OÜ Unico Invest Group (endine ärinimi OÜ Unico Studio) hagi OÜ Allameda Land vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. novembri 2015 menetluskulude kindlaksmääramise kohta
määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ Unico Invest Group määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Unico Invest Group (registrikood 11576464), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart esindajad Angerjärv Kostja: OÜ Allameda Land (registrikood 12220066), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 27. novembri 2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata OÜ Unico Invest Group taotlus tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks.
4.Jätta rahuldamata taotlus menetluskulude 2 tunni ulatuses suurusega 288 eurot jätmiseks riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 14.01.2014 otsusega OÜ Unico Studio hagi OÜ Allameda Land vastu võla ja viivise saamiseks ning jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.11.2014 maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
2.28.01.2015 esitas hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja 15.10.2015 menetluskulude nimekirja koos menetluskulude spetsifikatsiooniga. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõivud 500 eurot ja õigusabikulud suurusega 3999,84 eurot. Hageja palus kostjal välja mõista menetluskulude hüvitamiseks 4499,84 eurot (käibemaksuta) ja märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
3.Kostja vaidles osaliselt avaldusele vastu. Hüvitamisele kuulub riigilõiv 450 eurot, mis on makstud hagiavalduse esitamise eest. Kuna kohus ei rahuldanud hageja hagi tagamise avaldust, siis ei ole tal alust nõuda selle avalduse esitamise eest tasutud riigilõivu hüvitamist kostja poolt. Lepingulise esindaja toimingud on põhjendatud mahus 11,15 tundi ja summas 1458,42 eurot. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hageja avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 2201,27 eurot, millest riigilõiv on 450 eurot ja õigusabikulud 1751,27 eurot, jättis avalduse rahuldamata 2298,57 euro saamise osas ja määras, et kostjal tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 450 eurot on põhjendatud kulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Maakohtu 27.12.2012 kohtumäärusega jäeti hageja hagi tagamise avalduse rahuldamata, mistõttu ei ole selle avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro kostjalt väljamõistmine TsMS § 169 lg 3 kohaselt põhjendatud.
6.Õigusabikulude osas leidis maakohus, et esindajate tunnitasumäär 110,49 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) on mõistlik, kuid kõik hageja esindaja poolt välja toodud toimingud ja neile kulunud aeg ei ole põhjendatud.
7.31.05.2013 arve nr 2081 ja sellele lisatud aruande järgi on põhjendatud ja vajalikuks ajaks hagiavalduse koostamise eest 4 tundi. Hagiavaldus koosneb 0,5 leheküljelisest asjaolude kirjeldusest ning samas mahus nõuete õiguslikust põhjendusest, mistõttu ei ole täielikult põhjendatud ja vajalik nimetatud menetlusdokumendi koostamise eest hageja menetluskulude spetsifikatsioonis märgitud ajakulu. Kuna hageja poolt esitatud hagi tagamise avaldus jäi rahuldamata, ei ole põhjendatud selle koostamiseks kulunud aja eest tasu kostjalt väljamõistmine. Põhjendatud ja vajalikud olid hageja esindaja 18.12.2012, 21.12.2012 ja 27.12.2012 menetlustoimingud (kohtumäärustega tutvumised) ning nendele kulunud aeg. Põhjendatud ja vajalikud ei ole hageja lepingulise esindaja 27.12.2012 ja 07.04.2013 menetlustoimingud ning neile kulunud aeg 0,4 tundi. Tsiviilasja toimikust ei nähtu suhtlust maakohtu kantseleiga. Ei nähtu, miks edastas hageja algselt Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse uuesti Harju Maakohtule e-postiga. Ka kostja vastuse kättesaamisele ja printimisele kulunud aeg 0,2 tundi ei kuulu hüvitamisele, kuna tsiviilasja
toimikust nähtuvalt on kostja vastus edastatud hagejale elektrooniliselt ja hageja lepinguline esindaja sai sellega tutvuda elektrooniliselt. Esindaja ajakulu 4 tundi 10.04.2013 kostja vastusega tutvumiseks ja poolte väidete tabelisse koondamiseks on põhjendatud, kuna kostja vastus koos paljude lisadega on mahukas menetlusdokument. Põhjendatud ja vajalik on ka 30.04.2012 menetlustoiming istungi aja kokkuleppimiseks ajakuluga 0,2 tundi. Tsiviilasja toimikust nähtub, et kohus on menetlusosalistega istungi aega kooskõlastanud. Hageja kulu registripäringute tegemisele ei ole põhjendatud. Hageja ei ole välja toonud, millal ja millised registriväljavõtted on ta dokumentaalsete tõenditena kohtule esitanud ja ta ei esitanud ühtegi tõendit kantud kulu suuruse kohta. Arvel nr 2081 kajastatud menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud ajamahus 9,4 tundi.
8.04.04.2014 arve nr 2206 ja sellele lisatud aruande järgi on kohtuotsuse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 25.02.2014 sellega tutvumiseks 0,5 tundi. Kahe esindaja osalemist apellatsioonimenetluses ei saa pidada põhjendatuks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejat kogu menetluse vältel esindanud vandeadvokaat Mart Angerjärv, kes oli teadlik menetluses esitatud seisukohtadest ja väidetest. Arvestades kostja apellatsioonkaebuse ja hageja vastuse sisu ja mahtu, on põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks apellatsioonkaebusega tutvumiseks 1 tund ning sellele vastuse koostamiseks 3 tundi. Põhjendatud on 11.03.2014 menetlustoimingu - taotlus istungi aja muutmiseksajakulu 0,1 tundi. Nimetatud toiming on nähtav tsiviilasja materjalidest. Trükkimisega seotud kulu 0,54 eurot ei ole põhjendatud ega vajalik ning ei kuulu vastaspoole poolt hüvitamisele. Arvel nr 2206 kajastatud menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud ajamahus 4,6 tundi.
9.04.04.2014 arve nr 2315 ja sellele lisatud aruande järgi ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja 28.08.2014 ning 11.09.2014 menetlustoimingutele kulunud aeg kokku 0,2 tundi. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et nimetatud kuupäevadel oleks hageja lepinguline esindaja menetlustoiminguid teinud. Hageja poolt 12.09.2014 kohtukutse kinnitamine ei ole mahukas menetlustoiming, millega seotud kulu hüvitamine tuleks jätta kostja kanda. Kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine ning suhtlus kliendiga 10.11.2014 ajakuluga 3,5 tundi ei ole täies ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohtu 10.11.2014 istung algas kell 14.04 ja lõppes 15.20. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks on piisav ajakulu 0,5 tundi. Hageja lepinguline esindaja on hagejat esindanud menetluse algusest peale ja on seega tuttav kõikide esitatud seisukohtadega. Põhjendatuks ja vajalikuks 10.11.2014 menetlustoimingu ajakuluks on 1,45 tundi. Vastaspoole teesidega tutvumiseks ja kliendile esitamiseks kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 0,1 tunni ulatuses, arvestades teeside sisu ja mahtu ning asjaolu, et 10.11.2014 istungi protokollist nähtuvalt on kostja oma kohtukõne teesid ka suuliselt ette kandnud. Põhjendatud ei ole suhtlus Narva LV-ga seoses Aasa tn edasiste arengutega, kuivõrd nimetatud menetlustoimingu tegemine ei ole tsiviilasja materjali järgi kontrollitav. Arvestades 10.11.2014 ringkonnakohtu istungi ja kohtuotsuse sisu ning mahtu, on põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja 13.11.2014 ning 25.11.2014 menetlustoiminguid ja neile kulunud aeg. Arvel nr 2315 kajastatud menetlustoiminguid on põhjendatud ja vajalikud ajamahus 1,85 tundi.
10.Kokku on põhjendatud ja vajalik hageja esindaja poolt hagejale osutatud õigusabiteenus mahus 15,85 tundi, mis esindaja keskmist tunnihinda 110,49 eurot (ilma käibemaksuta) arvestades teeb kokku 1751,27 eurot (ilma käibemaksuta) ja mis tuleb kostjalt koos riigilõivuga 450 eurot hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlus jääb rahuldamata 2298,57 euro suuruses. Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Määruskaebus
11.Hageja palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 3 ja teha selles osas uue määruse, millega määrata täiendavalt kindlaks menetluskulud suurusega 2298, 57 eurot. Hageja esitas ka taotluse tunnistada TsMS § 178 lg 4 põhiseadusevastaseks ja jätta menetluskulud 2 tunni ulatuses summas 288 eurot riigi kanda.
12.Maakohus on lähenes menetluskulude põhjendatuks lugemisel advokaadi tööle asjatundmatult. Menetluskulud määras kindlaks kohtunik, kes asja ei menetlenud ja seetõttu sisaldab määrus ebaõigeid väiteid. Hageja soovib menetluskulude suuremas ulatuses hüvitamist. Kostja jättis alusetult hagejale võla maksmata ja ei võtnud vastu mõistlikku kompromissi. Kohus ei ole nende asjaoludega arvestanud.
13.Tänaseks põhiseadusevastaseks tunnistatud lepingulise esindaja tasu piirmäärade määrus sätestas kulude sissenõudmise piirmääraks käesolevas menetluses oleva hagihinnaga tsiviilasjas 4470 eurot. Seega ei ole kulu, millise rahalist kindlaksmääramist hageja taotles, põhjendamatult suur. Tsiviilasja sisuks oli ehitus- ja projekteerimisvaidlus, mis on eriteadmisi nõudev ning faktirohke menetlus. Menetlusdokumendid olid mahukad. Kostja jaoks oli ettenähtav kahju suurus menetluse kaotamise korral samas suuruses, nagu menetluskulud tekkisid. Õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt oli hagejal õigus kulusid teha ja eeldada, et need hüvitatakse vähemalt 4470 euro suuruses.
14.Hageja pidi tegema kohtusse pöördumiseks kulutusi. Kahju tekkimine peab olema ettenähtav ka hagejale. Kui hageja oleks teadnud, et menetlusega tekitab ta endale lisakahju 2300 eurot, oleks ta sõlminud kompromissi, millega oleks kaotanud 2000 eurot või vähem. Nii ei saa olla, et isik pöördub õigusriigis kohtusse ja poole mängu ajal muudetakse reegleid. Rahalise suuruse kindlaksmääramine ei saa ega tohi muutuda varjatud proportsiooni määramise menetluseks TsMS § 173 lg 4 järgi.
15.Pidevalt tahetakse advokaadis tekitada tunnet, et ta on kelm, sest ta panustas enda aega kliendi huvide kaitsmiseks. Määrusest ei nähtu, miks olid kulud selgelt põhjendamatud, nagu seadus nõuab. Suvaliselt ei saa isiku põhjendatud kahjunõuet piirata. Advokaat ei pruugi enda tööga saada nii kiiresti hakkama, kui kohus seda leiab. Mõistlik kulu ei tähenda kellegi töö kiirust, vaid kulu vajalikkust ja tasu suurust rahas. Hüvitamata jäetav kulu peab olema selgelt põhjendamatu (TsMS § 175 lg 1). Lisaks on menetluskulude kindlaksmääramise menetlus n.ö tagantjärgi tarkus. Hiljem tekkinud teadmist ei tohi kulude mõistlikuks lugemise menetluses isiku ega advokaadi vastu ära kasutada. Kui advokaadi tunnitasu on keskmisest või tavapäraselt mõistlikuks loetud tasust suurem, saab seda vähendada kahju ettenähtavuse põhimõtte rikkumise tõttu.
16.Hageja esindaja osutatud teenus ei ole antud asjas kogusummas erakordne. Teistes tsiviilasjades on menetluskulud olnud suuremad. Käesolev asi oli keeruline. Kohus oleks saanud ja pidanud kogusummas hüvitist suurendama, sest tegemist on menetlusosalise kahjuga rahas, mitte kahjuga advokaadi kaotatud ajas. Ka teised menetlused kinnitavad maakohtus oluliselt suuremate kulude hüvitamist ning seejuures palju lihtsamates asjades. Üksnes maakohtu menetluse kulude kindlaksmääramises suurusega 3000 eurot ei ole midagi erakordset. Antud asi läbis suulise menetluse kahes kohtuastmes.
17.Advokaadil on vastutus hagihinna ulatuses. Suuremas asjas on ka suurem vastutus. Advokaat peab lubama endale rohkem tööaega kaasusega tegelemiseks, et mitte eksida ja pärast ise kahju kinni maksta.
18.15,85 tundi antud menetluses on ebareaalne ajakulu. Ei ole vaja teha 8 leheküljelist menetluskulude kindlaksmääramise määrus ja otsida vigu, kui kulu suurus on tavaline. Kogenud maakohtunik on menetluskulud täies mahus korra juba välja mõistnud.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Nimetatud säte on põhiseadusevastane. Tegemist on kahju kannatanud poole kahju hüvitamise nõude esitamise piiranguga. Kohtumenetlus ei saa olla karistus või kahju tekitamise instrument. Menetlus peaks olema korraldatud selliselt, et menetluskulude kandmise eelselt oleks teada, et neid teatud ulatuses alates ei hüvitata. See on vajalik õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt. Vastus määruskaebusele
20.Kostja palub jätta maakohtu määruse muutmata. Määruse põhjendused
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 659 lg 1 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud kohtunik oli asjatundmatu, kuna ta asja sisuliselt ei menetlenud. Iga kohtunik on pädev menetluskulude suurust kindlaks määrama ja seda ei pea tegema asja menetlenud kohtunik. Ringkonnakohus maakohtu kohtuniku asjatundmatust ja määruses ebaõigete väidete märkimist ei tuvastanud.
23.TsMS § 173 lg 1 järgi märgitakse menetluskulude jaotus asja menetlenud kohtu poolt kohtuotsuses. Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus 14.01.2014 otsuses TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus jättis 25.11.2014 otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Ekslik on hageja seisukoht, et maakohus oleks pidanud ka menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel arvestama asjaoludega, et kostja jättis hagejale alusetult võla maksmata ja ei võtnud vastu hageja pakutud kompromissiettepanekut. Sellised asjaolud ei oma menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel tähtsust.
24.Samuti ei ole õige hageja tuginemine sellele, et varem kehtinud lepingulise esindaja tasu piirmäära järgi ei ole tema taotletud õigusabikulu liiga suur ja et tal oli alust eeldada, et kulud hüvitatakse vähemalt varem kehtinud piirmääras. Riigikohus on tunnistanud lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Kohtutel ei ole võimalik kohaldada põhiseaduse vastast regulatsiooni ja hagejal ei saanud selle kohaldamise osas olla õiguspärast ootust, nagu ta ebaõigesti leiab.
25.Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, nagu peaks menetlusosalised juba enne menetluskulude kandmist teadma, millised kulud hüvitatakse ja millised mitte. Lepingulise esindaja kulud hüvitatakse TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja kohus teeb hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks nende kulude kindlaksmääramise menetluses. Kohus ei saa reguleerida menetlust selliselt, et otsustab ennetavalt, millise menetlustoimingu tegemisega seotud kulu ja kui suures ulatuses kuulub hüvitamisele. Menetluskulude rahalise suuruse kindlakstegemisega ning selle käigus nende vajalikkusele ja põhjendatusele hinnangu andmisega ei muudeta varjatult menetluskulude jaotuse proportsioone TsMS § 173 lg 4 järgi, nagu hageja leiab.
26.Nõustuda ei saa ka määruskaebuse väitega, nagu ei peaks kohus õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust hindama, kui taotleja arvates on kulu suurus tavaline. Hageja leiab ka ebaõigesti, et hüvitamata saab jätta üksnes selliste toimingutega seotud kulud, mis ei ole üldse seotud sama tsiviilasjaga ja tasu saaks vähendada üksnes siis, kui esindaja tunnitasu on keskmisest suurem. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel peab kohus juhinduma TsMS § 175 lg-st 1, mille kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus selgitas lahendi nr 3-2-1-112-09 p-s 15, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata ning selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Seega peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestama ning analüüsima menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabi toimingute ja ka nende tegemiseks kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on kohtu seadusest tulenev kohustus ja seda ei ole korrektne nimetada vigade otsimiseks. Seda kohustust ei saa jätta täitmata ka siis, kui taotletud õigusabikulude hüvitis ei ole erakordselt suur. Hageja vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas seaduse ega kohtupraktikaga.
27.Hageja leiab ka ebaõigesti, nagu tähendaks see, kui kõiki avalduses märgitud menetluskulusid vastaspoolelt välja ei mõisteta, suvalist kahjunõude piiramist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus ning kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Seetõttu ei ole asjakohased hageja viited teistele tsiviilasjadele, kus on menetluskulude hüvitamiseks välja mõistetud suuremaid summasid. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimise eelduseks ei ole asjaolu, et advokaat võib olla kelm, nagu hageja leiab. Maakohus ei pidanud vaidlusalust asja keskmisest keerulisemaks ja ringkonnakohus nõustub sellega.
28.Kohus ei ole lepingulise esindaja menetlustoimingute tegemiseks kulunud aja põhjendatuse hindamisel seotud menetlusosalise subjektiivse hinnanguga vajaliku ajakulu kohta. Maakohus kontrollis põhjalikult hageja esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Selleks tutvus kohus lepingulise esindaja toimingutega, hindas piisava põhjalikkusega nende sisu ja mahtu ning kujundas toimikust nähtuvaid asjaolusid arvestades seisukoha toimingute tegemiseks kulunud aja vajalikkuse ja põhjendatuse kohta, arvestades ka asja keerukust. Maakohtu seisukohad on esitatud arusaadavalt ja jälgitavalt. Kohus põhjendas, milliseid hageja esindaja toiminguid ja/või nende ajakulu ning miks ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Muu hulgas arvestas maakohus sellega, et asja menetleti kahes kohtuastmes istungimenetluses.
29.See, et advokaadil on kliendi ees vastutus hagihinna ulatuses, ei tähenda seda, et lepingulise esindaja kulu on samuti alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind.
30.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule antud juhul ette heita ei saa. Maakohtu poolt välja mõistetud õigusabikulud katavad ringkonnakohtu arvates mõistlikult hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud kulutusi.
31.Hageja taotlus jätta TsMS § 178 lg 4 põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata, tuleb jätta rahuldamata. Nimetatud sätte kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid. Määruskaebusest ei nähtu, millise põhiseaduse sättega on TsMS § 178 lg 4 hageja arvates vastuolus.
32.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja poolt esile toodud põhjendused põhiseadusliku järelevalve teostamiseks piisavad. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nimetatud sätte näol on tegemist kahju kannatanud poole kahju hüvitamise nõude piiranguga. Riigikohus on rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus ei ole oma sisult keeruline ning on asunud seisukohale, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Kuludokumendid ja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse saab menetlusosaline ka ise kohtule esitada ning seetõttu ei ole selleks soovi korral esindaja palkamise kulutuste näol tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Eeltoodust tulenevalt on kohtu roll menetluskulude kindlaksmääramise menetluses suurem, kuivõrd selle käigus ei lahendata keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus lähtub esmajoones kaalutlusõigusest. Seega puudub üldjuhul hagita menetluses, s.h menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise korral, vajadus kasutada menetluses õigusabiteenust ning selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud vastaspoolelt välja mõistetakse. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on m.h tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Eeltoodut silmas pidades on TsMS § 178 lg-s 4 väljendatud seadusandja tahe menetluskulude kindlaksmääramise menetluses kulude hüvitamist piirata põhjendatud.
33.Ebaselgeks jääb määruskaebuse taotlus jätta osa menetluskuludest (2 tundi - 288 eurot) riigi kanda. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta sellise taotluse ja millise õigusnormi alusel esitas. Riik ei olnud käesolevas tsiviilasjas menetlusosaline. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse rahuldamata.
34.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.