Unico Studio OÜ hagi Osaühingu Allameda Land vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.04.2015 kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse Osaühing Allameda Land määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): Unico Studio OÜ (registrikood 11576464, asukoht Laeva 2, 10111 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv (epost xxx@xxx ) Kostja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Allameda Land (registrikood 12220066, asukoht Ivan Pavlovi 12a, 40232 Sillamäe), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev (e-post sxxx@xxx )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Osaühing Allameda Land määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 07.04.2015 määrus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
3.Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Asjaolud
1.Hageja esitas kostja vastu hagi võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas hagi 14.01.2014 otsusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.11.2014 otsusega Harju Maakohtu 14.01.2014 otsuse muutmata ning maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Kohtulahend jõustus edasi kaebamata 30.12.2014. 1(7)
Tsiviilasi nr: 2-12-53621
2.Hageja esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv esitas avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
3.Hageja menetluskulud koosnevad asjas tasutud riigilõivust kokku summas 500.00 eurot ja lepingulise esindaja tasust 3999.84 eurot (käibemaksuta, hageja on käibemaksukohustuslane), kokku summas 4499.84 eurot.
4.Advokaaditeenust osutati kokku 36,2 tundi ja see kulus põhiliselt järgmistele tegevustele: hagiavalduse koostamisele, suhtlusele kliendiga, hagi tagamise avalduse koostamisele, asjas tehtud kohtulahendite analüüsile, menetlusdokumentide koostamisele, kostja vastusega tutvumisele ja selle analüüsile, kohtuistungiteks ettevalmistumisele ja kohtuistungitel osalemisele, vastaspoole teesidega tutvumisele ja enda seiskohtade koostamisele, kohtutoimikuga tutvumisele, vastuse koostamisele apellatsioonkaebusele. Tsiviilasi läbis menetluse maa- ja ringkonnakohtus. Kuna tegemist oli ehitusalase vaidlusega ning kostja vaidles aktiivselt hagiavaldusele vastu, oli tehtud kulu vajalik ning põhjendatud. Kostja keeldus korduvalt mõistlikust ja talle soodsast kompromissist, mis tekitas menetluse jätkumisega hagejale kulusid juurde.
5.Ühtlasi palus hageja määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja seisukoht hageja avaldusele
6.Kostja esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite.
7.Hageja esitas menetluse käigus hagi tagamise avalduse ja tasus selle avalduse esitamise eest riigilõivu summas 50, 00 eurot. Samas maakohus ei ole rahuldanud hagi tagamise avaldust. Seega, hagejal ei ole alust nõuda kostjalt kohtukuludena riigilõivu summas 50, 00 eurot.
8.Hageja esitas kohtuvälise kuluna advokaaditasu vastavalt aruandele kokku summas 3 999, 84 eurot. Hageja loetleb tegevused millistele kulus 36, 2 tundi. Samas hageja ei ole esitatud tööde spetsifikatsioone. Nimekirjast ei ole võimalik aru saada kui palju tööaega ja millisele tegevusele kulus. See teeb võimatuks kujundada nende osas seisukohta või nendele põhjendatult vastu vaielda. Hageja peaks osutama, mis konkreetne tööaeg kulus konkreetsele tegevusele. Kuna hageja seda ei ole teinud, siis tuleb järeldada, et ta ei ole tõendanud, et advokaaditeenust osutati kokku 36,2 tundi. Hageja väited ei tõenda kulutatud tööaja mahtu ja advokaaditasu suurust.
9.Tsiviilasi ei olnud keerukas. Hageja poolt esitatud menetlusdokumendid sisaldavad peamiselt menetluse käiku, kordavad kohtu ja menetluspoolte juba väljendatud seisukohti.
10.Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulude suurus on põhjendatud summas 1950,00 eurot, millest kohtukulud 450,00 eurot ja advokaaditasu 1500,00 eurot. Maakohtu määrus
11.Harju Maakohus rahuldas 07.04.2015 kohtumäärusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 4339,25 eurot, jättis rahuldamata hageja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks 160,59 euro ulatuses ning määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4339,25 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-12-53621
12.Kuni 01.01.2015 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2014 otsus jõustus 30.12.2014.
13.Hageja esindaja esitas 28.01.2015 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne.
14.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
16.Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
17.Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on osaliselt põhjendamatu.
18.Esmalt analüüsib kohus hageja poolt menetluse käigus kantud kohtukulusid TsMS § 138 lg 2 mõttes.
19.Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 450,00 eurot (I kd, tlk 22 ja 29). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuli tsiviilasjalt hinnaga 9762,39 eurot tasuda riigilõivu 450,00 eurot. Hageja on tasunud seega riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 450,00 eurot.
20.Toimiku materjalidest nähtub ka, et hageja tasus hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu summas 50,00 eurot (I kd, tlk 22). Harju Maakohtu 27.12.2012 määrusega jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata (I kd, tlk 48).
21.TsMS § 169 lg 3 sätestab, et rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud.
22.Kohtu hinnangul ei saa olla seega põhjendatud kohtu poolt rahuldamata jäetud taotluse koostamisest tekkinud menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja poolt esitatud hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 50,00 euro ulatuses põhjendamatuks ning mittevajalikuks menetluskuluks.
23.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejale osutas õigusabi nii esimese kui ka teise astme kohtumenetluses vandeadvokaat Mart Angerjärv. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist kokku summas 3999,84 eurot
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-12-53621 (käibemaksuta). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduselt nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 36,2 tundi ning see kulus alljärgnevale: hagiavalduse koostamisele, suhtlusele kliendiga, hagi tagamise avalduse koostamisele, asjas tehtud kohtulahendite analüüsile, menetlusdokumentide koostamisele, kostja vastusega tutvumisele ja selle analüüsile, kohtuistungiteks ettevalmistumisele ja kohtuistungitel osalemisele, vastaspoole teesidega tutvumisele ja enda seiskohtade koostamisele, kohtutoimikuga tutvumisele, vastuse koostamisele apellatsioonkaebusele.
24.Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja kulud õigusabile on tõendamata ning ei pea põhjendatuks kohustada hagejat esitama tõendavaid dokumente. Kohtuasjas nr 3-2-198-13 on Riigikohus 14.10.2013 määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul on menetluskulude nimekiri piisavalt selge, et lahendada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Samuti puudub kohtul alus kahelda selles, kas menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid on üldse kantud.
25.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatud. TsMS § 169 lg 3 alusel ei saa olla kohtu hinnangul põhjendatud hagi tagamise taotluse koostamise ajakulu. Toimiku materjalidest nähtub, et hagi tagamise taotlus on ca 1 lk pikk ning selle koostamise kulu on kohtu hinnangul ca 1 h. Kohus loeb seega hagi tagamise taotluse koostamise kulu põhjendamatuks ning mittevajalikuks menetluskuluks.
26.Ülejäänud hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.
27.Riigikohus on 13.11.2013 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Arvestades aga käesoleva tsiviilasja keerukust ja kestvust, on keskmine tasu õigusteenuste eest (s.o 110,49 eurot tunnis (käibemaksuta)) kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud.
28.Kohus peab vajalikuks juhtida poolte tähelepanu, et Riigikohus on oma lahendis nr 32-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.
29.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 4339,25 eurot (riigilõiv summas 450,00 eurot + lepingulise esindaja kulu 3889,25 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista.
30.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 160,59 eurot (taotletud summa 4499,84 eurot – taotluse rahuldatud osa 4339,25 eurot).
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-12-53621 tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4339,25 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
33.Kostja esitas Harju Maakohtu kohtumäärusele määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus otsustas kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 4339,25 eurot ning sellelt summalt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning teha tühistatud osas uus kohtumäärus, millega rahuldada hageja avaldus summas 1950 eurot, millest riigilõiv summas 450 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 1500 eurot.
34.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on jätnud tema poolt esitatud põhjendused sisuliselt hindamata.
35.Maakohus järeldas, et käesoleval juhul on menetluskulude nimekiri piisavalt selge, et lahendada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Maakohus on jätnud hinnanguta kostja väited, et hageja ei ole esitatud tööde spetsifikatsioone ja menetluskulude nimekirjast ei ole võimalik aru saada, kui palju tööaega ja millisele tegevusele kulus. Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 esitas menetluspool spetsifikatsiooni, mille järgi on võimalus tuvastada, millisele toimingule ja kui palju aega oli kulutatud. Hageja sellist arvestust ei ole teinud. Vähemalt kostja ei näe seda e-toimikus olemasolevates dokumentides.
36.Maakohus järeldas, et hageja esindaja toimingute kestvus (peale hagi tagamise taotluse koostamist) on põhjendatud ja kooskõlas tsiviilasja keerukusega. Maakohus ei ole vastanud kostja vastuväidetele selles osas, mis on toodud kostja vastuse punktides 3.1 – 3.4. Selle pinnalt ei ole kohtumäärus põhjendatud. Kostja seisukoht on sisuliselt jäetud hinnanguta.
37.Maakohus leidis, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja kestvust, on keskmine tasu õigusteenuste eest (s.o. 110,49 eurot tunnis käibemaksuta) mõistlik ja põhjendatud. Kostja esitas maakohtule põhjendused selle kohta, et tsiviilasi ei ole keerukas ega mahukas ja hageja suurendas menetluskulusid sellega, et soovis asja arutamist ringkonnakohtu kohtuistungil. Maakohus ei ole põhjendusi analüüsinud.
38.Kostja on seisukohal, et tunnitasu summas 110,49 eurot ilma käibemaksuta on ebamõistlikult suur, kuna vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas. Hagiasja materjalide kohaselt õiguslik küsimus seisnes üksnes selles, kas kostjal oli alust sõlmitud lepingust taganeda ja kas hageja rikkus lepinguga võetud kohustusi. Asjas ei olnud vaja tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks. Menetluse edasine käik
39.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastuse saamiseks hagejale.
40.Hageja määruskaebusele ei vastanud, kuigi on selle kätte saanud.
41.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
42.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud osaliselt ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-12-53621
43.Esmalt märgib ringkonnakohus, et riigilõivu puudutavas osas on määruses toodud maakohtu põhjendused õiged. Vaatamata sellele peab ringkonnakohus asja õige lahendamise huvides vajalikuks määruse tervikuna tühistamist ning juhib maakohtu tähelepanu asjaolule, et asja uuel läbivaatamisel tuleb määruse resolutsioonis selgelt märkida menetluskulude lõikes, millised kulud hüvitamisele kuuluvad.
44.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus lepingulise esindajaga seotud kuludega seonduvat. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on õigusabikulude väljamõistmisel rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus on õigusabikulude osas asunud seisukohale, et need on tõendatud ja kohus ei pea hageja kohustamist täiendavate dokumentide esitamiseks vajalikuks. Maakohus on sealjuures viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-98-13.
45.Ringkonnakohus ei pea maakohtu poolset käsitlust, mille kohaselt on kohtul kohustus küsida menetluskulude kohta selgitusi või tõendeid vaid juhul, kui kohtul tekib kahtlus menetluskulude kandmise või kui menetluskulude nimekirja selguses osas, õigeks.
46.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
47.Käesoleval juhul on kostja esitanud hageja poolt esitatud menetluskuludele vastuväite (III kd, tlk 76-79), märkides et seisukoha kujundamine ei ole võimalik, kuna hageja poolt esitatud nimekirjast ei selgu kui palju tööaega ja millistele tegevustele kulus. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja poolt esitatud menetluskulude nimekiri peaks sisaldama ka kahte lisa (III kd, tlk 55) (nimekirja punkt 2.1. Advokaaditasu tsiviilasjas nr 2-12-53621 vastavalt aruandele (lisa nr 1, 2). Eelnimetatud lisade edastamist on kostja lepinguline esindaja toimiku materjalide kohaselt maakohtult korduvalt e-kirja teel palunud (III kd, tlk 72, 74, 05.02.2015 ja 06.02.2015 e-kirjad), vastust saamata.
48.Ringkonnakohtu kontrolli tulemusena selgus, et nimetatud lisasid ei sisalda ei pabertoimikud ega ka kohtute infosüsteem. Seega on maakohus menetluskulude kindlaksmääramise määruse teinud ilma eelnimetatud lisadeta ehk sisuliselt aru saamata, kuipalju ja millistele toimingutele hageja esindajal aega on kulunud.
49.Ringkonnakohus leiab, et maakohtul tuli igal juhul võtta seisukoht kostja kõigi vastuväidete osas. Maakohus on neist üldsõnaliselt vastanud vaid ühele, teisi käsitlemata.
50.Maakohus on märkinud, et käesoleva juhul on menetluskulude nimekiri piisavalt selge, et lahendada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul peab menetluskulude nimekiri õigusabiga seotud toimingute osas sisaldama toimingute ülevaadet koos igale toimingule kulunud ajaga. Ainult siis on võimalik kohtul TsMS § 175 lõike 1 1. lause alusel hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
51.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et sisuliselt on maakohus jätnud igakülgselt analüüsimata, millises mahus oli õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg vajalik ja põhjendatud. Eelmärgitud põhjustel ei vasta maakohtu määrus menetlusõiguse normidele. TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis.
52.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, kuid antud juhul ei ole
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-12-53621 kohus vastavaid kulutusi sisuliselt üldse hinnanud. Kohtumääruse põhjendustest ei ole otsustuse kujunemine seetõttu ka jälgitav.
53.Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik hageja lepingulise esindaja poolt kantud kulude põhjendatust ja vajalikkust esmakordselt hindama hakata. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas õigusabi osutamise konkreetsed kulud ja töömaht on mõistlikud ning põhjendatud ja vastata kostja kõigile vastuväidetele.
54.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuna ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks ei määra ei saa määrusele esitada kaebust Riigikohtule (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-46-14p 11).
55.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom Gaida Kivinurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.