2-15-114607/9 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-15-114607 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue

2-15-114607 Ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 14 päeva jooksul liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ning kooskõlas liisingulepingu p-i 10.2.2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 363 p-ga 3 sõiduki ja selle päraldiste otsese valduse viivitamatut üleandmist. Kuivõrd kostja ei tasunud ülesütlemisavalduse esitamise järel võlgnevust ega andnud hagejale üle sõiduki valdust, esitas hageja 28. mail 2015. a kostjale nõudeavalduse, milles nõudis veelkord liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Nõudeavalduses selgitas hageja muu hulgas, et kui kostja ei tagasta hagejale sõidukit, ei arvesta hageja sõiduki jääkmaksumusest maha sõiduki väärtust. Ühtlasi andis hageja nõudeavalduses kostjale sõiduki ja selle päraldiste otsese valduse üleandmiseks 14-päevase täiendava tähtaja. 19. juunil 2015. a pakkus hageja kostjale sõlmida võlatunnistuse koos maksegraafikuga, et võlgnevus saaks osade kaupa likvideeritud. 27. juunil 2015. a pakkus hageja taaskord võlatunnistuse sõlmimist seoses sellega, et kostja teatas hagejale, et sõiduk ei ole enam kostja valduses ning sõiduk oli tolleks hetkeks kolmandale isikule edasi müüdud. Vaatamata kostja väitele, et sõiduk ei ole enam tema valduses volitas hageja 9. septembril 2015. a inkassoteenuseid osutavat ettevõtet XXX OÜ nõudma liisinguvõtjalt liisingueseme tagastamist liisinguandjale, kuid inkassofirmal ei õnnestunud sõidukit leida. Hageja palub kostjalt välja mõista liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud tasumata väljaostumaksed summas 12,82 eurot, liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud tasumata intress summas 190,73 eurot, liisingulepingu ülesütlemise järgselt tasuda jäänud väljaostumaksed summas 823,99 eurot, võla sissenõudmiskulud ja liiklusregistri toimingult tasutud riigilõiv summas 46 eurot, leppetrahv summas 1 250 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise hagiavalduse esitamise seisuga (11.11.2015.a) sissenõutavaks muutunud viivis summas 394,27 eurot, kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatuna põhivõlgnevuselt 2132,81 eurot määras 0,125% päevas alates 12.11.2015.a kuni kohtuotsuse tegemiseni ja kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast arvestatuna põhivõlgnevuselt 2 132,81 eurot määras 0,125% päevas kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni. Hageja palub ühtlasi menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Seetõttu määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 325 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 325 eurot põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 325 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.