Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi AD ja IN vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05. mai 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AD ja IN apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
192 763,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja I: AD (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: IN (isikukood XXXXXXXXXXX) kostjate lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Istungi toimumise aeg
08. detsember 2015, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 05. mai 2015 otsus tühistada täielikult osas, millega kohus rahuldas Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi AD vastu, samuti osas, millega kohus rahuldas hagi IN vastu 47 967,91 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi AD vastu täies ulatuses rahuldamata ja rahuldada hagi IN vastu osaliselt.
2.Kohtuotsuse tervikresolutsiooniks lugeda: 2.1.Jätta Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi AD vastu 192 763,68 euro saamiseks täies ulatuses rahuldamata. 2.2.Rahuldada Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi IN vastu osaliselt. 2.3.Välja mõista IN-lt 47 967,91 eurot Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) kasuks.
2.4.Jätta rahuldamata Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi IN vastu 144 795,77 euro väljamõistmise osas.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) ja IN maakohtus ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda. AD menetluskulud jätta Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) kanda.
5.Välja mõista Danske Bank A/S-lt (Eesti filiaali kaudu) AD kasuks menetluskulude hüvitamiseks 2636,25 eurot, millest 900 eurot on riigilõiv ja 1736,25 eurot on õigusabikulud. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 2636,25 eurolt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) esitas 17.10.2013 Harju Maakohtusse hagi OÜ-lt D Auto (kustutatud,), AD-lt ja IN-lt solidaarselt laenulepingust ja käenduslepingutest tuleneva põhivõla 192 763,68 euro väljamõistmiseks. Kohus jättis 04.02.2014 määrusega hagi OÜ D Auto (edaspidi põhivõlgnik) osas läbi vaatamata, kuna 24.01.2014 kuulutati välja põhivõlgniku pankrot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja põhivõlgnik 12.07.2007 laenulepingu nr KL-120707DR, millega hageja andis põhivõlgnikule laenu 230 081,93 eurot. Laenu tagatisteks oli 12.07.2007 notariaalse lepingu „Hüpoteegi loovutamise leping ja asjaõigusleping” p-de 1.1, 2.1 ja 2.4 kohaselt hageja kasuks loovutatud kinnistule registriosa numbriga 2957001 asukohaga Suur-Sõjamäe tn 8b Tallinn kantud hüpoteegid kogusummas 5 240 000 krooni (334 897,04 eurot) ning hageja ja kostja I ning hageja ja kostja II vahel 12.07.2007 sõlmitud käenduslepingud nr-d KÄ-120707DR/1 ja KÄ-120707DR/2, mille p 1.1 kohaselt kohustuvad käendajad vastutama panga ees panga ja põhivõlgniku 12.07.2007 sõlmitud laenulepingu nr KL-120707DR nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingute p-de 1.2 kohaselt on kummagi käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 230 081,93 eurot.
3.Põhivõlgnik laenumakseid ja intressi tähtaegselt ei tasunud ning hageja esitas 29.12.2009 talle laenulepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas, et ütleb lepingu erakorraliselt üles 18.01.2010. Hageja saatis 29.12.2009 kostjatele teated laenulepingu mittenõuetekohase täitmise kohta ja nõuded käendatava summa tasumiseks. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli põhivõlgniku tasumata laenu jääk 200 833,56 eurot ja intressivõlg 5275,86 eurot.
4.Kohtutäitur realiseeris hageja avalduse alusel 21.01.2013 laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu kordusenampakkumisel hinnaga 220 000 eurot. Pärast kohtutäituri tasu
mahaarvamist maksis kohtutäitur kinnistu müügist saadud rahalistest vahenditest hagejale välja 210 268,91 eurot. Täitemenetluse algatamise seisuga oli põhivõlgniku võlgnevuseks laenulepingu ülesütlemise seisuga tasumata laenu jääk 200 833,56 eurot (millest tähtajaks tasumata laenu põhiosamaksed 15 444,29 eurot ja tähtajaks tasumata laenusumma 185 389,27 eurot), intress 5275,86 eurot, leppetrahv lepingu rikkumise eest 28 073,45 eurot ja viivis 169 947,18 eurot (viivise arvestus on peatatud alates 12.01.2011). Täitemenetluses laekunud raha arvelt kustutas hageja laenulepingu üldtingimuste p 6.6.1 alusel viivise, leppetrahvi ja intressivõla ning seejärel tähtajaks tagastamata laenu võlgnevust 6972,42 euro võrra. Seega on laenulepingu tagatisvara müügist laekunud rahast rahuldatud hageja nõuet summas 210 268,91 eurot.
5.Pärast hüpoteegi realiseerimist on põhivõlgniku tasumata laen 193 861,14 eurot (200 833,56 eurot – 6972,42 eurot). Pärast täitemenetluse lõpetamist debiteeris hageja kostja I kontolt 15.02.2013 1097,46 eurot, mille arvelt loeb tasutuks tagastamata laenu võlgnevust.
6.Hageja saatis 25.01.2013, s.o pärast tagatise realiseerimist põhivõlgnikule nõude laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja kohustas võla viivitamatult tasuma. Samal päeval saatis hageja kostjatele nõuded laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja kohustas võla tasuma 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 13.02.2013. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt tähtajaks tagastamata laenu 192 763,68 euro tasumist. Kostjate vastuväited
7.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid kohaldada aegumist või jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja ei ole laenulepingu ülesütlemist tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tal oleks põhivõlgniku vastu leppetrahvi nõue ja ta oleks selle nõude põhivõlgnikule esitanud. Leppetrahvi nõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumist ja kohtupraktikas on mõistlikuks peetud kolme kuud alates kohustuse rikkumisest.
9.Hageja maksete arvestused ei ole õiged. Hageja üldtingimuste p 6.6.1 on oma olemuselt teist poolt ebamõistlikult koormav ja seetõttu tühine tüüptingimus, kuna tasutud maksed arvestatakse enne kõrvalkohustuste katteks ja alles seejärel ja viimasena põhinõude katteks. Osamaksed tuleks arvestada eelkõige põhivõlgnevuse katteks ja alles seejärel mistahes muude võimalike kohustuste katteks. Kostjad ja põhivõlgnik on makseid teinud eelkõige põhivõla katteks.
10.Hageja nõue on aegunud. Kuna hageja ütles laenulepingu üles 18.01.2010, siis on hagiavaldus esitatud ca 45 kuud pärast laenulepingu ülesütlemist ja 9 kuud pärast nõude aegumist. Nõue kostjate vastu ei ole täitemenetlusega katkenud. Samuti ei saa kostjate suhtes kohaldada pikemat aegumistähtaega kui kolm aastat, kuna nõue kostjate vastu ei ole tagatud hüpoteegiga.
11.Hageja andmed väidetava nõude kohta on ebaõiged. Hageja kinnitas 15.07.2011 kirjaga, et seisuga 15.07.2011 on põhivõla suurus 180 427 eurot ja 29.02.2012 kirjaga, et 2011.a on põhivõlgniku poolt laekunud võlgnevuse katteks 19 200 eurot, mis arvestati põhiosa katteks. Seisuga 31.12.2011 oli põhivõlg hageja 29.02.2012 kinnituse järgi 172 427 eurot. Alates 01.01.2012 on põhivõlgnik kandnud enda võlgnevuse katteks hagejale vähemalt 13 200 eurot. Hageja 29.02.2012 kirja p 4 kohaselt tasutakse kogunev viivis pärast põhiosa võla tasumist, s.t ajavahemikul 01.01.2012-04.10.2012 tasutud võlg vähendas põhivõlga 13 200 euro võrra, mis tähendab, et põhivõla suurus ei saanud hageja poolt täitemenetluse alustamise hetkeks olla suurem kui 159 227 eurot. Hageja esitatud võlgnevuse arvestus ei
ole allkirjastatud ega mistahes muul kujul kinnitatud, mistõttu ei ole tegemist TsMS mõttes tõendiga.
12.Hageja nõudis enne täitemenetluse alustamist ka intressi 5275,86 euro tasumist, kuigi selline nõue hagejal puudus, sest põhivõlgnik oli selle juba tasunud. Eeltoodut kinnitab hageja 15.07.2011 kiri, mille kohaselt laekus 2010. a põhivõlgniku võlgnevuse katteks hagejale 17 559,93 eurot, millest 5275,86 eurot arvestati intressivõla katteks.
13.Hageja oleks pidanud saama oma nõude täitemenetlusest laekuvatest summadest rahuldatud. Arvestades, et kinnistu võõrandati hinnaga 225 000 eurot, siis isegi pärast põhinõude 159 227 eurot mahaarvamist jääks enampakkumiselt laekunud vahenditest alles rohkem kui 65 000 eurot, pärast väidetava intressi ja leppetrahvi nõude mahaarvamist jääb alles rohkem kui 31 500 eurot ja pärast kohtutäituri tasu mahaarvamist jääb alles rohkem kui 15 000 eurot.
14.Kuna hageja viivisenõue on põhivõlast suurem, siis peaks hageja selle lubatavust ja suurust põhjendama, mida ta teinud ei ole. Viivisenõuet tuleks vähendada mõistliku suuruseni, arvestades kostjate majanduslikku seisundit. Hageja viivisenõue on oma suuruse tõttu vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõttega.
15.Ebaõiged on hageja väited, justkui oleks hageja nõuded kostjate vastu pandiga tagatud. 14.11.2002, 05.05.2003, 19.09.2005 ja 24.05.2006 sõlmitud tagatiskokkulepete kohaselt tagab hageja viidatud hüpoteek hageja nõudeid kostjate vastu, mis tulenevad 14.11.2002 sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr EEL-141102AD ja selle lisadest. Hüpoteek ei taga käenduslepingutest tulenevaid nõudeid. Hüpoteekide seadmise lepingud on tühised osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt. Tagatiskokkulepete näol on tegemist tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Globaalsed tagatiskokkulepped on tüüptingimustena kostjaid ebamõistlikult kahjustavad ja tühised.
16.Kui kohus rahuldab leppetrahvi nõude, siis tuleb seda VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada mõistliku ja põhjendatud suuruseni. Kuna kostjad ei ole saanud põhivõlgniku suhtes läbi viidud täitemenetluses esitada mistahes vastuväiteid, siis tuleks hageja nõude lahendamisel lähtuda analoogia korras sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluse põhimõtetest. Seega peaks hageja tõendama nõude kujunemist, suurust ja sissenõutavaks muutumist. Kuna hageja seda teinud ei ole, on hageja nõue, selle kujunemine ja sissenõutavaks muutumine arusaamatu ja selgusetu.
17.Ebaõige on hageja väide, justkui oleksid kostjad hageja nõudeid tunnustanud. Kostja II on teinud hagejale ülekandeid seoses tema ja põhivõlgniku vahel sõlmitud laenulepinguga, millest nähtuvalt kohustus kostja II tasuma laenusumma põhivõlgniku palvel otse hagejale. Esimese astme kohtu otsus
18.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 5476,38 eurot, millest 3776,38 eurot on lepingulise esindaja tasu, 1650 eurot on riigilõiv ja 50 eurot kautsjon. 1260,90 euro osas jättis kohus hageja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus kohustas kostjaid solidaarselt tasuma alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses sätestatud määras.
19.Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: hageja ja põhivõlgnik sõlmisid 12.07.2007 laenulepingu nr KL-120707DR, mille tagatisteks oli 12.07.2007 notariaalse lepingu „Hüpoteegi loovutamise leping ja asjaõigusleping” p-de 1.1, 2.1, 2.4 kohaselt hageja kasuks loovutatud kinnistule registriosa numbriga 2957001 asukohaga Suur-Sõjamäe tn 8b
Tallinnas kantud hüpoteegid kogusummas 5 240 000 krooni (334 897,04 eurot). Hageja ning kostjate I ja II vahel on 12.07.2007 sõlmitud käenduslepingud nr KÄ-120707DR/1 ja KÄ-120707DR/2. Põhivõlgnik laenumakseid ja intressi tähtaegselt ei tasunud ning hageja esitas talle 29.12.2009 laenulepingu ülesütlemise avalduse ja teatas, et ütleb lepingu üles erakorraliselt 18.01.2010. Hageja saatis 29.12.2009 kostjatele teated laenulepingu mittenõuetekohase täitmise kohta ja nõuded käendajatele käendatava summa tasumiseks. Hageja esitas 29.10.2012 kohtutäitur Arvi Pinkile avalduse täitemenetluse algatamiseks. Hageja ja kostjad on sõlminud 14.11.2002 Tallinna notar Mare Milleri juures ühishüpoteegi seadmise lepingu, 05.05.2003 Tallinna notar Tea Türnpuu juures hüpoteegi seadmise lepingu, 19.09.2005 Tallinna notar Tea Türnpuu juures hüpoteegi seadmise lepingu ja 24.05.2006 Tallinna notar Annika Kuimeti juures hüpoteegi seadmise lepingu.
20.Hageja nõuded kostjate vastu ei ole aegunud. Hageja ütles 18.01.2010 põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingu nr KL-120707DR 29.12.2009 ülesütlemisavaldusega erakorraliselt üles. 29.10.2012 esitas hageja Tallinna kohtutäitur Arvi Pinkile täitmisavalduse põhivõlgniku hüpoteekidega koormatud kinnistule sissenõude pööramiseks. Hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine tähendab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 mõttes sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. Seega saab kohese sundtäitmise kokkuleppe alusel hüpoteegipidaja pöörduda avaldusega täitemenetluse alustamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-te 1 ja 2 alusel 30 a jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest. See piirab hüpoteegi puhul ajaliselt ka TsÜS § 1451 lg 1 järgset pandipidaja õigust rahuldada oma põhivõla nõue panditud eseme arvel pärast nõude aegumist. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine. Nõuded käendaja vastu (VÕS § 145) hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded võlgniku vastu. Väär on järeldus, et hageja hüpoteekide sundtäitmisele pööramine täitedokumendi täitmiseks esitamisega põhivõlgniku suhtes katkestas hageja nõude aegumise käendajate suhtes. Nõude tunnustamine pankrotimenetluses ei mõjuta käenduslepingust tuleneva nõude aegumist.
21.Kuna põhivõlgniku suhtes esitati 29.10.2012 kohtutäiturile täitmisavaldus, katkes TsÜS § 159 lg 1 alusel ka 3-aastane tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kõigi kostjate suhtes ja hakkas 30.10.2012 uuesti kulgema. Kostjate suhtes mööduks 3-aastane aegumistähtaeg alles 30.10.2015. Arvestades, et hageja esitas 17.10.2013 kohtule hagiavalduse, siis 17.10.2013 peatus kostjate suhtes TsÜS § 160 lg 1 alusel ka nõude aegumine.
22.Hageja ja kostjad on sõlminud 14.11.2002 ühishüpoteegi seadmise lepingu, 05.05.2003, 19.09.2005 ja 24.05.2006 hüpoteegi seadmise lepingud. Kõigis neljas hüpoteegi seadmise lepingus on kirjas, et hüpoteekidega on tagatud hüpoteegipidaja nõuded (s.h tulevikus tekkida võivad nõuded) kostjate vastu. Kuna kostjatega sõlmitud käenduslepingutest tulenevad hageja nõuded on pandiga tagatud ja tegemist on täitedokumendist tulenevate nõuetega, on nende nõuete aegumistähtaeg TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 alusel 10 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest.
23.Hageja nõude aegumine on kostja II suhtes korduvalt katkenud TsÜS § 158 lg 1 alusel nõude tunnustamisega. Viimati katkes aegumine 14.06.2013. Kostja II on pärast temale 25.01.2010 käenduslepingust tuleneva rahalise nõude esitamist tasunud hageja kontole ajavahemikul 05.02.2010-14.06.2013 erinevaid rahasummasid (kokku 12 erinevat makset), tunnustades seeläbi hagejaga sõlmitud käenduslepingust tulenevat rahalist nõuet. Kostja II pidi hagejale maksete teostamisel arvestama, et tema makseid võidakse käsitleda nõude tunnustamisena. Kostja II on asunud alles kohtumenetluses tagantjärele väitma, et täidetud on mingeid muid kohustusi.
24.Laiaulatuslike tagatiskokkulepete sõlmimine ei ole lähtudes Riigikohtu praktikast keelatud. Antud juhul ei sõlminud kostjad notariaalseid hüpoteekide seadmise lepinguid tarbijatena. Äriregistrist nähtuvalt asutasid kostjad põhivõlgniku 14.01.2003. Kostja I oli perioodil 14.01.2003 - 24.05.2013 ja kostja II oli perioodil 14.01.2003 - 08.11.2012 põhivõlgniku osanik. Samuti olid kostjad põhivõlgniku juhatuse liikmed perioodil 14.01.2003 05.07.2013. Lisaks on kostjad korduvalt kinnitanud hagejale oma tahet, et pandiga oleksid tagatud ka tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingustest (s.h ka 12.07.2007 käenduslepingutest) tulenevad hageja rahalised nõuded kostjate vastu. Globaalne tagatiskokkulepe eeldab, et pantija ja pant tagavad kolmanda isiku võlga. Praegusel juhul tagavad kostjad pantijatena üksnes nende endi poolt tulevikus sõlmitavatest käenduslepingutest tulenevaid hageja nõudeid, mistõttu ei ole tegemist keelatud kokkuleppega.
25.Kostjate tahe ei saanud olla ekslikult väljendatud ega kogenematu inimese tahe. Kostjad on väljendanud tahet sõlmida tagatiskokkulepped, mis tagavad ka tulevikus tekkivaid nõudeid kostjate kui pantijate vastu neljal korral ja märkimisväärselt erinevatel aegadel erinevate notarite juures. Tagatiskokkulepete sõlmimine ja allkirjastamine toimus poolte vaba tahte alusel.
26.Tagatiskokkulepped ei ole tüüptingimustena kostjaid kahjustavad, tühised ega vastuolus hea usu põhimõttega. Kui kinnistu pantinud isik sõlmib tulevikus pangaga käenduslepingu, siis ta näeb ette, millises ulatuses ta kohustuse võtab. Kostjad ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis tingiks tagatiskokkulepete vastuolu heade kommetega.
27.Hageja ütles laenulepingu korrektselt üles ja alusetud on kostjate väited, et hageja ei ole laenulepingu ülesütlemist tõendanud. Hageja edastas 29.12.2009 põhivõlgnikule laenulepingu ülesütlemisavalduse, milles on märgitud, et kui laenulepingust tulenevat võlgnevust ei tasuta, ütleb hageja laenulepingu üles alates 18.01.2010. Põhivõlgnik on ülesütlemisavalduse kätte saanud 31.12.2009. Ta on ülesütlemisavalduse kätte saanud ka laenulepingu üldtingimuste p 14.2 alusel. Lisaks on kostjad ka 06.02.2014 kohtuistungil omaks võtnud, et laenuleping öeldi üles 18.01.2010.
28.Alusetud on kostjate väited, et hageja ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud leppetrahvi nõue ja et ta oleks nõude põhivõlgnikule esitanud. Leppetrahvi nõudel on selge õiguslik alus (laenulepingu üldtingimuste p 12.2) ja vastav leppetrahvi tasumise nõue on ka esitatud (29.12.2009 lepingu ülesütlemisavalduses).
29.Paljasõnalised ja tõendamata on kostjate väited, et laenulepingust tulenev võlgnevus on väiksem või on tasutud või et hageja pidi saama oma nõude rahuldatud täitemenetlusest laekuvatest summadest. Täitemenetlusest laekus hagejale 210 268,91 eurot, mille arvel kustutati vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 6.6 viiviste võlgnevus 169 947,18 eurot, leppetrahvi võlgnevus 28 073,45 eurot, intresside võlgnevus 5275,86 eurot ja tähtajaks tagastamata laenu võlgnevus 2672,42 eurot. Seega oli pärast täitemenetlust laenulepingust tulenev tagastamata laenusumma 193 861,14 eurot. Kuna kostja II kontolt debiteeriti 15.02.2013 kokku 1097,46 eurot, on tagastamata laenusumma võlgnevus endiselt 192 763,68 eurot. Kostjate väited, et hageja võlgnevuse arvestus on ebaõige väidetavate hageja 2011. a kinnituste tõttu, on sisutud, kuna hageja ei ole mingeid kinnitusi andnud, vaid menetlusosalised on pidanud kohtuväliselt läbirääkimisi, mis lõppesid tulemusteta.
30.Laenusaajal on kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud. Kostjad ei ole vaidlustanud hagejalt laenu saamist. Hageja on esitanud põhivõlgniku konto väljavõtte, millelt nähtub laenulepingu järgse laenusumma põhivõlgnikule väljamaksmine. Samuti on hageja esitanud põhjalikud tabelid, millest nähtuvad intressi ja viivise arvestus ning informatsioon selle kohta, kuidas on toimunud pärast laenulepingu sõlmimist kuni
laenulepingu ülesütlemiseni laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmine ja milliste rahaliste vahendite katteks on erinevaid rahasummasid arvestatud. Tabelist, mis kajastab laekumistega seonduvat arvestust kuni laenulepingu ülesütlemiseni, nähtub, et laenu põhisummat on tasutud 457 924,14 krooni, mis põhimõtteliselt klapib kostjate 02.03.2015 menetlusdokumendis esitatud arvestustega (arvestuste erinevus on vaid 9 Eesti senti ehk ca 0,5 eurosenti, mis võib olla infosüsteemide viga), intressi on tasutud 410 596,42 krooni, mis klapib kostjate 02.03.2015 menetlusdokumendis esitatud arvestustega ja viivist on tasutud 27 994,50 krooni, mis klapib kostjate 02.03.2015 menetlusdokumendis esitatud arvestustega. Seega ühtivad poolte arvestused ajaperioodi osas, mis seondub laenulepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni. Pooled ei vaidle, et sellel ajavahemikul laekus hagejale rahalisi vahendeid kokku 896 515,06 krooni (57 297,76 eurot).
31.Hageja nõude kujunemine ja selle suurus on selge ning tõendatud. Rahaliste kohustuste täitmise järjekorra arvestamine on üheselt määratud laenulepingus. Laenulepingu ülesütlemisavaldusest ja kostjatele saadetud teadetest nähtub, et 29.12.2009 seisuga oli põhivõlgniku laenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 237 683,76 eurot, millest tähtajaks tasumata laen oli 200 833,56 eurot, tähtajaks tasumata intress 5412 eurot, tähtajaks tasumata viivis 3364,75 eurot ja leppetrahv 28 073,45 eurot. Kostjad ei ole neid rahasummasid vaidlustanud, vaid on leidnud, et hinnata tuleks hageja nõude kujunemist alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni. Laenulepingu üldtingimuste p 6.6 kohaselt toimub kõigi lepingu alusel tasumisele kuuluvate maksete tasumine järgmises järjekorras: 1) kulutused, mis pank on laenusaaja eest kandnud seoses tagatisvara kindlustamisega või tagatislepingu sõlmimise ja/või registreerimisega, 2) viivis, 3) leppetrahv, 4) laenu ennetähtaegse tagastamise tasu, 5) tähtajaks tasumata laenuintressid alates varasemast võlgnevusest ja 6) tähtajaks tasumata laenusumma alates varasemast võlgnevusest. Laenulepingust tulenevate maksete kord on kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 8. VÕS § 88 lg-s 8 nimetatud intress hõlmab ka viivist.
32.Jättes täitemenetluses hageja viivisenõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustamata, aktsepteeris põhivõlgnik hageja viivise tasumise nõuet täies ulatuses ja täitemenetlusest laekuva raha arvestamist viivise katteks. Kostjad esitasid hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mis jäeti läbi vaatamata, kuna see oli esitatud pärast täitemenetluse lõppemist. Hagi õigeaegse esitamise riisikot kandsid kostjad, millest tulenevalt on hageja nõudeid (s.h viivisenõuet) aktsepteeritud. Järelikult on hageja täitemenetlusest laekunud raha õigesti arvestanud esmajärjekorras just viivise katteks (VÕS § 88 lg 8, üldtingimuste p 6.6) ja viivise tasumises seisnev võlasuhe on seoses täitmisega seega lõppenud. Kostjatel ei ole enam viivise tasumise nõuet võimalik vaidlustada. Kuna hageja ei ole esitanud viivise nõuet, ei saa kostjad nõuda ka viivise vähendamist ja käsitleda ei saa kostjate vastuväidet, mille kohaselt on hageja täitemenetluses esitatud viivisenõude aluseks olev tüüptingimus tühine.
33.Kostjate väide, et hageja ei saa filiaalina olla tsiviilõiguste ja -kohustuste kandjaks, on esmakordselt esitatud alles kohtukõne kirjalikes seisukohtades, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta. TsMS § 402 lg 2 kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.
Apellatsioonkaebus
34.Kostjad paluvad maakohtu otsus täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, kohaldada hageja nõude osas aegumist, nõude rahuldamise korral vähendada leppetrahvi ja viivist kohtu äranägemisel kostjate majanduslikku olukorda ja senist kohtupraktikat arvestades sobiva ja mõistliku summani. Menetluskulud jätta hageja kanda.
35.Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja nõue ei ole aegunud. Aegumist tuleb arvestada iga kostja suhtes eraldi. Arvestades, et hageja ütles põhivõlgnikuga sõlmitud laenulepingu üles 18.01.2010, on hagi esitatud 45 kuud pärast laenulepingu ülesütlemist ja 9 kuud pärast nõude aegumist.
36.Arusaamatu ja põhjendamatu on maakohtu seisukoht, nagu oleks käenduslepingutest tulenevad nõuded tagatud kokku 4 erineva pandiga, mistõttu ei ole need aegunud. Kummaski käenduslepingus ei ole ühtegi kokkulepet ega viidet sellele, et juba varem sõlmitud tagatiskokkulepped ja hüpoteegid tagavad hageja ja põhivõlgniku vahel 12.07.2007 sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Tagatiskokkulepetes on üheselt määratud, et hüpoteek tagab hageja nõudeid kostjate vastu, mis tulevad 14.11.2002 sõlmitud kodulaenulepingust.
37.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja II on hageja kontole raha kandmisega nõuet tunnustanud. Kostja II ja hageja vahel ei ole 25.01.2010 sõlmitud käenduslepingut, mistõttu jääb selgusetuks, millist käenduslepingut on maakohus silmas pidanud. Kohtu viidatud nõude tunnustamise tõlgenduse on hageja esitanud alles kohtumenetluses, mistõttu ei olnud kostja II varasemalt teadlik, et hageja on tõlgendanud seda kostja II poolt kohustuse täitmisena ehk väidetava nõude tunnustamisena. Kostja II on esitanud maksete aluseks oleva laenulepingu põhivõlgnikuga, mida kohus ei ole arvesse võtnud.
38.Ebaõige on maakohtu käsitlus, et kostjad sõlmisid 14.11.2002, 05.05.2003, 19.09.2005 ja 24.05.2006 notariaalsed hüpoteekide seadmise lepingud ettevõtjate, mitte tarbijatena. Kostjad ei olnud kodu ostes ja kodulaenu lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks tagatiskokkulepet sõlmides ettevõtjad. Seda enam, et kodulaenu leping sõlmiti oluliselt enne põhivõlgniku asutamist. Seetõttu on maakohtu põhjendus vastuolus ka Riigikohtu praktikaga. Samuti on maakohtu tõlgendus üllatuslik.
39.Selgusetuks jääb, millele tuginedes asus maakohus seisukohale, et kostjad on korduvalt kinnitanud hagejale tahet, et pandiga oleksid tagatud ka tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingustest (s.h ka käenduslepingutest) tulenevad hageja rahalised nõuded kostjate vastu. Maakohus ei ole toonud välja ühtegi tõendit või asjaolu, millel selline järeldus võiks tugineda, ega kostjate kinnitust, millest nähtuks soov või tahe, et pandiga oleksid tagatud ka 12.07.2007 käenduslepingutest tulenevad kohustused.
40.Riigikohtu praktikaga ei ole kooskõlas maakohtu seisukoht, et globaalne tagatiskokkulepe eeldab, et pantija ja pant tagavad kolmanda isiku võlga.
41.Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostjad kinnistu pantinud isikutena nägid käenduslepingut sõlmides ette, millises ulatuses kohustus võetakse. Kostjad ei saanud 14.11.2002 kodulaenu lepingut ja tagatiskokkulepet sõlmides ette näha, et nad sõlmivad viis aastat hiljem hagejaga käenduslepingu, mida tagab hageja poolt tagatiskokkuleppesse ühepoolselt pandud tüüptingimus ehk globaalne tagatiskokkulepe. Hüpoteegi seadmise lepingu notariaalne tõestamine ei muuda fakti, et tagatiskokkulepe oli sõlmitud tüüptingimusi kasutades. Vastupidist peab tõendama hageja. Selliste tagatiskokkulepete puhul tuleks vähemalt tarbijalepingute puhul ebamõistlikku kahjustamist eeldada. Et globaalne tagatiskokkulepe oli reegel ja hageja poolt ette nähtud tüüptingimus, kinnitas ta ise esitatud tõenditega.
42.Põhjendamatu on seisukoht, nagu oleks kostjad oma soovi ja tahet väljendanud lausa neli korda. Tagatiskokkuleppeid ei ole poolte vahel eraldi läbi räägitud ja nende sisu on notarile edastatud hageja poolt, kes seadis selle laenu saamise tingimuseks.
43.Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et kostjad ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis tingiksid 14.11.2002, 05.05.2003, 19.09.2005 ning 24.05.2006 tagatiskokkulepete vastuolu heade kommetega. Tagatiskokkulepe võib olla heade kommetega vastuolus ja tühine osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja (hageja) nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut. Maakohus jättis selle hindamata.
44.Nõustuda ei saa hageja leppetrahvi nõudega, kuid juhul, kui see ka on põhjendatud, siis on see ebamõistlikult suur ja tüüptingimusena kostjaid ebamõistlikult kahjustav. Maakohus ei lahendanud kostjate taotlust leppetrahvi vähendada või tunnistada leppetrahvi nõue kui tüüptingimus tühiseks.
45.Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et hageja nõue ja selle kujunemine on selge ja tõendatud. Otsusest ei selgu, miks on maakohus jätnud tähelepanuta hageja kirjad (15.07.2011 ja 29.02.2012), milles ta kinnitas põhivõla suurust väiksemana ja millest tuleneb, et põhivõlgniku põhivõla suurus ei saanud täitemenetluse alustamise hetkeks olla suurem kui 159 227 eurot. Kummaline on kohtu seisukoht, justkui oleks kohtumenetluses vastuvõetavad hageja esitatud lihtkirjalikud ja poolte poolt allkirjastamata tabelid. Selliste tabelitega ei ole tsiviilkohtumenetluses võimalik nõuet tõendada.
46.Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et kuna hageja ei ole esitanud viivise nõuet, ei saa kostjad nõuda sellest tulenevalt viivise vähendamist, kuna vähendada on võimalik vaid tasumisele kuuluvat ehk veel tasumata viivist. Vaidlust ei ole selles, et põhivõlgnik esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuid see jäeti kohtutäituri vastuolulise tegevuse tõttu läbi vaatamata. Kuna kostjad ei saanud põhivõlgniku vastu toimunud täitemenetluses esitada mistahes vastuväiteid, siis tuleks hageja nõude lahendamisel lähtuda analoogia korras sundtäitmise lubamatuks tunnistamise põhimõtetest. Seega peaks antud juhul hageja tõendama nõude (s.h viivisenõude) kujunemist, suurust ja sissenõutavaks muutumist, mida ta teinud ei ole. Kostjad jäävad ka kõikide varem viivisenõude suhtes esitatud vastuväidete juurde.
47.Kohus leidis ebaõigesti, et kostjate väidet, et hageja ei saa filiaalina olla tsiviilõiguste ja -kohustuste kandjaks ehk hagejaks, ei saa arvesse võtta, kuna see esitati esmakordselt alles 15.04.2015 kohtukõne kirjalikes seisukohtades. Hagi lubatavust, hageja õigusvõimet jms kohustub kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule kontrollima omaalgatuslikult. Maakohus seda ei kontrollinud ega võtnud selles osas seiskohta ka otsuses.
48.Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et kostjad ei ole varasemas menetluses laenulepingu ülesütlemisavaldustes kajastatud rahasummasid vaidlustanud, vaid on käesolevas kohtumenetluses leidnud, et tuleks hinnata hageja nõude kujunemist alates laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni. Kostjad on vaidlustanud hageja nõude kogu ulatuses, mis tähendab, et nad vaidlustavad nii nõude suuruse, selle kujunemise kui ka õigusliku ja lepingulise aluse.
49.Maakohus on ebaõigesti hinnanud hageja menetluskulude nimekirja. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, justkui ei peaks 1,5 reavahega teksti korral ühele leheküljele kuluvat aega vähendama. Selline seisukoht ei ole kooskõlas senise Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt on mõistlik kulutada 1 leheküljele 1,0 reavahega koos dokumentidega tutvumisega
ja analüüsiga 1 tund. Vastupidine käsitlus loob eelduse menetluskulude kunstlikuks paisutamiseks läbi menetlusdokumentide vormistamise. Vastus apellatsioonkaebusele
50.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ja mõista need kostjatelt välja. Ringkonnakohtu seisukoht
51.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada täielikult osas, millega kohus rahuldas hageja nõude kostja I vastu ja 47 967,91 eurot ületavas osas kostja II vastu, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi kostja I vastu rahuldamata ja rahuldab osaliselt hagi kostja II vastu ning jaotab ja mõistab välja teisiti menetluskulud.
52.Asja materjali kohaselt sõlmisid hageja ja põhivõlgnik 12.07.2007 laenulepingu nr KL-120707DR, millega põhivõlgnik laenas hagejalt 230 081,93 eurot ja mille tagatisteks olid kinnistule asukohaga Suur-Sõjamäe tn 8b Tallinnas kantud hüpoteegid kogusummas 5 240 000 krooni (334 897,04 eurot) ning samal päeval kostjatega sõlmitud käenduslepingute alusel kostjate käendused. Kuna põhivõlgnik ei täitnud kohaselt laenumaksete ja intressi tasumise kohustust, saatis hageja talle 29.12.2009 laenulepingu ülesütlemise avalduse ja teatas, et ütleb lepingu erakorraliselt üles 18.01.2010. Samal päeval saatis hageja kostjatele teated laenulepingu mittenõuetekohase täitmise kohta ja esitas neile nõuded käendatava summa tasumiseks. Hageja esitas 29.10.2012 kohtutäitur Arvi Pinkile avalduse täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluses realiseeriti kinnistu asukohaga Suur-Sõjamäe tn 8b Tallinnas hinnaga 225 000 eurot, millest hagejale kanti üle 210 268,91 eurot. Pärast täitemenetluse lõpetamist debiteeris hageja kostja II kontolt 15.02.2013 1097,46 eurot, mis loeti samuti tasutuks laenuvõla katteks. Hageja nõuab kostjatelt kui käendajatelt solidaarselt käenduslepingutest tuleneva kohustuse täitmist, s.o põhivõlgniku poolt tagastamata laenu 192 763,68 euro väljamõistmist.
53.Pooled vaidlevad muu hulgas selle üle, kas hageja nõue kostjate vastu, mis tuleneb käenduslepingutest, on aegunud. Maakohus leidis, et kuna põhivõlgniku vastu esitati 29.10.2012 kohtutäiturile täitmisavaldus, katkes TsÜS § 159 lg 1 alusel 3-aastane tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg ka kostjate suhtes ja hakkas 30.10.2012 uuesti kulgema ning aegumistähtaeg mööduks 30.10.2015. Kuna hagi esitati 17.10.2013, peatus kohtu arvates kostjate suhtes TsÜS § 160 lg 1 alusel ka nõude aegumine. Lisaks sellele leidis maakohus, et kuna käenduslepingutest tulenevad nõuded on pandiga tagatud ja tegemist on täitedokumendist tulenevate nõuetega, on nende aegumistähtaeg TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 alusel 10 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu.
54.TsÜS § 159 lg 1 järgi on võlausaldaja nõuete aegumistähtaeg põhivõlgniku ja käendaja osas erinev, s.t aegumise katkemine põhivõlgniku suhtes täitedokumendi täitmiseks esitamisega ei mõjuta käenduslepingutest tulenevate nõuete aegumist. Laenulepingust tulenevad kohustused muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega 18.01.2010. Seega algas hagi aegumine 18.01.2010 ja käenduslepingutest tulenev 3-aastane aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 järgi 18.01.2013. Hageja esitas kostjate vastu hagi 17.10.2013.
55.TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest hageja on esitanud kostjate vastu võlaõiguslikest käenduslepingutest tuleneva solidaarse täitmisnõude ja tema nõue ei tulene täitedokumendist (s.h TMS § 2 lg 1 p 19 kohasest täitedokumendist), nagu maakohus leidis. TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg reguleerib seda, millise tähtaja jooksul saab hüpoteegipidaja pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe alusel. Seega ei oma käesoleva asja lahendamisel ka tähtsust, kas käenduslepingutest tulenevad nõuded on tagatud hüpoteekidega või mitte ja ringkonnakohus menetlusosaliste sellekohaseid väiteid ei käsitle.
56.Ringkonnakohus leiab käesoleva otsuse p-s 54 märgitu alusel, et hagi on kostja I suhtes aegunud ja tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kostja II suhtes ei ole hagi aegunud. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus järgnevalt üksnes kostja II vastuväiteid hagile.
57.TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 alusel aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning nõude tunnustamine võib seisneda muu hulgas õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja II on tasunud hageja kontole pärast temale käenduslepingust tuleneva rahalise nõude esitamist korduvalt rahasummasid (perioodil 05.02.2010-14.06.2013 12 makset), millega tunnustas hageja nõuet ja aegumine on TsÜS § 158 lg 1 järgi korduvalt katkenud, viimati 14.06.2013. Kostja II ei ole tõendanud ega muutnud mingil viisil usutavaks oma väidet, et ta maksis hagejale raha muul eesmärgil kui oma käenduskohustuse täitmiseks.
58.Kostja II on vaidlustanud muu hulgas hagetava summa arvestuse. Asja materjalist nähtub, et laenulepingu ülesütlemise avalduse esitamise ajal 29.12.2009 oli lepingust tulenev võlgnevus järgmine: tagastamata laenusumma 200 833,56 eurot, intressivõlg 5412 eurot, viivisevõlg 3364,75 eurot ja leppetrahv 28 073,45 eurot (I kd lk 32). Lepingu lõppemise ajal 18.01.2010 olid võlgnevused järgmised: laenu jääk 200 833,56 eurot, intressivõlg 5275,86 eurot, viivisevõlg 4211,87 eurot ja leppetrahv 28 073,45 eurot (I kd lk 3). 29.10.2012 täitemenetluse algatamise avalduses märkis hageja põhivõlgniku võlgadeks tagastamata laenu 200 833,56 eurot, intressivõla 5275,86 eurot, viivisevõla 169 947,18 eurot ja leppetrahvi 28 073,45 eurot (I kd lk 40,41). Täitemenetluses rahuldati hageja nõudeid 210 268,91 euro ulatuses (I kd lk 44). Hageja kustutas saadud raha arvel viivisevõla 169 947,18 eurot, leppetrahvi võla 28 073,45 eurot, intressivõla 5275,86 eurot ja laenuvõlast 6972,42 eurot (I kd lk 46,47). Hageja lähtus võlgnevuste kustutamisel laenulepingu üldtingimuste p-st 6.6. Tegemist ei ole tühise tüüptingimusega, nagu kostja II leiab, sest see on kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 8. Samas ei keela VÕS § 88 lg 8 pooltel täitmise järjekorda teisiti kokku leppida ja ringkonnakohtu hinnangul on seda ka vaidlusalusel juhul tehtud.
59.Maakohus ei hinnanud otsuse tegemisel hageja 15.07.2011 ja 29.02.2012 kirju, kus on käsitletud seda, mille katteks on hageja põhivõlgniku võlgnevuste katteks tasutud summasid arvestanud. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, mis on ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada.
60.Hageja kinnitas 15.07.2011 kirjas põhivõlgnikule, et 2010.a on võlgnevuste katteks laekunud 17 559,93 eurot, millest 5275,86 eurot arvestati intressivõla katteks, 3077,51 eurot viivisevõla katteks ja 9206,56 eurot põhivõla katteks, kusjuures võlgnevuse tasumise järjekorras on silmas peetud kompromissi, kus esmalt tasutakse lepingu ülesütlemise (s.o 18.01.2010) hetke seisuga üleval olnud viivis, seejärel intress ja seejärel ainult põhiosa. Kogunev viivis tasutakse peale põhiosa võla tasumist (II kd lk 96). Eeltoodud kirjaga on tõendatud nii üldtingimuste p-st 6.6. kui ka VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erineva kokkuleppe
olemasolu. Samuti on selle kirjaga tõendatud, et intressivõlg 5275,86 eurot kustutati 2010.a ja täitemenetluse alustamise ajal ei olnud põhivõlgnikul intressivõlga, mida oleks saanud täitemenetlusest laekunud summa arvel kustutada. Seda kinnitab asjaolu, et intressivõlga ei ole hageja enam märkinud võlgnevusena 31.12.2010 ega ka 15.07.2011 seisuga. Samuti on selle kirjaga tõendatud, et seisuga 31.12.2010 oli põhiosa võlgnevus 191 627 eurot (200 833,56 eurot – põhivõla katteks arvestatud 9206,56 eurot = 191 627 eurot). Ka 2011.a I poolaastal tasutud summasid on hageja arvestanud põhivõla katteks, märkides, et seisuga 15.07.2011 on põhiosa võlg 180 427 eurot, lisaks sellele viivisevõlg 314 028,45 eurot ja tasumata leppetrahv 28 073,45 eurot. Hageja väide, et eelnimetatud kirjade koostamisel tegi pangatöötaja arvutusvigu, ei ole veenev.
61.29.02.2012 kirjaga on tõendatud, et 2011.a on tasutud võlgnevuste katteks 19 200 eurot, mis arvestati hageja poolt põhiosa võla katteks ja seisuga 31.12.2011 oli laenulepingu järgne põhiosa võlgnevus 172 427 eurot (II kd lk 91). Konto väljavõttega on tõendatud, et kuni täitemenetluse algatamiseni on tasutud veel 13 200 eurot (III kd lk 155). Ka nimetatud summa tuleb vastavalt poolte kokkuleppele lugeda tasutuks põhivõla katteks. Seega täitemenetluse alustamise ajal ei saanud põhivõlgnikul olla suuremat põhivõlga kui 159 227 eurot (võlg seisuga 31.12.2011 172 427 eurot – tasutud 13 200 eurot).
62.Ringkonnakohus leiab, et hagejal ei ole õigust kokkuleppe alusel intressivõla ja põhivõla katteks arvestatud summasid hiljem lugeda tasutuks viivisevõla katteks. Selline tegevus ei ole kooskõlas TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttega.
63.Ringkonnakohus ei nõustu kostja II väidetega leppetrahvi nõude puudumise kohta. Asja materjaliga ei ole kooskõlas väide, nagu ei oleks hageja tõendanud leppetrahvi nõude esitamist. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja esitas selle 29.12.2009 laenulepingu ülesütlemise avalduses. Leppetrahvi nõue põhines üldtingimuste p 2.3 rikkumisele (esitamata olid põhivõlgniku 2009.a kolmanda kvartali kasumiaruanded ja bilansid) ning leppetrahvi summa vastas üldtingimuste p-le 12.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud leppetrahvi tasumise kokkulepe põhivõlgnikku ebamõistlikult kahjustav ja see ei ole tühine tüüptingimus, sest hageja kui panga huvi on olla teadlik äriühingu kui laenusaaja majanduslikust olukorrast ja vastava teabe korrektne esitamine ei ole laenusaaja jaoks liiga koormav kohustus. Sellise kohustuse täitmise tagamiseks on panganduses leppetrahvi kokkuleppimine tavapärane ja selle rakendamine sõltub üksnes laenusaaja tegevusetusest.
64.Viivisevõla suuruse kindlaksmääramisel lähtub ringkonnakohus järgmisest. Kohtule esitatud objektiivsetest tõenditest – 15.07.2011 ja 29.02.2012 hageja kirjadest (II kd lk 91 ja 96) nähtub, et poolte kokkuleppel arvestatakse viivist jätkuvalt edasi ja see oli seisuga 31.12.2010 205 566,17 eurot. Selle arvestuse aluseks on hageja enda poolt määratud väiksem põhivõla suurus (arvestatud on põhivõla katteks tasutud summasid), mida saab pidada õigeks. Ringkonnakohus ei arvesta hagiavaldusele lisatud ja hilisemas menetluses hageja poolt esitatud viivisearvestusi, sest need põhinevad ebaõigetel andmetel põhivõla suuruse kohta (vt käesoleva otsuse p-te 60, 61). Kuna hageja märkis hagiavalduses, et ta peatas viivise arvestuse alates 12.01.2011 ja ta esitas kohtutäiturile täitmiseks 169 947,18 euro suuruse nõude (s.o väiksema, kui see oli hageja arvestuste järgi 12 päeva varem), lähtub ringkonnakohus sellest summast.
65.Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et kostjal II kui käendajal on õigus käesolevas menetluses taotleda nii leppetrahvi kui ka viivise vähendamist olenemata sellest, et käesolevas menetluses on esitatud ainult põhivõla nõue. VÕS § 149 lg 1 järgi võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.
66.Olukorras, kus põhivõlgnik ei vaidlustanud õigeaegselt sundtäitmise lubamatuse hagi esitamise kaudu leppetrahvi ja viivise suurust, mis olid täitmisel täitemenetluses, peab olema kostjal II kui käendajal selline võimalus käesolevas hagimenetluses, sest sellest sõltub, kui suures summas saab õigustatuks pidada täitemenetluse kaudu kustutatud võlgnevusi, millest omakorda sõltub käesolevas asjas esitatud põhivõla suurus, mille kostja II peab hagejale hüvitama. Kuna kostja II täitemenetluses ei osalenud, ei saanud see menetlus tema õigusi ja kohustusi mõjutada nii, et sellest sõltuks käesolevas asjas tehtav lahend. Teistsuguse käsitluse korral muutuks kostja II kui käendaja õigus nõuda leppetrahvi ja viivise vähendamist illusoorseks.
67.VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuste täitmise ulatust kohustatud lepingupoole poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 113 lg 8 järgi võib kohustatud isik nõuda samal alusel ka viivise vähendamist Antud juhul ei ületa hageja nõutud viivis põhivõlga ja see ei ole suurem põhivõlast, kuid nii hageja määratud leppetrahvi kui ka arvestatud viivise näol on tegemist on objektiivselt suurte summadega.
68.Ringkonnakohtu hinnangul on leppetrahvi ja viivise suurus antud juhul ebaproportsionaalne. Ringkonnakohus arvestab asjaoluga, et olenemata laenulepingu ülesütlemisest tasusid nii põhivõlgnik kui ka kostja II laenulepingu täitmiseks makseid edasi (mitte küll täies ulatuses) kuni täitemenetluse alustamiseni põhivõlgniku suhtes, millest osa arvestati ka viivisevõla katteks, mis omakorda katab hageja võimaliku varalise kahju. Kokku on põhivõlgnik ja käendajad tasunud hagejale 305 424,06 eurot (enne lepingu ülesütlemist 57 297,76 eurot, mis on tuvastatud maakohtu poolt, 2011.a 19 200 eurot, 2011.a 17 559,93 eurot, 2013.a 1097,46 eurot, täitemenetlusest laekunud 210 268,91 eurot).
69.See, et hageja viivitas täitemenetluse alustamisega pärast laenulepingu ülesütlemist lubamatult kaua (ligi kolm aastat) ja selle tõttu tekkis juba aasta jooksul viivisevõlg, mida kostjal II kui füüsilisel isikul on raske tasuda, on vastuolus hea usu põhimõttega. Leppetrahvi ja viivise vähendamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et kostja II on töövõimetuspensionär, kes saab töövõimetuspensioni alates 01.04.2014 235,78 eurot (III kd lk 164). Kuigi ta väidetavalt ka töötab osalise tööajaga, saades 50% kehtivast miinimumpalgast, ei ole kohtule esitatud palgatõend vormistatud selliselt, et seda saaks kostja II väite tõendamiseks aluseks võtta (II kd lk 169). OÜ D, kus kostja II oma väidete kohaselt töötab, kuulub tema lähikondsele (hageja andmete kohaselt pojale), mistõttu ei ole poole miinimumpalgaga töötamine usutav ja eeldada võib tegeliku sissetuleku varjamist. Ringkonnakohus ei arvesta ka kostja II väitega temal kinnisvara puudumise kohta. Asja materjalist nähtub, et kostjal II oli mitu kinnisasja. Mis kaalutlustel, kellele ja millise hüve eest kinnisasjad võõrandati, ei ole kostja II põhjendanud. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et õiglane on vähendada nii leppetrahvi kui ka viivisevõlga 50 % võrra (vastavalt 14 036,23 euroni ja 84 973,59 euroni). Vähendatud viivisevõlg katab hagejale kohustuste rikkumisest tekkinud võimaliku kahju piisavas ulatuses.
70.Ringkonnakohtu hinnangul kehtis poolte kokkulepe võlgnevuste kustutamise järjekorra kohta, mis erines laenulepingu üldtingimuste p-s 6.6 sätestatust, kuni tagatise sundrealiseerimiseni. Asja materjalist ei nähtu, et pooled oleks kokku leppinud selles, et ka täitemenetlusest saadav raha jaotatakse teisiti, kui see on üldtingimustes ette nähtud. Seega arvestab ringkonnakohus kostja II võlgnevust, mille ta peab käendajana hagejale hüvitama järgmiselt: täitemenetlusest laekus 210 268,91 eurot, millest tuli katta alljärgnevas korras järgmised summad: viivisevõlg 84 973,59 eurot, leppetrahv 14 036,23 eurot, tasumata laenu võlgnevus 159 227 eurot. Seega jäi täitemenetluses täitmata hageja põhivõla nõue 47 967,91 euro ulatuses. Kuna hageja debiteeris kostja II kontolt 15.02.2013 1097,46 eurot,
tuleb kostja II võlgnevusest ka see summa maha arvestada. Seega tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista 47 967,91 eurot.
71.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud andma hageja õigusvõimele hinnangu olenemata sellest, millises menetlusetapis see kostja II poolt kahtluse alla seati. Ringkonnakohus saab ka selle puuduse kõrvaldada.
72.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et äriseadustiku (ÄS) § 384 lg 2 järgi ei ole filiaal juriidiline isik. Hageja on äriregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaal, kes tegutseb Eestis Danske Bank A/S nimel. See tähendab, et hagejaks tuleb lugeda Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu). Ebatäpsus hageja nime märkimisel ei anna alust jätta hagi läbi vaatamata, nagu kostja II leiab. Menetluskulud
73.Hagi osalise rahuldamise tõttu peab ringkonnakohus õigeks jätta kõik hageja ja kostja II menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda, kuna hagi osalist rahuldamist põhjustas suures osas leppetrahvi ja viivise vähendamine kohtu poolt, mille rakendamine on kohtu diskretsiooniotsus.
74.Kostja I menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel tema osas hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
75.Taotluse kohaselt kandis kostja I maakohtu menetluses õigusabikulusid 1196,25 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on teenuste nimekirjas näidatud toimingud kostja I õiguste efektiivseks kaitseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg on mõistlik. Samuti on mõistliku suurusega esindaja tunnihind 75 eurot (käibemaksuta). Seega kuulub hageja poolt hüvitamisele maakohtus kantud menetluskulu 1196,25 euro suuruses.
76.Apellatsioonkaebuse esitamisel tasusid kostjad riigilõivu 1800 eurot, millest 900 eurot on tasutud kostja I huvides ja kuulub hageja poolt hüvitamisele. Õigusabikuludest on põhjendatud apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud 7,25 tundi ja apellatsioonkaebuse vastusega tutvumiseks kulunud 2 tundi. Vastuse esitamine hageja vastusele ei olnud vajalik menetlustoiming, mille kulu peaks hageja kostjale I hüvitama. Ringkonnakohus kostjalt vastust vastusele ei küsinud. Ringkonnakohtu istungiks valmistumisele ja kohtus esindamisele kokku kulunud aeg kokku 2,75 tundi oli vajalik ja põhjendatud. Kokku on esindaja ajakulu vajalikele ja põhjendatud toimingutele 12 tundi, millest kostja I osa on 6 tundi, kuna esindaja esindas apellatsioonimenetluses kahte kostjat. Kostja I esindaja tunnihind apellatsioonimenetluses on 75 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale I hüvitamisele apellatsioonimenetluse õigusabikuluna 540 eurot. Maakohtu ja apellatsioonimenetluses kantud kuludest tuleb hagejalt kokku välja mõista 2636,25 eurot, millest riigilõiv on 900 eurot ja 1736,25 on õigusabikulud.
77.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, nagu kostja II TsMS § 177 lg 4 alusel kohtult taotles. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.