Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21.07.2021, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-21-7834
Tsiviilasi
K.K ja K.K hagi R.K vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: K.K (isikukood XXXXXXXXXXX); K.K (isikukood XXXXXXXXXXX); seaduslik esindaja: K.K (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht kõigil XXXX X-X XXXXX); Kostja: R.K (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht:XXXXX X-XX, XXXXXX, XXXXXX,
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistung
15.07.2021
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Hagejate esindaja esitas 17.05.2021 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elasid hagejad, kostjad ja hagejate esindaja ühise perena XXXXX kuni 31.03.2021. Kostja teatas, et ei soosi enam koos elada ja lapsi kasvatada ning lahkus pere juurest. Aprillis oli kostja ära kulutanud enamuse tal täituri aresti alt vaba sissetuleku ja laste toetamisse tal eriti panustada polnud. Mais teatas ta, et tal ei ole võimalik lapsi toetada, sest raha üle ei jää. Kostjal aga jätkus raha uue elukaaslasega meelelahutuseks ja autosse kütte ostmiseks. 03.mail saatis kostja sõnumi, et on Corona-positiivne ja et ka juunis pole tal võimalik lapsi toetada. Hagejat esindaja selgitas, et kolis lastega välja kostjale kuuluvast XXXX korterist, et mitte maksta korteri arveid ja hoolitseda kostja vara eest. Kostja on keeldunud hüvitamast kulusid, mida hagejate esindaja on korteri korrashoidu panustanud. Juunist asuvad hagejad elama XXXX korterisse. Hagiavalduse kohaselt olid XXXXX kulud 282 eurot ja XXXXX kulud 243 eurot kuus. Hagejate esindaja soovis elatise välja mõistmist alates maist 2020 kummalegi lapsele kogu kulude summas. Kostja haile kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Kohus korraldas 15.07.2021-a kohtuistungi, kus täpsustas hageja nõude alatust ja arutas pooltega laste kulusid ning seda kes need kannab ja mis ulatuses. Pooled saavutasid elatise suuruse osas kompromissi, mille palusid kinnitada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.