Otsuse avalikult teatavaks 06.04.2015 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht 2-14-18162 Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
XXX OÜ hagi hüvitamiseks 52 092,79 eurot.
Aktsiaselts
XXX
vastu
kahju
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX OÜ (registrikood XXX, aadress XXX) esindajad hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Hetti Lump (Advokaadibüroo Aivar Pilv, E-post: [email protected], [email protected]) Kostja Aktsiaselts XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks (Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ, e-post E-post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
26.02.2015
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Välja mõista hagejalt XXX OÜ kostja Aktsiaselts XXX kasuks menetluskuludena 6878 eurot.
3.Välja mõista kostjalt XXX OÜ kostja Aktsiaselts XXX kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Edasikaebamise kord Lk 1
2-14-18162 Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja XXX OÜ palub mõista Aktsiaseltsilt XXX hageja kasuks välja kahjuhüvitis 52092,79 eurot.
2.Hageja leiab, et talle on tekitatud kahju kostja poolt avalikult edastatud eksitava informatsiooni tulemusel.
3.Kokkuvõtlikult on hageja seisukohal, et: 1) Kostja on rikkunud väärtpaberituru seaduse (VPTS) § 18815 lg-s 2 sätestatud turumanipulatsiooni keeldu, sest kostja avaldas kostja ajalehe Äripäev kaudu ebaõiget või vähemalt ebaselget ja eksitavat teavet; 2) Kostja poolt avaldatud (oluline) teave andis investoritele (s.h hagejale) kui mõistlikule finantsinstrumentidesse investeerivale isikule ebaõige või eksitava märguande aktsiate hinna ning nende nõudluse ja pakkumise kohta; 3) Kostja oli või pidi olema teadlik, et tema poolt avaldatud olulise tähendusega teave oli ebaõige või vähemalt investoreid eksitav; 4) Kostja tegevus sellise teabe avaldamisel oli kantud eesmärgist stabiliseerida kostja aktsia hind vähemalt 1 euro juures.
4.Hageja hinnangul mõjutab teave aktsiamissiooni toimumise ja selle tagatuse kohta aktsia hinda ning mõistlik investeerija oleks selle teabe investeerimisotsustuse tegemisel kindlasti üheks aluseks võtnud. Esiteks annab kavandatud aktsiate väljalaskehind investorile indikatsiooni, milline on emitendi juhtkonna hinnangul emitendi aktsiate turuhind aktsiaemissiooni kohta teate avaldamise ajal. Samuti annab see indikatsiooni, milline võib emitendi juhtkonna hinnangul olla aktsiate turuhind kavandatud aktsiate avaliku pakkumise ajal. Teiseks omab olulist tähtsust, kas kavandatav aktsiaemissioon on tagatud või mitte. Juhul, kui aktsiaemissioon on tagatud, siis on aktsiaemissiooni ebaõnnestumine väga ebatõenäoline. Samuti on ebatõenäoline, et aktsia hind langeb alla aktsia kavandatava väljalaskehinna. Juhul, kui kavandatav aktsiaemissioon ei ole tagatud ning kavandatud aktsia väljalaskehind on lähedal aktsia turuhinnale aktsiaemissiooni väljakuulutamise ajal, siis ei saa välistada, et aktsia turuhind langeb alla kavandatava väljalaskehinna ja sellest tingituna aktsiaemissioon tõenäoliselt ebaõnnestub. Kolmandaks näitab emissiooni tagatus ka seda, et aktsiatele on olemas tugev nõudlus. Tagatus tõstab ka turu ja turuosaliste jaoks väärtpaberi usaldusväärsust.
5.10.03.2011 kuni 19.04.2011 müüs hageja aktsiaid, vähendades oma positsiooni 369 317 aktsialt 300 902 aktsiani. Hageja müüdud aktsiate keskmine müügihind jäi vahemikku 1,430 eurot (10.03.2011) kuni 1,225 eurot (15.04.2011). 19.04.2011 avaldas kostja börsiteate, millest nähtuvalt tegi kostja oma aktsionäridele ettepaneku suurendada kostja aktsiakapitali, emiteerides täiendavalt 3 150 000 nimelist lihtaktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot, väljalaskehinnaga 1 euro. Aktsiaselts XXX aktsiate (edaspidi aktsiad) märkimine pidi toimuma vahemikus 07.06.2011 kuni 22.06.2011 kell 14:00. Aktsiaemissiooni tagatuse kohta börsiteates infot ei avaldatud. 19.04.2011 Lk 2
2-14-18162 kell 14:27 avaldas ajaleht Äripäev artikli, milles kirjutati järgnevat: „XXX lisas, et ettevõtte tänased suuraktsionärid loomulikult toetavad emissiooni ja ilmselt ka kasutavad oma eelisostuõigusi“ ning „XXX jättis vastamata küsimusele, kas emissioon on kellegi poolt garanteeritud“.
6.Hageja on seisukohal, et juhul, kui 19.04.2011 oli teada, et kavandatav aktsiaemissioon on tagatud, oleks kostja pidanud seda 19.04.2011 börsiteadetes märkima. Seega kostja 19.04.2011 börsiteadetes avaldatut arvestades pidi mõistlik investor järeldama, et emissioon ei ole tagatud. Hageja hinnangul avaldas kostja emissiooni tagatuse kohta vastuolulist teavet ning ei pidanud vajalikuks ka prospektis seda vastuolu kõrvaldada. Kuna ühestki avalikust infokanalist saadud info pinnalt ei olnud võimalik järeldada, kas kostja kavandatav aktsiaemissioon on tagatud, siis ei olnud põhjust eeldada, et emissioon hinnaga 1 euro 1 aktsia kohta õnnestub. Seda arvestades alustas hageja 19.04.2011 aktsiate agressiivse müügiga. Kuna kostja aktsia hind oli 2011 märtsist languses ning kostja 19.04.2011 avaldatud börsiteade oli samuti negatiivse sisuga, siis võis eeldada, et kostja aktsia hind jätkab langemist.
7.19.04.2011 kell 18:18 saatis kostja juhatuse esimees XXXajalehele Äripäev e-kirja, milles vastas ajakirjaniku küsimusele „Kas emissioon on kellegi poolt garanteeritud?“ järgnevalt: „Hetkeseisuga on tagatud emissiooni realiseerimine täna avaldatud tingimustel (see peaks vastama ka teie küsimusele emissiooniaktsia hinna muutmise võimalikkuse kohta)“ ning ajakirjaniku küsimusele „Kas suuromanikud kavatsevad märkida?“ järgnevalt: „Jah“. 20.04.2011 kell 09:40 avaldas Äripäev kostja juhatuse esimehe XXXpoolt 19.04.2011 saadetud kommentaarid: „Hetkeseisuga on tagatud emissiooni realiseerimine täna avaldatud tingimustel“ ning „Jah,“ kostja suuromanikud kavatsevad aktsiaid märkida. Arvestades kostja juhatuse esimehe XXX20.04.2011 ajalehe Äripäev kaudu avaldatud informatsiooni kavandatud aktsiaemissiooni tagatuse kohta, lõpetas hageja 20.04.2011 aktsiate agressiivse müügi, sest järeldas, et emissiooni tagatuse tõttu on aktsiatele olemas suur nõudlus hinnal 1 euro ja emissiooni tagatuse tõttu stabiliseerub aktsia hind 1 eurost kõrgemal. 20.04.2011 oli kostja aktsia keskmine müügihind 1,095 eurot.
8.Kui kostja avaldas 20.04.2011 börsiteate, et aktsiaemissioon on tagatud, andis see hagejale indikatsiooni, et aktsiate järele on tugev nõudlus ning aktsiate turuhind ei lange tõenäoliselt alla 1 euro või vähemalt stabiliseerub 1 euro lähedal. Kui kostja ei oleks 20.04.2011 avaldanud, et kavandatav aktsiaemissioon on garanteeritud 19.04.2011 kostja poolt väljakuulutatud tingimustel ehk tagatud on kõigi 3 150 000 emiteeritava aktsia märkimine väljalaskehinnaga 1 euro, siis oleks hageja jätkanud 19.04.2011 alanud agressiivset aktsiate müümist, mil hageja müüs 75 837 aktsiat. Hageja kavatsust müüa kõik talle kuulnud aktsiad kinnitab hageja tehingute statistika nii enne 20.04.2011, kui ka pärast 27.06.2011.
9.Kostja oli või pidi olema teadlik, et avaldatud teave kavandatud aktsiaemissiooni tagatuse kohta oli ebaõige või vähemalt ebaselge ja eksitav. Tegemist on teabega, mis pidi olema kostjale ja viimase juhtkonnale kindlasti teada.
10.Kostja tegevus kõnealuse ebaõige või vähemalt eksitava teabe avaldamisel oli kantud eesmärgist mõjutada kostja aktsia hinda emitendile (kostjale) soovitud suunas. Aktsiaemissiooni õnnestumine ning kostja aktsia hinna järjepideva languse pidurdumine oli kostja juhtkonna (s.h juhatuse esimehe XXX) isiklik huvi, sest 19.04.2011 kuulus 16,82% aktsiatest XXXOÜ-le. XXXOÜ kuulus 32,3% ulatuses XXXle, 32,3% ulatuses Maire Milderile ja 9,1% ulatuses kostja finantsjuht XXX. Kuivõrd XXXOÜ-le kuulus 4 624 860 aktsiat, millele lisandus 125 171 Lk 3
2-14-18162 eelisaktsiat ning XXXOÜ võla maht oli 128,861 miljonit krooni, siis oli XXXOÜ omakapital negatiivne alates kostja aktsia hinnast 1,7338 eurot. XXXOÜ 2010 majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu omakapital miinuses 69,038 miljonit krooni. Hageja hinnangul võisid XXXOÜ omanikud (sh XXX) lisaks muudele asjaoludele karta, et aktsia hinna jätkuval langemisel ja XXXOÜ omakapitali pikaajalisel negatiivsel poolel püsimisel võib nende suurim võlausaldaja Swedbank alustada teatud hetkel pankrotimenetlust XXXOÜ vastu. Seega sõltus kostja juhtkonna isikliku vara suurus ja kostja suuraktsionäri finantsolukord olulisel määral aktsia hinnast. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal ja tema juhtkonnal ilmselge huvi, et kostja aktsia hind tõuseks või vähemalt stabiliseeruks 1 euro juures. Sellest lähtuvalt tuleb hinnata ka börsile ja avalikkusele meedia vahendusel avaldatud teadete eesmärki ja sisu. Kavandatud aktsiaemissiooni õnnestumine oli kostjale vajalik. Kostja 2010 majandusaasta koondkahjum oli 101 544 tuhat krooni. kostja 2011 I kvartal lõppes 2 364 000 euro suuruse puhaskahjumiga. Need asjaolud pidid olema kostjale teada juba 19.04.2011. Seega oli kostjal vaja lisafinantseeringut ja see eeldas aktsiaemissiooni õnnestumist. Eeltoodut arvestades oli kostjal ilmselge huvi avaldada teavet, mis annaks turule indikatsiooni, et kostja aktsia hind ei lange alla 1 euro. Oluline teave, et emissioon realiseerub väljakuulutatud tingimustel, s.t märgitakse kõik 3 150 000 uut aktsiat väljalaskehinnaga 1 euro, andis investoritele sellise indikatsiooni.
11.Kostja turumanipulatsiooni tagajärjel on hagejale tekkinud varaline kahju, mis väljendub selles, millise keskmise hinnaga oleks hageja saanud talle kuulunud aktsiad müüa kolme börsipäeva jooksul arvates 19.04.2011 ning millise keskmise hinnaga müüs hageja talle kuulunud aktsiad tegelikult, peale 27.06.2011 teatavaks saanud emissiooni ebaõnnestumist. Ajavahemikus 10.05.2011 kuni 22.06.2011 soetas hageja täiendavat 28 393 aktsiat keskmise hinnaga 0,84955 eurot. FIFO meetodil müüs hageja need aktsiad vahemikus 12.07.2011 kuni 18.07.2011 keskmise hinnaga 0,519236 eurot, millega tekkis hagejale kahju summas 9 378,61 eurot.
12.07.06.2011 kell 08:59 avaldas kostja börsiteate, mille kohaselt algas 07.06.2011 aktsiate avalik enampakkumine Eestis. Nimetatud teates oli märgitud, et enampakkumise tulemused avalikustatakse 27.06.2011. 27.06.2011 oli kostja kohustatud avaldama börsiteate 22.06.2011 toimunud aktsiaemissiooni tulemuste kohta, kuid ei teinud seda enne börsipäeva algust. Hageja järeldas sellest, et emissiooniga võib olla probleem. Hageja arvates oli 27.06.2011 börsipäeva alguseks möödunud piisav aeg selleks, et kostjal oleks selge, millised olid emissiooni tulemused. Seda arvestades müüs hageja 27.06.2011 24648 aktsiat keskmise hinnaga 0,764 eurot.
13.27.06.2011 kell 19:17 avaldas kostja börsiteate, et aktsiate avaliku märkimise perioodil, s.o 07.06.2011 kuni 22.06.2011, ei märgitud kõiki uusi aktsiaid, mistõttu loetakse märkimine ebaõnnestunuks. 27.06.2011 kell 19:25 avaldas kostja börsiteate, et kostja nõukogu on võtnud vastu otsuse emiteerida täiendavalt 4 300 000 aktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot ning väljalaskehinnaga 0,70 eurot. Märkimine pidi toimuma alates 14.07.2011 kahe nädala jooksul.
14.Kui selgus, et emissioon ebaõnnestus, jätkas hageja esimesel võimalusel ehk 28.06.2011 aktsiate agressiivset müüki, mis oleks pidanud toimuma aprillis, kui 19.04.2011 ei oleks avaldatud turgu manipuleerivat infot, mis peatas hageja agressiivse müügi. 28.06.2011 müüs hageja 125 134 aktsiat keskmise hinnaga 0,672 eurot ehk 69,70% enda omanduses olnud aktsiatest, jõudes 18.07.2011 kolme allesjäänud aktsiani.
15.Kui hageja oleks jätkanud 19.04.2011 alustatud aktsiate agressiivset müüki, siis oleks kogu positsiooni (s. o 225 065 aktsiat) keskmiseks müügihinnaks tulnud 0,9819 eurot aktsia kohta. Seda arvestades oleks hageja saanud kõikide aktsiate müügist ligikaudu 220 991, 32 eurot. Pärast Lk 4
2-14-18162 27.06.2011 õnnestus hagejal müüa kõik talle kuulunud aktsiad aga keskmise hinnaga 0,726514 eurot aktsia kohta ehk kokku 161 512, 90 euro eest. XXXon lähtudes potentsiaalse kahju arvutamise loogikast hinnangud, et kui hageja oleks müünud 19.04.2011 75 065 kostja lihtaktsiat keskmise hinnaga 1,0457 ja 150 000 kostja eelisaktsiat hinnaga 0,95 eurot börsiväliselt, siis oleks kahju olnud vähemalt 71 773,23 eurot, millele lisanduks (ajavahemikus 20.04.2011 - 22.06.2011) juurde ostetud aktsiatest saadud täiendav kahju 9 378,61 eurot. K. Liivavägi hinnangul on hagejale tekkinud kogukahju vähemalt 81 151,84 eurot.
16.Enne vaidlusaluse informatsiooni avalikustamist 19.04.2011 oli kostja aktsia viimaseks sulgemishinnaks (ehk 19.04.2011 börsipäeva sulgemishind) 1,078 eurot, keskmiseks tehinguhinnaks oli 1,098. 19.04.2011 müüs hageja 75 837 aktsiat keskmise hinnaga 1,091 eurot. 19.04.2011 börsipäeva lõpuks sulgus aktsia hind 1,078 eurol. 19.04.2011 börsipäeva järgse seisuga oli hagejale kuulunud 225 065 kostja aktsia väärtus vastavalt antud päeva sulgemishinnale 242 620,07 eurot. Kui lähtuda kahjuhüvitise arvutamisel madalamast hinnast ehk 19.04.2011 sulgemishinnast 1,078 eurot, siis oleks hageja saanud müüa talle kuulunud 225 065 aktsiat hinnaga 225 065 x 1,078 = 242 620,07 eurot. Hageja leiab, et ta oleks suutnud vabaneda tervest kostja aktsiapositsioonis keskmiselt mitte rohkem kui 15% madalama hinnaga kui oli kostja aktsia 19.04.2011 börsipäeva sulgemishind ehk 1,078 eurot. Matemaatiliselt tähendab keskmiselt 15% madalam hind, et hageja oleks igal juhul suutnud vabaneda kõikidest aktsiatest keskmiselt mitte madalama hinnaga kui 0,9163 eurot. Kuivõrd 20.04.2011 keskmine tehinguhind oli sarnane 19.04.2011 keskmise tehinguhinnaga ehk 1,092 eurot, siis teatav kogus aktsiatest oleks olnud igal juhul müüdav ka ilma hinnaalanduseta. Seega keskmisena arvestades tähendaks 15%-line hinnaalandus seda, et osa aktsiaid oleks müüdud hinnaalanduseta ja osa aktsiaid koguni 30%-se hinnaalandusega, mis on äärmiselt konservatiivne lähenemine ja oluline kärbe võrreldes hagejale reaalselt tekkinud kahjuga. Arvestades 19.04.2011 müüdud aktsiakogust (25,2% kogu positsioonist ja 75 837 aktsiat), vajas hageja kogu kostja aktsiapositsiooni müümiseks vaid kolm börsipäeva ja reaalselt püsis kostja aktsia hind börsil 1 eurost kõrgemal veel täiendavad 10 börsipäeva, siis on arvestuslik keskmine hind 0,9163 eurot tõenäoliselt madalam hinnast, millega hageja tegelikkuses oleks saanud talle kuulunud aktsiad müüa. Tulenevalt arvestuslikust 0,9163 euro suurusest keskmisest müügihinnast, oleks 19.04.2011 börsipäeva lõpuga hagejale kuulunud aktsiad olnud kindlasti müüdavad 225 065 x 0,9163 = 206 227,0595 euro eest. Kostja poolsest turumanipulatsioonist tingituna õnnestus hagejal 19.04.2011 börsipäeva lõpu seisuga talle kuulunud 225 065 aktsiat müüa FIFO baasil arvutades keskmise hinnaga 0,726514 eurot, mis tähendas, et antud koguse pealt kandis hageja kahju summas 225 065 x (0,9163 - 0,726514) = 42 714,18609 eurot. Arvestades 19.04.2011 aktsiate müügi sulgemishinda 1,078 eurot, tekkis hagejale 19.04.2011 börsipäeva järgselt omatud 225 065 aktsialt kahju 79 107,20 eurot.
17.Ajavahemikus 20.04.2011 kuni 22.06.2011 ostis hageja vaidlusalust teavet arvestades täiendavalt 28 393 aktsiat keskmise hinnaga 0,84955 eurot. Pärast 27.06.2011 teatavaks saanud informatsiooni emissiooni läbikukkumisest, õnnestus hagejal FIFO baasil arvutades müüa kõnealused 28 393 aktsiat keskmise hinnaga 0,519236 eurot, mis tähendas täiendavat kahju 0,330314 eurot aktsia kohta ehk antud koguse puhul 9 378,61 eurot.
18.Kokkuvõttes tekkis hagejale kahju 88 485,80 eurot, mis on summa kahjust, mis tekkis emissiooni tagatuse info tagajärjel 19.04.2011 börsipäeva järgselt hagejale kuulunud 225 065 aktsialt (79 107,20 eurot) ning ajavahemikus 10.05.2011 kuni 22.06.2011 hageja soetatud täiendava 28 393 aktsia võõrandamisest (9 378,6054 eurot). Seega kokkuvõttes sai hageja kostja turumanipulatsiooni tagajärjel kahju minimaalselt ja kõige konservatiivsemat lähenemist arvestades kokku summas 52 092,79149 eurot (s.o 42 714,18609 + 9 378,6054) ja vältimaks Lk 5
2-14-18162 võimalikke vaidlusi hageja kahjunõude suuruse osas esitab hageja käesolevaga kahjunõudega üksnes summas 52 092,79149 eurot.
19.Hageja nõue ei ole aegunud, sest hageja nõude aegumise seisukohast on oluline, millal hageja kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama, mitte millal kahju tekkis. Hageja sai kahjust kõige varem teada 27.05.2011, kui kostja avaldas börsiteate selle kohta, et emissioon ebaõnnestus ning selgus, et kostja oli avaldanud emissiooni garanteerituse ja/või tagatuse kohta ebaõiget või vähemalt eksitavat informatsiooni, s.t emissioonil ei olnud tegelikkuses garantiid ja emissioon ei olnud ka muul viisil tagatud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt hageja sai juba 27.04.2011 teada, et ta ei saa müüa aktsiaid sellise hinnaga nagu ta müüs neid 19.04.2011 ning seetõttu sai hageja kahju tekkimisest väidetavalt teada juba 27.04.2011.
20.Kostja on ka teistel asjaoludel nii Finantsinspektsiooni kui ka NASDAQ OMX Tallinna börsi tähelepanu alla sattunud. See tõendab veelkord, et kostjal on olnud teabe avaldamise nõuetest kinnipidamisega korduvalt probleeme. Kostja seisukohad
21.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagis tema vastu suunatud nõudeid.
22.Reguleeritud väärtpaberiturul annab väärtpaberituru emitent investoritele investeerimisotsuste tegemiseks vajalikku informatsiooni börsisüsteemi kaudu. Börsisüsteemi kaudu kõigile investoritele 19.04.2011 ja 07.06.2011, mil algas aktsiate avalik pakkumine, esitatud teated kajastasid õigesti kõiki tingimusi aktsiate avaliku pakkumise kohta. Kostja ei ole avaldanud ebaõiget teavet, samuti ei ole teave olnud ebaselge ega eksitav. Kostja vastas „Äripäeva“ ajakirjanike küsimustele ning edastas teavet, mis kostjal selle kohta oli.
23.Kostja avaldatud börsiteadete ja muu informatsiooni edastamisel ja aktsia hinna langemisel puudub igasugune seos. Kostja poolt antud informatsiooni kohaselt ei saanud ühelgi investoril tekkida arusaama, et aktsiate avalik pakkumine 2011 juunis oli garanteeritud või „tagatud“. Kostjal puudus igasugune võimalus mõjutada aktsia hinda.
24.Kostja avaldas 05.05.2011 börsisüsteemi kaudu I kvartali majandustulemused, misjärel langes kostja aktsia hind 06.05.2011 alla 1 euro. Pärast majandustulemuste avaldamist küsis „Äripäev“ jällegi mitmeid küsimusi ja 05.05.2011 kell 18:20 kirjutab „Äripäev“, et XXXvastas küsimusele „Kuidas võib tänane tulemus mõjutada tulevast aktsiate lisaemissiooni?“ järgmiselt: „Suuraktsionärid (XXX, XXX, XXX) toetavad emissiooni pro rata ulatuses, ise võtan ka tüki – kokku ca 40%. Ülejäänu osas tuleb teha korralikku müügitööd.“ Sama sõnumit kordas „Äripäev“ 06.05.2011 kell 11:41: artiklis „kostja aktsia hind alla emissiooni hinna“.
25.Seega ei saanud ükski mõistlik investor pärast 06.05.2011 arvata, et emissioon õnnestub. 05.05.2011 järel ei olnud kellelgi põhjust uskuda, et emissioonile oleks toetust enamale kui 40%le, mis tähendab, et emissiooni õnnestumine või ebaõnnestumine ei olnud ja ei saanud olla ette teada mitte kellelegi ning ka turg käitus vastavalt, kuna aktsia hind langes alla 1 euro ja jäigi sinna.
26.Kuni 19.04.2011 müüs hageja 144 252 aktsiat. 19.04.2011 toimus suur langus. 19.04.2011 müüs hageja 75 837 aktsiat, mis moodustas 55% tehingutest. Kuna need tehingud kujutasid endast Lk 6
2-14-18162 märkimisväärset osa aktsiatega tehtud tehingute päevasest käibest ja selline tegevus põhjustas aktsia hinna olulise muutuse (12%), siis võis turumanipulatsiooni sooritada hoopis hageja. Raul Ruubeli arvamusel mõjutas langust suuresti ühe turuosalise põhjustatud müügisurve. Hageja oma manipulatsioonidega põhjustas aktsia hinna alanemise ning langemise alla emissiooni hinna ning sisuliselt nurjas emissiooni. On mõistetav, et suuraktsionärid ei soovinud märkida juunis 2011 aktsiaid hinnaga, mis oli oluliselt kõrgem turuhinnast. 20.04.2011 aktsia hind börsil ei muutunud, 21.04.2011 aktsia hind tõusis 1% ja 22.04.2011 langes -3%. Mingit märgatavat muutust hinnas (mis peaks turumanipulatsioonile järgnema) ei toimunud.
27.Hageja ei peatanud müüki 20.04.2011, vaid müüs terve päeva jooksul aktsiaid. 20.04.2011 müüs hageja 9 582 aktsiat, mis on arvestatav kogus. Hagejal oli võimalik müüa 20.04.2011 börsil lisaks müüdud aktsiatele veel vaid 65 483 aktsiat, sest hagejale kuuluvatest aktsiatest 150 000 olid eelisaktsiad, mis ei olnud tol ajahetkel veel börsil kaubeldavad ning nendega börsiväliste tehingute tegemise võimalus oli äärmiselt ebatõenäoline. Alles 01.06.2011 muutusid need 150 000 aktsiat börsil kaubeldavaks.
28.Eelisaktsiate müük enne 01.06.2011 saanuks Kristjan Liivamägi arvates toimuda vaid piisava suurusega institutsionaalsete ostjate olemasolul. Hageja ei ole tõendanud, et oleks olnud mingit institutsionaalsete investorite huvi tema eelisaktsiate vastu ajavahemikus 20.04.2011 kuni 01.06.2011. Hagejal oli esimene võimalus müüa 150 000 aktsiat alles 01.06.2011, kui keskmine aktsia hind oli 0,834 eurot.
29.Ajavahemikus 20.04.2011 kuni 05.05.2011 langes kostja aktsia hind täiendavad 3,53%, mis võib näidata investorite kahtlevat suhtumist isegi peale XXX20.04.2011 kommentaari.
30.Ajavahemik, mil hageja aktsiatega tehinguid ei teinud, oli 21.04.2011 kuni 06.05.2011 (10 börsipäeva).
31.06.05.2011, mil kostja aktsia hind langes alla 1 euro, oli reede. 06.05.2011 müüs hageja 9 582 aktsiat. Juba esmaspäeval, 09.05.2011 müüs hageja 20 134 aktsiat, mis moodustas tema kaubeldavatest väärtpaberitest tol hetkel 30,75% ning see langetas aktsia hinda 9%. Arvestades, et hageja poolt tehtud tehingud moodustasid 26% tolle päeva tehingutest, oli tegemist kostja arvates agressiivse müügiga, millise otsuse tegi hageja kostja majandustulemuste pinnalt ja teadmisega, et emissiooni vastu täies mahus huvilisi ei ole.
32.Ajavahemikus 10.05.2011 kuni 22.06.2011 soetas hageja täiendavalt 28 393 aktsiat, kuid hageja jätab märkimata, et samaaegselt ta jätkas ka aktsiate müüki. Ajavahemikus 10.05.2011 kuni 22.05.2011 hageja müüs ja ostis aktsiaid nagu tavapärane kiirele tulemusele orienteeritud spekulatiivseid positsioone omav väikeaktsionär. Kusjuures müüdud kogused olid märkimisväärsed, samas ostis hageja aga aktsiaid ka 27.06.2011 ja 28.06.2011 2011, mistõttu hagiavalduses märgitu, et hageja müüs 27.06.2011 alates aktsiad, kuna tema arvates oli emissiooniga probleem, on eksitav.
33.Ülaltoodu näitab, et hageja ei katkestanud aktsiate müüki, vaid vastupidi, ostis ja müüs kogu ajaperioodi jooksul, mis järgnes emissiooni väljakuulutamisele. Hageja müüs aktsiaid kuni 18.07.2011, mis näitab, et tema soov oli lihtsalt võõrandada kõik talle kuuluvad aktsiad ja kuna nõudlus ei olnud just suur, kulus kõigi aktsiate müügiks päris palju aega. Hageja ei katkestanud aktsiate müüki, vaid vastupidi, ostis ja müüs kogu ajaperioodi jooksul, mis järgnes emissiooni väljakuulutamisele. Lk 7
2-14-18162
34.Kostja leiab, et ta ei ole turgu manipuleerinud ega toime pannud VÕS § 1047 sätestatud õigusvastast tegu ning ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid või mittetäielikke andmeid. Kostja ei ole kordagi avaldanud, ei meediaväljaannetes või börsiteadetes, et 2011 juunis toimunud avalik pakkumine oleks olnud garanteeritud või tagatud kellegi poolt. Emissiooni „tagamine“ ei ole õigusmõiste. Väärtpaberituruseaduse § 43 lg 1 punkt 6 sätestab ühe investeerimisteenusena väärtpaberi garanteerimise või väärtpaberi pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerimise. Aktsiate pakkumus- ja noteerimisprospektist ei nähtu, et emissioon oleks garanteeritud mõne investeerimisühingu poolt, kes ainsana saavadki pakkuda sellist teenust. Emissiooni korraldajaks oli AS LHV Pank, kellelt saanuks hageja soovi korral vastuse emissiooni garanteerituse kohta. Avaliku emissiooni garanteerimine on kindel õigusmõiste. Emissiooni saavad garanteerida kutselised investorid, kes emissiooni õnnestumiseks on kohustatud aktsiad ise ära ostma juhul, kui turul ei ole piisavalt huvilisi. Seda on selgitanud hagejale XXX. Seda on selgitanud ka riiklikult tunnustatud ekspert XXXoma 12.02.2015 ekspertarvamuse punktis 1. Avaliku emissiooni tagamist kui õigusmõistet ei eksisteeri, tegemist on tavapärase suhtluskeele terminiga, mida kasutatakse juhul, kui emissioonil osalemise kohta on olemas suulised või kirjalikud kokkulepped olemasolevate aktsionäridega või uute investoritega. XXXoma arvamuses leiab, samuti, et emissiooni tagamine on „kõnekeelne väljend kellegi mitteformaalse toetuse kohta“.
35.19.04.2011 börsiteates „AS kostja aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade“ andis kostja teada avalikkusele, et ta soovib korraldada aktsiate avaliku pakkumise ning viib sellekohase ettepaneku üldkoosolekule. Börsiteade ei sisaldanud informatsiooni emissiooni garanteerimise kohta. Olgugi, et tegemist oli alles üldkoosoleku kokkukutsumise teate avalikustamisega, esitas Äripäev 19.04.2011 XXXle küsimuse: „Kas emissioon on kellegi poolt garanteeritud?“. Ajakirjaniku poolt 19.04.2011 esitatud sellele küsimusele XXXei vastanud (kuna olemas ei olnud isegi aktsiakapitali suurendamise otsust), korduvale küsimusele 19.04.2011 andis aga vastuse, et „Hetkeseisuga on tagatud emissiooni realiseerimine....“. Sellest vastusest saab järeldada üksnes seda, et emissioon viiakse läbi. Sellise vastuse andmiseks võis XXXle olla teada, et suuraktsionärid (kelle hääled on vajaliku aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmiseks) hääletavad üldkoosolekul otsuse poolt. Kostja leiab, et kavandatava aktsiaemissiooni korral ei saa nii varases etapis teha ükski investor järeldusi emissiooni võimaliku edukuse kohta.
36.Kostja kinnitab, et 19.-20.04.2011 oli talle teada, et suuraktsionärid kavatsevad märkida uusi aktsiaid võrdeliselt neile kuuluvate aktsiatega. Asjaolu, et nad seda juunis 2011 ei tee, ei olnud kostjale teada. Kostjal oli 19.04.2011 teave selle kohta, et aktsiaemissioonil kavatseb osaleda Hiinast pärit ettevõtja XXX, mille omanikuks on hr XXXi tutvustas ettevõttele XXX. XXX17.04.2011 e-kirjast XXX nähtub, et 1,73 MEUR investeerimises oli kokkulepe olemas. Kuivõrd kostjal oli rahalisi vahendeid vaja kiiremini, saatis XXX hr XXXesindajale 17.04.2011 e-kirjaga koos XXX laenulepingu projekti, millise laenu andmisel saaks vastu ka rohkem aktsiaid emissioonist. Laenulepingu projekti punkti 4.2. kohaselt oli laenu andmise eesmärgiks saada mitte väiksem kui 5% osalus kostjas ja punkti 4.3. kohaselt pidi kostja tagama, et XXX saab 1 733 000 aktsiat avaliku pakkumise protsessis. XXX 19.04.2011 e-kirja kohaselt oli XXXi soov investeerida kostjasse kindel. Kostjal oli aktsiaemissioonil osalemise kohta kirjalik kokkulepe XXXS.A.-ga (kellele kuulus 11.05.2011 9,53% aktsiatest). XXXpoolt XXXle 07.04.2011 saadetud e-kirjast selgub, et kahe suurema finantsinvestoriga (need olid XXX-XXX ja XXX) on hind kokku lepitud 1,0-1,05 euro peale ning XXXküsib XXX, kas ta on nõus osalema pro rata talle kuuluvate aktsiatega. XXXS.A. kinnitabki XXX isikus 07.04.2011, et ta on nõus osalema pro rata hinnaga 1 euro (Lisa 5 – 7.04.2011 kirjavahetus XXXkoos tõlkega). Kostjal olid Lk 8
2-14-18162 aktsiaemissioonil osalemise kohta suulised kokkulepped ka XXX (kellele kuulus 11.05.2011 17,77% aktsiatest) ja XXX (kellele kuulus 11.05.2011 10,3% aktsiatest). Kostja jaoks olid tal 19.04.2011 olemas kokkulepped, mis võimaldasid välja öelda, et emissioon „realiseeritakse“ ehk viiakse läbi.
37.Kostja aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas 11.05.2011 läbi viia aktsiakapitali suurendamise ja lasta välja 3 150 000 aktsiat hinnaga 1 euro. Üldkoosoleku otsuse kohaselt sätestati paljud emissiooni tingimused täpsemalt prospektis. VPTS § 15 lg 2 järgi tuleb prospekt avalikustada hiljemalt väärtpaberite avaliku pakkumise väljakuulutamise päeval. kostja aktsionäride 11.05.2011 korralise üldkoosoleku otsuse kohaselt pidi aktsiate märkimine algama 07.06.2011. Kostja esitas Finantsinspektsioonile aktsiate pakkumise ja noteerimisprospekti registreerimise taotluse 16.05.2011. Avaliku pakkumise tingimused on prospektis põhjalikult kirjeldatud. Prospekt kinnitati Finantsinspektsiooni poolt 01.06.2011. Aktsiate pakkumise ja noteerimisprospektis ei ole ühtegi märget selle kohta, et emissioon oleks garanteeritud või tagatud. Seega ei saa ükski investor ka arvata, et emissioon õnnestub täies mahus.
38.„Äripäevas“ 20.04.2011 avaldatu ei avaldanud mõju aktsia hinnale. Pärast 20.04.2011 aktsia hind ei stabiliseerunud 1 euro juures. Pärast 05.05.2011 avaldatud majandustulemusi langes kostja aktsia hind alla 1 euro alates 06.05.2011 ja aktsiate märkimisaja alguseks 07.06.2011 oli aktsia hing langenud 0,79 euroni. Hageja väited, et alles 27.06.2011 sai ta aru, et emissioon nurjub, on põhjendamatud. Emissioon hinnaga 1 euro aktsia nurjus, kuna alates 06.05.2011 oli hind alla 1 euro.
39.„Äripäev“ kirjutab 11.05.2011 kell 15:19: „kostja aktsionär: firma ei näita veenvat paranemist“. Nimetatud artiklis kirjutatakse sellest, et aktsionär XXX leiab, et XXX omamisega raha ei teeni. XXXväljendas ka kahtlust aktsiaemissiooni osas, et: „Nähtavasti suuraktsionärid siiski kostja 40% emissioonimahust annavad, iseasi on see, kas 100% mahust täis saadakse.“ „Äripäeva“ 11.05.2011 artikkel kinnitab, et talle oli teada, et suuraktsionärid ei märgi üle 40%.
40.„Äripäev“ kirjutas kostjast peaaegu igapäevaselt kogu ajaperioodi vältel, mil aktsiaemissioon oli välja kuulutatud ning avaldas mitmes artiklis arvamust, et selle õnnestumise tõenäosus ei olnud teada.
41.Finantsinspektsioon ei tuvastanud, et kostja oleks sooritanud turumanipulatsiooni 20.04.2011 või esitanud investoritele valeinfot ega teinud kostjale ettekirjutusi või määranud sanktsioone. Finantsinspektsioon ei tuvastanud, et kostja pani aprillis-mais 2011 toime väärtegusid, vaid jõudis poolteist aastat kestnud menetluse tulemusena järeldusele, et kostja ei järginud 16.12.2011 ja 03.02.2012 siseteabe avalikustamise nõudeid (millega kostja ei nõustunud ja vaidlustas talle tehtud ettekirjutuse ning ettekirjutus tühistati ja menetlus lõpetati).
42.Kostja leiab, et hageja kahjunõue on oletuslik. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Hageja väidetel tekitati talle kahju 20.04.2011 ja sellele järgnenud kolme börsipäeva jooksul 21.26.04.2011. Hageja pöördus kohtu poole 02.05.2014. Seega rohkem kui kolme aasta möödudes kahju tekitamisest ja selle isikust teada saamisest.
43.Kui eksimus siseteabe avalikustamise reeglites toob kaasa võimaluse nõuda emitendilt kahju hüvitamist VPTS § 18810 alusel (sellise kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on küll üks aasta, arvates rikkumisest teadasaamisest), siis turumanipulatsioon on turu usaldusväärsuse kuritarvitamine, mis eriseadusega (VPTS) ei anna õigust isikutele kahju hüvitamise nõude Lk 9
2-14-18162 esitamiseks emitendi (antud juhul kostja) vastu. Kostja ei ole eksinud siseteabe avalikustamise reeglites ning isegi juhul, kui hageja peaks väitma vastupidist, on tema kahjunõue aegunud VPTS § 18810 lg 4 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
44.Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
45.Kohus on tuvastanud, et 19.04.2011 börsiteates „AS kostja aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade“ andis kostja teada avalikkusele, et ta soovib korraldada aktsiate avaliku pakkumise ning viib sellekohase ettepaneku üldkoosolekule. Börsiteade ei sisaldanud informatsiooni emissiooni garanteerimise kohta. Teate kohaselt oli aktsia märkimishind 1 eurot. 20.04.2011 kell 09:40 avaldas Äripäev kostja juhatuse esimehe XXXpoolt 19.04.2011 saadetud kommentaarid: „Hetkeseisuga on tagatud emissiooni realiseerimine täna avaldatud tingimustel“ ning „Jah,“ kostja suuromanikud kavatsevad aktsiaid märkida.
46.20.04.2011 oli kostja aktsia keskmine müügihind 1,095 eurot. Kostja avaldas 05.05.2011 börsisüsteemi kaudu I kvartali majandustulemused, misjärel langes kostja aktsia hind 06.05.2011 alla 1 euro. Pärast majandustulemuste avaldamist küsis „Äripäev“ kostja juhtkonnalt mitmeid küsimusi ja 05.05.2011 kell 18:20 kirjutab „Äripäev“, et XXXvastas küsimusele „Kuidas võib tänane tulemus mõjutada tulevast aktsiate lisaemissiooni?“ järgmiselt: „Suuraktsionärid (XXX, XXX, XXX) toetavad emissiooni pro rata ulatuses, ise võtan ka tüki – kokku ca 40%. Ülejäänu osas tuleb teha korralikku müügitööd.“ Kostja aktsionäride korraline üldkoosolek otsustas 11.05.2011 läbi viia aktsiakapitali suurendamise ja lasta välja 3 150 000 aktsiat hinnaga 1 euro. Üldkoosoleku otsuse kohaselt sätestati paljud emissiooni tingimused täpsemalt prospektis. Kostja aktsionäride 11.05.2011 korralise üldkoosoleku otsuse kohaselt pidi aktsiate märkimine algama 07.06.2011. Kostja esitas Finantsinspektsioonile aktsiate pakkumise ja noteerimisprospekti registreerimise taotluse 16.05.2011. Avaliku pakkumise tingimused on prospektis põhjalikult kirjeldatud. Prospekt kinnitati Finantsinspektsiooni poolt 01.06.2011. Aktsiate pakkumise ja noteerimisprospektis ei ole ühtegi märget selle kohta, et emissioon oleks garanteeritud või tagatud. 07.06.2011 kell 08:59 avaldas kostja börsiteate, mille kohaselt algas 07.06.2011 aktsiate avalik enampakkumine Eestis. Nimetatud teates oli märgitud, et enampakkumise tulemused avalikustatakse 27.06.2011.
47.27.06.2011 kell 19:17 avaldas kostja börsiteate, et aktsiate avaliku märkimise perioodil, s.o 07.06.2011 kuni 22.06.2011, ei märgitud kõiki uusi aktsiaid, mistõttu loetakse märkimine ebaõnnestunuks. 27.06.2011 kell 19:25 avaldas kostja börsiteate, et kostja emiteerib alates 14.07.2011 täiendavalt 4 300 000 aktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot ning väljalaskehinnaga 0,70 eurot.
48.Hageja müüs 27.06.2011 24648 aktsiat keskmise hinnaga 0,764 eurot. 28.06.2011 müüs hageja 125 134 aktsiat keskmise hinnaga 0,672 eurot ehk 69,70% enda omanduses olnud aktsiatest, jõudes 18.07.2011 kolme allesjäänud aktsiani.
49.Hageja väitel tekkis tal kahju seetõttu, et ta loobus tema omandis olevate aktsiate müügist, sest 20.04.2011 kell 09:40 avaldas Äripäev kostja juhatuse esimehe XXXpoolt avaldatud eksitava teabe aktsiaemissiooni tagatuse kohta. Hagejal oleks 19.04.2011 börsipäeva lõpuga talle kuulunud 225 065 aktsiat olnud võimalik müüa 225 065 x 0,9163 = 206 227,0595 euro eest. Lk 10
2-14-18162 Tegelikkuses õnnestus hagejal nimetatud 225 065 aktsiat müüa FIFO baasil arvutades keskmise hinnaga 0,726514 eurot, mis tähendas, et antud koguse pealt kandis hageja kahju summas 225 065 x (0,9163 - 0,726514) = 42 714,18609 eurot. Ajavahemikus 20.04.2011 kuni 22.06.2011 ostis hageja kostja avaldatud eksitavat teavet arvestades täiendavalt 28 393 aktsiat keskmise hinnaga 0,84955 eurot. Pärast 27.06.2011 teatavaks saanud informatsiooni emissiooni läbikukkumisest, õnnestus hagejal FIFO baasil arvutades müüa kõnealused 28 393 aktsiat keskmise hinnaga 0,519236 eurot, mis tähendas täiendavat kahju 0,330314 eurot aktsia kohta ehk antud koguse puhul 9 378,61 eurot. Seega kokkuvõttes sai hageja kostja turumanipulatsiooni tagajärjel kahju kokku summas 52 092,79149 eurot (s.o 42 714,18609 + 9 378,6054).
50.Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 2002. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-99-02, p 10 (RT III 2002, 25, 289)). Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama. Seaduses sätestatud kohustust rikkunud isik vastutab kahju tekitamise eest süü olemasolul, kusjuures vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 eeldatakse rikkuja süüd. Koos VÕS § 1045 lg 1 p-ga 7 tuleb rakendada VÕS § 1045 lg-t 3, mille kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kui kahju põhjustanud tegu pandi toime võlaõigusseaduse kehtivuse ajal, siis tuleb kahjuhüvisnõude ulatuse kindlakstegemisel arvestada muu hulgas VÕS § 127 lg-ga 2, mis sätestab, et kahju ei hüvitata ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-2-1-30-07).
51.Käesoleval juhul on hageja esitatud kahjunõue kvalifitseeritav VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. VÕS §-i 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkimises süüdi või vastutab kahju tekkimise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tulenevalt on kahju tekitamine õigusvastane muu hulgas ka juhul, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkudes. Kohus märgib, et nõuet ei saa kvalifitseerida VÕS § 1045 lg 1 p 8 (heade kommetega vastuolus olev käitumine) järgi, kuivõrd vaidlusalust tegevus aktsiamissiooni kohta teabe avaldamisel reguleerib otseselt väärtpaberituruseadus. Kui teatud tegevusele kehtestatud õigusvastasuse piirid on kehtestatud seadusega, siis puudub alus täiendavalt heade kommete vastase käitumise keelu rakendamiseks (vt mutatis mutandis Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-2-1-140-07 p 32).
52.Hageja on esitanud nõude kahju hüvitamiseks, mis ei ole seotud isiku- või asjakahjuga, seega on hageja esitanud puhtmajandusliku kahju hüvitmise nõude. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 31.03.2010 kohtuasjas nr 3-2-1-7-10 selgitanud, et üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 2005. a otsus nr 3-2-1-64-05, p 20; 30. novembri 2005. a otsus nr 3-2-1-123-05, p 24). /.../ See põhimõte ei ole siiski absoluutne. Esmajoones võib erandiks olla kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest (VÕS § 127 lg 2) (VÕS § 127 lg 2 rakendamise kohta vt ka Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13; 14. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-08, p 14). Samuti võib puhtmajandusliku kahju hüvitamine tulla Lk 11
2-14-18162 kõne alla kahju tekitamise puhul heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8), eelkõige kui kahju tekitaja tegevuse eesmärgiks ongi kannatanule sellise kahju tekitamine või kui sellise kahju tekkimine on kahju tekitamisega tõenäoliselt kaasnev ja kahju tekitajale seetõttu ettenähtav. Ka ÄS § 403 lg 6 annab aktsionärile eelkõige puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõude. Mõlemal juhul tekib aktsionärile kahju eelkõige tema aktsiate väärtuse vähenemise tõttu. Puhtmajandusliku kahju hüvitamise nõue on kahtluseta olemas VÕS § 115 lg 1 (ja ÄS § 289 lg 1) alusel kohustuse rikkumisele tuginedes.
53.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.04.2011 kohtuasjas nr 3-2-1-19-11 selgitanud, et üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt Riigikohtu 13. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 20; 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 24). Riigikohtu praktika kohaselt ei ole see põhimõte aga absoluutne. Esmajoones võib erandiks olla kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest (VÕS § 1045 lg 3).
54.Hindamaks, kas normi eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest, tuleb selgitada, kas tekkinud kahju oma olemuselt ja tekkimise viisilt on just selline kahju, mida seadusandja soovis vastutuse kehtestamisega ära hoida. (XXX, XXX, Puhtmajanduslik kahju ja selle hüvitamine deliktilise vastutuse korral : magistritöö; Tartu : Tartu Ülikool, 2007, lk 84.). XX on välja toodud, et seaduse kaitse eesmärgi tuvastamiseks tuleb kindlaks teha, mis eesmärgil reegel kehtestatud on ja kas sellest kõrvalekaldumine võib normis ette nähtud eesmärgi saavutamise täielikult välistada või seda oluliselt piirata (samas, lk 84). Samuti tuleb kindlaks teha, kas norm on kehtestatud teatud isikute või üldiste huvide kaitseks (samas, lk 84).
55.Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas normide, millest võib tuleneda kostja käitumise õigusvastasus, eesmärgiks on kaitsta hagejat puhtmajandusliku kahju tekitamise eest. Selleks tuleb kohtul analüüsida õigusnormi eesmärki, konkreetsust ja seadusandja kavatust selles osas, kas seadusandja võis soovida normi rikkumisel kaitsta kannatanuid puhtmajandusliku kahju eest.
56.Hageja poolt kostjale süüks pandavad tegu seisneb eksitava teabe avaldamises aktsiaemissiooni tagatuse kohta. Sellise tegevuse õigusvastasus saaks tuleneda väärtpaberituruseaduse §-s 188-15 lg-s 1 sätestatud turumanipulatsiooni keelust. Seega tuleb kohtul hinnata, kas väärtpaberituruseaduse §-s 188-15 lg-s 1 sätestatud turumanipulatsiooni keelu eesmärgiks on kaitsta hagejat puhtmajandusliku kahju tekitamise eest.
57.VPTS § 188-15 lg 2 kohaselt on turumanipulatsiooni sooritamine keelatud. VPTS § 188-15 lg 1 p-i 4 kohaselt on turumanipulatsioon muu hulgas niisuguse teabe levitamine meediakanalites, s.h Internetis või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab finantsinstrumentide kohta valesid või eksitavaid märguandeid, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav. VPTS § 188-15 lg 11 p 3 täpsustab, et turumanipulatsioon on iseäranis näiteks finantsinstrumendi või selle emitendi kohta meediakanalites teabe, s.h arvamuse või kuulujutu levitamine, kui eelnevalt on sõlmitud finantsinstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi ostu- või müügileping, millega mõjutatakse finantsinstrumendi hinda ning saadakse kasu selle mõjust finantsinstrumendi hinnale, ilma et samal ajal oleks huvide konflikt nõuetekohaselt ja tõhusalt avalikustatud. VPTS § 188-15 lg 1 p-i 3 kohaselt on turumanipulatsioon ka muu pettuslik käitumine. Seejuures sisustab VPTS § 188-15 lg 14 pettuslikku käitumist kui tegevust või tegevusetust, mis viib või võib viia mõistliku finantsinstrumentidesse investeeriva isiku eksitusse Lk 12
2-14-18162 tegelikest majanduslikest oludest, eriti finantsinstrumendi nõudlusest ja pakkumisest, ning hoiab finantsinstrumendi hinda või survestab seda tõusma või langema. VPTS § 188-15 lg 13 p-st 1 tulenevalt võetakse sellise juhul muu hulgas arvesse, kas isikute tehingukorralduste või tehingute eel või järel levitavad samad või nendega seotud isikud ebaõiget, ebaselget, ebatäielikku või eksitavat teavet. Vastavalt VPTS § 18815 lg 1 p-le 5 on turumanipulatsioonina käsitletavad ka muud VPTS § 188-15 lg 1 p-des 1-4 sätestatud tehingute või toimingutega sarnased turumanipulatsiooni iseloomuga tehingud või toimingud.
58.Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ, 28. jaanuarist 2003, Siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta oma artiklis 2 punktis c sätestab, et turuga manipuleerimine on muuhulgas teabe levitamine meediakanalites, sealhulgas Internetis, või muul viisil, mis annab või tõenäoliselt annab finantsinstrumentide kohta valesid või eksitavaid teateid, kaasa arvatud kuulduste või valede või eksitavate uudiste levitamine, kui teavet levitanud isik teadis või oleks pidanud teadma, et teave on vale või eksitav.
59.Direktiivist tulenevate keeldude rakendamise tagamiseks vajalike sanktsioonide osas räägib direktiiv siiski üksnes haldusmeetmetest või kriminaalsanktsioonidest. Direktiivi Artikkel 14 § 1 sätestab, et „Liikmesriigid tagavad kooskõlas oma siseriikliku õigusega, et käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätete eiramisel võib sellise eiramise eest vastutavate isikute suhtes võtta asjakohaseid haldusmeetmeid või rakendada haldussanktsioone, ilma et see piiraks liikmesriikide õigust rakendada kriminaalsanktsioone. Liikmesriigid tagavad, et need meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“ Direktiiv ei viita sellele, et liikmesriikidel oleks kohustus direktiivist tulenevate keelduda rakendamise tagamiseks kehtestada seadusest tulenevaid eraõiguslikke sanktsioone nähes ette võimalused keeldude rikkumisega tekitatud kahju laialdaseks hüvitamiseks.
60.Euroopa Kohtu 23. detsembri 2009. aasta otsuses kohtuasjas C-45/08 XXX, XXX versus XXX voor het Bank-, XXX (XXX), märkis kohus, et direktiivist tulenevaid keelde tuleb mõista direktiivi eesmärki arvestades, mis seisneb finantsturgude terviklikkuse kaitsmises ja investorite usalduse tugevdamises, kusjuures investorite usaldus põhineb eelkõige asjaolul, et neid koheldakse võrdväärsena ja kaitstakse siseteabe õigusvastase kasutamise eest.
61.Riigikohus on 10. novembri 2011. a otsuses asjas nr 3-1-1-70-11 ja 30. mai 2012. a otsuses asjas nr 3-1-1-36-12 turumanipulatsiooni mõiste sisustamisel selgitanud: „Seda, kas väärtpaberiturul tegutsev isik on toime pannud turumanipulatsioonina karistatava teo, tuleb selgitada väärtpaberituru toimimise aluspõhimõtete valguses. Reguleeritud väärtpaberituru toimimisel on kolm põhilist eesmärki, mis on samas selle õigus- ja korrapärasel toimimisel ka toimimise tagajärjed: 1) teabe hankimise kulude vähendamine – investoritele edastatakse üheaegselt samasugust õiget teavet ning iga üksik investor ei pea kandma lisakulusid teabe hankimiseks (informatsiooni sümmeetria tagamine); 2) hinna kujundamine ehk väärtpaberile nõudluse ja pakkumise vahekorras tasakaaluhinna leidmine (väärtpaberi ja äri õige väärtuse määratlemine); 3) likviidsuse ehk kaubeldavuse pakkumine (nõudluse ja pakkumise vahendamine). Väärtpaberituru tõhusaks toimimiseks on eelkõige vajalik selles osalejate usaldus turu vastu. Usalduse tekkimise jaoks on oluline ajakohaselt õige, täpse ja täieliku teabe kättesaadavus väärtpaberite ja nende emitentide kohta ning pakkumuste ja tehingute tegemise kohta. Turu läbipaistvus võimaldab teha kaalutud otsuseid väärtpaberite hinnastamiseks, omandamiseks ja võõrandamiseks. Olukorras, kus keegi püüab muuta väärtpaberi hinda või mõjutada tehinguid või tehingukorraldusi või levitab teavet viisil, mis jätab väärtpaberiga kauplemisest turul või selle emitendist vale mulje, eeltoodud põhimõtteid rikutakse. Niisuguste tegudega seatakse turuosalised ebamõistlikult Lk 13
2-14-18162 ebasoodsasse olukorda, kahjustades nende huve ja turu läbipaistvust - hindade ja teabe selgust -, turu tõhusust ja seeläbi vähendatakse üldist usaldust turu vastu.“
62.Investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (907 SE), millega täiendati VPTS-i §-i 188-15, seletuskirjas on selgitatud: „Turumanipulatsiooni võimalikult täpne defineerimine seaduse tasandil on vajalik selleks, et investoritele oleks tagatud õige, täpse ja hinnatundliku informatsiooni võrdne kättesaadavus. Kui need tingimused pole täidetud, võib tegu olla turumanipulatsiooniga, mis tähendab teadlikult eksitava info levitamist selliselt, et see võib mõjutada või mõjutab teatud väärtpaberi hinda soovitud suunas. Turumanipulatsiooni sisuks võib pidada sekkumist nõudluse ja pakkumise vahelise suhte vabasse kujunemisse. Selline tegevus mõjutab otseselt antud turu usaldusväärsust ja pikemas perspektiivis ka üldist majanduskeskkonda.“
63.Eelviidatud materjalidest võib üldjoontes järeldada seda, et eksitava teabega seotud turumanipulatsiooni keelu eesmärk on suhteliselt suure üldistusastmega ja selleks võib pidada eelkõige väärtpaberituru tõhusat toimimist. Tõhusaks toimimiseks on nii Riigikohtu kui Euroopa Kohtu hinnangul vajalik turuosaliste võrdsete võimaluste tagamine (informatsiooni sümmeetria). Normi eesmärkide suur üldistus räägib üldjuhul kahjude hüvitamise vastu. Kahju hüvitamise eesmärk võiks seonduda spetsiifiliste eesmärkidega – näiteks Riigikohtu poolt viidatud eesmärgist vähendada tehingukulusid saaks teatud juhul tuleneda kohustus hüvitada teabe hankimisega tekkinud kulud. Spetsiifilisema eesmärgi korral oleks võimalik väita, et see või teistsugune tegevus muudab normi eesmärgi saavutamise suures osas võimatuks. Seevastu suure üldistusega eesmärgi korral, nagu väärtpaberituru tõhus toimimine või informatsiooni sümmeetria, on raske välja tuua mõnda tegevust, mis täielikult või ulatuslikult välistaks eesmärgi saavutamise. Informatsiooni sümmeetria absoluutne saavutamine ei ole päriselus võimalik ning osalised on paratamatult erineva pädevuse ja võimalustega. Paremad majanduslikud võimalused või paremad sidemed võimaldavad saada paremat informatsiooni aktsia hinda määravate tegurite kohta. Pädevamad ja haritumad või ka andekamad turuosalised oskavad saadud informatsiooni paremini rakendada. Samas on konkreetse informatsiooni mõju aktsia hinnale väga raske hinnata. Ka näiteks mõlema poole esitatud asjatundjad olid arvamusel, et info emissiooni tagatuse kohta võib mõjutada aktsia hinda, kuid selgeid seoseid või põhjuseid välja tuua osutus raskeks. Sellised põhjused nagu karja käitumine või indikatsioon juhtkonna arvamusest aktsia trendide kohta on väga kaugel objektiivsest mõõdetavusest. Teisisõnu – isegi informatsioonilise asümmeetria tekkimisel oleks konkreetsel juhul raske kindlalt öelda, kas see mõjutas turu toimimise tõhusust või mitte. Väärtpaberituru tõhus toimimine sõltub veel paljudest muudest teguritest peale informatsiooni sümmeetria, seda mõjutab ka turu suurus, osaliste likviidsus ja majanduse väljavaated ning osaliste hinnang majanduse väljavaadetele jne. Kohtu arvates on sellises olukorras ainuvõimalik järeldada, et kuivõrd väärtpaberituru tõhus toimimine on sõltuv nii paljudest asjaoludest ning eksitava teabe avaldamise konkreetset mõju on väga raske hinnata, siis ei saa öelda, et eksitava teabe avaldamise keelu rikkumisel muutuks väärtpaberituru tõhus toimimine kui VPTS § 188-15 lg 2 eesmärk täielikult või olulises osas saavutamatuks.
64.Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ Artikkel 14 on viidanud, et eksitava teabega seotud turumanipulatsioonide ära hoidmiseks on vajalikud haldusmeetmed ja kriminaalsanktsioonid, kuid ei ole nimetanud eraõiguslikke sanktsiooni, st kahjunõuet. Tulenevalt eksitava teabega seotud turumanipulatsiooni keelu üldisest eesmärgist võib kohtu arvates pidada kohasemaks sanktsiooniks haldusmeetmeid ning kriminaalsanktsioone. Kohtupraktikas on turumanipulatsiooni tunnustel Eestis süüdistusi esitatud ja isikuid süüdi mõistetud (vt viimati kohtuasjad 3-1-1-36-12, 3-1-1-44-13), seega ei saa väita, et kriminaalõiguslik järelevalve Lk 14
2-14-18162 turumanipulatsiooni suhtes ei eksisteeriks. Kriminaalsanktsioonide kohaldamisel on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2012. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-36-12 p-s 11.3 selgitatud, et turumanipulatsioon on teodelikt. Sellest võib kohtu arvates järeldada, et seadusandja arvates on raske siduda turumanipulatisooni konkreetse tagajärje ja kahjuga ja sellest võib omakorda järeldada, et seadusandja tahteks ei olnud turumanipulatsiooni keeluga kannatanud kaitsmine puhtmajandusliku kahju tekkimise eest.
65.Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et väärtpaberituruseaduse §-s 188-15 lg-s 1 sätestatud turumanipulatsiooni keelu eesmärgiks ei ole kaitsta hagejat puhtmajandusliku kahju tekitamise eest. Koos VÕS § 1045 lg 1 p-ga 7 tuleb rakendada VÕS § 1045 lg-t 3, mille kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Et väärtpaberituruseaduse §-s 188-15 lg-s 1 sätestatud turumanipulatsiooni keelu eesmärgiks ei ole kaitsta hagejat puhtmajandusliku kahju tekitamise eest, siis on hageja kahjunõue VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel välistatud VÕS § 1045 lg 3 järgi. Eelnevalt on kohus selgitanud, et hagejal ei ole nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel ning kohus märgib ka, et hageja nõue ei ole kvalifitseeritav VÕS § 1048 alusel. Seega ei kuulu hageja nõue kostja vastu rahuldamisele ühelgi lepinguvälisel alusel. Et hageja nõude esitamine on välistatud, ei analüüsi kohus delikti koosseisu teisi elemente. Menetluskulude jaotus.
66.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
67.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
68.TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses
69.Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid 8513 eurot ilma käibemaksuta järgnevalt: • • • • •
Hagiavalduse analüüs 1,2 tundi. 05.06.2014 nõupidamine XXXga hagile vastuse ettevalmistamiseks 1,9 tundi. Hagiavaldusele vastuse ettevalmistamine 15,1 tundi. Dokumendiga tutvumine (hageja 01.12.2014 seisukoht) 2,5 tundi. Menetlusdokumendi ettevalmistamine: seisukoht hageja 01.12.2012 seisukohale (esitati 08.12.2014) 7,4 tundi. Lk 15
• • • • • • • •
2-14-18162 Kohtuistungi ettevalmistamine 1 tundi. 08.12.2014 kohtuistungil osalemine 3,3 tundi. Seisukoht hageja taotlusele kohtuistungi protokolli parandamiseks 1,3 tundi. Kostja 08.12.2014 menetlusdokumendi lisade tõlked inglise keelest eesti keelde 4,8 tundi. Dokumendiga tutvumine: hageja 30.01.2015 seisukoht 1,3 tundi. Menetlusdokumendi ettevalmistamine: seisukoht hageja 30.01.2015 seisukohale (esitati 13.02.2015) 14,3 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamine 2,5 tundi. 26.02.2015 kohtuistungil osalemine 2,7 tundi.
70.Kokku 59,3 tundi.
71.Kulu äriregistri päringule 2 eurot.
72.Kostja selgitab, et õigusteenuse tariif oli 150 eurot tunnis (käibemaksuta summa). Dokumentide tõlkimisel oli tariif 70 eurot tunnis.
73.Kohus leiab, et kostja õigusabiks kulutatud aeg on arvestades asja sisu ja mahtu esitatud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kuid õigusabi tariifi 150 eurot tunnis ei saa pidada mõistlikuks.
74.Juhindudes Riigikohtu lahendist 3-2-1-93-13, vähendab kohus kostja õigusabi kulu 120 eurot tunnis ületavas osas 120 euroni tunnis. Kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabi kulud on ilma käibemaksuta 6878 eurot ja need kuuluvad hagejalt kostjale väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
Lk 16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.