2-20-19236/22 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

04.03.2021 toimunud istungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et nad olid kostjaga koos ja eostasid sellel ajal hageja ning mingit kahtlust selles pole. Siis nad ei olnud veel abielus. Hageja eostati siis, kui kostja oli just vanglast välja saanud. Vangi läks kostja uuesti, kui hageja oli x-kuune. Varem pidas kostja hagejat kogu aeg enda lapseks. Nüüd, kui kostja hakkas uue elukaaslasega elama, siis ütles kostja, et ei maksa elatist, sest hageja ei ole tema laps. Kostja ei ole pärast vanglast vabanemist kordagi tööle läinud. Hageja seaduslik esindaja küsis kooliasjade ostmiseks 20 eurot ning isegi seda raha kostja ei andnud. Teisele lapsele kostja ka ei maksa elatist ja see nõue on täitmisel kohtutäituri juures. Pärast eksperdi arvamuse saamist hageja täiendavat seisukohta ei esitanud. Samuti ei esitanud hageja lõplikke seisukohti. Kostja vastuväited Kostja kirjalikku seisukohta hagile ei esitanud. 04.03.2021 toimunud istungil avaldas kostja kahtlust, kas hageja on tema poeg. Kostja soovis DNA-ekspertiisi. Kostja oli teadlik, et põlvnemise tuvastamise korral on ta kohustatud hagejale elatist maksma. Kostja selgitas, et ta on töövõimeline ja saab praegu sotsiaaltoetust 126 eurot. Ta käis operatsioonil ja talle on kuni 26.03 määratud puhkerežiim. Midagi muud kostjal elatise nõude kohta lisada polnud. Ta lubas esitada oma pangakontode väljavõtted jm tõendid. Kostja selgitas, et ta oli töötuna arvel ja sai töötutoetust ja avaldas, et kust ta selle töö peaks võtma. Kevadel oli raske tööle saada ja eelmise aasta jaanuaris ei olnud tööd saada. Pärast eksperdi arvamuse saamist kostja täiendavat seisukohta ei esitanud ning ei esitanud sisulist seisukohta ka elatise nõudele. Ka lõppseisukohti kostja ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Esmalt käsitleb kohus põlvnemise tuvastamise nõuet (I), seejärel elatise nõuet (II). I Põlvnemise tuvastamise nõue Kohus tegi kindlaks, et ExxxKxxxxxx on xxxxxxxxxx sündinud poeg Txxxx Kxxxx (tl 5). Isa kohta sünniaktis kannet tehtud ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 84 sätestab, et lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. 05.03.2021.a määrusega rahuldas kohus poolte taotluse DNA-ekspertiisi määramiseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut edastas kohtule 17.05.2021 koostatud ekspertiisiakti nr 21EGE0459 (tl 32-33), millest nähtub, et Uxxxx Kxxxxxxbioloogiline isadus Txxxx Kxxxxx suhtes ei ole välistatud. Uxxxx Kxxxx saab >99,999999999% tõenäosusega olla Txxxx Kxxxxx bioloogiline isa. Seega on kohtu hinnangul Txxxx Kxxxxx põlvnemine Uxxxx Kxxxxxxx tõendatud. Kuivõrd pooled ei ole siiani vabatahtlikult isadusekannet tegema läinud, tuleb Txxxx Kxxxxx nõue põlvnemise tuvastamiseks rahuldada.

TsMS § 455 lg 2 alusel edastab kohus otsuse perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. II Elatise nõue Kohus tegi ülal kindlaks, et kostja on alaealise hageja isa. Vastavalt PKS § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Seega on kostjal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Hageja seaduslik esindaja taotleb hageja ülalpidamiseks elatist miinimumulatuses. Kostja märkis, et ta saab ainult sotsiaaltoetust 126 eurot. Ta on töövõimeline, kuid terviserikke tõttu ajutiselt töötada ei saanud. Kostja selgituse kohaselt on ta arvel töötuna. Pärast kohtuistungit kostja elatise nõude osas vastuväiteid ja seisukohti ei esitanud ning ei tõendanud ka oma sissetulekut või selle puudumist. Kohus leiab, et ükski kostja esitatud väide ei anna alust elatise välja mõistmata jätmiseks. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Puudub vaidlus, et kostja ei ela käesolevalt koos lapsega ega osale seega ka tema vahetus ülalpidamises. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määrusega nr 115 on alates 1. jaanuarist 2020 kehtestatud kuutasu alammääraks 584 eurot. Seega alates 1. jaanuarist 2020 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust elatise alammäära ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-7-05 ja nr 3-2-1-33-11 märkinud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja kulude suurusele seadusega sätestatud minimaalses määras, mistõttu ei hinda kohus hageja igakuiste võimalike kulude põhjendatust. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Käesolevalt tuleb elatise väljamõistmisel teha kindlaks, kas esineb mõjuv põhjus hagi rahuldamata jätmiseks elatise nõude osas või kostjalt hageja ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Antud juhul ei ole kostja tõendanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis võiks olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks või elatise väljamõistmiseks allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kostja varaline ning perekondlik seis on kohtule teadmata, sest kostja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, milles oleks midagi märgitud eelnimetatu osas. Kostja ütles istungil ainult seda, et tema saab sotsiaaltoetust 126 eurot kuus. Seega pole kohtul võimalik ka hinnata, kas kostja ülalpidamisel on veel teisi alaealisi lapsi peale hageja ja tema venna või muid isikuid ja kui suures ulatuses on kostja reaalselt võimeline andma hagejale ülalpidamist. Kostja antud info pole piisav hindamaks tema tegelikku majanduslikku seisundit. Kohus on talle nimetatud asjaolude esitamiseks korduvalt võimaluse andnud. Kostja on kinnitanud, et ta on töövõimeline. Kohus märgib, et märtsis toimunud operatsioonist taastumine on ajutine ning ei mõjuta kostja võimet teha tööd. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Kuna kostja on töövõimeline inimene, on ta kohustatud leidma endale töökoha. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud tegema laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva ja on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelnimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus mitmetes oma lahendites (vt nt 2-16-2343/41 p 13, 3-2-1-118-12, p 15; 3-2-1-21-15, p 14). Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 30.12.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja taotles, et kohus määraks kindlaks otsuse täitmise viisi ja määraks, et väljamõistetav elatis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning kostjalt väljamõistetud elatise peab kostja tasuma hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Hageja taotles ka kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist hagis esitatud nõuete ulatuses. TsMS § 468 lg-st 1 ja 3 lähtuvalt tunnistab kohus hageja taotlusel elatise väljamõistmise otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Käesolevalt leiab kohus, et elatise väljamõistmine tuleb tunnistada viivitamata täidetavaks ühe kuu elatise summa, s o 292 euro osas. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõige 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja seetõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kumbki pooltest ei esitanud menetluskulude nimekirja. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaks määramise taotlust, võttes seejuures aluseks tsiviilasja materjalid. Asja materjalide kohaselt on käesolevalt tehtud järgmised menetluskulud: DNA-ekspertiisi kulud. 05.03.2020.a määrusega määras kohus molekulaarbioloogilise ekspertiisi põlvnemise tuvastamiseks ning kohustas hageja seaduslikku esindajat ja kostjat tasuma ettemaksuna eksperdi tasuks 171 eurot. Hageja tasus enda osa 85,50 eurot. Kostja enda osa ei tasunud. Kohus korraldas eksperdile tasu maksmise 85,50 euro ulatuses riigi vahenditest. Kohus tegi seega kulutusi seoses tõendite kogumisega põlvnemise tuvastamise nõudes. Nimetatud kulud on asja läbivaatamise kulud vastavalt TsMS § 143 p-le 1. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna kostja ei täitnud enda kohustust tasuda ekspertiisi ettemaksuks 85,50 eurot ning riik pidi ise selle summa enda vahenditest kandma, tuleb kostjalt riigituludesse käesoleva lahendiga välja mõista 85,50 eurot. Ülejäänud 85,50 eurot tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Muud menetluskulud jätab kohus rahaliselt kindlaks määramata, sest hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja, seega puuduvad tal muud menetluskulud. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus lisab riigituludesse makstava riigilõivu tasumiseks vajalikud makserekvisiidid käesolevale otsusele eraldi dokumendina. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik