2.Välja mõista XXX XXX kasuks võlgnevus summas 1912 (üks tuhat üheksasada kaksteist) eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud XXX kanda.
2.Välja mõista XXX menetluskulu, so riigilõiv summas 325 eurot XXX kasuks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 12. jaanuaril 2016. a. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.XXXesitas 19.12.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 5776,06 euro saamiseks. 27.04.2015.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti XXX(XXX) hagi XXXja XXXvastu 5776,06 euro nõudes üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohtu 30.04.2015 määrusega keelduti XXXhagi XXXja XXX vastu võlgnevuse nõudes menetlusse võtmisest ning tsiviilasi nr 2-14-39532 anti kohtualluvuse järgi menetlemiseks üle Harju Maakohtule.
3.Harju Maakohtu 26.05.2015 määrusega jätkati XXX(XXX) avalduse menetlemist hagimenetluses ning kohustati avaldajat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis.
4.05.06.2015 esitas hageja XXXHarju Maakohtule hagiavalduse ning 08.06.2015, 30.06.2015 ja 07.07.2015 täpsustatud hagiavaldused XXXja XXXvastu võlgnevuse summas 3 824, 45 euro saamiseks.
5.Harju Maakohtu 08.07.2015 määrusega võeti hagi menetlusse.
6.Harju Maakohtu 06.10.2015 määrusega jäeti hagi võlgnevuse summas 1912, 45 eurot saamiseks TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata ning jätkati tsiviilasjas menetlust hageja nõude, so võlgnevuse summas 1912 euro osas. Sama määrusega anti pooltele tähtaeg seni esitamata taotluste, tõendite ja õiguslike seisukohtade/vastuväidete esitamiseks. Kohtumäärus on jõustunud. Kohtu poolt antud tähtajaks pooled täiendavaid seisukohti i esitanud.
7.Harju Maakohtu 14.12.2015 otsusega (tagaseljaotus) rahuldati hagi kostja XXXosas TsMS § 407 alusel ning kostjalt XXXmõisteti hageja XXXkasuks õppelaenulepingu nr XXXkäenduslepingu regressnõudest tulenev võlgnevus summas 1912 eurot. Menetluskulud jäeti XXXkanda ning XXXmõisteti välja hageja menetluskulu, so riigilõiv summas 325 eurot.
8.Harju Maakohtu 15.12.2015 määrusega jätkati tsiviilasja nr 2-14-39532 menetlemist kirjalikus menetluses kuna tsiviilasjas oli lahendamata hagi kostja XXXosas ning määrati pooltele tähtaeg menetluskulude nimekirja ja sellele lisatavate dokumentide esitamiseks. Kohus teatas ka, et teeb otsuse tsiviilasjas nr 2-14-39532 avalikult teatavaks 12.01.2016 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei kaudu. Kohtu poolt määratud tähtajaks esitas hageja avalduse menetluskulude osas koos kulusid tõendavate maksekorraldustega. Kostja kohtule menetlusdokumente ei esitanud. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
9.Hagiavalduse kohaselt esitas Haridus- ja Teadusministeerium sissenõdjana 18.09.2014 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks on Pärnu Maakohtu 13.08.2013 otsus nr 2-13-20462, täitemenetluse läbiviimiseks täiteasjas 023/2014/1446. Nõude sisuks on XXXõppelaenulepingu nr XXXalusel tekkinud võlgnevus. Kogu summa, so 5736, 67 eurot võttis kohtutäitur maha hageja arveldusarvelt perioodil 05.11.2014-20.11.2014. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt tema arveldusarvelt mahavõetud summast 2/3 väljamõistmist, so summas 3 824.45 eurot.
10.Kostja hagile vastust esitanud ei ole, on üksnes esindaja vahendusel taotlenud vastamistähtaja pikendamist, mille kohus on rahuldanud (tl 72-74), kuid peale kohtu poolt antud täiendavat tähtaega ega hilisemas menetluses omapoolset seisukohta hagile esitanud ei ole. Kostja on menetluses tasunud 19.08.2015 hagejale 1912.45 eurot selgitusega „õppelaen“ (tl 82-83). Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
11.Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud nõudega ning tõenditega, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Kuigi TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest ning käesolevas asjas ei ole kostja vastuväiteid hagile esitanud, on kostja siiski menetluses osalenud seeläbi, et on taotlenud vastamiseks antud tähtaja pikendamist/kompromissi läbirääkimiste võimaldamist ning tasunud osaliselt hageja nõude. Seega peab kohus vajalikuks käesolevas asjas siiski esitada ka põhjendused hageja poolt esitatud nõude osas.
14.Hageja on esitanud kohtule hagi, mille kohaselt nõuab kostjalt (kaaskäendajalt) võlgnevuse tasumist regressnõude korras tulenevalt XXXja AS Hansapank vahel sõlmitud õppelaenulepingust nr XXX(tl 24-25) ning käenduslepingust (tl 26). Õppelaenulepingu järgse võlgnevuse sissenõudmiseks on avaldaja Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtusse ning Pärnu Maakohtu 13.08.2013 kohtumäärusega (maksekäsk) on avaldaja kasuks võlgnevus võlgnikelt, so XXX, XXX ja XXXsolidaarselt välja mõistetud (tl 44-45). Pärnu Maakohtu 13.08.2013 kohtumääruse (maksekäsk nr 2-13-20462) ja sissenõudja Haridus-ja Teadusministeeriumi avalduse alusel on alustatud võlgnevuse sissenõudmiseks võlgnikelt täitemenetlus täitesjas nr 023/2014/1446. Hageja arveldusarvelt on võlgnevus koos täitemenetluse kuludega kinni peetud ning täitemenetlus täiteasjas nr 023/2014/1446 kohtumääruse nr 2-13-20462 täitmiseks, on lõpetatud TMS § 48 lg 1 p 3 alusel, so kui nõue on kohtutäituri vahendusel täielikult rahuldatud (tl 46-48). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 150 kohaselt kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse
solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja võlausaldaja ees solidaarselt vastutatavd võlgnikud. Hageja on võlausaldaja nõude täies ulatuses läbi täitemenetluse täitnud.
15.VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 69 lg 6 sätestab, et kui mõni solidaarvõlgnik ei ole talle langevat osa kohustusest kohustuse täitnud solidaarvõlgniku suhtes täitnud, kannavad täitmata jäänud osas kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ja ülejäänud solidaarvõlgnikud vastutust võrdeliselt neile langeva kohustuse osaga. Neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud solidaarvõlgniku vastu. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja(te) näol tegemist solidaarvõlgnikega, kes peavad omavahelistes suhetes täitma kohustuse võrdsetes osades ning solidaarkohustuse täitnud hagejale läheb üle võlausaldaja nõue kostja(te) vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Seega on hagejal õigus nõuda kostja(te)lt enda poolt täidetud kohustuse täitmist 2/3 tasutud summa ulatuses, käesoleval juhul summas 3 824.45 eurot, kuna hagejalt on läbi täitemenetluse sisse nõutud 5 736,67 eurot. Hageja ongi eelnimetatud summas kostjatelt solidaarselt võlgnevuse tasumist nõudnud. Menetluses on kostja XXXtasunud hagejale 1912.45 eurot (tl 82-83), mis aga ei vabasta kostjat ülejäänud nõudesumma tasumisest tulenevalt VÕS §-st 69. Ka see, et kostja XXXosas on kohus käesolevas tsiviilasjas teinud tagaseljaotsuse ei ole aluseks kostjalt XXXvõlgnevuse sissenõudmata jätmiseks. Hagejal on õigus võlgnevuse tasumist nõuda kostjatelt solidaarselt 1912 euro ulatuses.
16.Eeltoodust tulenevalt, on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 1912 eurot.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on avaldanud, et tema menetluskuludeks on tsiviilasjas tasutud riigilõiv kokku summas 425 eurot, mille kohta on esitanud maksekorraldused, so 02.06.2015 tasutud riigilõiv summas 251.72 eurot (täiendav riigilõiv hagilt) ning 19.12.2014 tasutud riigilõiv summas 173.28 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv) (tl 104-105). Hagi menetlusse võtmisel oli hagihind käesolevas asjas 3824.45 eurot, millelt kuulus Riigilõivuseaduse alusel tasumisele riigilõiv summas 325 eurot. Seega, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagihinnalt tasumisele kuuluv riigilõiv, so 325 eurot. Väljamõistmata riigilõivu, so 100 euro osas, on hagejal õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel kohtule avaldus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
18.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.