TENLION OÜ hagi Aktsiaseltsi BALTIKA vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.04.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
52 092,79 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TENLION OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): TENLION OÜ (registrikood 10994912, asukoht Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Anneli Aab ning seaduslik esindaja juhatuse liige Mikk Talpsepp Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Aktsiaselts BALTIKA (registrikood 10144415, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks
Kohtuistungi toimumise aeg
09.12.2015
Istungil osalenud isikud
Hageja esindajad vandeadvokaat Anneli Aab ja vandeadvokaat Aivar Pilv ning seaduslik esindaja Mikk Talpsepp ja kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks
4.Välja mõista TENLION OÜ-lt Aktsiaselts BALTIKA kasuks menetluskulud 1896 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude
1(14)
suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Apellatsiooniastmes kantud Aktsiaselts
BALTIKA
menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 474 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.02.05.2014 esitas TENLION OÜ (hageja) maakohtule Aktsiaseltsi BALTIKA (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitise 52 092,79 eurot.
2.Kostja on tekitanud hagejale kahju avalikult edastatud eksitava informatsiooniga. Kostja on rikkunud väärtpaberituru seaduse (VPTS) § 18815 lg-s 2 sätestatud turumanipulatsiooni keeldu, sest kostja avaldas ajalehe Äripäev kaudu ebaõiget või vähemalt ebaselget ja eksitavat teavet. Kostja poolt avaldatud (oluline) teave andis investoritele (sh hagejale) kui mõistlikule finantsinstrumentidesse investeerivale isikule ebaõige või eksitava märguande aktsiate hinna ning nende nõudluse ja pakkumise kohta. Kostja oli või pidi olema teadlik, et tema poolt avaldatud olulise tähendusega teave oli ebaõige või vähemalt investoreid eksitav. Kostja tegevus sellise teabe avaldamisel oli kantud eesmärgist stabiliseerida kostja aktsia hind vähemalt 1 euro juures.
3.10.03.2011 kuni 19.04.2011 müüs hageja aktsiaid, vähendades oma positsiooni 369 317 aktsialt 300 902 aktsiani. Hageja müüdud aktsiate keskmine müügihind jäi vahemikku 1,430 eurot (10.03.2011) kuni 1,225 eurot (15.04.2011). 19.04.2011 avaldas kostja börsiteate, millest nähtuvalt tegi kostja oma aktsionäridele ettepaneku suurendada kostja aktsiakapitali, emiteerides täiendavalt 3 150 000 nimelist lihtaktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot, väljalaskehinnaga 1 euro. Aktsiate märkimine pidi toimuma vahemikus 07.06.2011 kuni 22.06.2011 kell 14:00. Aktsiaemissiooni tagatuse kohta börsiteates infot ei avaldatud. 19.04.2011 kell 14:27 avaldas ajaleht Äripäev artikli, milles kirjutati järgnevat: „Milder lisas, et ettevõtte tänased suuraktsionärid loomulikult toetavad emissiooni ja ilmselt ka kasutavad oma eelisostuõigusi“ ning „M. Milder jättis vastamata küsimusele, kas emissioon on kellegi poolt garanteeritud“.
4.Kostja avaldas emissiooni tagatuse kohta vastuolulist teavet. Kuna ühestki avalikust infokanalist saadud info pinnalt ei olnud võimalik järeldada, kas kostja kavandatav
2(14)
aktsiaemissioon on tagatud, siis ei olnud põhjust eeldada, et emissioon hinnaga 1 euro 1 aktsia kohta õnnestub. Seda arvestades alustas hageja 19.04.2011 aktsiate agressiivse müügiga. Kuna kostja aktsia hind oli 2011. aasta märtsist languses ning kostja 19.04.2011 avaldatud börsiteade oli samuti negatiivse sisuga, siis võis eeldada, et kostja aktsia hind jätkab langemist.
5.19.04.2011 kell 18:18 saatis kostja juhatuse esimees Meelis Milder ajalehele Äripäev e-kirja, milles vastas ajakirjaniku küsimusele „Kas emissioon on kellegi poolt garanteeritud?“ järgnevalt: „Hetkeseisuga on tagatud emissiooni realiseerimine täna avaldatud tingimustel (see peaks vastama ka teie küsimusele emissiooniaktsia hinna muutmise võimalikkuse kohta)“ ning ajakirjaniku küsimusele „Kas suuromanikud kavatsevad märkida?“ järgnevalt: „Jah“. 20.04.2011 kell 09:40 avaldas Äripäev kostja juhatuse esimehe Meelis Milderi poolt 19.04.2011 saadetud kommentaarid: „Hetkeseisuga on tagatud emissiooni realiseerimine täna avaldatud tingimustel“ ning „Jah,“ kostja suuromanikud kavatsevad aktsiaid märkida. Arvestades kostja juhatuse esimehe Meelis Milderi 20.04.2011 ajalehe Äripäev kaudu avaldatud informatsiooni kavandatud aktsiaemissiooni tagatuse kohta, lõpetas hageja 20.04.2011 aktsiate agressiivse müügi, sest järeldas, et emissiooni tagatuse tõttu on aktsiatele olemas suur nõudlus hinnal 1 euro ja emissiooni tagatuse tõttu stabiliseerub aktsia hind 1 eurost kõrgemal. 20.04.2011 oli kostja aktsia keskmine müügihind 1,095 eurot. Kui kostja ei oleks 20.04.2011 avaldanud, et kavandatav aktsiaemissioon on garanteeritud 19.04.2011 kostja poolt väljakuulutatud tingimustel ehk tagatud on kõigi 3 150 000 emiteeritava aktsia märkimine väljalaskehinnaga 1 euro, siis oleks hageja jätkanud 19.04.2011 alanud agressiivset aktsiate müümist, mil hageja müüs 75 837 aktsiat. Hageja kavatsust müüa kõik talle kuulnud aktsiad kinnitab hageja tehingute statistika nii enne 20.04.2011 kui ka pärast 27.06.2011.
6.Kostja turumanipulatsiooni tagajärjel on hagejale tekkinud varaline kahju, mis väljendub selles, millise keskmise hinnaga oleks hageja saanud talle kuulunud aktsiad müüa kolme börsipäeva jooksul arvates 19.04.2011 ning millise keskmise hinnaga müüs hageja talle kuulunud aktsiad tegelikult pärast 27.06.2011 teatavaks saanud emissiooni ebaõnnestumist. Ajavahemikus 10.05.2011 kuni 22.06.2011 soetas hageja täiendavat 28 393 aktsiat keskmise hinnaga 0,84955 eurot. FIFO meetodil müüs hageja need aktsiad vahemikus 12.07.2011 kuni 18.07.2011 keskmise hinnaga 0,519236 eurot, millega tekkis hagejale kahju summas 9378,61 eurot.
7.Kui 27.06.2011 selgus, et emissioon ebaõnnestus, jätkas hageja esimesel võimalusel aktsiate agressiivset müüki. 28.06.2011 müüs hageja 125 134 aktsiat keskmise hinnaga 0,672 eurot ehk 69,70% enda omanduses olnud aktsiatest, jõudes 18.07.2011 kolme allesjäänud aktsiani.
8.Kui hageja 19.04.2011 alustatud aktsiate agressiivset müüki vahepeal peatanud, oleks kogu positsiooni (s.o 225 065 aktsiat) keskmiseks müügihinnaks tulnud 0,9819 eurot aktsia kohta. Seda arvestades oleks hageja saanud kõikide aktsiate müügist ligikaudu 220 991,32 eurot. Pärast 27.06.2011 õnnestus hagejal müüa kõik talle kuulunud aktsiad aga keskmise hinnaga 0,726514 eurot aktsia kohta ehk kokku 161 512, 90 euro eest. K. Liivamägi on, lähtudes potentsiaalse kahju arvutamise loogikast, hinnangud, et kui hageja oleks müünud 19.04.2011 75 065 kostja lihtaktsiat keskmise hinnaga 1,0457 ja 150 000 kostja eelisaktsiat hinnaga 0,95 eurot börsiväliselt, siis oleks kahju olnud vähemalt 71 773,23 eurot, millele lisanduks (ajavahemikus 20.04.2011–
3(14)
22.06.2011) juurde ostetud aktsiatest saadud täiendav kahju 9378,61 eurot. K. Liivavägi hinnangul on hagejale tekkinud kogukahju vähemalt 81 151,84 eurot.
9.Enne vaidlusaluse informatsiooni avalikustamist 19.04.2011 oli kostja aktsia viimaseks sulgemishinnaks (ehk 19.04.2011 börsipäeva sulgemishind) 1,078 eurot, keskmiseks tehinguhinnaks oli 1,098. 19.04.2011 müüs hageja 75 837 aktsiat keskmise hinnaga 1,091 eurot. 19.04.2011 börsipäeva järgse seisuga oli hagejale kuulunud 225 065 kostja aktsia väärtus vastavalt antud päeva sulgemishinnale 242 620,07 eurot. 19.04.2011 börsipäeva lõpuga hagejale kuulunud aktsiad oleksid olnud kindlasti müüdavad 225 065 x 0,9163 = 206 227,0595 euro eest. Kostja poolsest turumanipulatsioonist tingituna õnnestus hagejal 19.04.2011 börsipäeva lõpu seisuga talle kuulunud 225 065 aktsiat müüa FIFO baasil arvutades keskmise hinnaga 0,726514 eurot, mis tähendas, et antud koguse pealt kandis hageja kahju summas 225 065 x (0,9163 – 0,726514) = 42 714,18609 eurot. Arvestades 19.04.2011 aktsiate müügi sulgemishinda 1,078 eurot, tekkis hagejale 19.04.2011 börsipäeva järgselt omatud 225 065 aktsialt kahju 79 107,20 eurot.
10.Ajavahemikus 20.04.2011 kuni 22.06.2011 ostis hageja vaidlusalust teavet arvestades täiendavalt 28 393 aktsiat keskmise hinnaga 0,84955 eurot. Pärast 27.06.2011 teatavaks saanud informatsiooni emissiooni läbikukkumisest, õnnestus hagejal FIFO baasil arvutades müüa kõnealused 28 393 aktsiat keskmise hinnaga 0,519236 eurot, mis tähendas täiendavat kahju 0,330314 eurot aktsia kohta ehk antud koguse puhul 9378,61 eurot. Kokkuvõttes sai hageja kostja turumanipulatsiooni tagajärjel kahju minimaalselt ja kõige konservatiivsemat lähenemist arvestades kokku summas 52 092,79149 eurot. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Reguleeritud väärtpaberiturul annab väärtpaberituru emitent investoritele investeerimisotsuste tegemiseks vajalikku informatsiooni börsisüsteemi kaudu. Börsisüsteemi kaudu kõigile investoritele 19.04.2011 ja 07.06.2011, mil algas aktsiate avalik pakkumine, esitatud teated kajastasid õigesti kõiki tingimusi aktsiate avaliku pakkumise kohta. Kostja ei ole avaldanud ebaõiget teavet, samuti ei ole teave olnud ebaselge ega eksitav. Kostja vastas „Äripäeva“ ajakirjanike küsimustele ning edastas teavet, mis kostjal selle kohta oli.
13.Kostja avaldatud börsiteadete ja muu informatsiooni edastamisel ja aktsia hinna langemisel puudub seos. Kostja poolt antud informatsiooni kohaselt ei saanud ühelgi investoril tekkida arusaama, et aktsiate avalik pakkumine 2011. a juunis oli garanteeritud või „tagatud“. Kostjal puudus igasugune võimalus mõjutada aktsia hinda.
14.Kostja avaldas 05.05.2011 börsisüsteemi kaudu I kvartali majandustulemused, misjärel langes kostja aktsia hind 06.05.2011 alla 1 euro. Pärast majandustulemuste avaldamist küsis „Äripäev“ jällegi mitmeid küsimusi ja 05.05.2011 kell 18:20 kirjutab „Äripäev“, et Meelis Milder vastas küsimusele „Kuidas võib tänane tulemus mõjutada tulevast aktsiate lisaemissiooni?“ järgmiselt: „Suuraktsionärid (East Capital, KJK Capital, E.Miroglio) toetavad emissiooni pro rata ulatuses, ise võtan ka tüki – kokku ca 40%. Ülejäänu osas tuleb teha korralikku müügitööd.“ Sama sõnumit kordas
4(14)
„Äripäev“ 06.05.2011 kell 11:41: artiklis „AS Baltika aktsia hind alla emissiooni hinna“. Seega ei saanud ükski mõistlik investor pärast 06.05.2011 arvata, et emissioon õnnestub. Pärast 05.05.2011 ei olnud kellelgi põhjust uskuda, et emissioonile oleks toetust enam kui 40% ulatuses, mis tähendab, et emissiooni õnnestumine või ebaõnnestumine ei olnud ja ei saanud olla ette teada mitte kellelegi ning ka turg käitus vastavalt, kuna aktsia hind langes alla 1 euro ja jäigi sinna. On mõistetav, et suuraktsionärid ei soovinud märkida juunis 2011 aktsiaid hinnaga, mis oli oluliselt kõrgem turuhinnast. 20.04.2011 aktsia hind börsil ei muutunud, 21.04.2011 aktsia hind tõusis 1% ja 22.04.2011 langes 3%. Mingit märgatavat muutust hinnas (mis peaks turumanipulatsioonile järgnema) ei toimunud.
15.Hageja ei peatanud müüki 20.04.2011, vaid müüs terve päeva jooksul aktsiaid. 20.04.2011 müüs hageja 9582 aktsiat, mis on arvestatav kogus. Hagejal oli võimalik müüa 20.04.2011 börsil lisaks müüdud aktsiatele veel vaid 65 483 aktsiat, sest hagejale kuuluvatest aktsiatest 150 000 olid eelisaktsiad, mis ei olnud tol ajahetkel veel börsil kaubeldavad ning nendega börsiväliste tehingute tegemise võimalus oli äärmiselt ebatõenäoline. Alles 01.06.2011 muutusid need 150 000 aktsiat börsil kaubeldavaks.
16.Eelisaktsiate müük enne 01.06.2011 saanuks Kristjan Liivamägi arvates toimuda vaid piisava suurusega institutsionaalsete ostjate olemasolul. Hageja ei ole tõendanud, et oleks olnud mingit institutsionaalsete investorite huvi tema eelisaktsiate vastu ajavahemikus 20.04.2011 kuni 01.06.2011. Hagejal oli esimene võimalus müüa 150 000 aktsiat alles 01.06.2011, kui keskmine aktsia hind oli 0,834 eurot. Ajavahemikus 20.04.2011 kuni 05.05.2011 langes kostja aktsia hind täiendavad 3,53%, mis võib näidata investorite kahtlevat suhtumist isegi peale Meelis Milderi 20.04.2011 kommentaari.
17.Ajavahemikus 10.05.2011 kuni 22.06.2011 soetas hageja täiendavalt 28 393 aktsiat, kuid samaaegselt jätkas ka aktsiate müüki. Müüdud kogused olid märkimisväärsed, samas ostis hageja aga aktsiaid ka 27.06.2011 ja 28.06.2011, mistõttu hagiavalduses märgitu, et hageja müüs 27.06.2011 alates aktsiad, kuna tema arvates oli emissiooniga probleem, on eksitav. Ülaltoodu näitab, et hageja ei katkestanud aktsiate müüki, vaid vastupidi, ostis ja müüs kogu ajaperioodi jooksul, mis järgnes emissiooni väljakuulutamisele. Hageja müüs aktsiaid kuni 18.07.2011, mis näitab, et tema soov oli lihtsalt võõrandada kõik talle kuuluvad aktsiad ja kuna nõudlus ei olnud just suur, kulus kõigi aktsiate müügiks päris palju aega.
18.Kostja ei ole kordagi avaldanud ei meediaväljaannetes või börsiteadetes, et 2011 juunis toimunud avalik pakkumine oleks olnud garanteeritud või tagatud kellegi poolt. Emissiooni „tagamine“ ei ole õigusmõiste. Väärtpaberituruseaduse § 43 lg 1 punkt 6 sätestab ühe investeerimisteenusena väärtpaberi garanteerimise või väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerimise. Aktsiate pakkumus- ja noteerimisprospektist ei nähtu, et emissioon oleks garanteeritud mõne investeerimisühingu poolt, kes ainsana saavadki pakkuda sellist teenust. Emissiooni korraldajaks oli AS LHV Pank, kellelt saanuks hageja soovi korral vastuse emissiooni garanteerituse kohta. Avaliku emissiooni garanteerimine on kindel õigusmõiste. Emissiooni saavad garanteerida kutselised investorid, kes emissiooni õnnestumiseks on kohustatud aktsiad ise ära ostma juhul, kui turul ei ole piisavalt huvilisi. Seda on selgitanud hagejale LL. Seda on selgitanud ka riiklikult tunnustatud ekspert Raul
5(14)
Ruubel oma 12.02.2015 ekspertarvamuse punktis 1. Raul Ruubel oma arvamuses leiab, et emissiooni tagamine on „kõnekeelne väljend kellegi mitteformaalse toetuse kohta“.
19.19.-20.04.2011 oli kostjale teada, et suuraktsionärid kavatsevad märkida uusi aktsiaid võrdeliselt neile kuuluvate aktsiatega. Asjaolu, et nad seda juunis 2011 ei tee, ei olnud kostjale teada. Kostjal oli 19.04.2011 teave selle kohta, et aktsiaemissioonil kavatseb osaleda Hiinast pärit ettevõtja Fulida Group, mille omanikuks on hr Qi. Fulida Groupi tutvustas ettevõttele Edoardo Miroglio. Meelis Milderi 17.04.2011 e-kirjast Xin Timile nähtub, et 1,73 MEUR investeerimises oli kokkulepe olemas. Kuivõrd kostjal oli rahalisi vahendeid vaja kiiremini, saatis Meelis Milder hr Qi esindajale 17.04.2011 e-kirjaga koos MEUR laenulepingu projekti, millise laenu andmisel saaks vastu ka rohkem aktsiaid emissioonist. Laenulepingu projekti punkti 4.2. kohaselt oli laenu andmise eesmärgiks saada mitte väiksem kui 5% osalus kostjas ja punkti 4.3. kohaselt pidi kostja tagama, et Fulida Group saab 1 733 000 aktsiat avaliku pakkumise protsessis. Tim Xini 19.04.2011 e-kirja kohaselt oli Fulida Groupi soov investeerida kostjasse kindel. Kostjal oli aktsiaemissioonil osalemise kohta kirjalik kokkulepe E.Miroglio S.A.-ga (kellele kuulus 11.05.2011 9,53% aktsiatest). Meelis Milderi poolt Edoardo Mirogliole 07.04.2011 saadetud e-kirjast selgub, et kahe suurema finantsinvestoriga (need olid KJK Fund Sicav-SIF ja East Capital Baltikum Fund) on hind kokku lepitud 1,0-1,05 euro peale ning Edoardo Migoliolt küsib Meelis Milder, kas ta on nõus osalema pro rata talle kuuluvate aktsiatega. E. Miroglio S.A. kinnitabki Edoardo Miroglio isikus 07.04.2011, et ta on nõus osalema pro rata hinnaga 1 euro (Lisa 5 – 7.04.2011 kirjavahetus E. Miroglioga koos tõlkega). Kostjal olid aktsiaemissioonil osalemise kohta suulised kokkulepped ka KJK Fund Sicav-SIFiga (kellele kuulus 11.05.2011 17,77% aktsiatest) ja East Capital Baltikum Fundiga (kellele kuulus 11.05.2011 10,3% aktsiatest). Kostja jaoks olid tal 19.04.2011 olemas kokkulepped, mis võimaldasid välja öelda, et emissioon „realiseeritakse“ ehk viiakse läbi.
20.Emissiooni prospekt kinnitati Finantsinspektsiooni poolt 01.06.2011. Aktsiate pakkumise ja noteerimisprospektis ei ole ühtegi märget selle kohta, et emissioon oleks garanteeritud või tagatud. Seega ei saa ükski investor ka arvata, et emissioon õnnestub täies mahus.
21.„Äripäevas“ 20.04.2011 avaldatu ei avaldanud mõju aktsia hinnale. Pärast 20.04.2011 aktsia hind ei stabiliseerunud 1 euro juures. Pärast 05.05.2011 avaldatud majandustulemusi langes kostja aktsia hind alla 1 euro alates 06.05.2011 ja aktsiate märkimisaja alguseks 07.06.2011 oli aktsia hind langenud 0,79 euroni. Hageja väited, et alles 27.06.2011 sai ta aru, et emissioon nurjub, on põhjendamatud. Emissioon hinnaga 1 euro aktsia nurjus, kuna alates 06.05.2011 oli hind alla 1 euro. „Äripäev“ kirjutas kostjast peaaegu igapäevaselt kogu ajaperioodi vältel, mil aktsiaemissioon oli välja kuulutatud ning avaldas mitmes artiklis arvamust, et selle õnnestumise tõenäosus ei olnud teada.
22.Finantsinspektsioon ei tuvastanud, et kostja oleks sooritanud turumanipulatsiooni 20.04.2011 või esitanud investoritele valeinfot ega teinud kostjale ettekirjutusi või määranud sanktsioone. Finantsinspektsioon ei tuvastanud, et kostja pani aprillis-mais 2011 toime väärtegusid.
6(14)
23.Nõue on aegunud. Hageja väidetel tekitati talle kahju 20.04.2011 ja sellele järgnenud kolme börsipäeva jooksul 21.-26.04.2011. Hageja pöördus kohtu poole 02.05.2014.
24.Turumanipulatsioon on turu usaldusväärsuse kuritarvitamine, mis eriseadusega (VPTS) ei anna õigust isikutele kahju hüvitamise nõude esitamiseks emitendi (antud juhul kostja) vastu. Kostja ei ole eksinud siseteabe avalikustamise reeglites ning isegi juhul, kui hageja peaks väitma vastupidist, on tema kahjunõue aegunud VPTS § 188 10 lg 4 alusel. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
25.Harju Maakohus 06.04.2015 otsusega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 6878 eurot ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.19.04.2011 börsiteates „AS BALTIKA aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade“ andis kostja teada avalikkusele, et ta soovib korraldada aktsiate avaliku pakkumise ning viib sellekohase ettepaneku üldkoosolekule. Börsiteade ei sisaldanud informatsiooni emissiooni garanteerimise kohta. Teate kohaselt oli aktsia märkimishind 1 euro. 20.04.2011 kell 09:40 avaldas Äripäev kostja juhatuse esimehe Meelis Milderi poolt 19.04.2011 saadetud kommentaarid: „Hetkeseisuga on tagatud emissiooni realiseerimine täna avaldatud tingimustel“ ning „Jah,“ kostja suuromanikud kavatsevad aktsiaid märkida.
27.20.04.2011 oli kostja aktsia keskmine müügihind 1,095 eurot. Kostja avaldas 05.05.2011 börsisüsteemi kaudu I kvartali majandustulemused, misjärel langes kostja aktsia hind 06.05.2011 alla 1 euro. Pärast majandustulemuste avaldamist küsis „Äripäev“ kostja juhtkonnalt mitmeid küsimusi ja 05.05.2011 kell 18:20 kirjutab „Äripäev“, et Meelis Milder vastas küsimusele „Kuidas võib tänane tulemus mõjutada tulevast aktsiate lisaemissiooni?“ järgmiselt: „Suuraktsionärid (East Capital, KJK Capital, E. Miroglio) toetavad emissiooni pro rata ulatuses, ise võtan ka tüki – kokku ca 40%. Ülejäänu osas tuleb teha korralikku müügitööd.“ Kostja aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas 11.05.2011 läbi viia aktsiakapitali suurendamise ja lasta välja 3 150 000 aktsiat hinnaga 1 euro. Üldkoosoleku otsuse kohaselt sätestati paljud emissiooni tingimused täpsemalt prospektis. Kostja aktsionäride 11.05.2011 korralise üldkoosoleku otsuse kohaselt pidi aktsiate märkimine algama 07.06.2011. Kostja esitas Finantsinspektsioonile aktsiate pakkumise ja noteerimisprospekti registreerimise taotluse 16.05.2011. Avaliku pakkumise tingimused on prospektis põhjalikult kirjeldatud. Prospekt kinnitati Finantsinspektsiooni poolt 01.06.2011. Aktsiate pakkumise ja noteerimisprospektis ei ole ühtegi märget selle kohta, et emissioon oleks garanteeritud või tagatud. 07.06.2011 kell 08:59 avaldas kostja börsiteate, mille kohaselt algas 07.06.2011 aktsiate avalik enampakkumine Eestis. Nimetatud teates oli märgitud, et enampakkumise tulemused avalikustatakse 27.06.2011.
28.27.06.2011 kell 19:17 avaldas kostja börsiteate, et aktsiate avaliku märkimise perioodil, s.o 07.06.2011 kuni 22.06.2011, ei märgitud kõiki uusi aktsiaid, mistõttu loetakse märkimine ebaõnnestunuks. 27.06.2011 kell 19:25 avaldas kostja börsiteate, et kostja emiteerib alates 14.07.2011 täiendavalt 4 300 000 aktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot ning väljalaskehinnaga 0,70 eurot.
7(14)
29.Hageja müüs 27.06.2011 24648 aktsiat keskmise hinnaga 0,764 eurot. 28.06.2011 müüs hageja 125 134 aktsiat keskmise hinnaga 0,672 eurot ehk 69,70% enda omanduses olnud aktsiatest, jõudes 18.07.2011 kolme allesjäänud aktsiani.
30.Nõue on kvalifitseeritav VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Hageja on esitanud nõude kahju hüvitamiseks, mis ei ole seotud isiku- või asjakahjuga, seega on hageja esitanud puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõude. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 31.03.2010 kohtuasjas nr 3-2-1-7-10 selgitanud, et üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, s.t deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.06.2005 otsus nr 3-2-1-64-05, p 20; 30.11.2005 otsus nr 3-2-1-123-05, p 24). /.../ See põhimõte ei ole siiski absoluutne. Esmajoones võib erandiks olla kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest (VÕS § 127 lg 2) (VÕS § 127 lg 2 rakendamise kohta vt ka Riigikohtu 26.09.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13; 14.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-21-75-08, p 14). Samuti võib puhtmajandusliku kahju hüvitamine tulla kõne alla kahju tekitamise puhul heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8), eelkõige kui kahju tekitaja tegevuse eesmärgiks ongi kannatanule sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja kahju tekitajale seetõttu ettenähtav. Ka ÄS § 403 lg 6 annab aktsionärile eelkõige puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõude. Mõlemal juhul tekib aktsionärile kahju eelkõige tema aktsiate väärtuse vähenemise tõttu. Puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõue on kahtluseta olemas VÕS § 115 lg 1 (ja ÄS § 289 lg 1) alusel kohustuse rikkumisele tuginedes.
31.Hindamaks, kas normi eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest, tuleb selgitada, kas tekkinud kahju oma olemuselt ja tekkimise viisilt on just selline kahju, mida seadusandja soovis vastutuse kehtestamisega ära hoida. (Nõmm, Iko, Puhtmajanduslik kahju ja selle hüvitamine deliktilise vastutuse korral: magistritöö; Tartu: Tartu Ülikool, 2007, lk 84.). Iko Nõmm on välja toodud, et seaduse kaitse eesmärgi tuvastamiseks tuleb kindlaks teha, mis eesmärgil reegel kehtestatud on ja kas sellest kõrvalekaldumine võib normis ette nähtud eesmärgi saavutamise täielikult välistada või seda oluliselt piirata (samas, lk 84). Samuti tuleb kindlaks teha, kas norm on kehtestatud teatud isikute või üldiste huvide kaitseks (samas, lk 84).
32.Hageja poolt esile toodud tegu seisneb eksitava teabe avaldamises aktsiaemissiooni tagatuse kohta. VPTS § 18815 lg 2 kohaselt on turumanipulatsiooni sooritamine keelatud. VPTS § 18815 lg 1 p 4 kohaselt on turumanipulatsioon muu hulgas niisuguse teabe levitamine meediakanalites, sh internetis või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab finantsinstrumentide kohta valesid või eksitavaid märguandeid, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav. VPTS § 18815 lg 11 p 3 täpsustab, et turumanipulatsioon on iseäranis näiteks finantsinstrumendi või selle emitendi kohta meediakanalites teabe, sh arvamuse või kuulujutu levitamine, kui eelnevalt on sõlmitud finantsinstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi ostu- või müügileping, millega mõjutatakse finantsinstrumendi hinda ning saadakse kasu selle mõjust finantsinstrumendi hinnale, ilma et samal ajal oleks huvide konflikt nõuetekohaselt ja tõhusalt avalikustatud. VPTS § 18815 lg 1 p 3 kohaselt on turumanipulatsioon ka muu pettuslik käitumine. Seejuures sisustab VPTS § 18815 lg 14 pettuslikku käitumist kui tegevust või tegevusetust, mis viib või võib viia
8(14)
mõistliku finantsinstrumentidesse investeeriva isiku eksitusse tegelikest majanduslikest oludest, eriti finantsinstrumendi nõudlusest ja pakkumisest, ning hoiab finantsinstrumendi hinda või survestab seda tõusma või langema. VPTS § 18815 lg 13 p-st 1 tulenevalt võetakse sellise juhul muu hulgas arvesse, kas isikute tehingukorralduste või tehingute eel või järel levitavad samad või nendega seotud isikud ebaõiget, ebaselget, ebatäielikku või eksitavat teavet. Vastavalt VPTS § 18815 lg 1 p-le 5 on turumanipulatsioonina käsitletavad ka muud VPTS § 18815 lg 1 p-des 14 sätestatud tehingute või toimingutega sarnased turumanipulatsiooni iseloomuga tehingud või toimingud.
33.Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ, 28. jaanuarist 2003 „Siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta“ artiklis 2 punktis c sätestab, et turuga manipuleerimine on muuhulgas teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas internetis, või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab finantsinstrumentide kohta valesid või eksitavaid teateid, kaasa arvatud kuulduste või valede või eksitavate uudiste levitamine, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav. Direktiivist tulenevate keeldude rakendamise tagamiseks vajalike sanktsioonide osas räägib direktiiv siiski üksnes haldusmeetmetest või kriminaalsanktsioonidest. Direktiiv ei viita sellele, et liikmesriikidel oleks kohustus direktiivist tulenevate keeldude rakendamise tagamiseks kehtestada seadusest tulenevaid eraõiguslikke sanktsioone, nähes ette võimalused keeldude rikkumisega tekitatud kahju laialdaseks hüvitamiseks. Euroopa Kohtu 23. detsembri 2009. aasta otsuses kohtuasjas C-45/08 Spector Photo Group NV, Chris Van Raemdonck versus Commissie voor het Bank-, Financie- en Assurantiewezen (CBFA), märkis kohus, et direktiivist tulenevaid keelde tuleb mõista direktiivi eesmärki arvestades, mis seisneb finantsturgude terviklikkuse kaitsmises ja investorite usalduse tugevdamises, kusjuures investorite usaldus põhineb eelkõige asjaolul, et neid koheldakse võrdväärsena ja kaitstakse siseteabe õigusvastase kasutamise eest.
34.Riigikohus on 10.11.2011 otsuses asjas nr 3-1-1-70-11 ja 30.05.2012 otsuses asjas nr 3-1-1-36-12 turumanipulatsiooni mõiste sisustamisel selgitanud: „Seda, kas väärtpaberiturul tegutsev isik on toime pannud turumanipulatsioonina karistatava teo, tuleb selgitada väärtpaberituru toimimise aluspõhimõtete valguses. Reguleeritud väärtpaberituru toimimisel on kolm põhilist eesmärki, mis on samas selle õigus- ja korrapärasel toimimisel ka toimimise tagajärjed: 1) teabe hankimise kulude vähendamine – investoritele edastatakse üheaegselt samasugust õiget teavet ning iga üksik investor ei pea kandma lisakulusid teabe hankimiseks (informatsiooni sümmeetria tagamine); 2) hinna kujundamine ehk väärtpaberile nõudluse ja pakkumise vahekorras tasakaaluhinna leidmine (väärtpaberi ja äri õige väärtuse määratlemine); 3) likviidsuse ehk kaubeldavuse pakkumine (nõudluse ja pakkumise vahendamine). Väärtpaberituru tõhusaks toimimiseks on eelkõige vajalik selles osalejate usaldus turu vastu. Usalduse tekkimise jaoks on oluline ajakohaselt õige, täpse ja täieliku teabe kättesaadavus väärtpaberite ja nende emitentide kohta ning pakkumuste ja tehingute tegemise kohta. Turu läbipaistvus võimaldab teha kaalutud otsuseid väärtpaberite hinnastamiseks, omandamiseks ja võõrandamiseks. Olukorras, kus keegi püüab muuta väärtpaberi hinda või mõjutada tehinguid või tehingukorraldusi või levitab teavet viisil, mis jätab väärtpaberiga kauplemisest turul või selle emitendist vale mulje, eeltoodud põhimõtteid rikutakse. Niisuguste tegudega seatakse turuosalised ebamõistlikult ebasoodsasse olukorda, kahjustades nende huve ja turu läbipaistvust -
9(14)
hindade ja teabe selgust -, turu tõhusust ja seeläbi vähendatakse üldist usaldust turu vastu.“
35.Investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (907 SE), millega täiendati VPTS § 18815, seletuskirjas on selgitatud: „Turumanipulatsiooni võimalikult täpne defineerimine seaduse tasandil on vajalik selleks, et investoritele oleks tagatud õige, täpse ja hinnatundliku informatsiooni võrdne kättesaadavus. Kui need tingimused pole täidetud, võib tegu olla turumanipulatsiooniga, mis tähendab teadlikult eksitava info levitamist selliselt, et see võib mõjutada või mõjutab teatud väärtpaberi hinda soovitud suunas. Turumanipulatsiooni sisuks võib pidada sekkumist nõudluse ja pakkumise vahelise suhte vabasse kujunemisse. Selline tegevus mõjutab otseselt antud turu usaldusväärsust ja pikemas perspektiivis ka üldist majanduskeskkonda.“
36.Eelviidatud materjalidest võib üldjoontes järeldada seda, et eksitava teabega seotud turumanipulatsiooni keelu eesmärk on suhteliselt suure üldistusastmega ja selleks võib pidada eelkõige väärtpaberituru tõhusat toimimist. Tõhusaks toimimiseks on nii Riigikohtu kui ka Euroopa Kohtu hinnangul vajalik turuosaliste võrdsete võimaluste tagamine (informatsiooni sümmeetria). Normi eesmärkide suur üldistus räägib üldjuhul kahjude hüvitamise vastu. Kahju hüvitamise eesmärk võiks seonduda spetsiifiliste eesmärkidega – näiteks Riigikohtu poolt viidatud eesmärgist vähendada tehingukulusid saaks teatud juhul tuleneda kohustus hüvitada teabe hankimisega tekkinud kulud. Spetsiifilisema eesmärgi korral oleks võimalik väita, et see või teistsugune tegevus muudab normi eesmärgi saavutamise suures osas võimatuks. Seevastu suure üldistusega eesmärgi korral, nagu väärtpaberituru tõhus toimimine või informatsiooni sümmeetria, on raske välja tuua mõnda tegevust, mis täielikult või ulatuslikult välistaks eesmärgi saavutamise. Informatsiooni sümmeetria absoluutne saavutamine ei ole päriselus võimalik ning osalised on paratamatult erineva pädevuse ja võimalustega. Paremad majanduslikud võimalused või paremad sidemed võimaldavad saada paremat informatsiooni aktsia hinda määravate tegurite kohta. Pädevamad ja haritumad või ka andekamad turuosalised oskavad saadud informatsiooni paremini rakendada. Samas on konkreetse informatsiooni mõju aktsia hinnale väga raske hinnata. Ka näiteks mõlema poole esitatud asjatundjad olid arvamusel, et info emissiooni tagatuse kohta võib mõjutada aktsia hinda, kuid selgeid seoseid või põhjuseid välja tuua osutus raskeks. Sellised põhjused nagu karjakäitumine või indikatsioon juhtkonna arvamusest aktsia trendide kohta on väga kaugel objektiivsest mõõdetavusest. Teisisõnu – isegi informatsioonilise asümmeetria tekkimisel oleks konkreetsel juhul raske kindlalt öelda, kas see mõjutas turu toimimise tõhusust või mitte. Väärtpaberituru tõhus toimimine sõltub veel paljudest muudest teguritest peale informatsiooni sümmeetria, seda mõjutab ka turu suurus, osaliste likviidsus ja majanduse väljavaated ning osaliste hinnang majanduse väljavaadetele jne. Sellises olukorras on ainuvõimalik järeldada, et kuivõrd väärtpaberituru tõhus toimimine on sõltuv nii paljudest asjaoludest ning eksitava teabe avaldamise konkreetset mõju on väga raske hinnata, siis ei saa öelda, et eksitava teabe avaldamise keelu rikkumisel muutuks väärtpaberituru tõhus toimimine kui VPTS § 18815 lg 2 eesmärk täielikult või olulises osas saavutamatuks.
37.Tulenevalt eksitava teabega seotud turumanipulatsiooni keelu üldisest eesmärgist võib pidada kohasemaks sanktsiooniks haldusmeetmeid ning kriminaalsanktsioone. Kohtupraktikas on turumanipulatsiooni tunnustel Eestis süüdistusi esitatud ja isikuid
10(14)
süüdi mõistetud (vt viimati kohtuasjad 3-1-1-36-12, 3-1-1-44-13), seega ei saa väita, et kriminaalõiguslik järelevalve turumanipulatsiooni suhtes ei eksisteeriks. Kriminaalsanktsioonide kohaldamisel on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.05.2012 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-36-12 p-s 11.3 selgitatud, et turumanipulatsioon on teodelikt. Sellest võib kohtu arvates järeldada, et seadusandja arvates on raske siduda turumanipulatsiooni konkreetse tagajärje ja kahjuga ja sellest võib omakorda järeldada, et seadusandja tahteks ei olnud turumanipulatsiooni keeluga kannatanu kaitsmine puhtmajandusliku kahju tekkimise eest.
38.VÕS § 1045 lg 3 kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Et väärtpaberituruseaduse §-s 18815 lg-s 1 sätestatud turumanipulatsiooni keelu eesmärgiks ei ole kaitsta hagejat puhtmajandusliku kahju tekitamise eest, siis on hageja kahjunõue VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel välistatud VÕS § 1045 lg 3 järgi.
39.Hageja nõue ei ole kvalifitseeritav VÕS § 1048 alusel. Seega ei kuulu hageja nõue kostja vastu rahuldamisele ühelgi lepinguvälisel alusel.
40.Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid 8513 eurot ilma käibemaksuta järgnevalt: - Hagiavalduse analüüs 1,2 tundi. - 05.06.2014 nõupidamine Meelis Milderiga hagile vastuse ettevalmistamiseks 1,9 tundi. - Hagiavaldusele vastuse ettevalmistamine 15,1 tundi. - Dokumendiga tutvumine (hageja 01.12.2014 seisukoht) 2,5 tundi. - Menetlusdokumendi ettevalmistamine: seisukoht hageja 01.12.2012 seisukohale (esitati 08.12.2014) 7,4 tundi. - Kohtuistungi ettevalmistamine 1 tundi. - 08.12.2014 kohtuistungil osalemine 3,3 tundi. - Seisukoht hageja taotlusele kohtuistungi protokolli parandamiseks 1,3 tundi. - Kostja 08.12.2014 menetlusdokumendi lisade tõlked inglise keelest eesti keelde 4,8 tundi. - Dokumendiga tutvumine: hageja 30.01.2015 seisukoht 1,3 tundi. - Menetlusdokumendi ettevalmistamine: seisukoht hageja 30.01.2015 seisukohale (esitati 13.02.2015) 14,3 tundi. - Kohtuistungiks ettevalmistamine 2,5 tundi. - 26.02.2015 kohtuistungil osalemine 2,7 tundi. Kokku 59,3 tundi. Kulu äriregistri päringule 2 eurot.
41.Kostja õigusabiks kulutatud aeg on, arvestades asja sisu ja mahtu, esitatud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabi tariifi 150 eurot tunnis ei saa pidada mõistlikuks ja tuleb vähendada 120 euroni tunnis. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
42.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi 52 092,79 euro kahju hüvitamise nõudes, või, kui ringkonnakohtul ei ole võimalik uut otsust teha, saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11(14)
43.Maakohtu põhjendused on üllatuslikud, kuivõrd maakohus ei juhtinud varasemas menetluses poolte tähelepanu asjaolule, et hageja poolt õigusvastase kahju tekitamise alusena välja toodud turumanipulatsiooni keelu eesmärk ei ole tsiviilõiguslikult hageja kaitsmine puhtmajandusliku kahju eest. Maakohus ei avaldanud menetluses pooltele oma nägemust direktiivi (2004/6/EÜ) tõlgendusest ega andnud pooltele võimalust esitada selles osas oma seisukohti. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg 4 nõudeid ja isiku ärakuulamise nõudeid (TsMS § 656 lg 1 p 1).
44.Maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades jõudnud väärale järeldusele, justkui on turumanipulatsiooni keelu eesmärgiks üksnes haldusmeetmed ning kriminaalsanktsioonid. Maakohus on direktiivi mõtet ja reguleerimisala ebaõigesti sisustanud ja põhjendamatult välistanud tsiviilõigusliku vastutuse kahju hüvitamise näol. Kriminaalmenetluses tehtud lahendid ei kinnita maakohtu järeldust kriminaalvastutusest kui ainuvõimalikust kaitsevahendist. Turumanipulatsioon kui karistusõiguslikult teodelikt ei välista tagajärjena kahju hüvitamise kohustust. Ebaõige on maakohtu järeldus, justkui ei ole seadusandja tahteks turumanipulatsiooni keelustamisel muu hulgas ka investorite kaitse puhtmajandusliku kahju eest. Maakohtu käsitlus välistab üldse väärtpaberituru osaliste (antud juhul emitendi) tsiviilõigusliku vastutuse ja õiguste kaitse kahju tekitamise korral. Maakohtu järeldused on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.04.2014 määruse nr 596/2014 preambuli seisukohtadega ja Riigikohtu praktikaga.
45.Maakohus on jätnud otsuses selgitamata, kas kostja pani toime turumanipulatsiooni, s.t jättis täitmata seadusest tuleneva kohustuse või mitte. Seda hindamata ja tuvastamata ei olnud maakohtul põhjust ja alust analüüsida kostja teos õigusvastasust välistavate asjaolude (VÕS § 1045 lg 3) olemasolu. Maakohus on meelevaldselt eiranud kõiki hageja esitatud seisukohti, faktilisi asjaolusid ning neid kinnitavaid tõendeid ega ole eiramist põhjendanud. Vastustaja seisukoht
46.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
47.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
48.Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei korda.
49.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu,
12(14)
ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Maakohus on õigesti määratlenud mõiste turumanipulatsioon sisu ja leidnud, et VPTS §-s 18815 sätestatud turumanipulatsiooni keelu eesmärgiks on tagada väärtpaberituru usaldusväärne toimimine ning see, et väärtpaberiturul toimuks aus ja läbipaistev kauplemine. Õige on maakohtu järeldus, et turumanipulatsiooni keelu eesmärgiks ei ole kannatanu kaitsmine puhtmajandusliku kahju eest, mistõttu VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole turumanipulatsiooni keelu rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes õigusvastane. Eeltoodu välistab VÕS § 1043 järgi esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
50.Kolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud tsiviilasja menetlemisel menetlusõiguse norme. Apellandi väide, et maakohus on teinud üllatusliku otsuse ei ole õige. Maakohus on 08.12.2014 eelistungi protokollist (III kd, lk 104 pöördel) nähtuvalt selgitanud, et kohus võib jõuda järeldusele, et nõutava kahju hüvitamine ei ole alusnormi eesmärgiks. 26.02.2015 kohtuistungi protokolli (III kd, lk 194) kohaselt on kohus menetlusosaliste tähelepanu juhtinud puhtmajandusliku kahju hüvitamisega seonduvale tulenevalt kaitsenormi eesmärgist. See, et kohus ei ole viidanud VÕS § 1045 lg-le 3, vaid rõhutas VÕS § 127 lg 2, ei muuda kohtuistungil antud selgituse mõtet ebaselgeks. Samuti on kostja 13.02.2015 menetlusdokumendis esile toonud, et VTPS-s sätestatud turumanipulatsiooni keelu rikkumise tagajärjeks saab olla ainult haldus- või kriminaalmenetluses rikkumise tuvastamine ja vastavate meetmete (karistuste) kohaldamine. Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei juhtinud poolte tähelepanu Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2004/6EÜ tõlgendamisele, ei anna alust järelduseks, et maakohus on selgitamiskohustust rikkunud. Viidatud direktiivi sätted on harmoniseeritud eesti õigusesse (VTPS § 1881-18827) ja maakohus ei ole lähtunud vaidluse lahendamisel direktiivist, vaid on kohaldanud väärtpaberituru seadust. Väidetava kahju tekkimise ajal kehtis direktiiv 2004/6EÜ, mistõttu ei olnud maakohtul alust kohaldada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.04.2014 määrust nr 596/2014. Kolleegium märgib, et ka praegu kehtivast määrusest nr 596/2014 ei tulene, et turuosalisel oleks turumanipulatsiooni keelu rikkumise korral õigus nõuda puhtmajandusliku kahju hüvitamist. Apellatsioonkaebuses viidatud määruse nr 596/2014 preambuli sätted ei anna alust apellandi poolt soovitud järelduseks puhtmajandusliku kahju hüvitamise võimaluse kohta. Preambulis rõhutatakse vajadust tagada finantsturu usaldusväärsus ja stabiilsus.
51.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole VPTS §-s 18815 sätestatud keelunormi (turumanipulatsiooni keeld) kaitse eesmärgiks puhtmajandusliku kahju hüvitamine ja ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium märgib, et turukuritarvitusteks on VPTS § 1882 järgi turumanipulatsioon ja siseteabe väärkasutamine. VPTS § 18810 sätestab, millistel alustel ja aegumistähtaja jooksul on isikul õigus nõuda Eesti turul kaubeldava finantsinstrumendi emitendilt talle emitenti otseselt puudutava siseteabe avalikustamata jätmisest või ebaõige siseteabe avalikustamisest põhjustatud kahju hüvitamist. Turumanipulatsiooni keelu rikkumise tagajärjena kahju hüvitamise regulatsioon VTPS-s puudub. Eeltoodust saab järeldada, et seadusandja on täpselt määratlenud, millise turukuritarvituse eest saab esitada kahju hüvitamise nõude ja turumanipulatsiooni keelu rikkumise tagajärjena puhtmajandusliku kahju hüvitamist ette nähtud ei ole.
52.Ebaõige on apellatsioonkaebuse käsitlus, mille kohaselt on maakohus leidnud, et karistusõigusliku vastutuse kohaldamine välistab tsiviilõigusliku vastutuse
13(14)
kohaldamise. Maakohus vaidlustatud otsuses sellist järeldust teinud ei ole. Maakohus on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuseid analüüsinud eesmärgiga tuvastada VPTS §-s 18815 sätestatud kaitsenormi ulatus ja eesmärk.
53.Kuna hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamine oli välistatud VÕS § 1045 lg 3 järgi, siis ei olnud maakohtul tarvidust tuvastada, kas kostja pani toime turumanipulatsiooni või mitte ning kas hagejale on tekkinud selle tõttu kahju. Asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja on meedias teavet avaldades käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt, kohtule esitatud ei ole.
54.Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi seoses maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta apellandi (hageja) kanda. Vastustaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on vastustaja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks kulutanud maakohtu otsusega tutvumiseks 0,5 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 12,8 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1,35 tundi ja kohtuistungil osalemiseks 1,15 tundi. Kokku 15,8 tundi. Vastustaja esindaja tunni hind on 150 eurot ilma käibemaksuta ja vastustaja palus välja mõista apellandilt 2370 eurot. Apellant vastustaja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
55.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et tsiviilasja spetsiifikat ja keerukust arvestades on vastustaja poolt menetluses kulutatud aeg vajalik ja põhjendatud ning vastavuses esitatud menetlusdokumentidega ja kohtuistungiks kulunud ajaga. Vastustaja esindaja teenuse tunnihind 150 eurot ilma käibemaksuta ei vasta Riigikohtu lahendite järgi advokaaditeenuse tavapärasele hinnale, mida on leidnud ka maakohus vaidlustatud otsuses. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tavapäraseks turuhinnaks vandeadvokaadi vanemabi teenuse eest on 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulu 1896 eurot (15,8 tundi x 120 eurot) ja kostja taotlusel viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Rahuldamata jääb vastustaja taotlus 474 euro osas.