Hageja I: E S K (isikukood xxx) Hageja II: M H K (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja: M P (isikukood xxx) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Lillo Kostja: E K (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Hannes Olli
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 17.06.2021.a, osalesid hagejate seadusliku esindaja ja hagejate lepinguline esindaja, kostja ja tema lepinguline esindaja
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista E K’ult igakuine elatis elatise alammääras M H K’u kasuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 19.12.2020.a. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 2020.a ja 2021.a on riiklik elatise alammää 292 eurot kuus.
Välja mõista E K’ult igakuine elatis elatise alammääras E S K’u kasuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 19.12.2020.a. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 2020.a ja 2021.a on riiklik elatise alammää 292 eurot kuus.
4.M H K’u ja E S K’u tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.
5.Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette iga kuu 1.kuupäevaks M P arvelduskontole xxx.
2-20-145321
6.Menetluskulude jaotus Jätta hagejate menetluskulud 4/5 osas kostja kanda. Mõista kostjalt E K’ult hagejate M H K’u ja E S K’u kasuks solidaarselt välja menetluskulu 1394 eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1394 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Asjaolud
1.M H K ja E S K oma seadusliku esindaja M P kaudu esitasid 19.12.2020.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E K vastu alammääras elatise nõudes. E K esitas hagejate nõuetele vastuväited. Maksekäsu menetlusasi anti 05.01.2021.a üle Harju Maakohtule hagimenetluses läbivaatamiseks. Hagejad esitasid 01.02.2021.a hagiavalduse E K vastu alammääras elatise nõudes. Hagejate nõue ja põhjendused, kostja vastuväited
2.Hagejate nõue kostja vastu on alammääras elatis (292 eurot kummagi hageja kohta) alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 19.12.2021.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuv elatis kummagi hageja kohta perioodi 02.10.2020.a kuni 18.12.2020.a eest summas 544, 06 eurot. Hagiavalduse kohaselt elavad mõlemad hagejad koos emaga ning alates oktoobrist 2020.a ei ole kostja hagejate ülalpidamises osalenud. Hageja I igakuised kulud on umbes 720 eurot kuus ja hageja II igakuiseid kulud on umbes 1014 eurot kuus.
3.Kostja vaidleb hagejate elatise nõudele vastu. Kostja tasub hagejatele vabatahtlikult elatist kokku 400 eurot kuus. Hagejatel ei ole kunagi olnud sellist elulaadi, millisele kuluks kahe peale kokku 1743 eurot kuus. Kummagi lapsevanema sissetulekud sellist elulaadi ka ei võimalda. Hageja II elas 4 aastat kostjaga ning teadvalt vale on hageja väide, et hageja II igakuised kulud on 1014 eurot kuus. Kostja palub arvesse võtta, et hagejate emal on kolm alaealist last, mistõttu hagejate ema saab lapsetoetusi üle 500 euro kuus. Lisaks saab hageja II puudetotust ja sotsiaaltoetust. Kohtu põhjendused ja järeldused
4.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et nõue tulevikku suunatud elatise väljamõistmiseks on tervikuna põhjendatud ja tagasiulatuva elatise nõue ei ole põhjendatud.
5.Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
6.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: E S K on sündinud xxx.a. M H K on sündinud xxx.a. Nende vanemad on M P ja E K. Hagejad elavad koos oma emaga. Hagejate isal ei ole teisi ülalpeetavaid, hagejate ema ülalpidamisel on lisaks tema xxx.a sündinud tütar V V.
2-20-145321
7.Hagejad on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Sellest tulenevalt ei pea hagejad oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Hagejate vajaduste suurus on siiski oluline, kuna kostja väidab, et hagejate kulud ei ole mõistlikud ega põhjendatud.
8.Hagejate seaduslik esindaja on kummagi hageja vajadused ühes kuus nimetanud alljärgnevalt: Eluase mõlemal hagejal 100 eurot Toit hageja I 200 ja hageja II 300 eurot Sidekulu hageja I 10 ja hageja II 15 eurot Tervis ja hügieen hageja I 50 ja hageja II 140 eurot Riided ja jalanõud hageja I 100 ja hageja II 250 eurot Huviringid, trennid hageja I 95 ja hageja II 119 eurot Reisikulu mõlemal hagejal 60 eurot Transport mõlemal hagejal 15 eurot Muud vältimatud kulud (taskuraha, meelelahutus, Sünnipäevad, sporditarbed, ajakirjad, raamatud) hageja I 90 ja hageja II 210 eurot Seega kokku hageja I kulud ühes kuus 720 eurot ja hageja II kulud 1014 eurot.
9.Kostja on põhjendamatuteks pidanud kõiki hagejate kulutusi.
10.PkS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuigi kehtib eeldus, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning sellest tulenevalt ei tohi üldjuhul olla makstav elatis väiksem kui pool töötasu alammäära, on tegu eeldusega ning elatise suurus võib asjaolude hindamisel kujuneda ka teistsuguseks.
11.Kohtu arvates ei ole põhjendatud ja kohtupraktikaga kooskõlas kulud jalanõudele ja riietele – hageja I 100 eurot ja hageja II 250 eurot. Põhjendatud jalanõude ja riiete kulu, arvestades hageja I vanust (xxx aastane) on 30 eurot kuus. Põhjendatud jalanõude ja riiete kulu, arvestades hageja II vanust (xxx aastane) on 60 eurot kuus.
12.Hageja II tervise- ja hügieenikulud on hagejate seadusliku esindaja väitel 140 eurot kuus, 60 eurot sellest moodustab küünte- ja ripsmehooldus. Nimetatud 60 eurot ei ole kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud kulu.
13.Hageja II põeb xxx ja hagejate seadusliku esindaja väitel kulub hagejal II igas kuus xxx 22 eurot kuus, xxx 35 eurot kuus ja xxx ja xxx 30 eurot kuus. Kostja väitel need kulud nii suured ei ole ja lisaks saab hageja II puudega seotud toetusi, et puudega seotud kulusid kanda.
14.Kohus ei kohustanud hagejate seaduslikul esindajal tõendada xxx, xxx ja xxx ning xxx hindu ega seda, kui suures osas hageja II riiklikud toetused katavad ära ravivahendite kulud. Kuna tegemist on alammääras elatise nõudega ja hageja II kulud on hagejate seadusliku esindaja väitel 1014 eurot kuus, siis ei oma kulude tegelik suurus tähtsust, kuna kulud niikuinii ületavad mitmesaja euro võrra alammääras elatise puhul arvestatavaid lapse ülalpidamiskulusid.
2-20-145321 Kohus loeb tõendatuks, et xxx ja sellest tuleneva puudega hageja II kulud on suuremad, kui terve lapse tervisekulud.
15.Hagejate seadusliku esindaja väitel on hageja II toidukulu ühes kuus 300 eurot tulenevalt hageja II xxx. Kostja on vastu vaielnud, et hageja toidukulud ei ole nii suured. Kohus peab põhjendatuks hageja II kulutusi toidule igas kuus summas 300 tulenevalt vajadusest tervise säästmiseks tervislikult toituda.
16.Muid hagejate seadusliku esindaja poolt nimetatud kulutusi peab kohus põhjendatuks ja kohtupraktikas hagejate vanuses laste puhul tavapärasteks. Seega on hageja I põhjendatud kulud ühes kuus 650 eurot (hageja I nimetatud kulust on maha arvestatud kohtu arvates põhjendamatu riiete ja jalanõude kulu 70 eurot) ja hageja II põhjendatud kulud ühes kuus 764 eurot (hageja II nimetatud kulust on maha arvestatud kohtu arvates põhjendamatu riiete ja jalanõude kulu 190 eurot ja ripsmete ning küünte kulu 60 eurot)
17.Kostja on palunud arvestada ka sellega, et ema saab lastetoetusi. Kostja on palunud arvestada, et hagejate emal on kolm last ning seega saab ta lastetoetusi üle 500 euro. Lisaks on kostja palun arvestada et hageja II saab puudega tööealise isiku sotsiaaltoetust ja ravimihüvitist.
18.Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 teise lause kohaselt kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2 kohaselt lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot. Hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal omavahel ei ole kolme lapsetoetuse saamise õigusega last. Seega kohtu arvates ei saa kostja tugineda sellele, et hagejate ema kolmas laps saab lastetoetust 100 eurot ja hagejate pere saab ka lasterikka pere toetust.
19.Riigikohus on lahendis 3-2-1-174-16 selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Antud juhul on kostja sellele tuginenud. Kostjal on hagejad saavad kumbki lastetoetust 60 eurot kuus, millest 1⁄2 osa ehk 30 eurot on summa, mille osas riik kannab hagejate kulutusi nö kostja eest.
20.Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul põhjendatud arvestada elatisest maha riikliku lapsetoetuse nö kostja osa kummagi hageja kohta 30 eurot. Mingeid asjaolusid, mis alla alammäära elatise väljamõistmise tingiksid, ei esine.
21.Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja alamääras elatise alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 19.12.2020.a ja hageja II kasuks välja alamääras elatise alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 19.12.2020.a. 2020.a oli riiklik elatise alammäär 292 eurot ja 2021.a on riiklik elatise alammäär samuti 292 eurot kuus.
22.PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kumbki hageja nõuab kostjalt perioodi 02.10.2020.a kuni 18.12.2020.a eest tagasiulatuvat elatist summas 544, 06 eurot.
23.Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude mõlema hageja puhul täies ulatuses rahuldamata. Menetluses puuduvad tõendid, et hagejate seaduslik esindaja oleks kostjalt elatist küsinud
2-20-145321 enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Kohus on ka seisukohal, et saamata tagasiulatuv elatis 2,5 kuu eest ei ole hagejate elustandardit kahjustanud. Täitmise kord
24.TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagejate seaduslik on nimetanud konto numbri, millele soovib elatist saada. Kohus märgib resolutsiooni nimetatud rekvisiidid ja asjaolu, et tulenevalt PkS § 100 lõikest 4 tasutakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 162 ́1 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
26.Hagejad on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse. Hagejate menetluskulud on lepingulise esindaja kulu 9 tunni ja 20 minuti töö eest 1456 eurot, millele hagejad palusid juurde lisada istungi ajakulu 1 tund ja 50 minutit. Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu on 156 eurot sh käibemaks ning lisandunud 1 tunni ja 50 minuti tasu on 286 eurot. Seega kokku on hagejate lepingulise esindaja ajakulu 11 tundi ja 10 minutit ja tasu suurus 1742 eurot. Hagejate lepingulise esindaja kulud on kohtu arvates mõistlikud nii töömahu kui ka tunnitasu osas.
27.Kohus rahuldab hagi umbes 4/5 ulatuses ning seega mõistab kohus hagejate menetluskulud kostjalt välja 4/5 ulatuses ehk summas 1394 eurot.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on vastava nõude esitanud. Kohus rahuldab viivise nõude. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.