üle panga nõue kostja vastu laenulepingu alusel, ei tekkinud hagejal seaduse alusel uut nõuet kostja vastu. Seega on tegemist tehingust tuleneva nõude aegumisega. Järelikult aegus hageja nõue kostja M. L. vastu 31.12.2013. a kell 24.00. Hageja esitas haginõude kostja vastu 13.10.2015. a, st pea kolm aastat peale aegumistähtaja lõppu. Asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks aluse kohaldada kümneaastast nõude aegumist ettenägevat TsÜS § 146 lg-t 4. Samuti ei ole hageja esitanud asjaolusid, mis viitaks aegumise peatumisele. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub TsÜS § 144 järgi ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega puudub vajadus intressinõude aegumist eraldi käsitleda. Eelneva põhjal on hageja nõue kostja vastu tervikuna aegunud ja hagi tema vastu tuleb sel põhjusel jätta rahuldamata
16.Kohus leiab, et nõuded käendajate vastu on aegunud tulenevalt Riigikohtu 04.02.2015. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-153-14 (p 9), mille kohaselt nõuded käendaja vastu hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded võlgniku vastu.
17.Eelneva põhjal leiab kohus, et hageja nõue kostjate M. L., A. L., I. L. ja V. L. vastu on tervikuna aegunud ja hagi tuleb sel põhjusel jätta rahuldamata. TsMS § 449 lg 3 alusel on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle.
18.Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (RKTKo-d 3-2-1-101-07 p 11 ja 3-2-1-131-07 p 12).
19.Hageja esitas kohtule kostja L. I. vastu nõudest loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise L. I. vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
20.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Loobuda on võimalik kuni asja kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Hageja esitas 03.12.2015. a kohtule avalduse, mille kohaselt hageja loobub hagist kostja L. I. vastu.
21.Kohus selgitab hagist loobumise õiguslikke tagajärgi. Vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
22.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.