F. L. hagi A. I. vastu elatise nõudes. Hagihind 2 628 eurot. Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Kostja:
F. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx linn, xxxxx, e-post xxx) A. I. (isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, registrijärgne elukoht xxx, xxx xx, Saksamaa, xxxxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.F. L. hagi A. I. vastu elatise nõudes rahuldada osaliselt, vastavalt 09.09.2021 esitatud nõusolekule.
2.Välja mõista A. I.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja F. L. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis alates 05.07.2021 kuni 31.08.2021 (so kuni eksmatrikuleerimiseni) kogusummas 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot 70 senti (juulikuu eest 130,70 eurot /150:31=4,84x27 päeva/; augustikuu eest 150 eurot).
3.Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja F. L. arveldusarvele.
4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD
1.F. L. esitas Viru Maakohtule hagi A. I. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohasel on kostja hageja ema. Hageja õpib xxx xxxkeskuses ning seoses sellega soovib elatist. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 292 eurot kuus.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja A. I. esitas 03.08.2021 (allkirjastatud vastus saabus kohtusse 23.08.2021) kohtule vastuse hagile, milles teatab, et on võimeline maksma elatiseks 150 eurot kuus, majandusliku seisundi paranemise korral rohkem.
3.09.09.2021.a kohtunõudega palus kohus hagejat esitada kohtule seisukoht kostja A. I. 23.08.2021 vastuse suhtes, samuti menetluse edasise käigu suhtes (sh kompromissi sõlmimise ja/või tsiviilasja õigeksvõtuotsusega lahendamise osas).
4.Hageja esitas 09.09.2021 vastuse, milles nõustus täies ulatuses kostja poolt märgitud summaga, so 150 eurot kuus. Hageja palus menetluse lõpetada ja välja mõista elatis alates hagi esitamisest.
5.10.09.2021.a kohtunõudega palus kohus xxx xxxkeskusel teatada, kas F. L. jätkab õpinguid xxx xxxkeskuses, kui jah, siis millal on eeldatav kooli lõpetamise aeg? Kui ei, siis alates millisest kuupäevast on F. L. õpilaste nimekirjast välja arvatud (eksmatrikuleeritud)?
6.xxx xxxkeskuse 13.09.2021.a vastusest nähtub, et F. L. on alates 01.09.2021 direktori käskkirjaga nr xxx õpilaste nimekirjast välja arvatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, so vastavalt hageja poolt 09.09.2021 esitatud nõusolekule. Kohus, võttes arvesse, et kostja elukoht on Saksamaal, mille tõttu võib tsiviilasja menetlus põhjendamatult venida, ning lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ja poolte poolt esitatud vastustest, samuti sellest, et F. L. alates 01.09.2021 ei õpi, ei pidanud vajalikuks anda pooltele täiendavat tähtaega vastuste/seisukohtade esitamiseks ja/või eraldi lahendi aja määramiseks.
8.Vanemate õigused on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.
9.Sünnitunnistusest nähtub, et A. I. on F. L. ema. xxx xxxkeskuse 28.06.2021 tõendist nr. xxx nähtub, et F. L. õpib alates 22.01.2020 õppekaval „Puitkonstruktsioonide ehitus“ statsionaarses
õppes. Õpinguid alustas 22.01.2020, nominaalne õppeaeg 3 aastat, seega on õpingute lõpp jaanuar 2023. Hageja palus hagis välja mõista elatis summas 292 eurot kuus, 09.09.2021 vastuses nõustus hageja kostja poolt pakutud summaga 150 eurot kuus.
10.Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Täisealise lapse elatisenõude lahendamisel ei saa lähtuda PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimumsuuruse nõudest (mis on sätestatud alaealisele lapsele elatise väljamõistmise puhul). Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja ei ole kulude kalkulatsiooni kohtule esitanud. Kostja nõustus elatisega summas 150 eurot kuus, märkides, et ta veel ei tööta, kuid rahalise olukorra muutumise korral on ta nõus summa muutmisega.
11.Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada, PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).
12.Kostja märkis vastuses, et saab Töötukassalt 413 eurot ja see on tema ainuke sissetulek. Kostja esitas vastavasisulise tõendi, millest nähtub, et temale makstav toetus moodustab 413,84 eurot, tema ülalpidamisel on veel 2 alaealist last. Kostja perekonnale (kostja, tema abikaasa ja 2 last) makstav toetus moodustab alates septembrist 2021 1 140,70 eurot.
13.xxx xxxkeskuse 13.09.2021 vastusest nähtub, et F. L. on alates 01.09.2021 direktori käskkirjaga nr. xxx õpilaste nimekirjast välja arvatud. Seega leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates 05.07.2021 (hagi on esitatud 29.06.2021 ning hageja palus välja mõista elatise alates hagi esitamisest, siis kuulub elatis väljamõistmisele alates hageja täisealiseks saamisest, so alates xx.xx.2021, kuni nimetatud ajani on elatis väljamõistetud 18.04.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr.xxx) summas 150 eurot kuus, kuni F. L. eksmatrikuleerimiseni.
14.F. L. on õpilaste nimekirjast välja arvatud 01.09.2021, seega kuulub elatis väljamõistmisele perioodi 05.07.2021 kuni 31.08.2021 eest alljärgnevalt: Perioodi 05.07.2021-31.07.2021 eest kogusummas 130,70 eurot (150/31 päevaga = 4,84 eurot päevas; 4,84x27 päeva = 130,68 eurot, ümardatult 130,70 eurot); Perioodi 01.08.2021- 31.08.2021 summas 150 eurot; kokku summas 280,68 eurot. Kuna F. L. on 01.09.2021 õpilaste nimekirjast välja arvatud, siis puudub seadusest tulenev alus elatise väljamõistmiseks alates 01.09.2021. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et oleks alates 01.09.2021 asunud õppima teise õppeasutusse.
15.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100; toodud õiguslikel alustel osaliselt. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
17.Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud poolte menetluskulud, kui nad olid tekkinud, lähtuvalt TsMS § 163 lg 1, § 164 lg 1 poolte endi kanda.
Helgi Vinni Kohtunik /digitaalallkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.