Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

registriossa numbriga XXX kantud kinnistu asukohaga XXX küla, XXX tee kolmandasse jakku esimesele järjekohale märkus, mille kohaselt XXX vallas, XXX külas asuv XXX tee kinnistu (registriosa nr XXX) on koormatud tähtajatu ja piiranguteta juurdepääsuõigusega XXX vallas, XXX külas asuva XXX kinnistu (registriosa XXX) kasuks käesoleva kohtumääruse punktis 2 märgitud sisuga.

XXX tee 46 ja XXX tee 50 sõlmitud. Kuna XXX tee omanik ei ole servituudi vajaduse vastu otsest vastuseisu üles näidanud, siis pöördus avaldaja Tallinna notar Sirje Rõõm poole, et viimane valmistaks ette lepingu. Seda notar ka tegi. Leping on ette valmistatud samas vormis kui see on sõlmitud teiste kinnistute omanikega. XXX tee kinnistule puudub täna juurdepääs mujalt kui XXX tee kaudu ning XXX tee sihtotstarbeks on teemaa st. kasutamine sõiduteena. Seetõttu puudub XXXmistahes kaitsmist vääriv huvi mis õigustaks avaldaja ülekaalukat huvi tagada XXX tee kinnistule juurdepääs avalikult teelt, tähelapanuta jätmist. Täna puudub avaldajal mistahes mõistlik alternatiiv juurdepääsu tagamisele üle XXX tee kinnistu. Samuti on äärmiselt küsitav kas üldse avaldaja poolt taotletav juurdepääsuõigus XXX huve riivab, kuna juurdepääsu tee, XXX tee, ei kitsenda olemasoleva olukorraga võrreldes mingil määral tema huve. Olukorras kus vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele on juurdepääs avalikule teele ette nähtud läbi XXX tee ja detailplaneeringute kohaselt peavad XXX tee ja XXX tee moodustama ühtse terviku, siis on põhjendatud juurdepääsu tagamine avaldajale tähtajatult. Avaldaja soovib juurdepääsu saada XXX maanteelt. Nimetatud maanteelt on XXX teele ja XXX kinnistule tagatud ligipääs läbi XXX kinnistu, XXX kinnistu ning XXX tee kaudu. Ka XXX tee kinnistule pääseb XXX maanteelt ainult üle XXX ja XXX kinnistu. Viimaste kinnistut omanikud ei ole ligipääsule takistusi teinud. XXX kinnistul asub pumbamaja, mis varustab veega XXX 46 ja XXX 50 kinnistuid. Pumbamaja on kohustatud andma vett ööpäevaringselt. Avariide korral võib tekkida vajadus sõita kohale ka töövälisel ajal. Autotranspordiga juurdepääsu vajadus tuleneb sellest, et pumbamaja asub avalikult kasutatavast teest 400 m kaugusel ning juhul kui on vajalik teostada töid hoolduseks, ei ole mõeldav, et tööriistad ja materjalid veetakse kohale ilma autotransporti kasutamata. Avaldaja palub määrata, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistu, nimetusega XXX tee ja registriossa nr XXX kantud kinnistu XXX igakordsel omanikul on tähtajatu, tasuline 32 eurot 1 (üks) kalendriaastas ja ööpäevaringne juurdepääs kõikidele päevadel kalendriaastas nii jalgsi kui ka mistahes sõiduvahenditega avalikult kasutatavale XXX teele kinnistu registriosa nr XXX, nimetusega XXX tee kaudu ja tuvastad, et XXX on kohustus anda tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusossa nr. XXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX ja XXX kantud igakordsel omanikul on tähtajatu, tasuline 32 eurot 1(üks) kalendriaastas ja ööpäevaringne juurdepääs kõikidel päevaledel kalendriaastas nii jalgsi kui ka mistahes sõiduvahenditega kasutada kinnistul asuvat teed. Puudutatud isiku XXX seisukohad Puudutatud isiku XXX vaidles avaldusele vastu ja palus jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja ei ole põhjendanud oma juurdepääsunõuet. Maa-alal on pikk kogu maaüksust läbiv tee ühe krundina; tee ots lähtub XXX-XXX teelt, mis on V klassi maantee; tee on juurdepääsuks ka teistele maaüksustele. Avaldajale kuuluvatele kinnistutele on olemas juurdepääs avalikult teelt nii nagu kehtestatud detailplaneeringus seletatud, ühegi seda välistava võimaluseta. See juurdepääs on ohutu ja võimaldab liikluseeskirjade kohaselt avaldajal oma kinnistutele sisse ja välja sõita. Avalikul teel, avaldaja teel ja juurdepääsul ei ole ühtegi liiklust ega tee kasutust piiravat märki ega teetähist. Avaldajale on antud võimalus kasutada avaldaja enda teed, kuid avaldaja on sellest ise keeldunud. Maakorralduslikult on tagatud avaldajale juurdepääs tema kinnisasjadele. Järelikult avaldaja takistab ise juurdepääsu oma kinnistule ja teistele kinnistutele ning rikub ise enda õigusi ja huve sellega, et ta lihtviisiliselt ei taha oma teed kasutusele võtta. Puudutatud isikule kuulub küll transpordimaa sihtotstarbega kinnistu, kuid sellel puuduvad teele omased tunnused – ei ole projekti, ehitusluba, kasutusluba, registreeringuid ega nõuetele vastavust. Puudutatud isikul pole valmis ehitanud teed, mis vastaks kehtivale legaaldefinitsioonile, mistõttu selle koormamine avaldaja kasuks soovitud tingimustel ei ole

üldse võimalik. Teed on alles vaja hakata rajama, aga praegu on seal üksnes hädapärane ajutine liikumisvõimalus, mille säilimine ei ole tagatud ega eluliselt usutav, kui seda kasutada väljakujunenud keeluta. Avalduse rahuldamise tagajärg oleks selle kasutuskõlbmatuks muutmine ning seal asuvate kõikide puudutatud isikute ilmajätmine igasugusest liikumisvõimalusest ja juurdepääsust. Kui juurdepääs peab olema võimalik ka sõidukiga, ei tarvitse see tähendada, et juurdepääs peab olema tagatud igapäevaselt. Kõik nii avaldaja kui ka puudutatud isikute kinnistud asuvad endisel metsamaal ehk keset põlismetsa. Tegemist on uusarendustega. Eksitav on siinkohal rääkida ajaloolisest tee kasutusest. Mõne aastane pikkune väga vastuoluline kogemus kiiresti muutuvates tingimustes ja keskkonnas ei loo tava. Avaldaja näol on tegemist kinnisvaraarendajaga, kelle igapäevane majandustegevus on mh suunatud kinnisvara kasutusse andmisega tulu saamisele, kellel on oma kinnistutega ärilised plaanid. Sellisel juhul koormataks puudutatud isiku huve ülemäära ning see on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Muu hulgas avaldaja kinnistute müügitegevus kinnitab, et avaldajal ei ole soovi alustada kinnisasjadel ehitustegevust ning juurdepääsutee vajadus ei ole hõlmatud kinnisasja kohase majandamise eesmärgiga. Olemasoleval kujul avaldaja ehitustööde tegemiseks tee kasutamine muudaks tee kasutuskõlbmatuks, mida on juba varem juhtunud ja mis rikub paljude puudutatud isikute õigusi. Kohustus ja lubadus lõhutud tee parandada ja heastada tee lõhkumine ei muuda rikkumist olematuks. Avaldaja arendustegevuse tagajärjel muutuks tee ilmse kasvava liiklustiheduse tõttu oluliselt ohtlikumaks elanikele, eelkõige lastele. Koormuse kasvamisega kaasneb keskkonna saastamine müra, tolmu, muu reostusega, mille tulemusena muutuks XXX teel elavate isikute normaalne elutegevus võimatuks. Kindlasti on avaldaja taotletud juurdepääsul kahjustav mõju koormatava puudutatud isiku kinnistu väärtusele. Arvestada tuleb ka puudutatud isiku juba tehtud tööde ja kulutustega tee rajamisel, remontimisel ja hooldamisel ning kasvava koormusega selleks. Juurdepääsu eest tasu määramisel tuleb arvestada, et kestev perioodiline hüvitis peaks suurenema tarbijahinnaindeksi suurenemise protsendi võrra. Avaldaja on hoidnud enda tee kasutamata jätmisel ja puudutatud isiku tee kasutamisel kokku kulusid ja puudutatud isiku arvel alusetult rikastunud. Avaldaja on kasutanud puudutatud isiku kinnisasja oma igapäevases majandustegevuses tulu saamiseks. Juurdepääsul on oluline mõju avaldaja arendatavate kinnistute väärtusele. Samas, avaldaja saadud kasu avaldaja ei soovi kasutada tee rajamiseks ega parendamiseks. Hüvitise maksmise tagamiseks tuleb kanda AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 148 lg 4 teise lause kohaselt kinnistusraamatusse märkus, mis tagab määratud suuruses hüvitise maksmise ka kinnisasjade omanike vahetumise korral. Puudutatud isiku XXX Vallavalitsuse seisukoht Puudutatud isik XXX Vallavalituse vaidleb avaldusele vastu ja palub jätta avaldus rahuldamata. XXX Vallavalitsuse seisukoha kohaselt 28.05.2003 XXX Vallavolikogu otsusega nr 53 kehtestati XXX vallas XXX külas XXX I maaüksusel detailplaneering, mille eesmärgiks oli kinnistu jagamine elamukruntideks ja hoonestustingimuste määramine. Detailplaneeringu kohaselt kavandati moodustatavate elamukruntide teenindamiseks moodustada eraldi kinnistuna kogu maaüksust läbiv tee (hilisem XXX tee kinnistu). 24.08.2004 on Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud XXX tee kinnistu koosseisus: katastritunnus – XXX, maa sihtotstarve – transpordimaa, aadress – XXX vald XXX küla XXX tee, pindala – 1,13 ha – omanik XXXOÜ (registrikood XXX). 30.09.2004 on Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud XXX kinnistu koosseisus: katastritunnus – 35201:002:0220, maa sihtotstarve – maatulundusmaa, aadress – XXX vald XXX küla XXX, pindala – 3,26 ha – omanik XXXOÜ (registrikood XXX). Ehitisregistri andmetel asuvad XXX kinnistul kaks metsaonni ning puurkaev ja pumbamaja. 14.09.2007 on Harju Maakohtu

kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud XXX tee kinnistu koosseisus: katastritunnus – XXX, maa sihtotstarve – transpordimaa, aadress – XXX vald XXX küla XXX tee, pindala – 5959 m2 - omanik XXX(isikukood 36005230214). Avaldaja väidab, et täna puudub temale kuuluvatele XXX tee ja XXX kinnistutele ligipääs avalikult kasutatavalt teelt. Ainus võimalus on pääseda XXX tee ja XXX kinnistutele XXX tee kaudu. Puudutatud isik on seisukohal, et eelnimetatud avaldaja väide on eksitav. Avaldajale kuuluv XXX tee kinnistu lähtub avalikult kasutatavalt ja riigile kuuluvalt 11267 XXXteelt (katastritunnus XXX) ja kulgeb puudutatud isikule kuuluva XXX kinnistuni, kusjuures kinnistutel on ainult üks puutepunkt – vahele jääb veel Söödimetsa (katastritunnus 35201:002:0152) kinnistu. XXX tee üks haru viib XXX kuuluva XXX tee kinnistuni. Seega on avaldajale kuuluvatele kinnistutele olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Avaldaja alustas XXX tee kinnistule tee ehitamist XXX tee ja XXX kinnistute poolsest osast. Käesolevaks ajaks on avaldaja välja ehitanud ca poole kogu teepikkusest. Senini on ehitamata kinnistut XXX teega ühendav teelõik. XXX tee kinnistu omanikule ei ole XXX Vallavalitsus teinud mingeid takistusi tema kinnistul paikneva tee ehitamise osas. XXX tee kinnistul paikneva tee XXX teega ühendava lõigu ehitamata jätmisega või selle ehitamise viivitamisega on avaldaja oma tegevusega tekitanud olukorra, kus tal väidetavalt puudub avalikult teelt juurdepääs oma kinnistutele. Riigimaanteega (XXX – XXX tee) ühenduses olev Raja III, registriosa XXX (katastritunnus XXX), XXX, registriosa XXX (katastritunnus XXX), XXXtee, registriosa XXX (katastritunnus XXX) ja XXX tee, registriosa XXX (katastritunnus XXX) kinnistutel paiknevad teed on TeeS § 52 mõistes erateed. TeeS § 4 lg 3 kohaselt määrab eratee avalikuks kasutamiseks valla- või linnavolikogu tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- ja linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Kuna nimetatud kinnistute omanikud ei ole TeeS § 4 lg-s 3 sätestatud korras taotlenud tee avalikku kasutusse andmist on eelnimetatud tee TeeS § 52 mõistes eratee, mida võib kasutada üksnes kinnisaja omaniku loal. TeeS § 33 lg 8 mõistes peab eratee omanik lubama temale kuuluvat erateed tasuta kasutada alarmsõidukitel ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukitel.. Puudutatud isikud XXX ja XXX avalduse osas kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 131 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad hagita asjas. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastab, et avaldaja XXXOÜ on XXX vallas, Salmitu külas asuvate XXX tee kinnistu (registriosa nr XXX) ja XXX kinnistu (registriosa nr XXX omanik. XXX tee kinnistu sihtotsarve on 100% transpordimaa (I kd tlk 5-6). XXX kinnistu sihtotsarve on 100% maatulundusmaa. Puudutatud isik XXX on XXX kinnistu omanik. XXX tee kinnistu sihtostarve on 100% transpordimaa (I kd tlk 7). Avaldaja on pöördunud kohtusse avaldusega avalikult teelt juurdepääsu nõudes. Avaldaja palub määrata XXX vallas XXX külas asuvatele XXX tee ja XXX kinnistule juurdepääs üle XXX kinnistu ja kanda vastav märge kinnistusraamatusse. Juurdepääsunõude aluseks on AÕS § 156 lg 1. Vastavalt AÕS § 156 lg 1 omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja

omaniku huve. Nimetatud sätte kohaselt on juurdepääsuta kinnisasja omanikul üldjuhul õigus nõuda juurdepääsu nii jalgsi kui autoga, sõltumata sellest, milleks kinnisasja kasutatakse. Juurdepääsu määramisel arvestab kohus juurdepääsu võimalikkust, võimalikke juurdepääsu kulusid, tavasid, kinnisasjade kasutusotstarvet ja muid asjaolusid. Seega avalikule teele juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (Riigikohtu 27. septembri 2005.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-185-05, p 16 ja 26. oktoobri 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25). Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-21-85-05 on Riigikohus juhtinud tähelepanu asjaolule, et kohus peab sellistes olukordades langetama sisuliselt diskretsiooniotsuse, st. ta peab põhjalikult kaaluma mõlema poole huvisid ning veenduma, et ühe poole huvid kaaluvad üles teise poole huvid. Käesoleval juhul taotleb avaldaja juurdepääsu kahele kinnistule: XXX tee kinnistule ja XXX kinnistule. Kuivõrd tegemist on 2 erineva kinnistuga, mis kuuluvad küll hetkel avaldajale, siis lahendab kohus kummagi kinnistu osas avaldaja poolt esitatud juurdepääsu nõude eraldi. Juurdepääsu nõue XXX tee kinnistule Avaldaja väidab, et avaldajale kuuluvale XXX tee kinnistule puudub ligipääs avalikult kasutatavalt teelt. Aval daja väidete kohaselt ainus võimalus on pääseda avalikult teelt XXX tee kinnistule XXX tee kaudu. Puudutad isik XXX ja XXX Vallavalitsus avaldaja väitega ei nõustu. Nende väidete kohaselt avaldajale kuuluvale kinnistule on olemas juurdepääs avalikult teelt XXX maanteelt. Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas avaldajale kuuluvale XXX tee kinnistule on juurdepääs avalikult teelt. Avalikult kasutatav tee on vastavalt teeseaduse § 4 lg 1 riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikku teed võib kasutada igaüks tee seaduses ja teistes õigusaktide ja sätestatud piiranguteta. Maa-ameti kaardiserveri väljavõttega ja kohtu poolt läbi viidud vaatlusel on kohus tuvastanud, et avaldajale kuuluv XXX tee kinnistu lähtub avalikult kasutatavalt ja riigile kuuluvalt XXX teelt (katastritunnus XXX) ja kulgeb XXX kuuluva XXXt ee kinnistuni (I kd tlk 161-168, II kd tlk 14-15). Seega on avaldajale kuuluvale XXX tee kinnistutele olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Riigikohus on leidnud, et isegi kui avaldaja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt (sh hoonete juurest) avalikule teel pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostja kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasja kasutamisel. Lähtudes AÕS § 156 lg 1 alusel esitatud juurdepääsu nõudest, tuleb esitatud asjaolude alusel arvestada sedagi, kas hagejale on võimalik saada juurdepääs avalikult teelt oma kinnisasjale mujalt kui kostja maatüki kaudu. Asjaolud, et juurdepääs üle teise kinnisasja võib olla üheks hagi rahuldamata jätmise aluseks Riigikohtu 12. aprilli 2004.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 14). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et nii avaldajale kuuluva XXX tee kinnistu kui puudutatud isikule Tiit Paroole kuuluva XXXtee kinnistu sihtotstarve on 100% transpordimaa. Avaldaja väidete kohaselt XXX tee kinnistu viib küll välja XXX-XXX teele, kuid avaldajal puudub võimalus seda väljapääsu kasutada. Nimelt on tee see osa, mis viib välja avalikule teele, osaliselt naaberkinnistul ning viimase omanikud keelduvad tee ehitusest enne detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringu puudumine aga ei võimalda väljastada ehitusluba. Avaldaja väidete kohaselt ilma ehitusloata ei ole vastavalt Ehitusseadusele ehitamine lubatud.

Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et XXX maaüksus tagastati maareformi käigus XXX, kes on avaldaja seadusliku esindaja XXXperekonnaliige. Kuna XXXsoovis XXX maaüksuse tagastamisel kinnistu osadeks jagada, siis tema taotlusel koostati detailplaneering ja XXX maaüksus tagastati XXX erinevate kinnistutena. XXXon võõrandanud avaldajale XXX tee ja XXX kinnistu. Kohus on tuvastanud, et XXX Vallavolikogu 28.05.2003 otsusega nr 53 on kehtestatud XXX I maaüksuse detailplaneering, mille eesmärgiks oli kinnistu jagamine elamukruntideks ja hoonestustingimuste määramine. Detailplaneeringu kohaselt otsustati moodustatavate elamukruntide teenindamiseks moodustada eraldi kinnistuna kogu maaüksust läbiv tee. Detailplaneeringu seletuskirja punkti 1 kohaselt on XXX kinnistu detailplaneeringu koostamise aluseks XXXtaotlus detailplaneeringu algatamise kohta ning XXX Vallavalitsuse poolt väljastatud lähteülesanne. Seletuskirja punkt 2 kohaselt planeeritav ala asub XXX külas, XXX vallas, Harjumaal. Maaüksus paikneb XXXteest lõuna pool. Maaüksus on hokikepi kujuline, kitsam ots ulatub maanteeni. Maaüksus asub üldplaneeringuga väikeelamu ehituseks reserveeritud alal, hajaasustuses. Kahel naaberkinnistul (XXX I ja XXX mp) on varem koostatud planeeringud. Enamus maaüksusest on kaetud metsaga. Pääs maaüksusele on põhjaotsast otse maanteelt ja läbi teiste maaüksuste kaguotsest. Seletuskirja punkt 3 kohaselt detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu jagamine elamukruntideks ja hoonestustingimuste määramine. Maa-alale on kokku planeeritud 27 väikeelamukrunti. Seletuskirja punkti 3.2 kohaselt maa-alale on planeeritud üks pikk kogu maaüksust läbiv tee. Tee ots lähtub XXXteelt. Teine ots ühineb XXX-I maaüksust läbiva teega, moodustades suure ringtee. Kogu tee on planeeritud ühe krundina. Nimeks on pakutud XXX tee (I kd 115-120). Seega on XXX Vallavolikogu 28.05.2003 otsusega kehtestatud XXX I maaüksuse detailplaneeringuga ette nähtud juurdepääs XXX tee kinnistule otse XXXmaanteelt ja XXX maaüksuse jagamisel 27 elamukrundiks on ette nähtud eelnimetatud elamukruntidele juurdepääs XXXmaanteelt üle XXX tee kinnistusele rajatava tee. Detailplaneeringu kohaselt XXX tee kinnistul asuv tee ühineb XXXmaaüksust läbiva teega, moodustades suure ringtee. Seletuskirjast nähtub, et XXX I maaüksuse detailplaneeringu algatamise aluseks on XXXtaotlus detailplaneeringu algatamise kohta. Avaldaja heidab XXX vallale ette, et XXXdetailplaneeringu algne mõte oli võtta XXXtee valla omandisse ja tagada selle kasutamine, kuid vald ei ole seda teinud. Avaldaja väidete kohaselt XXX vald sõlmis 26.05.2000 XXXarendajaga lepingu, mille kohaselt pidi tagatama XXXtee kasutamise kord. Kahjuks jättis vald selle küsimuse lahendamata. Kohus ei nõustu avaldaja etteheidetega seoses sellega, et XXX vald ei ole taganud XXXtee avalikku kasutamisse andmist. Kõigepealt kohus märgib, et avaldajale kuuluv XXX tee kinnistu ei ole moodustatud mitte XXXdetailplaneeringu alusel, vaid XXX I maaüksuse detailplaneeringu alusel, mistõttu on kohtu hinnangul alusetud avaldaja etteheiteid XXX vallale seoses XXXdetailplaneeringu elluviimisega. Selliseid etteheited võiks teoreetiliselt esitada nende kinnistute omanikud, kelle kinnistud on moodustatud XXXdetailplaneeringuga ja kellel puudub juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt. Teiseks märgib kohus, et nii Uueota tee kinnistul kui XXXtee kinnistul paiknevad teed on TeeS § 52 mõistes erateed. TeeS § 4 lg 3 kohaselt määrab eratee avalikuks kasutamiseks valla- või linnavolikogu tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- ja linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Vaidlust ei ole selle üle, et XXXtee omanik ei ole TeeS § 4 lg-s 3 sätestatud korras taotlenud tee avalikku kasutusse andmist. Kohus leiab, et XXX vald ei saa ilma tee omaniku nõusolekuta võtta XXXteed valla omandisse ja tagada selle avalikku kasutamist. Juurdepääsud kinnistutele on võimalik kinnistute omanikel omavaheliste servituudilepingutega seadustada. Sellest tulenevalt on alusetud avaldaja etteheited XXX vallale selles osas, et XXX vald ei ole taganud XXXtee avalikku kasutusse andmist. Kohus on vaatluse käigus tuvastanud, et avaldaja on alustanud XXX tee kinnistul tee ehitamist XXXtee ja XXX kinnistute poolsest osast ja käesolevaks ajaks on avaldaja välja ehitanud umbes poole tee pikkusest. Seni on välja ehitamata XXX tee kinnistut XXXteega ühendav umbes 700 meetri pikkune teelõik. XXXteelt XXX tee kinnistule on võimalik pääseda jalgsi,

kuid kuna teed ei ole avaldaja poolt välja ehitatud, siis ei ole võimalik liikuda sõidukiga XXXtee poolsest otsast XXX tee kinnistul (I kd tlk 161-168). Avaldaja soovib XXX tee kinnistule jõuda sõidukiga. XXX-XXX teelt otse XXX tee kinnistule sõidukiga pääsemiseks tuleks aga välja ehitada XXX tee kinnistut XXXteega ühendav umbes 700 meetri pikkune teelõik. Avaldaja väidete kohaselt XXX tee ehitamise lõpetamine on võimalik üksnes XXX ja XXX kinnistute omanike nõusolekul, kuna 1⁄2 teest jääb XXX ja XXX kinnistule. Avaldaja väidab, et XXX tee kinnistule jääb alla 5 meetri teed. Kohus on tuvastanud, et XXX I maaüksuse detailplaneeringu seletuskirja punkt 3.2. kohaselt maaüksuse lääneserval on teetelg XXX I, XXX ja XXX kinnistute piiril. Tee on juurdepääsuks ka neile maaüksustele. Teemaa laius on 10 m. Tee kaitsevöönd on 12 m tee teljest (I kd tlk 115-120). Kohtule esitatud Liikluspinna XXX Tee asendiplaanist ei nähtu, et XXX teest jääks 1⁄2 XXX ja XXX kinnistule (II kd tlk 5). Isegi kui avaldaja väide vastab tõele, siis puudutatud isik XXX Vallavalitsus on kohtule kinnitanud, et ei ole teinud avaldajale takistusi tema kinnistul paikneva tee ehitamise osas. Arutusel on olnud XXX tee laiuse vähendamine. XXX küla XXX tee väljaehitamisega soetud töökoosoleku protokollidest nähtub on arutatud XXX I kinnistu kehtestatud detailplaneeringu juurdepääsutee küsimust ning nimetatud protokollidest ei nähtu, et XXX vald oleks teinud takistusi XXX tee väljaehitamise küsimuse lahendamisele ( I kd tlk 132-134). Teeseaduse § 19 lg 1 sätestab, et avalikult kasutatava tee ehitamise ja remontimise aluseks on tee-ehitusprojekt (edaspidi projekt) või teetööde kirjeldus. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt projekti või teetööde kirjelduse vajaduse eratee või metsatee ehitamiseks või remontimiseks otsustab tee omanik. Projekteerimistingimused väljastab tee omanik. Teeseaduse § 21 lg sätestab, et tee-ehitusluba on vajalik avalikult kasutatava tee või avalikult kasutatava tee koosseisus oleva üksiku rajatise ehitamiseks või remontimiseks juhul, kui nendeks töödeks on vaja koostada projekt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõuete kohaselt. Eeltoodust tulenevalt eratee ehitamiseks pole vajalik tee-ehitusprojekt ega ehitusluba. Kuna XXX tee kinnistul asuva tee näol on tegemist erateega, siis XXX kinnistul eratee ehitamiseks pole vaja ehitusprojekti ega ehitusluba. Kuigi XXX I maaüksuse detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on XXX tee laiuseks 10 meetrit ja väideavalt avaldajale kuuluvale XXX tee kinnistule jääb alla 5 meetri teed, siis on kohtu hinnangul avaldajal soovi korral võimalik välja ehitada vähemalt 5 meetri laiune tee. Kohus on vaatlusel tuvastanud, et XXXtee laius kõige kitsamas kohas on 2,80 meetrit, seega märgatavalt kitsam kui avaldaja poolt võimalik rajatav tee ( I kd tlk 162). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul asjakohatud avaldaja väited, et XXX tee kinnistut ei ole võimalik tee rajamiseks reaalsuses kasutada. Avaldaja poolt on seni välja ehitamata XXX tee kinnistut XXXteega ühendav umbes 700 meetri pikkune teelõik, mis nõuab ilmselgelt märkimisväärseid kulutusi. Vaidlust pole selle üle, et avaldaja näol on tegemist kinnisvaraarendajaga, kelle igapäevane majandustegevus on suunatud oma kinnistute müügi ja kasutusse andmisele ja kellel on oma kinnistutega ärilised plaanid. Kohus on seisukohal, et omandades XXX tee kinnistu oma perekonnaliikmelt XXX, pidi avaldaja arvestama rahaliste väljaminekutega seoses XXX tee kinnistule tee ehitamisega, kuna nimetatud kinnistu sihtostarve on transpordimaa ja vastavalt XXX I maaüksuse detailplaneeringule oli ette nähtud XXX maaüksuse elamukrundiks jagamisel eelnimetatud elamukruntidele juurdepääs XXXmaanteelt just nimel üle XXX tee kinnistule rajatava tee, mitte üle XXXtee. Kohus nõustub puudutatud isiku XXXseisukohaga, et XXXkinnistul asuv tee ei ole ette nähtud XXX I maaüksuse detailplaneeringu kehtestamisel moodustatud peaaegu 30 elamukrundi teenindamiseks. Puudutud isiku XXXpoolt 24.07.2008 XXX Vallavalitusele esitatud avaldusest nähtuvalt seoses XXX elamurajooni arendamisega on XXXelamurajooni läbiva tee olukord oluliselt muutnud. Tee olukorda on halvendanud XXX tee rajamisega seotud killustikuvedu, veetorude paigaldus ja sagedane suurveokite liikumine. Selle tagajärjel on pinnas ümber pööratud ja vihmase ilmaga ei ole teel enam võimalik liigelda. XXX kinnisvara arendajaga ei ole suhtlemine tulemusi andnud (I kd tlk 71). 23.02.2008 koosoleku protokollist nähtuvalt kuna läbirääkimised tee remondi ja võimaliku servituudi tingimuste suhtes XXX arenduse esindaja Hendrik Viruga ei ole eelnevalt tulemusi toonud, siis otsustati läbisõidu tee

tõkkepuuga sulgeda ja lukustada XXXtee alguses oleva läbisõidu keelu märgi kõrvalt (I kd tlk 92). Seega XXXtee kasutamine XXXarenduse ehitustööde teostamisel muudaks XXXtee taas kasutuskõlbmatuks ja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole avaldaja soovinud varasemalt teha koostööd teiste XXXtee elanikega seoses tee remondi ja korrashoiuga ja ei ole soovinud parandada tema poolt XXX elamurajooni arendamisega seoses ära lõhutud XXXteed. AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud nõudeõigus eelduseks ei ole igasuguse juurdepääsu tee puudumine, vaid vajaliku juurdepääsutee puudumine. Kohus leiab, et XXXteega ühendava lõigu ehitamata jätmisega või sellega viivitamisega on avaldaja ise tekitanud olukorra, kus tal puudub XXXteelt juurdepääs sõidukiga XXX tee kinnistule. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et XXX tee kinnistule juurdepääsu määramiseks ei ole täidetud AÕS § 156 lg 1 tulenev eeldus, et puudub juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata avaldaja nõude määrata avaldajale kuuluvale XXX tee kinnistule juurdepääs üle puudutatud isikule XXXkuuluva XXXtee kinnistu. Juurdepääsunõue avaldajale kuuluvale XXX kinnistule Asja materjalidest nähtuvalt avaldajale kuuluv XXX kinnistu ei piirne ühegi avaliku teega. Nimetatud asjaolu on kohtu poolt tuvastatud katastriüksuse plaaniga (II kd tlk 14-15) ja kohtu poolt läbi viidud vaatlusel (I kd tlk 161-168). Avaldaja soovib saada juurdepääsu lähimale avalikule teele, milleks on XXXmaantee. Avaldaja väidete kohaselt on XXX kinnistule ligipääs XXXteele võimalik läbi XXXkinnistu, XXXkinnistu ning XXXtee kinnistu. Esiteks tuleb kohtul välja selgitada, kas avaldaja kinnisajale on võimalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt muul viisil ehk puudutatud isikule XXX kuuluvat teed kasutada. Puudutatud isik XXXja XXX Vallavalitsuse seisukoha kohaselt on avaldajal võimalik XXX kinnistule juurdepääs üle XXX tee kinnistu, mis kuulub ka avaldajale. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et avaldaja poolt on seni välja ehitamata XXX tee kinnistut XXXteega ühendav umbes 700 meetri pikkune teelõik, mistõttu ei ole käesoleval ajal võimalik XXX tee kinnistu kaudu pääseda sõidukiga XXX kinnistule. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt ei ole ta kunagi teinud avaldajale takistusi XXX kinnistule pääsemiseks. Kohtu poolt on vaatlusel tuvastatud, et puudutatud isik XXXpoolt on paigaldatud XXXteele tõkkepuu, mida saab avada helistades telefoniga. Puudutatud isik XXXon selgitanud, et igal elanikul on oma telefoninumber, millega nad tõkkepuud avavad ja avaldaja esindaja poolt kas XXX või mõnele teisele XXXküla elanikule helistades on alati tõkkepuu avaldajal pääsemiseks temale kuuluvale XXX kinnistule avatud. Puudutatud isik ei ole esitatud sisulisi vastuväiteid XXX kinnistu juurdepääsu nõudele. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-85-05 märkinud, et juurdepääsutee andmise nõude näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Naaberkinnisasjade võimalikult väikese koormamise kõrval tuleb juurdepääsu määramisel lähtuda ka juurdepääsutee efektiivsuse printsiibist (juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada äralõigatud kinnisasja omanikule kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane juurdepääs). Selle üle otsustamiseks tuleb kaaluda teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu üle otsustamisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas õigustatud kinnisasja omanikul kaasnevad uue juurdepääsu loomisega väga suured kulutused. Õigustatud kinnisasja omanik ei pea leppima naabrite jaoks kõige vähem koormava lahendusega, kui see ei tagaks õigustatud kinnisasja omanikule kinnisasja kohase majandamise võimalust. Hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis ja kaaludes XXXtee kinnistu ja XXX kinnistu omanike huve leiab kohus, et juurdepääs avaldajale kuuluvale XXX kinnistule tuleb määrata üle XXXtee kinnistu. Avaldajale kuuluval XXX tee kinnistul juurdepääsutee avalikule teele osaliselt välja ehitamata, mistõttu sealt kaudu ei ole tagatud juurdepääs XXX 3 kinnistule. XXXtee kinnistu sihtotstarve on 100% transpordimaa ja seda kinnistut kasutatakse nii puudutatud isiku XXXenda kui teiste XXXtee elanike poolt oma kinnisasjale juurdepääsuks,

mistõttu ei kahjusta XXXtee kinnistu omaniku huve ülemäära võrreldes olemasoleva olukorraga kui seatakse XXX 3 kinnistule juurdepääs üle XXXtee. Puudutatud isik XXXei ole tõendanud, et temale kuuluv XXXtee kinnistu väärtus väheneks seoses XXX3 kinnistule juurdepääsu määramisega. Avaldaja on palunud määrata ööpäevaringne nii jalgsi kui sõidukiga juurdepääs avaldajale kuuluvale XXX kinnistule. Avalduse kohaselt XXX kinnistul asub pumbamaja, mis varustab veega XXX 46 ja XXX 50 kinnistuid ja nimetatud pumbamaja on kohustatud andma vett ööpäevaringselt. Lisaks on veel mõeldud, et tulevikus hakkab pumbamaja andma vett veel reale kinnistutele juhul kui sinna hooned püstitatakse. Vaidlust pole selle üle, et pumbamaja asub avalikult kasutatavast teest vähemalt 400 meetri kaugusel ning juhul kui on vajalik teostada töid hoolduseks, siis on ebamõistlik, et tööriistad ja materjalid veetakse kohale ilma autotransporti kasutamata. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks määrata ööpäevaringne nii jalgsi kui sõidukiga juurdepääs avaldajale kuuluvale XXX kinnistule üle XXXtee kinnistu. Lõpetuseks analüüsib kohus juurdepääsu eest makstava tasu suurus. AÕS § 156 lg 1 tulenevalt määrab juurdepääsu tasu kokkuleppe puudumisel kohus. Eelduslikult on juurdepääs tasuline. Tasu peaks heastama juurdepääsu tee tõttu koormatud kinnisasja omaniku jaoks ära jääva või väheneva kinnisasja kasutusvõimaluse. AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu kasutamise tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus ( vt Riigikohtu 27. septembri 2005.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-06, p24). Avalduse kohaselt on avaldaja valmis maksma juurdepääsu tasu XXX tee ja XXX kinnistu eest 32 eurot aastas. Puudutatud isik XXXei ole vaatamata kohtu nõudmisele avaldanud, kui suurt tasu ta soovib saada. Juurdepääsutee tasu peaks heastama tee tõttu koormatud kinnisasja omaniku kaoks ärajääva või väheneva kinnisasja kasutusvõimaluse. XXXtee kinnistu näol on tegemist transpordimaaga, mis tähendab XXXtee kinnistu kasutamisvõimalused ei vähene. Avaldaja väidete kohaselt on XXXtee omanik XXXsõlminud XXX tee 46 ja XXX tee 50 kinnistu omanikega servituudi lepingu, mille kohaselt tasuvad eelnimetatud kinnistute omanikud avaldajale juurdepääsuõiguse eest iga-aastaselt 32 eurot. Kuivõrd puudutatud isik ei ole kohtule esitanud andmeid iga-aastaste teehoiu kulude osas ja XXX tee 46 ning XXX tee 50 kinnistu omanikega sõlmitud lepingute kohaselt tasuvad eelnimetatud isikud juurdepääsutasu 32 eurot aastas ning XXX kinnistul asuv pumbamaja vajab remonti või hooldust mõned korrad aastas ja antud kinnistule igapäevane sõidukitega sõitmine puudub, siis peab kohus põhjendatuks määrata juurdepääsuõiguse eest tasumisele XXX kinnistu omaniku poolt XXXtee kinnistu omanikule hüvisena 32 eurot aastas. Tasu tuleb maksta iga-aastaselt ette 31. detsembriks. Kohus märgib, et asjaolude muutmisel (nt kulutuste tegemisel tee korrashoiuks) korral võivad pooled esitada kohtule avalduse juurdepääsutingimuste muutmiseks. Avaldaja on taotlenud juurdepääsu kohta märke tegemist kinnistusraamatusse. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04 selgitanud, et kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab muuta kolmandate isikutele kehtivaks kinnistusraamatusse vastava märkusega vastavalt AÕS §-dele 64 lg 1 ja p 4 ja 141 lg 3. Riigikohtu 22.06.2006.a otsuse nr 3-2-1-63-06 punkti 11 kohaselt saab märkuse kandmist kinnistusraamatusse nõuda AÕS § 63 lg 1 p 4 alusel. Märkuse sissekandmine eeldab kinnisasja omaniku nõusolekut tuginedes KRS § 341 lg 1, mida võib asendada ka kohtuotsus TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8. Seega tuleb tuvastada XXX kinnisasja omaniku nõusolek kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega lahendas hagita menetluses avaldus, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuivõrd käesolev menetlus toimus avaldaja avalduse alusel ja avaldaja huvides ja avaldus rahuldatakse osaliselt, jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduvate kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohtu tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.