Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2021.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-13560
Tsiviilasi
M. K. hagi D. K. vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
5906,88 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M. K. (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja: V. K. Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Gert Kasekivi (e-post [email protected]) Kostja: D. K. (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: M. S.-K. (e-post xxx ) kirjalik menetlus
esindajad
Menetluse liik
igakuiselt üüri 210 000 rubla, mis on 2 365,5 eurot. Seega lapse isa igakuine sissetulek on üle kolme tuhande euro. Kostja on ajavahemikus 17.09.2019 – 17.09.2020 elatisena maksnud kokku 2 357,37 eurot. Kostja poolt tasutud summa teeb ühe kuu kohta 196,44 eurot, mistõttu on ta elatisena maksnud iga kuu kohta 459,88 (656,32 – 196,44) euro võrra vähem, kui on seadusega ette nähtud. Eeltoodust tulenevalt on hagejal tagasiulatuvalt elatise maksmise nõue kostja vastu summas, mis ei ole väiksem kui 3870,72 eurot. Kuna hageja viibis seoses ema haiglaraviga isa juures kuupäevadel 02.09-05.09, 09.09-12.09, 30.09-03.10, 07.10-10.10, 14.10-17.10, 21.10-24.10, 11.11-14.11, 18.11-21.11, 25.11-28.11, 02.12-05.12, 13.01-16.01, 20.01-23.01, 28.01-31.01, 03.02- 06.02, 19.02-22.02, 25.02-12.03, 20.04-26.04, 07.05-16.05, 03.07–18.07, mis teeb kokku 109 päeva, nõuab hageja tagasiulatuva elatise maksmist 256 päeva eest, s.o 3870,72 (256 x 15,12) eurot arvestades tasumata elatise päeva määraks 15,12 eurot (459,88 x 12 : 365 = 21,58). Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis 656,32 eurot alates 17.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28.07.2032 ning elatis tagasiulatuvalt alates 17.09.2019 kuni 16.09.2020 kokku summas 3 870,72 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivis vastavalt VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud viivise määrale tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise summalt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni selliselt, et viivis mõistetakse välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata ning märkis esmalt, et mõlema poole alalise viibimis(elu)kohaks on Vene Föderatsioon ning käesolevale vaidlusele kuulub kohaldamiseks mitte Eesti siseriiklik seadusandlus, vaid Vene Föderatsiooni seadusandluse õigusnormid ülalpidamise kohustuse ja selle ulatuse reguleerimise valdkonnas. Kostja ainsaks sissetulekuks on Vene Föderatsiooni Juriidiliste isikute riikliku ühisregistris registreeritud OOO (OÜ) X saadav töötasu keskmiselt 78104,9 rubla. Hageja väide kostja poolt täiendava tulu saamisest suuruses 2 337,3 eurot korteri aadressil xxx üürileandmisest on tõendamata ning väär. Kostja kasutab korterit enda, oma noorema poja M. K.i ning poja ema A. Š. elamiseks. Kostja leibkond koosneb kahest täisealisest ning ühest alaealisest lapsest, kelle ülalpidamise kohustus lasub ka kostjal. Kuna kostja noorema lapse ema praegusel ajal ei tööta lapse eest hooldamise tõttu, kannab uue perekonna kulud kostja üksi. Sel põhjusel on ekslik hageja poole väide selle kohta, et kostja elujärg on keskmisest oluliselt parem. Tegelikult õnnestub kostjal kuludega toime tulla vaid oma ema ehk hageja isapoolse vanaema L. K. abil. Kostja arvates on hageja emapoolne hageja ülalpidamise korraldamine ebamõistlik, ei vasta vanemate (ja eeskätt kostja võimalustele) ning ka lapse tegelikele vajadustele. Ebaselge on lasteaia kuutasuga 50 000 rubla külastamise vajadus, kui igakuine maksumus riiklikus lasteaias moodustab vaid 1219,70 rubla, kusjuures sellise lasteaia puhul on ettenähtud ka lasteaia tasu hüvitamine. Kostja väitel tasu hageja poolt külastatava lasteaia eest ületab tunduvalt ka teiste sarnaste, samu teenuseid pakutavate eralasteaedade tasusid. Hagis pole selgitanud välismaal eluaseme kulude
suuruses 1 378,80 eurot igakuiselt kandmise vajadust olukorras, kus neid kulusid oleks võimalik vältida, kasutades elamiseks hageja emale Eestis kuuluvat korterit. Ilmselgelt on ülepaisutatud kulud riietele ning jalanõudele ning kindlasti on ebavajalik kulu lapsehooldajale. Pandeemia tõttu pole käesoleval ajal vajalik ka kulu reisimiseks. Hokiga alustas hageja tegelemist kostja algatusel, kes on sõlminud selleks ka lepingu hokiklubiga ja just nimelt kostja teostab tasud klubile. Ka leping lasteaiaga oli sõlmitud, hageja ema nõudel, kostja poolt, kes teostab ka regulaarselt tasud selle lepingu raames. Kohtu põhjendused
normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
suurusele, siis tuleb kohtul järgnevalt hinnata hageja igakuiste kulude põhjendatust ja vajalikkust. 7.1 Hageja on välja toonud eluasemekulud kokku summas 342,50 eurot kuus, mis koosneb üürist. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud ka üürilepingu, mille p 4.1 kohaselt moodustab igakuine üür 100 000 rubla (kd I lk 13-16). Kuna korteris elab neli inimest, siis moodustab hageja kulu üürist 25 000 rubla (100 000 /4) ehk ca 289 eurot. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega saab kulusid eluasemele pidada vajalikuks ja mõistlikuks 289 euro ulatuses. Kostja ei ole tõendanud, et Eestis elades oleks hageja eluasemekulu väiksem. 7.2 Hageja on märkinud toidukuludeks 67,86 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kuna toidukulud on eluliselt usutavad, siis ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata ka hageja poolt esitatud kuludokumente seoses toidukuluga (kd I lk 17-84). Kohus loeb toidukulud mõistlikuks ja põhjendatuks seega 67,86 euro ulatuses. 7.3 Hageja on välja toonud lasteaiakuludeks 449,59 eurot ning esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt hageja käib tasulises eralastaias, mille iga-aastane ülemineku- ja sisseastumistasu on 25 000 rubla (kd I lk 85-91). 2020 on kostja tasunud kokku 390 000 rubla (kd III lk 1), seega loeb kohus keskmiseks igakuiseks kuluks 32 500 rubla, millele lisandub ca 2083,33 rubla igakuise ülemineku- ja sisseastumistasu eest, s.o kokku 34 583,33 rubla ehk ca 400 eurot. Hageja poolt esitatud käsunduslepingud kuupäevadega 01.09.2020 ning 28.08.2020 ei tõenda iseenesest täiendavalt lasteaia tasude maksmist, samas tulenevad nimetatud kohustused sõlmitud lepingust (kd I lk 92, 93). Samas ei ole hageja tõendanud, miks kasutatakse eralasteaiateenuseid, mis on kallimad riiklikust lasteaia teenusest. Hageja esitatud väide selle kohta, et tal puudub võimalus minna riiklikku või kohaliku omavalitsuse poolt hallatavasse lasteaeda on jäänud tõendamata. Kostja esitatud tõendi kohaselt moodustab igakuine maksumus riiklikus lasteaias täispäeva rühma eest 1219,70 rubla ja pikapäeva rühma eest 1275,70 rubla s.o ca 15 eurot kuus (kd I lk 181, 182). Seega loeb kohus põhjendatud lasteaiakuluks kokku 15 eurot. 7.4 Hageja on märkinud lapsehoidjakuluks 45,43 eurot kuus ning selgitanud, et ühes kuus kasutatakse lapsehoidjateenust hageja huvides ca 4 tundi. Hageja on esitanud tõenditena ka kulu kandmise kohta dokumente (kd II lk 102-108, kd III lk 2-6). Kohtu hinnangul ei nähtu aga esitatud kuludokumentidest, et tegu oleks hagejaga seotud kuludega. Osadest tšekkidest ei ole tuvastatav makse teostaja, saaja ega eesmärk ning osadel puudub ka makse teostamise aasta. Samuti märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud lapsehoidja teenuse vajadust. Puuduvad tõendid, et last ei saaks vajadusel hoida kostja või hageja
vanavanemad. Kostja on m.h oma menetlusdokumentides selgitanud, et on valmis tegelema lapsega mistahes ajal. Seega ei ole lapsehoidjakulud põhjendatud. 7.5 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Samas märgib kohus, et hagejal on võimalus ka valida, millisest poest ning millise hinnaga asju osta. Seega on kohtu hinnangul nimetatud kulu põhjendatud 50 euro ulatuses. Kuna riiete ja jalanõude kulud on eluliselt usutavad, siis ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata ka hageja poolt esitatud kuludokumente seoses nimetatud kuluga (kd I lk 94-100, kd II lk 109125, kd III lk 7-18). 7.6 Hageja on välja toonud kulud seoses treeningute ja hobidega, s.h hokitrenni kulu 81,34 eurot, ujumise kulu 46,85 eurot ning male 24,28 eurot. Kohus asub seisukohale, et igasugune sportlik treening ning hobidega tegelemine on lapsele kasulik ja arendav. Seega ei saa hokitrennis, ujumises ja males käimist iseenesest pidada ebavajalikuks. Hageja on esitanud tõendid hokitrenni kulu kandmise kohta, millest nähtuvalt on igakuine hokitrenni tasu 6630 rubla (kd II lk 126-127, kd III lk 19-20). Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et hokitrennis osalemisega kaasneb kulu ka varustusele. Nimetatu kohta on hageja esitanud kohtule tõendina uiskude ostuarve summas 6380 rubla (kd II lk 128, kd III lk 12), mis tuleb jagada 12 kuuga. Nimetatud tõendite kohaselt on hokitreeningute kuluks kokku seega igakuiselt 7161,67 rubla, s.o ca 81,34 eurot. Samuti on hageja esitanud tõendid selle kohta, et hageja käib ujumas ja on liitunud spordiklubiga OOO „X“ (kd II lk 129-132, kd III lk 22-25). Aastakaardi maksumuseks 2020 oli 49 500 rubla, mis on 562,22 eurot (kd II lk 133, 134). See teeb ühe kuu maksumuseks 46,85 eurot. Male kursustel osalemise kohta on hageja esitanud tõendina käsunduslepingud selle kohta, et hageja käsundab kolmandat isikut tasuma male tundide eest (kd III lk 56-57). Nimetatud tõendid aga ei kinnita, et hageja oleks male tundides osalenud ning et male tundide eest oleks ka reaalselt tasutud. Seega ei pea kohus male kursuste tasu põhjendatuks. Seega on treeningute kulu põhjendatud kokku summas 128,19 eurot. 7.7 Hageja on märkinud transpordikuluks kokku 40,46 eurot ning selgitanud, et hageja lasteaed asub 2 km kaugusel hageja elukohast. Hageja ema sõidab seda vahet autoga 4 korda päevas 5 päeva nädalas, mis teeb 8 km päevas, 40 km nädalas ja 160 km kuus. Arvestades, et lasteaed on reeglina 9 kuud aastas, teeb see aasta peale 1440 km. Hageja hokitrenn asub 3 km kaugusel hageja elukohast. Hageja ema sõidab autoga seda vahet 3 korda nädalas, mis teeb 12 km päevas, 36 km nädalas ja 144 km kuus. Aasta peale kokku on see 1728 km. Hageja ujumistrenn asub 3 km kaugusel hageja elukohast. Hageja ema sõidab seda vahet autoga 3-4 korda nädalas, mis teeb 6 km päevas, 24 km nädalas ja 96 km kuus. Aasta peale on see kokku 1 152 km. Hageja käib autoga Eestis vähemalt 3 korda aastas (mai 2020, oktoober 2020 ja jaanuar 2020). Peterburist Tallinnasse on 369 km, mis teeb edasi-tagasi vahemaaks 738 km ja aastaseks kilometraažiks 2214 km. Kuna hageja käib Eestis koos ema ja vennaga, on hageja jaganud selle kulu 3 vahel, mis teeb 738 km. Hageja läbib aastas autoga mitte vähem kui 5 058 km, mille keskmine kütusekulu on 8l/100 km kohta. Selliselt on kasutatava kütuse koguseks 404,64 liitrit, mille maksumuseks on 485,57 (404,64 x1,2)
eurot. Jagades saadud kulu aasta peale, on ühe kuu bensiinikuluks ca 40,46 eurot. Hageja on esitanud ka tõendeid kütusekulu kohta (kd II lk 136-145, kd III lk 28-30). Kohus peab iseenesest usutavaks, et teatud transpordikulud võivad igakuiselt tekkida, kuna vajalik on sõita lasteaeda, trenni ning aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite autoga, millest tulenevalt saab elatise alla lugeda ka kütuse kulu. Samuti on kohus seisukohal, et igakord ei ole mõistlik ühistransporti kasutada. Samas ei ole eluliselt usutav, et autot kasutatakse ainult lasteaias ja trennis käimiseks ning kohus eeldab, et samal ajal võib olla vajalik ühendada sama marsruut ka tööl/poes jms käimiseks. Seega tuleb ka nimetatud kulud jagada vähemalt 2-ga. Samuti ei ole hageja tõendanud, et aastas läbitakse autoga üle 5000 km. Kohtu hinnangul võib seega põhjendatud kütusekuluks lugeda kokku ca 20 eurot. 7.8 Hageja on välja toonud kulud meelelahutusele 30,50 eurot, reisimisele 18,86 eurot ning mänguasjade ja raamatute kulu 115,43 eurot. Hageja on välja toonud, et käib regulaarselt emaga teatris, mängutubades, spordiringides, kultuuriüritustel, festivalidel, kontsertidel, spas ning on esitanud kohtule ka sellekohaseid tõendeid (kd II lk 146-157). Esitatud tõendite kohaselt on hageja meelelahutuse kulu 5 kuu peale kokku on 29 500 rubla (335,06 eurot) ja 31 eurot, mis kokku moodustab 366,06 eurot. Kohtu hinnangul on igasugune nimetatud meelelahutus arendav nii kultuuriliselt, hariduslikult kui ka sotsiaalselt. Samas pakuvad palju meelelahutuskohad alaealistele lastele ka soodustusi ning pakutav meelelahutus lapsele ei pea olema alati tasuline. Samuti ei ole vajalik igakuiselt osaleda kultuuriüritustel, festivalidel ning käia spas. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks meelelahutuskuluks 20 eurot. Samuti on kohtu hinnangul mänguasjade ja raamatute kulu summas 115,43 eurot ülepaisutatud. Kuigi hageja on esitanud nimetatud kulude tõendamiseks pileteid ja maksedokumente (kd II lk 170-193, kd III lk 31-35, 42 pöördel kuni 55), siis leiab kohus, et iga kuu ei ole vajalik osta lapsele uusi raamatuid ja kalleid mänguasju. Kohus peab mõistlikuks kuluks 20 eurot. Reisimise kulu summas 18,86 eurot ei pea kohus põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab iga vanem vastavalt oma võimalustele valida, kas, kuhu ja millise summa eest reisima minnakse. Seega ei ole põhjendatud nimetatud kulu jagada teise vanemaga. Samuti märgib kohus, et reisimine ei ole ka hädavajalik hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Seega on kokku nimetatud kulud põhjendatud 40 euro ulatuses. 7.9 Hageja on märkinud tervishoiu – ja hügieenikuluks kokku 39,94 eurot ning esitanud selle kohta maksedokumente (kd II lk 158-169; kd III lk 36-42). See, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ja vitamiine ning külastada hambaarsti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti on eluliselt usutav, et lapsed tarvitavad ka hügieenitooteid (nt pesemistarbed). Samas ei ole hageja esitanud tõendeid, et tal oleks vaja igakuiselt osta kalleid retseptiravimeid. Hageja poolt esitatud apteegi maksedokumendid tõendavad üksnes ravimite ja vitamiinide ostmist, kuid ei tõenda, et nimetatud on olnud vajalikud hagejale. Kohus peab põhjendatud tervishoiu – ja hügieenikuluks kokku 20 eurot.
7.10 Seega on hageja igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud kokku ca 630 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 315 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta tasuks käesoleval ajal regulaarselt mõne hageja põhikulu eest.
Baby Clubi külastamine 6 325 rubla (kd III lk 99-103); mobiilside 60 rubla ning mänguasjad ja muud arendavad esemed nooremale lapsele 3000 rubla. Lisaks tasub kostja hagejale ülalpidamiseks 25 000 rubla ning hageja kindlustuse 124,85 rubla (kd III lk 110111). Seega on kostja igakuised väljaminekud (v.a hagejale makstav elatis) kokku 92 009,85 rubla. Arvestades, et kostja elukaaslase igakuised sissetulekud moodustavad 6994,56 rubla, siis jääb kostja kanda pere igakuistest kuludest (s.h nii enda, kui ka oma teise lapse kulud) kokku summas 85 015,29 rubla (92 009,85- 6994,56). Kuna kostja keskmine igakuine sissetulek on 126 042,23 rubla ning tema kanda on väljaminekud summas 85 015,29 rubla, siis jääb kostjale üle 41026,94 rubla, s.o ca 470 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on majanduslikult suuteline tasuma hagejale elatist igakuiselt summas 315 eurot, ilma et tema enda või tema teiste ülalpeetavate olukord muutuks vähemkindlustatumaks kui hagejal. Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole töövõimetu ega varatu ning kostjal on ka võimalik enda igakuiste kulude osas osaliselt kokku hoida (nt riided, sideteenused). Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise täiendavaks vähendamiseks. Elatist ei ole põhjendatud vähendada ka üksnes seetõttu, et kostjal või tema elukaalasel on korterivõlgnevus ja laenukohustusest tulenev võlgnevus. Samuti kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
10.1 Kohus käsitleb 09.12.2020 esitatud nõude vähendamist osalise loobumisena. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused hagist osalise loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus tagasiulatuva nõude osas summas 583,68 eurot (3870,72 3287,04) lõpetada. 10.2 PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). 10.3 Perioodil 17.09.2019 kuni 16.09.2020 tuli kostjal hagejale tasuda elatist kokku 3780 eurot (315 x 12). Hageja on märkinud, et nõuab tagasiulatuva elatise maksmist 256 päeva
eest, kuna hageja ema viibis teatud perioodil haiglas, mil hageja viibis isa juures. 256 päeva eest moodustab elatis kokku 2651 eurot (3780/365 * 256). Hageja on 09.12.2020 esitatud dokumendis kinnitanud, et kostja on tasunud tagasiulatuva perioodi eest kokku 3188,26 eurot (kd II lk 6 pöördel). Seega on kostja tasunud rohkem põhjendatud tagasiulatuva elatise nõude suurusest ning tagasiulatuva elatise väljamõistmine, s.h viivise väljamõistmine tagasiulatuva elatise summalt, ei ole põhjendatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.