Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-15-18783 A K esitas 28.12.2015.a kohtule taotluse tähtaja pikendamiseks, kuna hagiavalduse puudustest on raske aru saada. A. K teatab, et on isik, kes ei oma juriidilist haridust ning on H. Salmi sugulane. A. K täpsustab, et kuna ei suuda ise sobivat hagiavaldust esitada ning riigilõiv sellise hagi puhul on hagejale ülejõu käiv, siis vajab hageja juristi abi. A. K teatab, et jurist, kes lubab aidata on aasta lõpuni hõivatud ning A. K taotleb lisaaega hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks kuni 30. 01.2016.a. Kohtumääruse põhjendus TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. 15.12.2015.a määrusega kohustas kohus hagejat kõrvaldama hagiavalduses puudused 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Hageja esindajale on 15.12.2015.a kohtumäärus etoimiku kaudu kätte toimetatud 16.12.2015.a. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal puuduste kõrvaldamise tähtajaks 30.12.2015.a. Hageja väidetav sugulane A. K esitas 28.12.2015.a taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Pärnu Maakohtu 15.12.2015.a määruses kohus kohustas mh A. K esitama volikiri ja haridust tõendav dokument, et kohus saaks lugeda A. K hageja lepinguliseks esindajaks. Kohus täpsustas, et TsMS § 217 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 218 sätestab, et lepinguliseks esindajaks võib olla advokaat, muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes, üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel, menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa ja muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. A. K ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks eelnevast loetelust tulenevalt isiku õigust olla kohtus lepinguline esindaja. Lisaks on A. K teavitanud 28.12.2015.a kohut, et ei oma juriidilist haridust, seega ei ole A. K isik, kes saaks esindada H. Salmi kohtumenetluses. Kohus märkis 15.12.2015.a määruses, et tulenevalt TsMS § 221 lg-st 2 lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. A K ei ole kohtule esitanud volikirja, mille alusel on tal õigust esitada kohtule H. Salmi nimel dokumente. TsMS § 228 lg 2 kohaselt nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Kohus selgitab siinkohal, et A K oleks volikirja olemasolul õigus esitada dokumente kohtule, kuid esitatavad dokumendid peavad olema Helvi Salmi poolt allkirjastatud, sest A. K ei saa kohtumenetluses H. Salmi esindada. Kohus asub tulenevalt eeltoodust seisukohale, et A. K ei saa esitada Helvi Salmi nimel hagiavaldust ning kuna puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul A. K ei esitanud volikirja ning tõendit, et A. K saaks olla Helvi Salmi esindajaks, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel.

2-15-18783 Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.