Kohtulahend

määramiseks ja vastavasisulise märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.08.2015 kohtumäärusega maakohtu 15.10.2014 määruse osaliselt ja jättis nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud XXXOÜ kanda. Riigikohus jättis 02.11.2015 kohtumäärusega XXXOÜ määruskaebuse menetlusse võtmata, seega jõustusid kohtulahendid 02.11.2015. Kohus selgitab menetlusosalistele, et antud juhul on tegemist hagita menetluses lahendatud tsiviilasja menetluskulude kindlaksmääramisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-58-13 asunud seisukohale, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31. Kohus märgib siinjuures, et kuigi tegemist on viitega kehtetule redaktsiooni sättele, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 175 lg 1 alates 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsioon võrreldava tähendusega menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise aspektist, mistõttu peab kohus põhjendatuks juhinduda käesoleva tsiviilasja lahendamisel TsMS § 175 lg 1 sätestatust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus andis 04.11.2015 menetlusdokumendiga puudutatud isikutele tähtaja kuni 7 päeva, mille kestel tuli esitada menetluskulude nimekirjad käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude kohta. Puudutatud isikud XXX ja XXX ei esitanud tähtaegselt kohtule menetluskulude nimekirjasid. Puudutatud isik XXX esitas 23.11.2015 taotluse tsiviilasjas kantud menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja avaldajalt väljamõistmiseks. XXX palub avaldajalt välja mõista menetluskulu 3482 eurot. Avaldaja vastuväidete kohaselt on XXX menetluskulud ilmselgelt ülepaisutatud ning põhjendamatult suured. Avaldaja on seisukohal, et XXX ei ole tõendanud piisavalt menetluskulude kandmist käesolevas kohtuasjas ning seetõttu tuleb jätta avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi

põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades XXX lepingulise esindaja vandeadvokaadi vanemabi Katrin Prükk kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 120 eurot käibemaksuga. XXX menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised: 1) nõupidamised, õiguse selgitamine, abimaterjalide, õigusallikate, kohaste seadusandlike, kohtupraktika, õiguskirjanduse viidete kogumine ja nendega tutvumine 2 tundi, 2) esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusele vastamise korraldamise määrusega tutvumine ja menetlusse võetud avalduse materjalide läbitöötamine 1 tundi, 3) õigusabi puudutatud isiku 02.05.12 kirjaliku vastuse koostamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusele 1,5 tundi, 4) õigusabi puudutatud isiku 04.06.12 kirjaliku vastuse koostamiseks avaldusele 8 tundi, 5) tutvumine avaldaja 22.06.12 vastusega 0,25 tundi, 6) õigusabi puudutatud isiku 16.01.2013 kirjaliku avalduse koostamiseks menetlusse kaasamises 1 tund Kohus ei nõustu XXX menetluskuludega, mis nähtuvad menetluskulude nimekirja p 1-6. Kohus juhib poolte tähelepanu, et TsMS § 394 lg 3 kohaselt juhul, kui menetlusosalist esindab menetluses esindaja, tuleb menetlusdokumendis märkida ka esindaja andmed. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on seisukohal, et juhul, kui menetlusosalist esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja, peab see olema menetluse kestel vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole puudutatud isiku 1 õigusabikulu avaldajale tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 selgitanud, et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Antud juhul ei nähtu kohtule tsiviilasja toimikust lepingulise esindaja olemasolu kuni 31.01.2013, kõik menetlusdokumendid on eelnimetatud ajani esitatud XXX poolt allkirjastatult, seega ei ole puudutatud isiku väidetavad õigusabikulud kuni 31.01.2013 käsitatavad menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 p 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus p 1-6 nimetatud ulatuses puudutatud isiku 1 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. 7) määratud 31.01.13 istungi ettevalmistamine ja puudutatud isiku 1 esindamine istungil on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 1,5 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust ja kaasuse asjaolusid. 8) tutvumine maakohtu 12.03.13 määrusega kohaliku omavalitsuse kaasamiseks on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,1 h ulatuses, arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu. 9) tutvumine Kuusalu Vallavalitsuse 26.03.2013 seisukohaga on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,25 h ulatuses, arvestades esitatud seisukoha sisu. 10) tutvumine maakohtu 15.10.13 määrusega XXX ja XXX kaasamiseks on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,1 h ulatuses, arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu. 11) tutvumine maakohtu 27.05.14 määrusega paikvaatluseks on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,1 h ulatuses, arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu. 12) määratud 10.06.14 paikvaatluse ettevalmistamine ja seal puudutatud isiku esindamine koos

väljasõidule kulunud ajaga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui paikvaatluse kestvus s.o 1,61 h ulatuses. Teeloleku aeg ei ole kohtupraktika kohaselt hüvitatav õigusabikulu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-64-13), kuna TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja paikvaatlusele sõitmise ajakulu. 13) puudutatud isiku 01.09.2014 taotlus istungiaja (05.09.14 kl 10) muutmiseks ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,16 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. 14) tutvumine avaldaja 02.09.2014 seisukohaga ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,08 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. 15) määratud 17.09.14 istungi ettevalmistamine ja puudutatud isiku esindamine istungil ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 2 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust ja kaasuse asjaolusid. 16) maakohtu 15.10.14 määruse analüüs ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,33 h ulatuses, arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu. 17) puudutatud isiku määruskaebus ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 2,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu. 18)* riigilõiv puudutatud isiku määruskaebuselt summas 50 eurot tuleb TsMS § 138 lg 2 alusel puudutatud isiku 1 menetluskuluna kindlaks määrata. 19) tutvumine maakohtu 14.10.14 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmises on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,1 h ulatuses. 20) puudutatud isiku määruskaebusele avaldaja 24.10.14 vastuse analüüs ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,25 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu. 21) ringkonnakohtu 17.08.15 määruse analüüs ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,25 h ulatuses, arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu. 22) avaldaja määruskaebusega tutvumine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,25 h ulatuses. 23) Riigikohtu 02.11.2015 määrusega tutvumine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,1 h ulatuses, arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu. 24) tutvumine maakohtu 04.11.15 korraldusega menetluskulude nimekirja esitamise kohta on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,1 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu. 25) puudutatud isiku 23.11.15 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 0,5 tundi. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-77-14 asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes, eeltoodud põhjendustel jätab kohus p 25 nimetatud osas XXX avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kohus ei nõustu avaldaja vastuväitega, mille kohaselt ei ole XXX tõendanud piisavalt menetluskulude kandmist käesolevas kohtuasjas ning seetõttu tuleb jätta avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei oma määravat tähtsust, kas lepingulisele esindajale on õigusabiteenuse eest tasu makstud või mitte, piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-65-13). Kohus hindab tsiviilasja materjale ja toimikust nähtuvaid menetlusdokumente TsMS §

175 lg 1 kohaselt igakülgselt ning teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse kohta. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd XXX on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, siis on ta antud juhul õigustatud nõudma menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus XXX avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt õigusabi eest 9,78 h ulatuses x 120 eurot käibemaksuga = 1173,60 eurot käibemaksuga, millele lisandub riigilõiv summas 50 eurot. Kohus jätab rahuldamata XXX õigusabikulude nõude 2258,40 euro ulatuses. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on XXX esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse. Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb XXXOÜ-l alates määruse jõustumisest, s.o menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.