Sxxxxx Rxxxxxxxxx hagi VxxxxxRxxxxxxxxx vastu elatise nõudes 2628 eurot
Hagi hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Sxxxxx Rxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond); Hageja seaduslik esindaja: Ixxx Rxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx maakond; telefon xxxxxxx, e-post: Kostja: Vxxxx Rxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx maakond; telefon xxxxxxx, e-post: Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista Vxxxx Rxxxxxxxxxxx välja elatis hageja Sxxxxx Rxxxxxxxx kasuks perioodi eest alates 09.12.2019. a kuni 23.08.2021 summas 3515,16 eurot.
3.Vxxxx Rxxxxxxxxx poolt perioodil 01.05.2021-03.08.2021.a tasutud summa 1250 euro ulatuses lugeda elatise maksmise kohustus täidetuks ja tasumisele kuulub elatis 2265,16 eurot.
4.Mõista Vxxxx Rxxxxxxxxxxx välja elatis hageja Sxxxxx Rxxxxxxxx ülalpidamiseks alates 24.08.2021.a summas 57,55 eurot kuus kuni Sxxxxx Rxxxxxxxxx täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxxx.a.
5.Elatis tasuda iga kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja IxxxxRxxxxxxxx arveldusarvele nr EE852200001101555398, märkides selgituseks „Sxxxxx elatis“.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Jätta menetluskulude suurus rahaliselt kindlaks määramata, sest hagejal puuduvad menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.09.12.2020. a esitas hageja Sxxxxx Rxxxxxxxg seadusliku esindaja vahendusel Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi (tl 1-3) Vxxxx Rxxxxxxxxx vastu elatise nõudes. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas, seejuures on hageja igakuised kulud kokku 720 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt tagasiulatuva elatise välja mõistmist ühe aasta eest. Hageja esindajal puudub igasugune vara. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2.11.12.2020. a edastati hagiavaldus kohtualluvuse korras lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale (tl 6).
3.Tartu Maakohtu 17.12.2020. a määrusega võeti hagi menetlusse ja kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjale toimetati menetlusdokumendid kätte politsei kaasabil 19.02.2021. a (tl 15-16).
4.Kostja esitas 05.03.2021. a oma kirjalikud seisukohad hagiavaldusele (tl 19-24). Kostja märgib, et ta ei ole last hüljanud ning on teda materiaalselt toetanud vastavalt võimalustele. Makseid on kostja hageja ülalpidamiseks teinud sularahas ning täna on neid kostja hinnangul raske tõendada. Kostja töötab OÜ-s xxxxxxx (ühisvara hageja seadusliku esindajaga), kust ta palka ei saa. Juhatuse liikmena ei saa aga töötuna arvele võtta. Uut töökohta ei ole kostjal võimalik soetada terviseprobleemide tõttu. Kostja sissetulekuks on puudega inimese toetus ning kohalik omavalitsus toetab kahekümne euroga. Kostja vara hulka kuulub sõiduauto Nissan, mis aga on väärtusetu, samuti arvelt maha võetud veoauto MB ja traktor T40. Kostja nimele on vormistatud ka mootorratas, kuid tegelikkuses on see müüdud viis aastat tagasi. VxxxxxRxxxxxxxxx ja Ixxx Rxxxxxxxxx ühisvaraks on veel ehitusjärgus maja. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega.
5.Kohus esitas 25.03.2021. a TsMS § 392 korras pooltele selgitused (tl 26).
6.06.04.2021. a kohtule esitatud seisukohas (tl 28) tõi hageja esindaja välja, et kostja tasus hagejale 2018. a 12 kuu jooksul 1390 eurot, 2019. a 12 kuu jooksul 350 eurot (ühe kuu kohta 29,17 eurot) ning 2020. a 12 kuu jooksul kostja makseid teinud ei ole. Hageja ei esitanud varem elatisenõuet seetõttu, et oli hõivatud oma elu ümberkorraldamisega ning lähedase tervis halvenes. Hageja esindaja võttis aastatel 2017-2018 korduvalt kostjaga ühendust, et tuletada meelde tema kohustusi hageja ees. Kostja ei ole nelja aasta jooksul hageja osas mingit hoolivust üles näidanud. Hageja seaduslik esindaja on taganud (puudega) lapsele kõik eluks vajaliku. Kostjal on olemas kõik võimalused sissetuleku teenimiseks. Hageja ei soovi kompromissile minna, kuna ei usalda kostjat. Hageja jääb hagiavalduses toodu juurde, et
hageja igakuised kulud on 720 eurot ja seega ühe vanema osa 360 eurot. Tagasiulatuva elatise väljamõistmist soovitakse ühe aasta eest.
7.Maksu- ja Tolliamet esitas 04.06.2021. a kohtule maksuandmete tõendid Ixxx Rxxxxxxxxx ja VxxxxxRxxxxxxxxx kohta (tl 38-39; 41). 09.06.2021. a saabus kohtule Sotsiaalkindlustusameti vastus (tl 52).
8.08.06.2021. a kirjaga (tl 49) määras kohus pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
9.Samal päeval, s.o 08.06.2021. a toimunud telefonivestluses kinnitas hageja seaduslik esindaja kohtule, et hagejal ei ole seoses puudega lisakulusid. Hageja on nõus ka väiksema elatisega, s.o 584/2. Esindaja osundas, et hageja saab igakuiselt töötukassast 469,03 eurot, puudetoetust 41,68 eurot ning peretoetust 60 eurot. Hageja esindaja hinnangul võiks elatisesumma olla umbes 200 eurot kuus, siis on arvestatud ka peretoetusi. Hageja seaduslik esindaja esitas 16.06.2021. a kohtule täpsustatud väljavõtte hageja kululiikidest (tl 58).
10.21.06.2021. a esitas kostja kohtule omapoolse seisukoha (tl 62-63). Kostja ei ole nõus tagasiulatuva elatise maksmisega. Kostja kinnitusel ei vasta tõele hageja esitatud summad elatise tasumise kohta 2019. a 350 eurot ning 2020. a 0 eurot. Hageja transport ei saa olla nii kallis, kui see on kohtu ette toodud. Koolivaheaegadel ei saa olla sellist kulu transpordile. Lisaks remonditi hageja xxxxxxxx kodus remont hageja esindaja isa raha eest, kuigi elamine remonti ei vajanudki. 2020. a jättis kostja hageja sünnipäeval viimase kingikotti ümbriku suure summa rahaga. Kostja on alustanud maksete tegemisega läbi panga. Samu seisukohti kordas kostja 25.06.2021. a seisukohas (tl 64).
11.Maksu- ja Tolliamet esitas 29.07.2021. a kohtule hageja Sxxxxx Rxxxxxxxxx maksuandmete tõendi (tl 73) ning Eesti Töötukassa esitas 02.08.2021. a kohtule andmed hagejale määratud töövõimetoetuse kohta (tl 77).
12.Hageja esindaja esitas 03.08.2021. a kohtule seisukohad kostja vastuväidetele (tl 81). Hageja esindaja leiab, et kui kostja on andnud hagejale sünnipäeval üle kinkekoti, siis on ennekõike tegemist sünnipäeva kingitusega. Lisaks on kostja asunud hagejale läbi panga makseid tegema ning on alates 2021. a maist teinud hagejale makseid summas 1250 eurot.
13.Kohus esitas 10.08.2021. a kirjaga (tl 82) pooltele omapoolsed selgitused ja võimaliku elatisenõude arvutuse koos ettepanekuga sõlmida kompromiss.
14.Kostja teavitas 11.08.2021. a kohut asjaolust, et tema ei ole nõus vaidlust kohtuväliselt lahendama (tl 84). Hageja seaduslik esindaja saatis 13.08.2021. a kohtule teate, milles nõustub kohtu ettepanekuga (tl 85).
15.Kohus määras 18.08.2021. a, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 24.08.2021. a (tl 88).
KOHTU SEISUKOHT
16.Kohus leiab, et hageja nõue elatise saamiseks on põhjendatud osaliselt. Kohus mõistab elatise välja summas, millega on võimalik katta lapse vajadused.
17.Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et Sxxxxx Rxxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx.a, on hageja seadusliku esindaja IxxxxRxxxxxxxxx ja kostja Vxxxx Rxxxxxxxxx alaealine laps. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kohtule esitatud hageja sünnitunnistus (tl 5). Hageja elab ema IxxxxRxxxxxxxxx juures ning hageja isa Vxxxx Rxxxxxxxxxelab hagejast eraldi.
Vastavalt PKS § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel on kostjal Vxxxx Rxxxxxxxxxx lapsest eraldi elava vanemana kohustus anda oma alaealisele lapsele Sxxxxx Rxxxxxxxxxxx ülalpidamist elatise maksmise teel.
18.Kostja Vxxxx Rxxxxxxxx ei vaidlusta elatise maksmise kohustust ega ka lapse vajadusi. Kostja väitel puuduvad tal elatise maksmiseks rahalised vahendid. Kostja viitab hageja esitatud valedele, neid konkretiseerimata, aga ka lahkarvamustele hageja vanemate vahel. Kohus loeb hageja esitatud asjaolude ja kostja kirjade põhjal tõendatuks, et kostjal on olemas oskused, kogemused ja võimekus, s.h. materiaalne baas teenida sissetulekut oma alaealise puudega lapse ülalpidamiseks. PkS § 102 lg.2 järgi vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Hageja esindaja on 16.06.2021. a esitanud kohtule täpsustavad andmed hageja kululiikide osas. Esitatu kohaselt on leibkonna (hageja ja tema seadusliku esindaja) kulu ühe kuu lõikes järgmine: eluaseme kulu kokku 536,08 eurot, sh küttepuud, elekter, vesi ja kanalisatsioon, prügi ja laenud; toidu- ja esmatarbekaubad 275 eurot; transpordikulu 270,83 eurot, sh sõiduki liising ja kindlustus ning transport kooli; riided ja jalanõud 50 eurot; hügieenitarbed 35 eurot; hageja koolikohustuse täitmiseks 17,50 eurot; sidekulu kokku 56,58 eurot ning vaba aeg 18,33 eurot, seega kokku hageja ja tema seadusliku esindaja igakuine kulu 1259 eurot (1259/2=629). Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus hagejale elatise väljamõistmisel tema tegelikest vajadustest, s.o 629, mis teeb ühe vanema kohta 314,50 eurot (629/2=314,50). Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on alates 01.01.2020. a kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-14 märkinud, et ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada Kohus on seisukohal, et hageja esitatud lapsele vajalikud kulud on aktsepteeritavad, eriti arvestades puudega lapse olukorda, s.h. näiteks vajadust osta hügieenitarvetena apteegikosmeetikat, mis on kallim. Lapsele vajalik transpordikulu on arvutatud 50 eurot kuus, mille hulka kuulub ka näiteks sõiduki kindlustuse ja liisingu kulu. Sellise kulu arvutamine (osaliselt) lapsele vajaliku kuluna võib olla põhjendatud, kuna puudega lapse transportimiseks on vajalik korras sõiduki olemasolu. Puudega hagejat ei saa saata liiklema üksi ja ühistranspordiga. Hagejale makstakse riiklikku lapsetoetust 60 eurot kuus. Perehüvitiste seaduse § 15 järgi on peretoetuste (s.h. lapsetoetuse) eesmärk tagada lastega peredele laste kasvatamise, hooldamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Riigikohus on seisukohal, et riigi poolt makstavad toetused, mis on ette nähtud lapse kasvatamise kulude katmiseks, tuleks võtta arvesse elatisesumma määramisel eriti olukorras, kus elatist nõutakse miinimumsummast
suuremas määras. Seetõttu arvutab kohus kostjalt nõutavast elatisesummast (pool ülalpidamiskuludest ehk 314,50 eurot) maha pool riikliku lapsetoetuse summat (60:2=30 eurot) ehk 30 eurot, Igakuiseks elatisesummaks jääb 284,50 eurot (314,50-30). Töövõimetoetuse seaduse § 1 lg.1 järgi on töövõimetoetus ette nähtud pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikule sissetuleku tagamine. Kuna hagejale on määratud ja makstakse töövõimetoetust alates 26.10.2020.a, arvestab kohus ka seda riiklikku toetusesummat elatise suuruse üle otsustamisel. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Perekonnaseaduse § 108 järgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et elatise nõudmine puudega lapsele tagasiulatuvalt on põhjendatud, seejuures arvestades maha kostja poolt juba makstud summa (29,17 eurot 2019.a detsembrikuu kohta). Kohus märgib, et kostja poolt hageja sünnipäeval hagejale üle antud summat (kohtule suurus teadmata) ei ole alust lugeda makstuks elatise katteks ja see saab olla käsitatud kinkena. Arvestades hageja tegelikke vajadusi, aga ka riigi poolt makstavaid toetusi- lapsetoetust 60 eurot kuus ja töövõimetoetust, mida makstakse hagejale alates 26.10.2020 kindla päevamäära alusel, rahuldab kohus hagi osaliselt järgmiste arvutuste alusel. Hagi on esitatud 09.12.2020.a., tagasiulatuv periood algab seega 09.12.2019.a. Perioodi 09.12.2019-31.10.2020 eest on elatisesumma arvutus järgmine: 1)summa 284,50 eurot jagatud 30 = 9,48 eurot päev. Detsember 2019 eest (22 päeva) on summa 208,56 eurot, millest on 29,17 eurot tasutud. Tasumata 179,39 eurot. 2)01.01.2020-30.09.2020 (9 kuud)- tasumata summa 2560,50 eurot (9x284,50). 3)hagejale on määratud töövõimetoetus alates 26.10.2020 päevamääraga 14,89 eurot, mille kohus arvestab Töövõimetoetuse seaduse § 1 lg.1 alusel hageja kulutuste katteks. Oktoobrikuu eest makstud töövõimetoetust 6x14,89= 89,34 eurot (tl.61). Seega oktoober 2020 elatisesumma on 284,50-89,34=195,16 eurot. 4)November 2020-detsember 2020 on elatisesumma 61,15 eurot kuus (629-töövõimetoetus 446,70 eurot-lapsetoetus 60 eurot)=122,30 eurot:2=61,15 eurot). 2kuudx61,15=122,50 eurot. Kokku maksmisele kuuluv elatisesumma perioodi 09.12.2019-31.12.2020 eest 3057,35 eurot. 5) Perioodi 01.01.2021-31.03.2021 eest on elatisesumma 61,15 eurot kuus (629töövõimetoetus 446,70 eurot- lapsetoetus 60 eurot= 122,30 eurot, ühe vanema osa 61.15 eurot). Jaanuar 2021-märts 2021 3x61,15 eurot=183,45 eurot. 6) Perioodi eest alates 01.04.2021 on elatise arvutus järgmine. 01.04.2021 tõusis töövõimetoetuse päevamäär 15,13 eurole, toetuse suurus keskmiselt 453,90 eurot kuus. Vanemate kanda jääv lapse kulu on 629-453,90-60=115,10 eurot, ühe vanema osa 57,55 eurot. Aprill-juuli 2021 (4 kuud) maksmisele kuuluv elatisesumma 4x57,55=230,20 eurot. Augustikuu 2021 (23 päeva)- 44,16 eurot. 7) Kokku elatisesumma perioodi 01.01.2021-23.08.2021 eest 457,81 eurot. Maksmisele kuuluv elatisesumma kokku: 3057,35+457,81= 3515,16 eurot. Kostja on teinud hagejale makseid alates maikuust 2021 summas 1250 eurot (seisuga 03.08.2021). Tasumata elatisesumma 3515,16-1250=2265,16 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja ülalpidamiseks elatise välja möödunud perioodi eest kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 2265,16 eurot. Edaspidiseks perioodiks mõistab
kohus hageja ülalpidamiseks elatise välja alates 24.08.2021 igakuise summana 57,55 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS §-st 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt pole hageja menetluskulusid kandnud, mistõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.