2-15-113290/12 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-15-113290 Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-st 21 võtab Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 768,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 451,70 eurot ja viivis põhinõudelt 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni 316,49 euro ulatuses. Hageja väitel sõlmis kostja AS-ga XXX15.05.2013 liitumislepingud ja järelmaksulepingud numbriga XXX, milledest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. Kostja nõustus hagiga põhinõude osas, kuid ei nõustunud viivise suurusega, leides et see on ebamääraselt suur. Kohtu põhjendused Tutvunud toimiku materjaliga ja hinnates tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Vastavalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus on hagiavalduse ja kostja 25.10.2015 hagi põhinõude õigeksvõtva vastuse põhjal tuvastanud, et XXXAktsiaselts ja kostja sõlmisid liitumislepingud ja järelmaksulepingud numbriga XXX, milledest tulenevad põhikohustused jäid kostjal 768,19 euro ulatuses täitmata. Kuivõrd pooltel puudub vaidlus lepingust tuleneva põhikohustuse üle, siis võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel kuulub hagi põhinõude osas, s.o 768,19 euro ulatuses rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

2-15-113290 millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on tuvastanud, et lepingu osaks olevas „XXX teenuste kasutamise tingimustes“ on maksetega viivitamisel viivise suuruseks märgitud 0,15% päevas (tl 70, p 6.13.2). Viivise arvestus on toodud hagiavalduses (tl 22). Kohus rahuldab kostja 25.10.2015 menetlusdokumendis esitatud taotluse viivise vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 113 lg-ga 8. Lepingu tüüptingimustes märgitud viivise suurus (54,75%) ületab ligi seitsme kordselt hetkel VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud viivise määra (8,05%). XXXAktsiaseltsi põhitegevusalaks ei ole krediidi andmine, vaid mobiitsideteenuse pakkumine ja telekommunikatsiooniseadmete müük, mistõttu seadme järelmaksu maksete ja teenuse maksete tasumise viivitamisel on viivise suurus käesoleval juhul ebaproportsionaalne lepingu taotletava eesmärgiga. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 113 lg 1 alusel koosmõjus VÕS 162 lg-ga 1 kuulub hagi viivise nõude osas rahuldamisele osaliselt, s.o 150 euro ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja lg 2 alusel kostja kanda. Hageja on kohtumenetluses esitanud kompromissettepaneku sarnases ulatuses, nagu kohus hagi rahuldas. Kuigi viivise suurus hageja ettepanekus vähesel määral erines, siis lõppsummades on tagajärg sarnane. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 351,51 eurot. Kostja ei ole nimetatud kulusid vaidlustanud ja need on kohtu hinnangul esitatud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.